Salmonellad on looduses laialt levinud mikroorganismid, mis elavad loomade seedetraktis, aga ka linnumunades, toorpiimas ja mujal loomsetes ning mitteloomset päritolu toiduainetes. Salmonella on bakterite perekond, millel on palju erinevaid tüvesid, mis võivad põhjustada haigusi erinevatel liigitel. Salmonella bakter võib põhjustada haigestumist (salmonelloosi) nii loomadel kui inimestel. Mõni Salmonella bakteri tüvi, mis ei pruugi linnul põhjustada haigusi, võib põhjustada inimese haigestumise.
Salmonella levib inimesele suu kaudu. Pesemata käed, pooltoores või toores lihatoodang – munad, toorpiim, pesemata puu- ja köögiviljad on kõik viisid, kuidas Salmonella suhu satub. Ristsaastumine tähendab seda, et kui inimene teeb näiteks salatit, mis koosneb kanast ja salatist ja isegi kui kana ära küpsetada, võib salmonella olla salatilehe peal. Sellist ristsaastumise riski suurendab näiteks see, kui kana ja salati hakkimiseks kasutatakse sama lõikelauda.
Salmonella ei levi õhu kaudu. Salmonella on toidul märkamatu ega muuda toidu lõhna ja maitset. Külmutamine ei hävita salmonellat, aga kuumutamine üle 72 kraadi hävitab bakteri. Ehkki veetemperatuur keemisel on 100 kraadi, võime salmonella bakteri hävimises kindlad olla, kui muna on kõvaks keedetud. Salmonella levikuks on ohtlikud lihatooted, mida pole piisavalt küpsetatud.
Salmonelloosi sümptomid
Salmonelloosile on iseloomulikud tunnused kõhulahtisus, oksendamine, palavik ja nõrkus. Kindlasti tuleb pöörduda arsti poole. Eriti tundlikud on salmonelloosile lapsed, vanurid ning nõrgenenud vastupanuvõimega isikud. Haigus võib kulgeda väga raskelt, või ka nii, et ühtegi sümptomit ei ole või on need väga kerged.
Kui sümptomid esinevad, tuleb kindlasti pöörduda arsti poole, et saada ravi ja vältida haiguse levitamist teistele inimestele.
Salmonelloosi ennetamiseks tuleb täita isiku- ja toiduhügieeninõudeid ning ohutu toidukäitlemise nõudeid.
Salmonella bakteriga nakatumise vältimiseks tuleb pesta korralikult käsi ja täita muid isikliku hügieeni nõudeid. Samuti tuleb olla toiduga väga puhas, järgida toidu hügieeni ja nõudeid toidu ohutule käitlemisele.
Käte pesemine sooja vee ja seebiga vähemalt 20-30 sekundi jooksul enne ja pärast
- toidu valmistamist,
- tualetis käimist,
- imiku mähkmete vahetamist
- lemmikloomadega tegelemist.
Pärast iga toidu valmistamist vahetage nõud ja töötlemisvahendid ning peske need puhtaks.
Toiduvalmistamise käigus kasutage eelistatult paberist ühekordseks kasutamiseks mõeldud kuivatus- ja puhastuspaberit.
Hoidke alati (ka külmkapis) looma-, linnu- ja kalaliha ning munad üksteisest eraldi.
Kasutage võimaluse korral eraldi looma-, linnu- ja kalaliha lõikelaudu.
Peske kõiki toiduvalmistamise vahendeid (nõusid, lõikelaudu, nuge jm) pärast seda, kui need on toore liha või munadega kokku puutunud.
Ärge asetage valmistoitu nendele nõudele, kus enne seda on hoitud toorliha või -mune.
Tarbija ei peaks salmonelloosi pärast muretsema, tootja vastutab selle eest et tema pakutav toit oleks kvaliteetne ja nõuetekohane. Kui aga tarbija soovib veenduda, et toit ei ole salmonellabakteriga nakatunud, peab toit olema korralikult kuumutatud.
Farmi võib bakter jõuda mitmeid erinevaid teid pidi:
- saastunud sööda ja joogiveega, inventariga (nt lüpsiseadmed), veovahenditega, allapanuga;
- haigestunud loomade ja inimestega;
- haigust levitavad ka närilistega, metslinduega, lemmikloomadega.
Mis asi on serotüüp?
Lihtsamalt öeldes on serotüüp Salmonella alaliik. Salmonella bakteril on üle 2500 erineva serotüübi, kõige sagedamini põhjustab inimestel haigestumist Salmonella Enteritidis.
Kuidas salmonellat farmides uuritakse?
Veterinaar- ja Toiduamet teostab kontrolle järelevalve korras, vihjete alusel ning kui on kahtlus, et toidu saastumise allikas võib olla farm.
Salmonelloosi esinemise kindlakstegemiseks võetakse proovid loomade roojast, vajadusel ka ümbritsevast keskkonnast ja söödast. Kui loomakarjas on diagnoositud salmonelloos, siis
selgitatakse välja nakkuse allikas ning levikuteed. Samuti rakendatakse karjas nakkusallika kõrvaldamiseks, nakkuse edasise leviku tõkestamiseks ja ristsaastumise vältimiseks vastavad meetmed.
Mis saab kanadest, kellel on salmonelloos?
Lindude ravi on salmonelloosi puhul keelatud.
Lindude tapmine või hukkamine pärast salmonelloosi diagnoosimist sõltub tuvastatud serotüübist ning lindude pidamise suunast.
Näiteks broilerite puhul võib tapmise või hukkamisega oodata nende kasvuperioodi lõpuni, munakanad tuleb aga sama serotüübi puhul viivitamatult hukata või tappa.
Siinkohal on oluline täpsustada, et salmonella bakteri serotüüpe on palju ning kõigil juhtudel ei hukata loomi, kui diagnoositakse salmonelloos. Näiteks mõne setotüübi puhul parandatakse bioohutusnõudeid ning loomad tapetakse toiduks ja saadud liha on inimestele ohutu.
Mis saab veistest, kellel on salmonelloos?
Samamoodi nagu lindudel, sõltuvad ettevõetavad meetmed tuvastatud serotüübist. Kohesele tapmisele või hukkamisele veiseid ei saadeta, selle asemel on lubatud veiseid ravida. Haigustunnustega looma ei tohi tapmisele saata.
Mis on Salmonella bakterite resistentsus?
Kui mikroobipopulatsioonis on tekkinud resistentsed isendid, levib resistentsus geenide kaudu ka nendele mikroobidele, kellel polegi olnud otsest kontakti antibiootikumiga. Antibiootikumiresistentsed bakterid levivad loomadelt inimestele loomsete toiduainetega ja otsesel kokkupuutel loomade või nende väljaheitega, inimeselt inimesele jne. Seetõttu võib tekkida olukord, kus haigused ei allu antibiootikumide ravile.
Last updated: 12.10.2020