Kaubavahetus EL-i riikide vahel

Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide vahelisel kaubavahetusel liiguvad kaubad vabalt. Piiril reeglina veterinaar-, toidu- ja fütosanitaarset kontrolli ei tehta, seega võivad kaubad Eestisse ja siit välja liikuda kõikide rahvusvaheliseks kaubavahetuseks avatud piiripunktide kaudu.

Kui teatud kaupade puhul on kontroll vajalik, siis tehakse seda enne kauba lähetamist lähtekohas või sihtkohas. Sellisteks kaupadeks on ennekõike loomad ning teatud loomsed saadused.

Liikmesriikide vahelisel kaubavahetusel kehtivad ELis kõikidele liikmesriikidele reeglina ühtsed ohutuse alased nõuded, mille eest vastutavad üldjuhul lähetava liikmesriigi pädev asutus ning kauba tootja ja valdaja. Liikmesriikde vahelisele kaubavahetusele kehtestatud reegleid kohaldatakse ka mõnede ELi väliste riikide suhtes.

Kuna ELi mõningates liikmesriikides on levinud sigade Aafrika katk, siis on liimesriikide vahelisel kaubavahetusel väga oluline arvestada sellega seotud kitsendustega

Euroopa Liidus peab tegevusluba olema järgmistel ettevõttetel:

  • loomse toidu ja idude tootjad;
  • teatud loomsete kõrvalsaadustega tegelevad ettevõtted;
  • teatud veterinaaria valdkonnaga tegelevad ettevõtted.

Infot tegevusloaga ettevõtete kohta Euroopa Liidus saate siit.

Teisest liikmesriigist toomine

Kaupade teistest liikmesriikidest toomisel kehtivad ELis kõikide liikmesriikide, aga ka mõnede ELi väliste riikide suhtes ühtsed tingimused.

Tingimused loomade ja loomsete saaduste toomisel teistest liikmesriikidest on kinnitatud Põllumajandus- ja Toiduameti poolt.

Kui loomad või loomsed saadused tuuakse teisest liikmesriigist Eestisse, mingit eriluba taotlema ei pea, küll aga peab loomse toidu ja toiduks mittekasutatava loomse saaduse sihtkoha vastuvõtja (isik, kes sertifikaadil või muul dokumendil on näidatud loomi või loomseid saadusi sisaldava kaubasaadetise saajana sihtkohas) esitama asukohajärgsele (juriidilise isiku puhul juriidiline aadress äriregistri andmetel; füüsilise isiku puhul elukoha aadress) Põllumajandus- ja Toiduametile majandustegevusteate.

Sihtkoha vastuvõtja peab täitma endale võetud kohustusi (Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadus  §14 ja 15) ning teavitama vastuvõetavast elusloomast vähemalt 48 tundi ette, toiduks mittekasutatava loomse saaduse saabumisest tuleb teavitada vähemalt 24 tundi ette. Teavitamiseks tuleb täita vastav kaubasaadetise saamise teatis ja esitada see asukohajärgsele Põllumajandus- ja Toiduameti piirkondlikule keskusele.

Kui kaubasaadetise sihtkoht ei asu sihtkoha vastuvõtja asukohajärgses maakonnas, esitatakse kaubasaadetise saamise teatis kaubasaadetise tegeliku asukoha järgsele keskusele.

Kaubasaadetise saamise teatis esitatakse originaalis või e-posti teel ditaalselt allkirjastatult. Juriidilise isiku puhul allkirjastab teate seaduslik esindaja. Kaubasaadetise saamise teatiseid võib esitada ka e-posti aadressidelt, mis on ettevõtte seadusliku esindaja poolt eelnevalt veterinaarkeskusele esitatud ja kinnitatud. 

Lisaks peab loomadega olema kaasas veterinaarsertifikaat, mis on väljastatud loomade päritolu liikmesriigi pädeva asutuse järelevalveametniku poolt. Toiduks mittekasutatavate loomsete saadustega peab kaasas olema kauba eest vastutava isiku poolt koostatud ja allkirjastatud saatedokument kooskõlas Euroopa Komisjoni määruse nr 142/2011 VIII lisa III peatükis sätestatud nõuetega. Mõlemad eelviidatud dokumendid tuleb vormistada liikmesriikide pädevaid asutusi ühendavas elektroonilises infosüsteemis TRACES NT.

Kindlasti tuleb arvestada ka piirangutega.

Piirangud

Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisel kauplemisel loomade ja loomsete saadustega võivad riigid kehtestada kitsendusi järgmistel alustel:

  • iga liikmesriik teatab viivitamatult teistele liikmesriikidele ja komisjonile haiguspuhangutest või muudest põhjustest oma territooriumil, mis võivad tõenäoliselt tõsiselt ohustada loomade või inimeste tervist;
  • päritoluliikmesriigid võtavad viivitamatult ühenduse eeskirjades sätestatud kontrolli- või ettevaatusabinõud;
  • sihtliikmesriik või transiitliikmesriik, milline teeb kindlaks ülalnimetatud haiguste või põhjuste olemasolu, võib vajaduse korral võtta ühenduse eeskirjades ettenähtud ettevaatusabinõud.

Kuni meetmete võtmiseni võib sihtliikmesriik tõsise ohu korral inimeste või loomade tervisele võtta ajutised kaitsemeetmed, millest teatab viivitamatult komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Põllumajandus- ja Toiduamet teatab rahvusvahelistele veterinaarorganisatsioonidele, Euroopa Komisjonile ning Euroopa Liidu liikmesriikide ja Eesti naaberriikide pädevatele asutustele rahvusvaheliselt teatamiskohustuslikeks tunnistatud loomataudide puhkemisest, loomatauditõrje alaste kitsenduste kehtestamisest ja nende lõpetamisest.

Põllumajandus- ja Toiduamet rakendab ohu korral viivitamata loomatauditõrje seaduses ja selle alusel koostatud tauditõrje eeskirjades või nende puudumisel Euroopa Liidu õigusaktides ettenähtud või rahvusvaheliselt tunnustatud tõrjemeetmeid. Eelkõige määratakse õigusaktides ettenähtud puhvertsoonid ning rakendatakse muid loomataudi leviku tõkestamiseks vajalikke meetmeid.

Kaupade toomine Eestisse

Selleks et tuua kassi, koera, või valgetuhkurut kaubanduslikul eesmärgil (looma müümine, omandiõiguse üleandmine) Eestisse teisest liikmesriigist peavad olema täidetud järgnevad nõuded.

1. Koerad, kassid ja valgetuhkrud peavad olema märgistatud mikrokiibi paigaldamise teel või selgelt loetava tätoveeringuga, mis on tehtud enne 3. juulit 2011.

Nõuded mikrokiibile:

  • mikrokiip peab vastama ISO-standardile 11784 ja neis tuleb kasutada HDX- või FDX-B-tehnoloogiat ning
  • mikrokiipi peab saama lugeda ISO-standardile 11785 vastava lugemisseadme abil.

Juhul kui mikrokiip ei vasta nimetatud standarditele, peavad reisijal olema kaasas selle kontrollimiseks vajalikud vahendid.

2. Loomaga kaasas peab olema Euroopa Liidu lemmikloomapass, mille väljastas volitatud loomaarst. Passi peavad olema kantud omaniku ja looma andmed, looma mikrokiibi number, andmed marutaudi vaktsineerimise kuupäeva, kasutatud vaktsiini ja vaktsineerimise kehtivuse kohta (v.a. vaktsineerimata alla 12 nädalased kutsikad, kassipojad ja valgetuhkru pojad), andmed kliinilise ülevaatuse teostamise kohta ning vajadusel andmed koera ussitõrje kohta.

3. Koerad, kassid, valgetuhkrud peavad olema vaktsineeritud marutaudi vastu. Liikumise ajal vaktsineerimine peab olema kehtiv.

Marutaudi vastase vaktsineerimise kehtivuse nõuded:

  • vaktsineerimise tegi volitatud veterinaararst;
  • lemmikloom oli vaktsineerimise kuupäeval vähemalt 12 nädalat vana;
  • volitatud veterinaararst või ametlik veterinaararst on märkinud vaktsineerimise kuupäeva lemmikloomapassi osasse V;
  • lemmikloomapassi osasse V märgitud vaktsineerimine toimus pärast lemmikloomapassi III osas märgitud mikrokiibi paigaldamise või näidu lugemise kuupäeva või tätoveeringu paigaldamise ja lugemise kuupäeva;
  • vaktsineerimise kehtivusaeg algab kaitsva immuunsuse saavutamisega, mis toimub vähemalt 21 päeva pärast esmast vaktsineerimist ja kestab kuni kuupäevani, mille volitatud veterinaararst või ametlik veterinaararst on märkinud lemmikloomapassi osasse V;
  • korduvvaktsineerimist tuleb käsitada esmasena, kui see ei toimunud eelmise vaktsineerimise kehtivuse ajal.

Teistest EL-i liikmesriikidest on lubatud kehtivat marutaudi vaktsineerimist mitte omavate noorte kasside, koerte ja valgetuhkrute kaubanduslik liikumine Eesti territooriumile.

4. Ussitõrje koerale.

Koerte toomisel Eestisse ei ole nõutav paelussi Echinococcus multilocularise vastane tõrje.

Koerte viimisel läbi Ühendkuningriigi, Malta, Iirimaa, Soome ja Norra tuleb nendele teha ka paelussi Echinococcus multilocularise vastane tõrje. Parasiiditõrje tuleb teha vähemalt 24 tundi, kuid mitte rohkem kui 120 tundi enne kavandatavat sisenemist nimetatud liikmesriikidesse. Parasiiditõrje peab tegema veterinaararst ravimiga, mis sisaldab piisavat annust prasikvanteeli või mõnda muud selleks ette nähtud litsentseeritud farmakoloogilist preparaati. Ussitõrje andmed kinnitatakse ravi teinud loomaarsti poolt lemmikloomapassi vastavas osas.

5. Koerad, kassid ja valged tuhkrud peavad läbima 48 tunni jooksul enne lähetamist kliinilise läbivaatuse, mille teostab pädeva asutuse volitatud veterinaararst ja mille käigus loomaarst tõendab, et kutsikal ei esine haigustunnuseid ja tema seisund on sobiv kavandatud veoks.

6. Koerte, kasside ja valgete tuhkrutega kaasas peab olema päritoluriigi veterinaarjärelevalve ametniku poolt väljastatud veterinaarsertifikaat, mis on koostatud vastavalt Direktiivi 92/65 lisa E 1.osas esitatud näidisele ning vormistatud liikmesriikide pädevaid asutusi ühendavas elektroonilises infosüsteemis TRACES NT süsteemi kaudu. Sertifikaat kehtib 10 päeva alates ametliku veterinaararsti poolt allkirjastamise kuupäevast.

7. Teistest ELi liikmesriikidest (k.a Andorra, Šveits, Fääri saared, Gibraltar, Gröönimaa, Island, Liechtenstein, Monaco, San Marino, Vatikani Linnriik ja Norra) on lubatud kehtivat marutaudi vaktsineerimist mitte omavate noorte kasside, koerte ja valgetuhkrute kaubanduslik liikumine Eesti territooriumile.

Need loomad võivad olla:

  • vähem kui 12 nädala vanused ja marutaudi vastu vaktsineerimata või
  • 12-16 nädala vanused ning marutaudi vastu vaktsineeritud, kuid marutaudi vaktsineerimine ei ole veel kehtiv.

Selliste kehtivat marutaudivastast vaktsineerimist mitteomavate lemmikloomade sissetoomine on lubatud ainult siis, kui sihtliikmesriik on Eesti. Juhul kui liikumise ajal läbitakse teisi ELi liikmesriike, tuleb eelnevalt välja selgitada vastava sihtriigi nõuded, kuna selliste loomadega liikumise lubamine on jäetud iga liikmesriigi pädevusse.

ELi riikide otsused marutaudivastase vaktsineerimise erandi kohaldamise kohta on leitavad Euroopa Komisjoni kodulehelt.

Juhul kui vaktsineerimata loom reisib koos emaga, kellest nad on veel sõltuvad, peab emaga kaasasoleva identifitseerimisdokumendi järgi olema võimalik kindlaks teha, et ema on enne poegimist saanud marutaudivastase vaktsineerimise, mis vastab kehtivusnõuetele.

Juhul kui vaktsineerimata loom reisib ilma emata, peab sertifikaadile olema lisatud või ELi lemmiklooma passiga kaasas olema looma omaniku või tema poolt volitatud isiku allkirjastatud vaktsineerimata loomade deklaratsioon, mis tõendab, et loomadel ei ole olnud alates sünnist kuni mittekaubandusliku transpordi hetkeni kokkupuuteid marutaudile vastuvõtlikku liiki kuuluvate metsloomadega.

Teistest liikmesriikidest Eestisse toodavate veistega peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis vastab Euroopa nõukogu direktiivi 64/432 F lisa 1. näidisele. Arvestama peab ka üldiste nõuetega.

Veise sperma

Teistest liikmesriikidest Eestisse toodava veise spermaga peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis vastab Euroopa nõukogu direktiivi 88/407 D toodud vastavale näidisele.

Veise ebmrüod

Teistest liikmesriikidest Eestisse toodavate veise embrüotega peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis vastab Euroopa nõukogu direktiivi 89/556 lisas C toodud näidisele.

Teistest liikmesriikidest Eestisse toodavate sigadega peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis vastab Euroopa nõukogu direktiivi 64/432 F lisa 2. näidisele. Arvestama peab ka üldiste nõuetega.

Sealiha ja -toodete toomisel teistest EL-i liikmesriikidest tuleb arvastada piirangutega, mis on kehtestatud seoses sigade Aafrika katkuga konkreetse liikmesriigi suhtes.

Teistest liikmesriikidest Eestisse toodavate hobustega peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis vastab Euroopa nõukogu direktiivi 2009/159 III lisas toodud näidisele. Arvestama peab ka üldiste nõuetega.

Teistest liikmesriikidest Eestisse toodavate lammaste ja kitsedega peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis vastab Euroopa nõukogu direktiivi 91/68 E lisas toodud vastavale näidisele. Arvestama peab ka üldiste nõuetega.

Teistest liikmesriikidest Eestisse toodavate hobuslaste, lammaste ja kitsede sperma, munarakkude ja embrüotega ning sigade sperma ja embrüotega peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis vastab Euroopa nõukogu direktiivi 2010/470 I-V lisas toodud vastavale näidisele. Arvestama peab ka üldiste nõuetega.

Teistest liikmesriikidest Eestisse toodavate kodulindude ja haudemunadea peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis vastab Euroopa nõukogu direktiivi 2009/158 IV lisas toodud vastavale näidisele. Arvestama peab ka üldiste nõuetega.

Teistest liikmesriikidest Eestisse toodavate vesiviljelusloomadega ja -toodetega peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis vastab Euroopa nõukogu direktiivi 1251/2008  II lisas toodud vastavale näidisele. Arvestama peab ka üldiste nõuetega.

Teistest liikmesriikidest Eestisse toodavate mesilaste ja kimalastega peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis vastab Euroopa nõukogu direktiivi 92/65 E lisa 2. osas toodud näidisele. Arvestama peab ka üldiste nõuetega.

Veterinaarnõuded tsirkuseloomade toomisel teistest ELi liikmesriikidest on sätestatud Euroopa Komisjoni määruses nr 1739/2005.

Arvestada tuleb ka:

Uluksealiha sisseveol tuleb arvestada piirangutega, mis on seatud seoses sigade Aafrika katku levikuga.
Euroopa Komisjoni rakendusotsuse 2014/709 lisas loetletud piirkondadest ei ole lubatud lähetada värsket uluksealiha ning sellisest uluksealihast koosnevaid või seda sisaldavaid lihavalmistisi ja -tooteid teistesse liikmesriikidesse või sama liikmesriigi territooriumil asuvatesse muudesse piirkondadesse.

Nülgimata suurulukeid on lubatud nülgida ja turule viia üksnes järgmistel tingimustel:

• enne nülgimist, kui ulukit ladustatakse ja käideldakse muust toidust eraldi ning seda ei külmutata;

• pärast nülgimist, kui selle suhtes rakendatakse lõppkontrolli ulukite töötlemisettevõttes vastavalt määrusele (EÜ) nr 854/2004.

Nülgimata suurulukeid on lubatud saata ulukite töötlemisettevõttesse teises liikmesriigis ainult juhul, kui:
• transportimisel kõnealusesse töötlemisettevõttesse on saadetisega kaasas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 636/2014 lisas sätestatud näidisele vastav sertifikaat, mille on välja andnud ja allkirjastanud riiklik veterinaararst, kes kinnitab, et sätestatud nõuded seoses deklaratsiooni kättesaadavuse ning vajaduse korral asjaomaste kehaosade olemasoluga saadetises on täidetud.

Kui küttimispaiga lähedal asuv ulukite töötlemisettevõte asub teises liikmesriigis, ei pea uluki transportimisel sellesse töötlemisettevõttesse olema kaasas sertifikaat, vaid koolitatud isiku deklaratsioon. (Koolitatud isik peab keret ja eemaldatud siseelundeid kontrollima, et tuvastada võimalikke iseloomulikke jooni, mis võiksid viidata lihas peituvale terviseriskile. Kontrollimine peab toimuma võimalikult kiiresti pärast tapmist,) Arvesse tuleb võtta päritoluliikmesriigi loomade tervislikku seisundit.

Eestis asuvasse ulukite töötlemisettevõttesse nülgimata loodusliku suuruluki transportimisel teisest liikmesriigist, ei pea saadetisega kaasas olema sertifikaati (nagu on sätestatud Komisjoni määruse 633/2014 I lisa punkti b teises lõigus). Juhul kui saadetis jõuab ettevõttesse hiljemalt küttimisele järgneva päeva jooksul, peab kaasas olema koolitatud isiku poolt tõendatud deklaratsioon. 

Veterinaarnõuded loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete toomisel teisest ELi liikmesriigist peab arvestama nõuetega, mis on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1069/2009 ja Euroopa Komisjoni määruses nr 142/2011.

Kui teisest liikmesriigist tahetakse tuua esimese või teise kategooria loomseid kõrvalsaadusi (nt korjused, sõnnik jm) või nendest saadud tooteid (lihakondijahu, töödeldud rasv jm), on vaja selleks esmalt Põllumajandus- ja Toiduameti nõusolekut. Nõusolekut ei ole vaja kolmanda kategooria loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete (kalajahu, sulejahu jms) ega erandina ka töödeldud sõnniku puhul. Nõusoleku taotlemiseks koostab ja esitab toomisest huvitatud isik vastava avalduse Põllumajandus- ja Toiduametile. Avalduse koopia tuleb edastada teadmiseks ka lähteriigi pädevale asutusele.

Saadetise toomisel teisest liikmesriigist tuleb ettevõtte esindajal koostada Euroopa Liidu ühtses süsteemis TRACES NT iga saadetise kohta DOCOM nimeline kaubadokument, millega informeeritakse nii päritoluriigi kui sihtriigi pädevat asutust ja sihtettevõtet. 

Erinõuded on töötlemata sõnniku puhul, kui saadetisega peab olema kaasas järelevalveasutuse koostatud ja kinnitatud terviseohutusetõend ning tuleb arvestada piiranguid ja tingimusi, mis on toodud Euroopa Komisjoni nr 142/2011 XI lisas.                                                       

Teise liikmesriiki viimine

Kaupade teise liikmesriiki viimisel kehtivad EL-is kõikide liikmesriikide, aga ka mõnede ELi väliste riikide suhtes ühtsed tingimused.

Teise liikmesriiki viidav loom ja loomne saadus peab olema ELi ühtsete veterinaarnõuete kohane, aretusloom ja aretusmaterjal peavad olema ka aretusnõuete kohased. Kui sihtliikmesriik on kehtestanud täiendavad veterinaar- ja toiduohutuse alased nõuded, siis tuleb arvestada ka nendega. Nii võib sihtliikmesriik olla kehtestanud nõuded näiteks kaubasaadetise saabumise eelnevale teavitamisele või registreerimisele, kauba saaja registreerimisele jne.

Kui loomade või loomsete saadustega on teise liikmesriiki viimisel nõutav veterinaarsertifikaat, siis tuleb kaubasaadetise asukohajärgsele veterinaarüksusele esitada vastavav taotlus. Sertifitseerimise ja sellega seonduvate kontrollide teostamise üldpõhimõtted on samad, mis loomade ja loomsete saaduste ekspordil.

Sertifikaadid vormistatakse liikmesriikide pädevaid asutui ühendavas elektroonilises süsteemis TRACES NT, mistõttu kogu info jõuab elektroonilisel kujul ka sihtliikmesriigi pädevate asutusteni.

Teise liikmesriiki on keelatud saata loomataudi tõrjeprogrammi raames tapmiseks ettenähtud loomi ja nendelt loomadelt pärinevaid toiduks mittekasutatavaid loomseid saadusi. Samuti on keelatud saata teise liikmesriiki loomi ja toiduks mittekasutatavaid loomseid saadusi, mille turustamine on Eestis keelatud.

Väga oluline on loomade ja loomsete saadustega kauplemisel arvestada piirangutega, mis on seatud seoses sigade Aafrika katku levikuga.

Kaupade viimine ELi liikmesriiki

Teistest liikmesriikidest Eestisse toodavate veistega peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis vastab Euroopa nõukogu direktiivi 64/432 F lisa 1. näidisele. Arvestama peab ka üldiste nõuetega.

Veise sperma

Teistest liikmesriikidest Eestisse toodava veise spermaga peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis vastab Euroopa nõukogu direktiivi 88/407 D toodud vastavale näidisele. Arvestama peab ka üldiste nõuetega.

Veise ebmrüod

Teistest liikmesriikidest Eestisse toodavate veise embrüotega peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis vastab Euroopa nõukogu direktiivi 89/556 lisas C toodud näidisele. Arvestama peab ka üldiste nõuetega.

Teistest liikmesriikidest Eestisse toodavate sigadega peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis vastab Euroopa nõukogu direktiivi 64/432 F lisa 2. näidisele. Arvestama peab ka üldiste nõuetega.

Sealiha ja -toodete toomisel teistest ELi liikmesriikidest tuleb arvastada piirangutega, mis on kehtestatud seoses sigade Aafrika katkuga konkreetse liikmesriigi suhtes.

Teistest liikmesriikidest Eestisse toodavate hobustega peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis vastab Euroopa nõukogu direktiivi 2009/159 III lisas toodud näidisele. Arvestama peab ka üldiste nõuetega.

Teistest liikmesriikidest Eestisse toodavate hobuslaste, lammaste ja kitsede sperma, munarakkude ja embrüotega ning sigade sperma ja embrüotega peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis vastab Euroopa nõukogu direktiivi 2010/470 I-V lisas toodud vastavale näidisele. Arvestama peab ka üldiste nõuetega.

Teistest liikmesriikidest Eestisse toodavate kodulindude ja haudemunadea peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis vastab Euroopa nõukogu direktiivi 2009/158 IV lisas toodud vastavale näidisele. Arvestama peab ka üldiste nõuetega.

Veterinaarnõuded mesilaste ja kimalaste viimisel teise ELi liikmesriiki on kinnitatud põllumajandusministri 21.10.2008 määrusega nr 99 „Veterinaarnõuded muude loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega kauplemisel“.

Teise liikmesriiki võib toimetada üksnes mesilase liigist Apis melilfera ja kimalase liigist Bombus spp., kes vastab järgmistele veterinaarnõuetele:

  • mesilane või kimalane pärineb piirkonnast, mille suhtes ei ole loomade liikumisele kehtestatud kitsendusi ameerika haudmemädaniku esinemise tõttu;
  • mesilase või kimalasega on kuni sihtkohani kaasas veterinaarsertifikaat, mis vastab Euroopa nõukogu direktiivi 92/65 E lisa 2. osas toodud näidisele. Arvestama peab ka üldiste nõuetega.

Veterinaarnõuded tsirkuseloomade viimisel teise ELi liikmesriiki on sätestatud Euroopa Komisjoni määruses nr 1739/2005.

Veterinaarnõuded muude loomade, sperma, munarakkude ja embrüote viimisel teise ELi liikmesriiki on kinnitatud põllumajandusministri 21.10.20108 nr 99 "Veterinaarnõuded muude loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega kauplemisel".

Koerte, kasside ja valgetuhkrute viimisel teise liikmesriiki nende müümise või muul moel üleandmise eesmärgil (näiteks kinkimine või muul viisil omaniku vahetumine), peavad olema täidetud järgnevad nõuded.

1. Koerad, kassid ja valgetuhkrud peavad olema märgistatud mikrokiibi paigaldamise teel või selgelt loetava tätoveeringuga, mis on tehtud enne 3. juulit 2011.

Nõuded mikrokiibile:

  • mikrokiip peab vastama ISO-standardile 11784 ja neis tuleb kasutada HDX- või FDX-B-tehnoloogiat ning
  • mikrokiipi peab saama lugeda ISO-standardile 11785 vastava lugemisseadme abil.

Juhul kui mikrokiip ei vasta nimetatud standarditele, peavad reisijal olema kaasas selle kontrollimiseks vajalikud vahendid.

2. Loomaga kaasas peab olema Euroopa Liidu lemmikloomapass, mille väljastas volitatud loomaarst. Passi peavad olema kantud omaniku ja looma andmed, looma mikrokiibi number, andmed marutaudi vaktsineerimise kuupäeva, kasutatud vaktsiini ja vaktsineerimise kehtivuse kohta (v.a vaktsineerimata alla 12 nädalased kutsikad, kassipojad ja valgetuhkru pojad), andmed kliinilise ülevaatuse teostamise kohta ning vajadusel andmed koera ussitõrje kohta.

3. Koerad, kassid, valgetuhkrud peavad olema vaktsineeritud marutaudi vastu. Liikumise ajal vaktsineerimine peab olema kehtiv.

Marutaudi vastase vaktsineerimise kehtivuse nõuded:

  •     vaktsineerimise tegi volitatud veterinaararst;
  •     lemmikloom oli vaktsineerimise kuupäeval vähemalt 12 nädalat vana;
  •     volitatud veterinaararst või ametlik veterinaararst on märkinud vaktsineerimise kuupäeva lemmikloomapassi osasse V;
  •     lemmikloomapassi osasse V märgitud vaktsineerimine toimus pärast lemmikloomapassi III osas märgitud mikrokiibi paigaldamise või näidu lugemise kuupäeva või tätoveeringu paigaldamise ja lugemise kuupäeva;
  •     vaktsineerimise kehtivusaeg algab kaitsva immuunsuse saavutamisega, mis toimub vähemalt 21 päeva pärast esmast vaktsineerimist ja kestab kuni kuupäevani, mille volitatud veterinaararst või ametlik veterinaararst on märkinud lemmikloomapassi osasse V;
  •     korduvvaktsineerimist tuleb käsitada esmasena, kui see ei toimunud eelmise vaktsineerimise kehtivuse ajal.

Liikmesriigid võivad lubada kehtivat marutaudivastast vaktsineerimist mitte omavate noorte koerte, kasside ja valgetuhkrute kaubanduslikku liikumist, kui neil on kaasas lemmikloomapass ja nad on viibinud oma sünnikohas sündimisest saadik, puutumata kokku tõenäoliselt nakatunud metsloomadega, või, kui nad on koos oma emaga, kellest nad on ikka veel sõltuvad. Paljud liikmesriigid seda siiski ei luba ning seega on vajalik ennem reisile asumist veelkord kontrollida sihtriigi sisseveonõudeid.

4. Ussitõrje koerale

Koerte viimisel Ühendkuningriiki, Maltale, Iirimaale, Soome või Norra tuleb nendele teha ka paelussi Echinococcus multilocularise vastane tõrje. Parasiiditõrje tuleb teha vähemalt 24 tundi, kuid mitte rohkem kui 120 tundi enne kavandatavat sisenemist nimetatud liikmesriikidesse. Parasiiditõrje peab tegema veterinaararst ravimiga, mis sisaldab piisavat annust prasikvanteeli või mõnda muud selleks ette nähtud litsentseeritud farmakoloogilist preparaati. Ussitõrje andmed kinnitatakse ravi teinud loomaarsti poolt lemmikloomapassi vastavas osas.

5. Koerad, kassid ja valged tuhkrud peavad läbima 48 tunni jooksul enne lähetamist kliinilise läbivaatuse, mille teostab pädeva asutuse volitatud veterinaararst ja mille käigus loomaarst tõendab, et kutsikal ei esine haigustunnuseid ja tema seisund on sobiv kavandatud veoks.

6. Koerte, kasside ja valgete tuhkrutega kaasas peab olema päritoluriigi veterinaarjärelevalve ametniku poolt väljastatud veterinaarsertifikaat, mis on koostatud vastavalt Direktiivi 92/65 lisa E 1.osas esitatud näidisele ning vormistatud liikmesriikide pädevaid asutusi ühendavas elektroonilises infosüsteemis TRACES NT süsteemi kaudu. Sertifikaat kehtib 10 päeva alates ametliku veterinaararsti poolt allkirjastamise kuupäevast.

Veterinaarsertifikaadi saamiseks tuleb Kliendiportaali kaudu esitada taotlus asukohajärgsele Põllumajandus- ja Toiduameti keskusele. Taotluse esitamise juhendvideot vaata siit

7. Paljud liikmesriigid ei luba kehtivat marutaudivastast vaktsineerimist mitte omavate noorte koerte, kasside ja valgetuhkrute kaubanduslikku liikumist ning enne reisile asumist on seega vajalik kontrollida sihtriigi sisseveonõudeid.

ELi riikide otsused marutaudivastase vaktsineerimise erandi kohaldamise kohta on leitavad Euroopa Komisjoni kodulehelt.

Juhul kui sihtliikmesriik lubab marutaudi vastu vastsineerimata noorte loomade kaubanduslikku liikumist oma territooriumile, siis need loomad võivad olla:

  • vähem kui 12 nädala vanused ja marutaudi vastu vaktsineerimata või
  • 12-16 nädala vanused ning marutaudi vastu vaktsineeritud, kuid kelle marutaudi vaktsineerimine ei ole veel kehtiv.

Selliste loomade liikumine peab toimuma kas otsereisiga või läbi selliste riikide territooriumi, kuhu on lubatud marutaui vastu vaktsineerimata noorte loomade sissetoomine.

Juhul kui vaktsineerimata loom reisib koos emaga, kellest nad on veel sõltuvad, peab emaga kaasasoleva identifitseerimisdokumendi järgi olema võimalik teha kindlaks, et ema on enne poegimist saanud marutaudivastase vaktsineerimise, mis vastab kehtivusnõuetele.

Juhul kui vaktsineerimata loom reisib ilma emata, peab sertifikaadile olema lisatud või ELi lemmiklooma passiga kaasas olema looma omaniku või tema poolt volitatud isiku allkirjastatud tõend, et loomadel ei ole olnud alates sünnist kuni mittekaubandusliku transpordi hetkeni kokkupuuteid marutaudile vastuvõtlikku liiki kuuluvate metsloomadega.

Veterinaarnõuded loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete viimisel teise ELi liikmesriiki peab arvestama nõuetega, mis on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1069/2009 ja Euroopa Komisjoni määruses nr 142/2011

Kui teise liikmesriiki riiki tahetakse viia 1. või 2. kategooria loomseid kõrvalsaadusi (nt korjused, sõnnik jm) või nendest saadud tooteid (lihakondijahu, töödeldud rasv jm), on vaja selleks esmalt sihtriigi nõusolekut. Sihtriigi nõusolekut ei ole vaja 3. kategooria loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete (kalajahu, sulejahu jms) ega erandina ka töödeldud sõnniku puhul. Sihtriigi nõusoleku taotlemiseks koostab ja esitab viimisest huvitatud isik vastava avalduse (PDF) selle riigi pädevale järelevalveasutusele, kuhu saadetist soovitakse viia. Avalduse koopia tuleb edastada teadmiseks ka Põllumajandus- ja Toiduametile.

Saadetise viimisel teise liikmesriiki tuleb ettevõtte esindajal koostada Euroopa Liidu ühtses süsteemis TRACES NT iga saadetise kohta DOCOM-nimeline kaubadokument, millega informeeritakse nii päritoluriigi kui sihtriigi pädevat asutust ja sihtettevõtet.  

Erinõuded on töötlemata sõnniku puhul, kui saadetisega peab olema kaasas järelevalveasutuse koostatud ja kinnitatud terviseohutusetõend ning tuleb arvestada piiranguid ja tingimusi, mis on toodud Euroopa Komisjoni nr 142/2011 XI lisas.

                                               

Igale veise-, kodusea- ja kodulinnuliha (muuhulgas hakkliha) kaubasaadetisele, mis tarnitakse Soome, Rootsi või Norrasse tuleb käitlejal kaasa anda:

Selleks tuleb igast kaubasaadetisest eelnevalt võtta proovid ning analüüsida neid Salmonella suhtes (Euroopa Komisjoni määrusega 1688/2005 on kehtestatud Salmonella lisatagatiste nõue, mis on ette nähtud teatavate Soome ja Rootsi saadetavate veise- , kodusea- ja kodulinnuliha partiide  puhul. See laieneb ka Norrale).

Soome, Rootsi, Taani ja Norrasse saadetavate munade puhul peavad pakkimiskeskused andma garantii, et saadetised on pärit karjadest, millele on sooritatud mikrobioloogiline testimine salmonelloosi suhtes negatiivsete tulemustega. Proovide võtmine selliste munade päritolukarjast, mille puhul on nõutav mikrobioloogiline uuring, peab toimuma vastavalt Euroopa Komisjoni määruse nr 1688/2005 III lisale.

Iga munasaadetisega peab kaasas olema sertifikaat ja katseprotokoll. Kaubasaadetise eest vastutaval isikul tuleb esitada taotlus asukohajärgsele Põllumajandus- ja Toiduameti keskusele sertifikaadi saamiseks.

Erandina ei tule testi teha saadetiste puhul, mis on ette nähtud töödeldud toodete valmistamiseks protsessi abil, mis garanteerib salmonellabakterite hävimise.

Liikmesriikide vaheline transiit

Liikmesriikide vahelise transiidi all mõistetakse kauba toimetamist Eesti kaudu ühest Euroopa Liidu liikmesriigist samasse või teise liikmesriiki.

Reeglina ühendusesisesel transiidil kontrolli ei teostata, küll aga on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus kontrollida ühendusesisesel transiidil loomade ja loomsete saaduste partiisid juhul, kui on kahtlus nõuete rikkumise osas.

Kahtluse kinnitamisel rakendab amet asjakohaseid meetmeid, mis on kooskõlas loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse § 28 lõikega 3.

Viimati uuendatud 27.10.2020