Kõrge lämmastiksisaldusega ammooniumnitraadi käitlemise nõuded

Kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetis on ammooniumnitraat (AN) või ammooniumnitraati sisaldav väetis, mille kuivaine kogumassist üle 28% moodustab lämmastik ja mis võib sisaldada anorgaanilisi lisandeid või inertseid aineid, mis ei suurenda väetise tule- ja plahvatusohtlikkust.

Kõik Eestis käideldavad väetised peavad olema registreeritud väetise registris ja vastavalt EÜ väetisemäärusele ja Eesti seadustele, tuleb esitada AN-väetise puhul vähemalt viis päeva enne väetise Eestisse toimetamist detonatsioonikindluse test. Testi olemasolu ja väetise registreeringut kontrollib väetise riiki sisenedes Maksu- ja Tolliamet. Põllumajandus- ja Tolliameti inspektor kontrollib konkreetset väetise partiid käitleja juures ja võtab sellest proovi nõuetele vastavuse (sisalduse) määramiseks.

Lisanõuded kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetisele

  • Kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetisi võib teha lõpptarbijale kättesaadavaks ainult pakendatult (EÜ 2003/2003 artikkel 28).
  • Kaks kuumuskatsetust (temperatuuril +25°C ja +50°C) läbinud ohtlik väetis ei tohi absorbeerida õli rohkem kui 4 massiprotsenti (EÜ 2003/2003 lisa 3).
  • Põlevaineid, arvutatuna süsinikule (C), võib olla kuni 0,2%, kui lämmastikku (N) on ohtlikus väetises vähemalt 31,5% ja mitte üle 0,4%, kui lämmastiku sisaldus on 28,0% kuni 31,4% (EÜ 2003/2003 lisa 3).
  • 10%-lise ammooniumnitraadi vesilahuse pH ei tohi olla alla 4,5 (EÜ 2003/2003 lisa 3).
  • Kloori suurim lubatud sisaldus on 0,02 massiprotsenti (EÜ 2003/2003 lisa 3).
  • Vase üldsisaldus ei tohi olla üle 10 mg 1 kg ohtliku väetise kuivmassi kohta (EÜ 2003/2003 lisa 3).
  • 1 mm avadega sõela ei tohi läbida üle 5% ohtliku väetise massist (EÜ 2003/2003 lisa 3).
  • 0,5 mm avadega sõela ei tohi läbida üle 3% ohtliku väetise massist (EÜ 2003/2003 lisa 3.


Erinõuded kõrge AN-väetise käitlemisele

Erinõuded ammooniumnitraadile, sh ammooniumnitraatväetisele on kehtestatud kemikaaliseaduse § 8 lõike 6 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 11. jaanuaril 2016. a määrusega nr 5 „Erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele“. Määruse kohaldamisalasse kuuluvad väetisena käideldava ammooniumnitraadi (ammooniumnitraadipõhise lämmastiku sisaldus on üle 28%.) nõuded.

Väetiste valdkonnas järelevalvet teostaval ametnikul ei ole kohustust eelpoolnimetatud määruses  sätestatut kontrollida, kuid mittevastavuse leidmisel informeerib osakonda.

  • Käitleja peab omama teavet ANi ohtlike omaduste kohta ja järgima kemikaalide ohutu käitlemise nõudeid.
  • Kõrvaliste isikute juurdepääs ANile peab olema välistatud.
  • Suitsetamine ja lahtise tule kasutamine käitlemisel on keelatud.
  • ANi tuleb hoida muudest kemikaalidest eraldatult, ühekorruselises pööninguta ja keldrita, sademetekindlas, lukustatavas, tulekindla hoone nõuetele vastavas ehitises.
  • Ammooniumnitraadi kogust, mis on suurem kui 25 tonni ja jääb alla kemikaali ohtlikkuse alammäära, võib hoida ühekorruselises hoones tingimusel, et ammooniumnitraadi hoiuruum moodustab omaette tuletõkkesektsiooni ja hoidla ülejäänud osa kuulub vähemalt tulepüsivusklassi TP2.
  • Ühte virna võib maksimaalselt ladustada 300 tonni pakitud ANi. Pakitud ammooniumnitraadi virnas peab virnade omavaheline kaugus ning kaugus seintest ja laest olema selline, mis välistab võimaliku detonatsiooni korral detonatsiooni edasikandumist teistele virnadele.
  • Hoidlaehitises, kus hoiustatakse üle 3000 tonni ammooniumnitraati, tuleb vähemalt kaks korda ööpäevas mõõta ammooniumnitraadi kuhja sisetemperatuuri ja lämmastikoksiidide sisaldust õhus, kasutades kalibreeritud temperatuuri- või gaasiandurit.
  • Pakitud ANi on lubatud kuni 6 kuud hoida väljas, päikesevalguse eest varjatult, tingimusel, et oleks välistatud vee kogunemine hoiualale.
  • Purunenud pakend ja sellest väljavalgunud AN tuleb kohe kahjutustada, kui on põhjust arvata, et AN on saastunud kõrvaliste ainetega.
  • Tühjad laadimisalused tuleb hoidlast kõrvaldada.
  • Ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga käitises tuleb ammooniumnitraadile, mille hoiustamisaeg antud hoiukohas ületab 0,5 aastat, teostada täiendav detonatsioonikindluse test.


Keelatud on:

  • hoida ANi eluruumis;
  • kasutada hoidlas valvevalgustust;
  • elektriõhuliinide paiknemine hoidla kohal;
  • paigutada AN-i valgustitele, kütteseadmetele, elektrijuhtmetele, -mootoritele ja -kilpidele lähemale kui 0,5 meetrit.


AN-i tuleb hoida teistest kemikaalidest eraldatult ja välistada kokkupuude järgmiste materjalidega:

  • lõhkematerjalid;
  • sööbivad kemikaalid (happed, alused jne);
  • kloriidid, kloritid, kloraadid, perkloraadid ja hüpokloritid;
  • permanganaadid ja kromaadid;
  • kokkusurutud, veeldatud või rõhu all gaasid;
  • põlevad vedelikud ja kütused;
  • orgaanilised ja põlevad materjalid (hein, õled, turvas, kivisüsi, paber, peenestatud puit, saepuru jne);
  • õlid, rasvad, määrdeained ja vahad;
  • väävel;
  • metallid pulbrilisel kujul (näiteks kroom, vask, koobalt, nikkel, tsink, alumiinium, plii);
  • mis tahes muu materjal, mis suurendab tule- ja plahvatusohtlikkust.


Nõuded hoidlaehitisele

  • ANi hoidlaehitise kaugus elurajoonidest, hotellidest, ravi- ja lasteasutustest, staadionitest ning muudest üldkasutatavatest hoonetest, samuti üldkasutatavast raud- ja maanteest peab olema vähemalt 500 meetrit. ANi hoidlaehitise kaugus tanklatest ja -hoidlatest, gaasitrassidest, tehastest ja muudest tööstusrajatistest peab olema vähemalt 50 meetrit, välja arvatud juhul, kui ettevõtte riskianalüüs võimaldab kõrvalekaldeid nimetatud kaugusest.
  • Hoidlaehitise põrand peab olema betoonist või muust mittepõlevast materjalist ja selles ei tohi olla süvendeid või kanaleid, välja arvatud altlaadimisluukide süvendid. Pääsud kanalisatsiooni tuleb isoleerida mittepõleva materjaliga.
  • Hoidlaehitis peab võimaldama tulekahjus tekkivatel gaasidel kergesti väljuda seina-, lae-, ukse- või aknakonstruktsioonide kaudu või spetsiaalsete rõhualandusluukide kaudu. Rõhualandusluuke peab olema minimaalselt ühe ruutmeetri ulatuses iga 5 tonni ANi kohta.
  • Hoidla töötajatele tuleb anda juhiseid tulekahju korral käitumiseks. Need juhised peavad olema ka kirjalikud.
  • Ammooniumnitraadi käitlemishoones peab igale sissepääsule olema kinnitatud suitsetamist ja lahtise tule kasutamist keelav silt.
  • ANi käitlemisel kasutatavad elektriseadmed peavad olema tolmu- ja niiskuskindlad. Elektriseadme kaitseaste peab olema vähemalt IP 54. Lühisrootoriga mootor tohib olla kaitseastmega IP 44, juhul kui selle pistikupesa on vähemalt kaitseastmega IP 54 ning seadme pinnatemperatuur ei ületa 150 ºC. Sisevalgustitel peab olema tolmu- ja korrosioonikindel väliskate ning metallist kaitsevõrk, juhtmetel happekindel isolatsioon.
  • Hoidlaehitisse tohib paigaldada vaid ladustamise seisukohalt vajalikke elektriseadmeid. Elektriseadmed tuleb hoida puhtad ja nende pinnale ei tohi koguneda AN.
  • Seade ja töövahend ei tohi olla valmistatud materjalist, mis löögi tagajärjel või hõõrdumisel võib sädemeid tekitada.
  • Hoidlaehitist peab olema vajadusel võimalik piisavalt ventileerida.
  • Kui seadmete valmistamisel on kasutatud tsinki, vaske või pliid, tuleb korrosiooni vältimiseks isoleerida nende kokkupuude ANiga.
  • Liiklusvahendid, kaasa arvatud mootorkärud ja tõstukid, tuleb laadimise lõppedes hoidlaehitisest eemaldada või parkida hoidlas selleks ettenähtud kohta, mis on hoidla muust osast eraldatud tule levikut takistava tõkkega.
  • Hoidlaehitises peavad olema tulekustutus- ja esmaabivahendid ja ehitist peab olema võimalik piisavalt ventileerida
  • Kui hoidlaehitises elektrit ei vajata, tuleb elektriseadmed välja lülida. Vajadusel tuleb lüliti lukustada väljalülitatud asendis ja pingevaba olekut näidata signaallambiga.
  • Tule tõrjeks tuleb kindlustada piisav vee hulk. Hoidla sissepääsude juures peab olema transpordivahendite ja seadmete põlengute kustutamiseks piisav hulk sobivat tüüpi käsikustuteid.
  • Hoidlaehitises tohib kasutada sädemeid tekitavaid seadmeid, teha keevitustöid ja muud sarnast vaid siis, kui töökoht ja selle ümbrus on ANist tühjendatud ja korralikult puhastatud. Tuletööde teostamine toimub vastavalt siseministri 18. juuli 1998. a määruse nr 15 «Tuletööde tuleohutusnõuded» nõuetele.
  • Sisepõlemismootoriga transpordi- või laadimismasinad peavad olema varustatud sädemepüüdjaga.
  • Mistahes veokiga tuleb vältida sõitu üle ladustatava ANi, välja arvatud juhud, kui see on laadimise seisukohalt vältimatu.
  • ANi teisaldamiseks kasutatavad seadmed peavad olema töökorras ja laagrite määrimiseks kasutatav õli ei tohi sattuda ANile või põrandale. Teisaldamiseks ei tohi kasutada pneumaatilisi seadmeid. Teisaldamiseks kasutatava seadme ANiga kokkupuutuvate osade pinnatemperatuur ei või olla üle 60 ºC.
  • Seadmed ja töövahendid ei tohi olla valmistatud materjalist, mis löögi tagajärjel või hõõrdumisel võivad tekitada sädemeid.
  • Laadimise või teisaldamise lõpetamisel peab kõik seadmed vooluvõrgust välja lülitama.
  • AN-i käitlemiseks kasutatavast hoonest väljaspool tuleb nähtavale kohale, seinale või uksele paigaldada valgel põhjal minimaalselt 10 cm kõrguste mustade tähtedega silt «Ammooniumnitraat».
  • Käitlemiseks kasutatavas hoones peab olema ukse lähedal nähtaval kohal tahvel, millelt selgub selles hoones AN-i käitlemise suurim kogus.
  • Hoidlaehitise igale sissepääsule peab olema kinnitatud suitsetamist ja lahtise tule kasutamist keelustav silt.
  • Alates 2017. aasta 1. juunist peavad seoses CLP  (CLP tähistab sõnu klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine) määrusega (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1272/ 2008), olema AN väetise pakendil (ja kõikide teiste väetiste, mis on liigitatud ohtlikeks, nt boorväetis teatud boorisisaldusest) uued ohusümbolid e piktogrammid. AN väetise kohta käib piktogramm nimetusega oksüdeeruvad gaasid, vedelikud ja tahked ained. See tähendab, et  võib põhjustada süttimist ja märgistatakse koodiga GHS03.

Uus ohumärgistus (vasakul), viimases lahtris näete vana märgistust.

Viimati uuendatud 20.11.2020