Lindude gripp

Mis haigus on lindude gripp?

Lindude gripp on väga nakkav, ägedalt kulgev lindude viirushaigus. Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka kuna põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju. Lindude gripile on vastuvõtlikud kõik kodu- ja uluklinnud.

Kuidas ma ära tunnen, et mu linnud on nakatunud? Milliste sümptomite ilmnedes peaksin muutuma murelikuks ja hakkama tegutsema?

Lindude gripi puhul ei ole kodulindudel tüüpilisi sümptomeid, aga järgmised tunnused võivad kahtluse tõstatada: 

• Kiire ja massiline suremus; 
• Palavik, nõrevool ninast ja silmadest;
• Peapiirkonna turse;
• Kõhulahtisus; 
• Munatoodangu langus;
• Hari, lokutid ja jäsemed on sinakad;
• Linnud on vaiksed, ei häälitse;
• Linnud ei soovi liikuda, on uimased;
• Linnud on isutud.

Hanedel-partidel võib lindude gripp kulgeda ilma haigustunnusteta. Kui sümptomid tekivad, siis on need tavaliselt närvinähud nagu ringliikumine, pea või kaela kummaline asend.

Juhul, kui märkate lindudel haigustunnuseid, teavitage sellest oma veterinaararsti. Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid ise kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada.

Kas lindude gripi vastu on võimalik vaktsineerida?

Käesoleval hetkel ei ole saadaval ühtegi kõrge patogeensusega lindude gripi viiruse tüve H5N8 vastast vaktsiini.

Kui kiirelt linnugripp linnult linnule levib?

Lindude gripp on väga nakkav haigus, mis ohustab nii kodu- kui ka metslinde. Metslindudel kulgeb haigus enamasti ilma kliiniliste tunnusteta. Kodulinnukarjades haigestub ja sureb nakkuse korral orienteeruvalt 90-100% lindudest. Nakatunud linnud eritavad viirust (haigustekitaja) väljaheidete, sülje ja ninasekreediga. Viiruse eritumine võib alata juba esimestel päevadel pärast nakatumist. Väljaheited sisaldavad suures koguses viirust ning väljaheidetega suukaudne viiruse levimisviis on peamine viiruse leviku tee linnult linnule. Viiruse pääsemisel lindlasse võib see levida nii väljaheidete kui ka õhu vahendusel.

Kuidas lindude gripp tavaliselt farmidesse jõuab?

Lindude gripi viirus esineb eriti sageli metslindudel. Just veelinnud on viiruse looduslikuks reservuaariks. Tavaliselt kulgeb haigus metslindudel ilma haigusnähtudeta. Farmidesse võib viirus levida näiteks juhul, kui peetakse koos veelinde (haned, pardid) ja kanu. Juhul kui veelinnud käivad vabalt väljas, saavad nakkuse metslindudelt ning viivad selle edasi kanadele. Seetõttu on oluline hoida kodulinde siseruumides. Samuti võib viirus levida õhu kaudu.

Kas lindude gripp ohustab ka inimest?

Terviseameti sõnul on Eestis lindude gripi levimise tõenäosus inimeselt inimesele väga väike. Täpsemalt saate selle kohta lugeda siit.

Mida tähendab lindude siseruumis pidamine?

Siseruum on suletud ruum, millel on seinad, aknad, uksed. Mis iganes viisil peab olema välistatud lindude välja pääsemine. Samuti et tohi sisse pääseda teised linnud ja loomad. Siseruumis rakendatakse bioturvalisuse meetmeid.
Siseruum ei ole võrgust seintega katusealune, see on varjualune.

Kas siseruumis peab olema igale linnule teatud ruumimõõt?

Siseruumis on näiteks munakanadele, broileritele ette nähtud minimaalne ruumimõõt. 

Kas linnud võivad olla õues nii, et nende territoorium on igast küljest sh pealt kaetud võrguga?

Kui on tuvastatud, et kodulindude seespidamine põhjustab vääramatult ohtu lindude elule ja tervisele, siis võib kodulinde väljas pidada, kui nende territoorium on igast küljest kaetud võrguga sh pealt kaetud piisavalt tiheda võrguga (võrgusilma suurus kuni 25 mm) või muul sarnasel viisil (näiteks kinnitatud katusega), nii et looduslikud veelinnud ja röövlinnud ei saa jooksualal peetavate lindudega kokku puutuda. Kodulindudele tuleb anda neile ette nähtud sööta ja jooki sisetingimustes või varikatuse all, mis takistab piisavalt metslindude ligipääsu ja hoiab ära metslindude kokkupuute kodulindudele mõeldud sööda ja veega.

Hinnangu seespidamise kohustuse erisuse põhjendatusele ja rakendatud bioturvalisuse meetmete kohasusele annab PTA.

Kas küljed võivad olla võrgust?

Jah, küljed võivad olla võrgust, aga võrgusilma suurus peab olema kuni 25 mm .

Lindude gripi ohu tõttu ei tohi kanu õue lasta ka vabade mahekanade pidajad. Kas nad peavad seetõttu muutma ka müüdavate munade märgistust ja muud informatsiooni?

Jah, ka mahekanade pidajad peavad hoidma oma linnud siseruumides. Mahepõllumajanduse nõuetest tulenevalt võib mune jätkuvalt mahedana märgistada, kui lindudel on alaline juurdepääs piisavas koguses koresöödale ja sobivale materjalile, et rahuldada nende loomuomaseid vajadusi – kanad peavad saama siblida, istuda õrrel, võtta liivavanni ja muneda pesasse. Seega, kui need tingimused on täidetud, siis linnugripi tõttu mahekanade siseruumides hoidmine munade mahemärgistust ei mõjuta.

Mahelindude pidamisel tuleb linnud hoida nn tavapidamisega lindudest eraldi. Kas sellised nõuded kehtivad ka olukorras, kus linnud peavad olema ainult siseruumides? 

Jah, sellised nõuded kehtivad ka olukorras, kus linnud peavad olema ainult siseruumides.

Lindude gripi ohu tõttu ei tohi vabalt peetavaid kanu õue lasta. Kas seetõttu tuleb muuta ka müüdavate munade märgistust ja muud informatsiooni?

Vabalt peetavatel kanadel peab olema terve päev avatud pääs jooksuaeda. See nõue ei keela siiski tootjal tõkestamast sinna pääsu hommikutundidel piiratud ajavahemiku jooksul vastavalt headele põllumajandustavadele, sealhulgas headele loomakasvatustavadele. Kui Euroopa Liidu õigusaktide alusel on kehtestatud ajutised piirangud, võib mune piirangust olenemata turustada vabalt peetavate kanade munadena.

Kaua kehtivad piirangud ohustatud- ja järelevalve tsoonis?

Piirangud kehtivad nii kaua, kuni lindude gripi oht on möödunud.
Piirangute osalisest või täielikust lõpetamisest teavitab PTA.

Miks linnud hukatakse?

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, kuna põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Lindude gripp ei ole vaktsineerimisega ennetatav ja puudub ka ravi, seetõttu tuleb haiguse leviku vältimiseks linnud hukata ja nende korjused hävitatakse.
Haiguse puhkemisel kehtestatakse taudipunktis karantiin.

Mis saab hukatud lindudest?

Hukatud linnud transporditakse viiruse levikut välistaval viisil ASi Vireen, kus korjused nõuetekohaselt kahjutustatakse.

Kas ka haigestunud lindude munad tuleb hävitada? Kui jah, siis miks?

Jah, need tuleb järelevalveasutuse kontrolli all viiruse leviku vältimiseks hävitada. Nakkuse allikaks võivad olla näiteks lindude korjused ning loomsed saadused, sh munad, liha ja suled.

Kas linnud peab hukkama linnupidaja?

Eriti ohtliku lindude gripi diagnoosimisel kodulindudel hukatakse linnud PTA kontrolli all. Loomapidaja ise oma linde hukkama ei pea.

Miks on vajalik linnupidamishoone desinfitseerimine pärast lindude hukkamist?

Hukkamisjärgse desinfitseerimisega hävitatakse linnupidamishoonesse alles jäänud lindude gripi viirus. Linnud eritavad viirust rooja ja hingamisteede eritistega ning nende kaudu jõuab viirus linnupidamisruumi ning jääb nakkusvõimeliseks pikaks ajaks, saastades sellega linnupidamisruumi ja kõiki muid vahendeid ja seadmeid. Näiteks lindude väljaheidetes võib viirus temperatuuril 4ºC püsida nakatamisvõimelisena vähemalt 35 päeva, 37ºC juures aga kuus päeva.

Kes teostab desinfitseerimise ja kes kannab sellega seonduvad kulud?

Taudikolde korral korraldab lindla desinfitseerimise PTA ning kulud hüvitatakse ettenähtud määras riigi- ja Euroopa Liidu eelarve vahenditest.

Mis saab siis, kui mul pole vajalikke kaitsevahendeid desinfitseerimiseks?

Taudipunkti desinfitseerimise korraldab PTA, seega loomapidajal ei pea olema vajalikke kaitsevahendeid. Kui linnupidaja vajab desovahendeid enda poolsete kohustuste täitmiseks, näiteks bioturvalisuse tagamiseks, siis need peab ta ise muretsema.

Kui kiiresti võin pärast lindude hukkamist võtta uued linnud?

Uued linnud võib võtta, kui taudipunkti puhastamisest ja desinfitseerimisest on möödunud vähemalt 21 päeva. Kui tehnilistel põhjustel või ohutuse tagamise eesmärgil ei ole võimalik teha puhastamist ja desinfitseerimist nõuete kohaselt, siis puhastatakse ja desinfitseeritakse hoonet ja ruumi nii palju, kui  võimalik,  et  vältida  viiruse  levikut,  ning  neisse  ei  tohi vähemalt ühe aasta jooksul arvates puhastamisest ja desinfitseerimisest paigutada kodulinde ja muid loomi.

Kas kulud linnupidajale hüvitatakse?

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning taudikoldes haiguse likvideerimisega seotud kulud (lindude läbivaatamine, proovivõtmine ja muud järelevalvetoimingud nagu ka proovide uurimine) kaetakse riigi eelarvest. Järelevalveametniku ettekirjutuse alusel hukatud linnud, hävitatud sööt ja ka kulud hukkunud lindude korjuste hävitamiseks, kompenseerib omanikule samuti riik vastavalt kehtivale korrale, kui linnupidaja on oma linnud ja pidamiskoha Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni ameti registris registreeritud.

Kas hüvitamisel on oluline, kui mitu lindu minu lindlas oli?

Jah, sest lindude hukkamise pealt makstav hüvitis sõltub lindlas peetavate lindude hulgast. Kui lindlas peetakse ühte lindu, siis hüvitatakse linnupidajale ühe linnu arvestuslik väärtus.

Kas ohus on ka teised linnupidajad?

Lindude gripp on väga nakkav haigus. Linnupidajatel palume linde hoida kinnistes ruumides ning vältida kokkupuudet metslindude või kõrvaliste isikutega. Juhul, kui märkate lindudel haigustunnuseid, tuleb sellest teavitada oma veterinaararsti.

Kui palju on selliseid linnupidajaid, kes pole PRIAs registreeritud?

Põllumajandus- ja Toiduamet ei oska hinnata, kui palju linnupidajaid ei ole oma linnukasvatust registreerinud. Selleks, et info jõuaks ka selliste linnupidajateni, kes pole end registreerinud, tegi PTA linnupidajatele teavituskirja ning saatis selle kirja ka kohalikele omavalitsustele levitamiseks nii vallalehes kui ka muude kommunikatsioonivahendite kaudu (koduleht, Facebook). Kõik linnupidajad, ka need, kellel on ainult üks põllumajanduslind, peavad olema registreeritud PRIA andmebaasis, see on kodanike kohustus. Vajalik on see selleks, et haiguste puhkemisel on andmebaasi alusel võimalik jõuda kõikide linnupidajateni ja võimalikult kiiresti panna piir haiguse levikule.
Kodulinde saab registrisse kanda siin.

Mis saab nendest linnupidajatest, kes pole registris juhul, kui haigus jõuab nende lindudeni?

Põllumajandus- ja Toiduamet saab kontrollida ja taudi ennetamise osas tuge pakkuda vaid nendele linnupidajatele, kelle olemasolekust teadlikud oleme.
Kutsume siin kõiki linnupidajaid vastutustundlikkusele ning täitma seadusest tulenevat registreerimiskohustust. Eesmärk on tagada linnukasvatuse ja linnukasvatussaaduste tootmise kestlikkus Eestis.
Eriti ohtliku lindude gripi diagnoosimisel kodulindudel hüvitatakse linnupidajale hukatud ja loomataudi tõttu hukkunud lindude väärtus ja ka ettekirjutuse alusel hävitatud seadme, sööda, pakkematerjali ja loomsete saaduste väärtus. Kui linnupidaja pole oma linnukasvatust registreerinud, siis temale taudikahjusid ei hüvitata.

Pärast lindude gripi diagnoosi panemist ja kinnitamist kehtestatakse linnupidamiskohas karantiini ning erinevad piirangud loomade, inimeste, materjalide ja saaduste liikumisele.

Linnufarmis on keelatud võõrastel inimestel viibida. Linnupidamiskohas taudi tõrjega seotud inimesed peavad kandma kaitseriietust ning desinfitseerima jalanõud ning sissepääsude juurde paigaldatakse desobarjäärid.

Linnupidamiskohas hukatakse koheselt kõik kodulinnud. Surnud linnud ja munad hävitatakse. Peale surnud lindude ja munade eemaldamist puhastatakse ja desinfitseeritakse linnupidamiskoht. Viirusega kokku puutunud materjalid (näiteks sõnnik) ja esemed desinfitseeritakse või kui see ei ole võimalik, siis hävitatakse.

Lisaks erinevatele piirangutele viib PTA järelevalveametnik linnupidamiskohas läbi epidemioloogilise uurimise, et selgitada välja haigustekitaja võimalik tee linnupidamiskohta ning sealt edasi teistesse loomapidamiskohtadesse.

Karantiin linnupidamiskohas lõpetatakse 21 päeva peale viimast puhastamist ja desinfitseerimist. Peale karantiini lõpetamist võib linnupidaja tuua uued linnud, need linnud jäävad 21-ks päevaks kõrgendatud PTA järelevalve alla.

Vaata ka lindude gripi tegevusjuhendit linnupidajale.

Kõrge patogeensusega lindude gripi ametliku diagnoosi kinnitamisest arvates 24 tunni jooksul kehtestab PTA peadirektor taudipunkti ümber 10 km raadiuse läbimõõduga piirangutsooni, kus kehtestatakse loomade, loomsete saaduste, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete ning inimeste liikumise piirangud ning mille sisse jäävaid linnupidajaid hoiab PTA kõrgendatud tähelepanu all.

Piirangutsooni jäävad linnupidajad peavad:
-    pidama linde siseruumides ning vältima kokkupuuteid metslindudega;
-    keelama linnupidamise ja veterinaarjärelevalvega mitte seotud inimeste ligipääsu linnupidamiskohta;
-    pidama arvestust peetavate kodulindude ja nende arvulise muutumise üle kas paberkandjal või elektroonselt;
-    teavitama PTAd lindude haigestumisest või suremisest;
-    paigutama linnukasvatushoone sisse- ja väljapääsude juurde desobarjäärid;
-    linnupidamishoonesse sisenemisel ja väljumisel vahetama siided ning jalanõud ning pesema ja desinfitseerima jalanõud;

Linnupidamishoonesse on keelatud juurde tuua linde või teisi loomi ning lasta linde loodusesse lahti.

Piirangutsoonis on keelatud korraldada loomade näitusi, võistlusi ja muid selliseid üritusi, müüa ning osta linde.

Lindude, munade, linnuliha, linnupidamishoonest pärit allapanu ja sõnniku transport nii piirangutsooni sees kui ka tsoonist välja on lubatud ainult PTA loal. Lindude, munade ja muu saastunud materjali veoks kasutatav veovahend tuleb peale vedu puhastada ja desinfitseerida.

PTA järelevalveametnikud kontrollivad piirangutsooni jäävaid linnupidajaid uute taudikollete varajaseks avastamiseks.

Kuidas käituda kui leian haige mets- või veelinnu?

Haigustunnustega elusatest lindudest on võimalik teada anda riigiinfo telefonil 1247, kust antakse edasised juhised tegutsemiseks. Reageerimisvajadust hinnatakse juhtumipõhiselt. Ära kindlasti puuduta lindu ega vii teda endaga kaasa, kuna nii suurendad viiruse levikut.

Mida teha kui näen, et lind on hädas?

Lind tuleb jätta puutumatult leitud kohta. Kuna lind võib olla haigestunud, siis ei tohiks teda kindlasti puutuda ega kuhugi trasportida. Paratamatult hukuvad mõned linnud talve või haiguste tõttu. 

Miks ei tasu lindude gripi tunnustega lindu endaga kaasa võtta?

Niimoodi käitudes võid suurendada viiruse levikut. Kuna lindude gripp võib kanduda edasi ka inimesele või teistele imetajatele, siis ei tasuks haiget lindu puutuda.

Kas lindude rändeperioodil lindude gripi levik suureneb?

Rändlinnud võivad kanda lindude gripi viirust, sh eriti ohtliku (kõrge patogeensusega) lindude gripi viirust. Seoses sellega võib suureneda oht suurt surevust ja selle läbi suurt majanduslikku kahju põhjustava haiguse levikuks kodulindudele.

Miks ei tohi ise surnud linde kokku korjata?

Lind tuleb jätta puutumatult leitud kohta. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada ning viia nakkuse kodulindude sekka.

Kas Põllumajandus- ja Toiduametit tuleb teavitada igast hukkunud linnust?

Teavita hukkununa leitud veelindudest (haned, luiged), röövlindudest või hulganisti surnud metslindudest veebirakenduse https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767.

Mida Põllumajandus- ja Toiduamet teeb kui teavitatakse hukkunud linnust?

Põllumajandus- ja Toiduamet võtab teavituse vastu ning seejärel suunab teate edasi heakorra eest vastutavatele asutustele - kohalikule omavalitsusele või Keskkonnaametile. Vajadusel võtab Põllumajandus- ja Toiduamet lindude gripi uurimiseks ka proovid. 

Miks ei korjata kokku jääl ja/või raskelt ligipääsetavates kohtades olevaid hukkunud lindusid?

Hukkunud lindude kokku korjamisel ei saa ametnikud ohtu seada oma elu ja tervist.

Kas hukkunud linnu võib panna tavalisse prügikonteinerisse? Kui ei siis miks?

Üksiku väikelinnu korjuse võib panna kilekotti ja asetada see prügikasti. Väldi seejuures otsest kontakti surnud linnuga ja järgi hügieeninõudeid.

Millised haigused võivad metsloomadelt-lindudelt inimestele ja koduloomadele levida?

Loomadelt inimestele levida võivaid haigusi on palju. Eesti kontekstis olulisemad marutaud, mõningad parasitaarhaigused, salmonelloos. Samuti võivad mõned kõrge nakkuvusega lindude gripi tüved ohtu kujutada ka inimesele. Terviseameti sõnul on Eestis lindude gripi levimise tõenäosus inimeselt inimesele väga väike.
Metsloomadelt inimese poolt peetavatele loomadele edasikanduvate haiguste loetelu on veelgi pikem. See tähendab, et erinevate haiguste ülekandumisevõimalus nii loomadele kui inimestele, on väga suur ning metsloomade abistamisega ei tohiks tegeleda inimesed, kelledel puuduvad selleks vastavad teadmised ja tingimused.

Kas eriti ohtlik (kõrge patogeensusega) lindude gripp ohustab ka teisi loomi, näiteks lemmikloomi või koduloomi?

Lindude gripp on eelkõige lindude haigus ja lemmikloomade viirusega nakatumine on väga haruldane. Lindude gripi viirused kanduvad kassidele ja koertele halvasti üle. Võimaliku nakatumise puhul tavaliselt haiguse tunnuseid ei teki või tekivad ainult kerged mööduvad hingamisteede haigestumise nähud, nagu silmapõletik, loidus, palavik. Tavaliselt paraneb loom haigusest mõne päevaga iseenesest. Kui aga lemmiklooma üldine seisund halveneb, siis tuleb pöörduda veterinaararsti poole. Haigete või surnud lindude kaudu nakatumise oht koerale või kassile on küll väike, kuid lemmikloomade kokkupuudet haigete või surnud lindudega tuleks vältida. Teatatud lemmikloomade nakatumisjuhtude puhul kahtlustatakse, et lemmikloom nakatus viirusega saastunud linnu korjust süües. Seega ei tohi lemmikloomad haigete või kahtlastel asjaoludel surnud lindude liha süüa. Seevastu surnud või haige linnu kandmine pelgalt ei kujuta endast märkimisväärset nakatumisohtu. Kui kass või koer on end lindude väljaheidetega saastanud, tuleb teda põhjalikult pesta.

Lindude pidamisest tuleb teavitada PRIA põllumajandusloomade registrit. Registrit tuleb teavitada ka juhul, kui peetakse ainult ühte lindu.

Hoolsus lindude pidamisest teavitamisel aitab operatiivselt viiruse levikut tõkestada ja olla keerulisel ajal linnupidajale toeks.

Kui te ei ole veel põllumajanduslindude pidamisest registrit teavitanud, siis tehke seda juba täna e-PRIAs avaneb uues vahekaardis. Täpsemat infot tegevuskoha registrisse kandmise kohta leiab siit avaneb uues vahekaardis. 

Kodulindude väljas pidamise keeld on alates 15.05.2026 kehtetuks tunnistatud Põllumajandus- ja Toiduameti 13.05.2026 üldkorraldusega nr 1.2-17/164 „Põllumajandus- ja Toiduameti 3. veebruari 2026. a üldkorralduse nr 60 kehtetuks tunnistamine ning loomatauditõrje abinõude kehtestamine kõrge patogeensusega lindude gripi leviku piiramiseks".

KPLG_levikust_tulenev_lindude_valjaspidamise_keeld_tuhistamine.pdf | 321.77 KB | pdf

2026. a kehtestas Põllumajandus- ja Toiduamet lindude väljaspidamise keelu alates 09.02.2026. Keeld kehtis kehtis kuni 14.05.2026.

KPLG_levikust_tulenev_lindude_valjaspidamise_keeld.pdf | 403.66 KB | pdf Ekspertarvamus_lindude_valjaspidamise_keeld.pdf | 852.37 KB | pdf

 Lindude gripi infotund 26.11.25

Lindude gripi infotund linnupidajatele_PTA_ 26112025.pdf | 5.25 MB | pdf

 Lindude gripi infotund 28.11.25

Lindude gripi infotund suurte ettevõtete linnupidajatele_PTA_ 28112025.pdf | 5.77 MB | pdf

Linnugripp inimestel_Terviseameti soovitused ja tegevused_Nov2025.pdf | 975.88 KB | pdf

Käitumisjuhendi linnupidajale lindude gripi korral:

Oma lindude kaitse nakkushaiguste eest algab teadlikkusest ja ennetusest. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) koostas kogu Euroopa Liitu hõlmava kampaania #NoBirdFlu raames teabe linnupidamise ettevõtete bioturvalisuse kohta, et aidata ennetada lindude gripi sissetoomist ja peatada selle levik. Töötades linnupidamise ettevõttes, kasvatades linde kodus või külastades linnupidamise ettevõtteid oma töö raames, võib mõne reegli järgimine oluliselt parendada lindude tervise kaitset.
 
Kampaania raames käsitletakse järgmisi teemasid:
•    Märgake lindude gripile iseloomulikke tunnuseid
•    Vältige lindude grippi
•    Üks liik, üks ruum
•    Kaitske oma linde, kaitske oma ettevõtet
 
Lindude gripi teabematerjalid on leitavad siit https://www.efsa.europa.eu/et/no-bird-flu

Linnupidajatele mõeldud infoplakatid.

A3 suurus

 1300x800 mm suurus

• Lindude gripi levikust Euroopa Komisjoni kodulehel (inglise keeles) 
• Taudi leviku kaart (inglise keeles) 
• Euroopa Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/47, 20. jaanuar 2020, milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripiga teatavates liikmesriikides 

Lindude gripi tegevusjuhend | 1007.08 KB | pdf

Lindude gripi tegevusjuhendi lisad | 5.96 MB | pdf

Kõrge patogeensusega lindude gripi riskiprofiil Eestis (2017) | 2.36 MB | pdf