Maaparandushoid

Kolmandik Eesti maismaapinnast on kaetud maaparandussüsteemidega. Eestis on ligikaudu 640 000 hektarit (ha) kuivendatud põllumaad ja 700 000 ha kuivendatud metsamaad. Nii silmaga hoomatavad kraavid kui ka maa sees olevad dreenitorud on maa lahutamatud osad.

Milleks?

Kuivendus- või niisutussüsteemid loovad eelduse põllu- või metsamaa paremaks majandamiseks. Selleks, et maaparandussüsteemid toimiks, on vaja neid järjepidevalt hooldada – teha maaparandushoiutöid. Sademerohketel aastatel,  nagu oli 2017. aasta, tekib kuivendatud maa kasutajatel probleeme just saagikoristusperioodil – põld ei kanna masinaid. Suuremad vooluhulgad toovad välja amortiseeruvate maaparandusehitiste nõrgad kohad.

Kes?

Maaomanikud ei tea sageli, et nende maadel asuvad kuivendussüsteemid ning et  kuivendussüsteemide korrashoid on nende kohustus. Probleemide ilmnemisel ei osata nõu saamiseks kellegi poole pöörduda.

Sageli paikneb üks kuivendussüsteem mitme maaomaniku  maal ning maaparandussüsteemi hoolduse ja hoiu küsimustes ei pruugi maaomanike erinevad huvid kokku langeda. Paraku on maaomanike ühine tegutsemine maaparandussüsteemi korrashoiul pea ainus viis saavutamaks selle toimimist.

Maaparandusseaduse kohaselt ei tohi maaomanik takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega kahjustada keskkonnaseisundit, maaparandussüsteemi või selle toimimist. Kui vead kuivendussüsteemis  ilmnevad  haritaval maal, siis põllu märjaksjäämise põhjused võivad asuda hoopis eesvooludel. 

Kui vesi kuivendussüsteemis valgub põllult mööda dreene või kraavitust eesvoolu, siis probleemid liiguvad üldjuhul vastuvoolu. Sellepärast on liigniiske põllumaa põhjus sageli pikka aega hooldamata eesvoolud, uputatud dreeni-  või kollektorisuudmed ja setet täis või umbseks kasvanud kogujad.

Mida saab iga maaomanik ise teha?

Maaparandussüsteemide toimimiseks ei ole vaja teha iga kord suuremahulisi uuendustöid või rekonstrueerimist. Heaperemehelik pidev hooldus tagab kuivenduse pikkadeks aastateks.

  • Hoidke kraavid voolutakistusteta

    Tihti piisab,  kui aeg-ajalt eesvooludest sissekukkunud puud või muud väiksemad takistused eemaldada. Ka väike voolutakistus võib aja jooksul tekitada palju ebameeldivusi suurel maa-alal. Takistus vooluveekogus tekitab soovimatu paisutuse, vool aeglustub ja veepind tõuseb. Esialgselt väike takistus muutub ajapikku suureks  paisuks. Oksad, murdunud puud, kilekotid, kaldalt varisenud mättad jms voolusängis on reaalseks ohuks kogu  maaparandus­süsteemi toimi­misele.

  • Koristage truupide ette kogunenud risu

    Kõige tühisemad takistused, mis madala veeseisu ajal truubitoru ette kogunevad, tekitavad vooluhulga suurenedes kiirelt püsiva paisutuse, mis sageli põhjustab truubi enda hävimise.

  • Katke kaevud kaanega

    Kaaneta kaev on ohtlik elusolenditele, sealhulgas ka inimesele. Kaaneta kaev kogub setteid, külmub varem ja sulab hiljem põhjustades takistusi vee äravoolule maksimaalsete veeseisude ajal. Selline kaev ummistub lihtsalt, mistõttu nõuab palju sagedamat ja vaevarikast hooldust kui kaanetatud kaev.

  • Hoidke dreenitud põld võsast vaba

    Puittaimede juured tungivad dreenitorudesse ja seejärel ei ole seal enam liigvee jaoks ruumi. See omakorda võib muuta põllumaa liigniiskeks.

  • Hoidke dreenisuudmed korras

    Dreenide kaudu jõuab liigne vesi põllult eesvoolu. Pikka aega hooldamata, setet täis ja lagunenud dreenisuudme taga võib olla hektarite viisi liigniisket põllumaad.

  • Küsige nõu Põllumajandus- ja Toiduameti spetsialistilt

    Esinduste kontaktid ja vastuvõtuajad

Maaparandussüsteemi­de paiknemise ja ehitiste kohta saab infot:

Viimati uuendatud 27.01.2021