Hooldamine

Kuivendatud maad on põllu- või metsamajanduslikuks kasutuseks sobilikud vaid siis, kui maaparandussüsteem on hooldatud ja toimiv.

Kõige lihtsam ja nii majanduslikult kui ka ajaliselt tõhusam viis maaparandussüsteemi töökorras hoida on regulaarne hooldamine. Hoia suudmed avatud, eemalda kaevudest sete ja kata kaevud kaanega, puhasta truubid ja eesvool voolutakistustest, hoia dreenitud põld võsast vaba.

Maaomaniku meelespea

  1. Kõik kuivendussüsteemi elemendid (kraavid, truubid, drenaažisuudmed, kaevud) tuleb üle vaadata vähemalt kord aastas.
  2. Kuivendussüsteemid on korras, kui vesi voolab veejuhtmes takistuseta ja maa on kuiv.
  3. Ühel kuivendatud talumaal paikneb ainult osa suurest maaparandussüsteemist. Kuivendusvõrgu korrashoidu, rekonstrueerimist ja uuendamist tuleb teha nii, et ei häiritaks naabermaa kasutust ega tekitaks naabritele kahju.
  4. Kuivendussüsteemi on vaja hooldada pidevalt.
  • Niida kraavidelt hein ja võsa. Puhasta kraavid ja truubid voolutakistustest.
  • Puhasta ja korrasta drenaažisuudmed.
  • Puhasta ja hoia korras drenaažikaevud ning nende ümbrus.
  • Kaev peab olema tingimata kaanetatud ja märgistatud.
  1. Kui kõik hooldustööd on tehtud, kuid maa jääb märjaks, võib põhjuseks olla mõni järgmine rike:
  • Drenaaži ummistumine sette ja ookriga
  • Drenaažitorude purunemine.
  • Drenaažikaevu täitepinnase puudulik veeläbilaskvus. See on põhjustatud põhiliselt pinnase liigsest tallamisest raskete masinatega.
  1. Märjaks jäänud kohtadele paigalda drenaažifiltrid, kasutades selleks põhku, kruusa, saepuru, hagu.
  2. Loetletud rikete avastamine on keerukas. Küsi spetsialisti abi. Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate register.
  3. Maaparandussüsteeme on otstarbekas korras hoida ühiselt. Lepi kokku naabritega ja asutage maaparandusühistu.

Lugege lisa maaparandushoiu kohta.

Riigieesvoolude korrashoid

Maaparandussüsteem on kinnisasja lahutamatu osa ja selle hoiukohustus on maaomanikul. Vaid riigi poolt korrashoitavatel ühiseesvooludel (edaspidi riigieesvooludel) korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet suuremaid hoiutöid.

Riigieesvool on suur, üle 10 km2 valgalaga ühiseesvool. Riigieesvool ei ole riigi omandis. Riik korraldab riigieesvoolul uuendustöid, mida kavandatakse uuendusprojektidega. Uuendusprojekti koostamisele eelnevad põhjalikud uurimistööd. Kõigi nende tööde tegemiseks – nii uurimine, projekteerimine kui ka ehitamine – korraldab PTA hanked. PTA korraldab eeskätt suuremahulisemate tööde tegemist nagu sette ja suurte voolutakistuste eemaldamine eesvoolu voolusängist. Tööde eesmärk on tagada ühiseesvoolu kaudu liigvee äravool kuivendusvõrgust. Väiksemate voolutakistuste eemaldamine riigieesvoolust on maaomaniku kohustus.

Riigieesvoolud on kantud riigi poolt korras hoiutavate ühiseesvoolude loetellu.

Maaparandushoiukavad

Maaparandushoiukava on planeerimisdokument, mis on koostatud maaparandussüsteemide hoiutöö sihipäraseks korraldamiseks ja maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste kavandamiseks. Maaparandushoiukava abil planeeritakse hoiutöid riigieesvooludel. Hoiukava annab ülevaate maaparandussüsteemide seisukorrast ning soovitused maaomanikule hoiutööde tegemiseks.

Maaparandushoiukavad on koostatud veeseaduses nimetatud vesikondade kohta. Vesikonna maaparandushoiukava koostab Põllumajandus- ja Toiduamet kuueks aastaks ning see on kooskõlas vesikonna veemajanduskava põhimõtetega.

Kehtivad maaparandushoiukavad perioodiks 2015-2021 kinnitati maaeluministri 15.07.2016 käskkirjaga nr 19 ja nendeks on:

  • Ida-Eesti vesikonna maaparandushoiukava;
  • Lääne-Eesti vesikonna maaparandushoiukava;
  • Koiva vesikonna maaparandushoiukava.

Käesoleval ajal on koostamisel maaparandushoiukavad perioodiks 2022-2027. Uued hoiukavad kinnitatakse peale avalikustamist koos samaks perioodiks kavandatavate veemajanduskavadega 2021. aasta lõpus. Ülevaade maaparandushoiukavade temaatikast on avaldatud 03.04.2020 Maablogis.

Viimati uuendatud 17.03.2021