Kooskõlastamine

Maaparandussüsteemi maa-alal tuleb arvestada, et muu (ehitus)tegevus ei tohi rikkuda maaparandussüsteemi toimimisvõimet. Seetõttu on vaja kavandatav tegevus eelnevalt kooskõlastada.

Kooskõlastamine on vajalik eelkõige maaomanikule endale – selleks, et ta teadmatusest ei tekitaks kahju enda ja naabrite varale.

Miks tuleb kavandatavaid tegevusi kooskõlastada?

Põhjuseid, miks maaparandussüsteemi tegevuste kavandamine on vaja Põllumajandus- ja Toiduametiga (PTA) kooskõlastada, on mitu.

Maaparandussüsteemid paiknevad enamasti suurel maa-alal ehk mitmel kinnisasjal, milledel omakorda võivad olla erinevad omanikud. Vesi otsib teed kõrgemalt madalamale ja ei pea kinni kokkuleppelistest piiridest. Tegevus ühel kinnisasjal mõjutab seetõttu veerežiimi ka teistel kinnisasjadel. Enamasti väljendub tegevuse mõju liigniiskuse suurenemisega, mistõttu teis(t)e kinnisasja(de) omanik(ud) ei saa enam kasutada oma maad sihtotstarbeliselt.

Teine põhjus on, et maa on piiratud ressurss. Eriti viljeluseks sobilik maa, mida ei ole Eestis piisavalt kogu elanikkonna toitmiseks. Tänu sellele on tänaseks Eestis kuivendatud pea kõik kuivendamiseks sobilikud alad. Kuivendussüsteemi rajamine on kulukas ja selle olemasolu on väärtus, mida tuleb hoida.

Kolmas põhjus on vähene teadlikkus. Kraavid, truubid ja drenaažikaevud on kõigile nähtavad, kuid maa all, keskmiselt ühe meetri sügavusel asuvatest dreenidest ja kollektoritest ei ole tihti isegi maaomanik teadlik. Seetõttu sagedasti ei oska planeeringu koostaja, maaomanik või muu (ehitus)tegevuse kavandaja nendega arvestada.

Kuidas kooskõlastada?

Maaparandussüsteemi maa-alale tegevuste kavandamisel, näiteks puittaimedega istanduse rajamisel või hoone püstitamisel tuleb arvestada, et igasugune tegevus, mis võib kuidagi mõjutada maaparandussüsteemi toimimist, tuleb eelnevalt kooskõlastada PTA-ga. Enamasti küsib kooskõlastust tegevusloa andja (kohaliku omavalitsuse üksus, Tehnilise Järelevalve Amet, Maanteeamet, Keskkonnaamet) oma loa menetluse käigus. Kui aga kavandatav tegevus on selline, millele muud luba ei olegi vaja taotleda, siis tuleb maaomanikul endal pöörduda PTA poole ja PTA annab tegevuseks loa otse maaomanikule.

Kooskõlastamisel ja tegevusloa andmisel annab PTA tingimused, millega tuleb arvestada kavandatava tegevuse elluviimisel. Vahel võib juhtuda, et kavandatavat tegevust ei saagi selles asukohas ellu viia. Enamasti on võimalik leida muud lahendused. Üheks lahenduseks on enamasti maaparandussüsteemi ümberehitamine enne kavandatava tegevuse elluviimist selliselt, et ülejäänud maaparandussüsteem jääb toimima nõuetekohaselt.

Muu ehitise rajamiseks võib olla vajalik maaparandussüsteem eelnevalt rekonstrueerida

Kui kavandatav tegevus, näiteks ehitusseadustiku kohase ehitise ehitamine, tingib maaparandussüsteemi (ümber)ehitamise, siis maaparandussüsteemi rekonstrueerimisel annab vastavalt maaparandusseadusele maaparandussüsteemi ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks projekteerimistingimused, ehitusloa ja kasutusloa PTA. Vaata täpsemalt siit.

Kuidas saada teada, kas kooskõlastamine on vajalik?

  • Kontrollige Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakenduse kaudu, kas:
    kavandatav tegevus jääb maaparandussüsteemi maa-alale;
    kavandatav tegevus jääb maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndisse;
    tegevusega kavatsetakse juhtida vett maaparandussüsteemi või selle eesvoolu.
  • Kui jah, siis loamenetluse käigus kooskõlastab tegevusloa andja tegevuse Põllumajandus- ja Toiduametiga (PTA) ja amet seab tingimused, millega tuleb arvestada tegevuse elluviimisel.
  • Olukordades, kus kavandatavale tegevusele muu asutus luba ei anna (näiteks istanduse rajamine, kraavi kaevamine, eratee rajamine jmt), küsige tegevuseks luba PTA-lt. 

Viimati uuendatud 16.12.2020