Maaparandussüsteemid

Maaparandus on nii kuivendamine, niisutamine, maa veerežiimi kahepoolne reguleerimine kui ka agromelioratiivse, kultuurtehnilise ja muu maaparandushoiutöö tegemine.

Maaparanduse eesmärk on maatulundusmaa sihtotstarbega maa viljelusväärtuse suurendamine selliselt, et on tagatud ka keskkonnakaitse. Muu sihtotstarbega maa, näiteks elamumaa kuivendamine ei ole maaparandus maaparandusseaduse mõistes. Maaparandusega antakse parandatavale maale võimalikult sellised omadused, nagu on parasniiskel maal, mis ei vaja parandamist.

Maaparandussüsteem on maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum. Valdavalt koosneb maaparandussüsteem rajatistest: eesvool, kuivenduskraavid, dreenid, kaevud, truubid jne. Kindlasti koosneb maaparandussüsteem reguleerivast võrgust ja enamasti ka eesvoolust. Hooneid (pumplaid) on süsteemi koosseisus üksikutel säilinud poldritel. Eestis on valdavalt vajadus kuivendamiseks.

Kuivendussüsteem on selline rajatiste kogum, mille reguleerivast võrgust voolab liigvesi kas otse või süsteemi eesvoolu kaudu suublasse.

Suubla on veekogu, kuhu liigvesi voolab otse maaparandussüsteemi reguleerivast võrgust või eesvoolu kaudu. Suubla ei ole eesvool. Suubla võib olla ka maapõue osa ja pinnavorm, kui liigvee juhtimine veekogusse ei ole võimalik ja põhjustab majanduslikult ülemääraseid kulutusi.

Ühiseesvool on eesvool, mille veeseisust või toruveejuhtme läbilaskevõimest sõltub mitme omaniku kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine.

Riigi poolt korrashoitav ühiseesvool e. riigieesvool on üle 10 km2 valgalaga ühiseesvool, mille hoiukohustuse võib riik Põllumajandus- ja Toiduameti kaudu enda kanda võtta. Silmas tuleb pidada, et riigieesvool ei ole riigi omandis, vaid riik täidab sellel ainult hoiukohustust.

Maaparandussüsteemid, eesvoolud ja riigieesvoolud on leitavad Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendusest (uuendatakse kaks korda aastas)

Kõige ajakohasemad kaardiandmed maaparandussüsteemide, eesvoolude ja riigieesvoolude kohta on saadaval Põllumajandus- ja Toiduameti Spectrum Spatial Analyst maaparanduse kaardirakendusest.

Levinud küsimused

  • Ava Maa-ameti kitsenduste kaart.
  • Lülita sisse kitsendused.
  • Lülita sisse katastrikaart.
  • Sisesta oma katastritunnus või suurenda kaarti selliselt, et leiad otsitava katastriüksuse.

Küsi teostusjoonist Põllumajandus- ja Toiduameti vastava maakonna esindusest. Põllumajandus- ja Toiduameti arhiivides hoitakse kõiki seni säilinud maaparanduse projekte ja ehitamise järgselt koostatud teostusjooniseid. Teostusjoonised on olemas ka digitaalselt pdf-i kujul.

Maaparandussüsteemid on leitavad ka Põllumajandus- ja Toiduameti Spectrum Spatial Analyst maaparanduse kaardirakendusest.

Viimati uuendatud 02.09.2021