Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka

Lindude gripp on väga nakkav, ägedalt kulgev lindude viirushaigus. Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, kuna põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju.

Lindude gripile on vastuvõtlikud kõik kodu- ja uluklinnud. Nakkusallikaks on haiged või haiguse läbipõdenud viirusekandjad linnud. Lindude nakatumine toimub seedetrakti või hingamisteede kaudu. Haigete lindude ravi puudub. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse.

Lindude gripi viirust kannavad edasi üldjuhul veelinnud, kes võivad nakatada kodulinde. Viirus levib väliskeskkonnas rooja ja hingamisteede nõrega. Nakkuse allikaks võivad olla: lindude korjused ning loomsed saadused, sh munad, liha ja suled. Haigus levib kergesti inimese tegevuse tagajärjel, nt saastunud sööda ja esemete ning transpordivahendite kaudu.

Lindude gripi viirus säilib elujõulisena ka madalatel temperatuuridel. Näiteks lindude väljaheidetes võib viirus temperatuuril 4ºC püsida nakatamisvõimelisena vähemalt 35 päeva, 37ºC juures aga kuus päeva. Kõrgetel temperatuuridel viirus hävib (70ºC).

Viirus on tundlik enamlevinud desovahendite suhtes, nagu joodi ühendid, formaliin ja seebikivi.

Lindude seas enimlevinud viiruse tüvi H5N8 ei ole teadaolevalt inimesele ohtlik. Lindude gripi viiruse tüvi H5N1 võib olla inimesele nakkav otsesel kokkupuutel haige linnuga (nt linnufarmide ja –turgude töötajad, lihatöötlejad).

    Lindude grippi puudutav teave on koondatud veebilehele www.linnugripp.ee

    Ära hoidmaks raskeid tagajärgi nii endale kui linnukasvatussektorile laiemalt, saab linnupidaja oma linde kaitsta, rakendades bioturvalisuse meetmeid:

    • Pea linde sisetingimustes. Juhul kui  see ei ole võimalik, välista lindude kontakt vee- ja metslindudega,  kasutades lindude pidamisel välitingimustes aiaga piiratud ja võrguga kaetud ala, katusealust söötmis- ja jootmiskohta;
    •  pea parte ja hanesid teistest kodulindudest eraldi;
    • hoia sööta, allapanu ja muud materjali sellises kohas, kus kokkupuude vee- ja metslindudega on välistatud;
    • ära luba kõrvalisi isikuid linnupidamishoonesse ega lindude pidamiseks piiritletud alale;
    • vaheta riided ja jalanõud ning pese ja desinfitseeri käed enne linnupidamishoonesse sisenemist;
    • korralda sõidukite liikumine oma territooriumil nii, et lindudel ei oleks kokkupuudet transpordivahenditega;
    • too välisriigist linde või haudemune vaid pädeva veterinaarasutuse väljastatud sertifikaadi alusel;
    • ära luba välismaalt pärit isikuid linnupidamishoonesse või lindudega kokku puutuda vähemalt 48 tundi peale nende saabumist riiki;
    • munad, suled, tapasaadused jne tuleb säilitada või hävitada sellises kohas, kuhu ei ole ligipääsu teistel lindudel;
    • haiguse kahtluse korral teavita kohe veterinaararsti, eralda haiged linnud tervetest;
    • hoia karja juurde toodavad linnud eraldi vähemalt 30 päeva, sel ajal veendu, et linnud on terved ning luba oma karja ainult terveid linde.

    Lindude gripi korral linde ei ravita. Kui haigus jõuab linnupidamishoonesse, siis kõik seal elavad kodulinnud hukatakse Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalveametniku kontrolli all, et tõkestada nakkuse edasist levikut. Sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, töödeldakse või hävitatakse järelevalveametniku juhiste kohaselt viisil, mis tagab viiruse hävimise.

    Rohkem infot lindude gripi kohta leiab siit.

    • Reisides ära too endaga kaasa lindude sulgi, mune, eluslinde ega linnulihatooteid.
    • Väldi otseseid kontakte lindudega.
    • Järgi hügieeninõudeid.

    Последнее обновление 17.02.2021