Seakatku levik Eestis: kodu- ja metssead

Praegu ei ole olemas tõhusat ning ohutut SAKi vaktsiini. Vaktsiini väljatöötamisega tegelevad hetkel mitmed teadlaste rühmad üle terve maailma, kuid lähiajal ei ole veel oodata vaktsiini, mis sobiks kasutamiseks Euroopa Liidus.

Siiani väljatöötatud vaktsiinid on vähetõhusad: ei kaitse piisavalt haigestumise ega nakatumise vastu. Nendega vaktsineerimine tähendaks, et nakkus jääks loomapopulatsiooni ringlema ja sealiha ning muud saadused võiksid jätkuvalt seega sisalda viirust. Kauplemine teiste riikidega ei oleks võimalik ja haiguspuhangute oht säiliks.

SAKi peamised sümptomid sigadel on:

• palavik üle 40 °C
• isutus, loidus, naha sinakaks muutumine
• köha, hingamisraskused
• verevalumid nahal, kõrvade laiguliseks muutumine
• silmapõletik koos nõre eritumisega

Ei, SAK ei ole nakkav teistele loomaliikidele ja inimestele, küll aga võivad nad haigust edasi kanda.

Viirus levib haige looma vahendusel. Samuti võib haigustekitajat levitada saastunud sõiduvahendite (nt metsatöömasinad, autod jne), riiete, jalanõude, seadmete jne abil, juhul kui neid pole desinfitseeritud.

SAK on väga raske viirushaigus. See tekitab kodu- ja metssigadel palavikku, verejooksu, põletikku erinevates elundites. Enamik nakatunud sigu sureb.

Kui farmis tuvastatakse sigade Aafrika katk ehk SAK, kehtestatakse farmi ümber kolme kilomeetri raadiuses kaitsetsooon ning 10 kilomeetri raadiuses järelvalvetsoon:

• kaitsetsoonis (3 km) on kehtestatud loomade, loomsete saaduste, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete ning loomapidamisega seotud inimeste liikumise piirangud ja viiakse läbi loomataudile vastuvõtlike loomaliikide ulatuslik uurimine uute taudipunktide õigeaegseks avastamiseks.
• järelevalvetsoonis (10 km) on kehtestatud loomapidamisega seotud inimeste, loomade, loomsete saaduste ja transpordi liikumise piirangud.

Kuna SAKile puudub ravi, siis kõik sead hukatakse. Nõuetekohase kahjustustamise korraldab AS Vireen. Seejärel teeb Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) farmis täieliku puhastuse ja desinfektsiooni. Lisaks aitavad Eesti Maaülikooli teadlased epidemioloogilise uuringu käigus välja selgitada, kuidas viirus farmi sattus.

Kui puhastus tehtud ja piirangud maha võetud, võib farmi tuua uued sead.

Riigieelarvest kaetakse taudikoldes haiguse likvideerimisega seotud kulud, sh sigade läbivaatamine, proovivõtmine, laboriuuringud jm järelvalvetoimingud.

Otse loomapidajale hüvitatakse Põllumajandus- ja Toiduameti spetsialistide ettekirjutuse alusel:

• hukatud ning taudi tõttu hukkunud sead (arvestades looma kaalu, vanust ja keskmist kokkuostu- või aretushinda);
• hävitamisele kuuluv varutud sööt ja allapanu;
• hävitamisele kuuluvad seadmed ja pakkematerjal, mida ei ole võimalik desinfitseerida.

Põllumajandus- ja Toiduamet jätab endale õiguse hüvitamisele kuuluvat vara kaaluda.

Ei, SAKile ei ole ravi.

SAK on väga nakkav. Haiguse peiteaeg on 5–15 päeva. See tähendab, et siga võib juba olla nakatunud, aga haigustunnused ei paista veel välja. Et katk ei leviks edasi, tuleb ka ühe nakatanud sea avastamisel kõik farmis olevad sead hukata, kuna varem või hiljem jõuaks viirus nagunii kõigi sigadeni.

Seatku leiud on kantud interaktiivsele kaardile: www.arcgis.com.

SAKi leviku kõrghooaeg on maist septembrini.

Nakatunud metssigade leiud on koondatud kaardile: arcgis.com.

SAK viirus ei ole tuvastatav nakatumise algses faasis, seetõttu loetakse kõik nakatunuks tunnistatud loomad või viirusega saastunud keskkonnas olevad sead nakatunuks ja nad hukatakse taudi edasise leviku vältimiseks.

Arvestades viiruse iseloomu ja nakkuse kulu eripära, on taudi leviku vältimiseks oluline läbi lõigata kõikvõimalikud viiruse edasikandumise võimalused. Viirusest lahti saab ainult siis, kui pidamiskoht kiirelt ja tõhusalt loomadest tühjaks teha ehk loomad hukata, farm pesta ja korralikult ära desinfitseerida. Eesmärk on katkestada taudi levik kiiresti ning vältida viiruse edasikandumist tootmisahelas ja kaubanduses. Majanduslikult on seakasvatajale oluline, et ta saaks farmi hooneid võimalikult kiirelt jälle kasutada.

Ei. Loomatauditõrje põhimõtted, mida Euroopa Liidus rakendatakse, on kokku lepitud rahvusvahelises loomaterviseorganisatsioonis WOAH. Reeglid põhinevad kaasaja parimal teadmisel ja praktilisel kogemusel.

Loomatauditõrje põhimõtteid tunnustavad kõik rahvusvahelised kaubandusorganisatsioonid, kaasa arvatud Maailma Kaubandusorganisatsioon.

PTA kontrollib seafarme vähemalt kaks korda aastas.

Üldiselt võib öelda, et sigalate bioturvalisus on hea.

31.05.2025 seisuga oli Eestis 132 seafarmi.

Läga segatakse kloorlubja või seebikiviga, mis hävitab viiruse. Kui läga ei ole võimalik desoainega tõhusalt segada, tuleb jätta see 42 päevaks seisma. PTA loaga võib läga põllule vedada.

Ei. Iru koostootmisjaamas läbi viidud test kinnitas, et jaama tehnoloogia sea korjuste töötlemiseks ei sobi ja selline tegevus seab ohtu jaama töökindluse. Test viidi läbi viie mittenakatunud sea korjusega. Korjused ei põlenud täielikult ning jäid alles suured poolpõlenud tükid, mis vajavad käsitsi sorteerimist ja täiendavat utiliseerimist.