Võimalikud matmispaigad

Matmispaigad on lisavõimalus suure hulga sigade Aafrika katku nakatunud sigade kiireks ja ohutuks kahjutuks tegemiseks. Matmispaigad võetakse kasutusele üksnes äärmisel vajadusel ja ainult siis, kui kõik muud võimalused on ammendunud.

Hea teada!

  • Matmine tuleb kõne alla vaid suure kriisi korral, näiteks juhul, kui taudipuhanguid on samal ajal palju või on taudikolletes palju loomi.
  • Sellistel juhtudel ei ole tavapärane loomsete jäätmete käitlemise võimekus taudi leviku ja loomade heaolu seisukohalt optimaalse aja jooksul piisav.
  • Matmispaikade asukohtade valik põhineb Keskkonnaameti tellimusel valminud Eesti Geoloogiakeskus OÜ uuringul. Uuring on kättesaadav Keskkonnaportaalis.
  • Välditakse põhjavee reostuse ohtu ja valitakse kohad, mis asuvad elamupiirkondadest ja veekogudest piisavalt kaugel.
  • Võimalike matmispaikade keskkonnaalast sobivust hinnatakse koostöös spetsialistidega.

Korjuste võimalik matmine ja matmispaigad

Matmispaik eraldatakse aiaga.

Matmispaigad piiritletakse aedadega, et suuremad ulukid matmispaigale ligi ei pääseks.

Matmispaikade korrasolekut seiratakse regulaarselt.

Hetkel ei plaanita piiranguid metsamajanduslikele töödele. Matmispaiga ümbruses kehtestatakse enne ettevalmistustöid viibimispiirang, kuid see ei takista metsamajanduslike töid piirkonnas.

Kui tekib suur loomataudi puhang, kus käitlemisettevõtte võimsusest enam ei piisa, tuleb leida alternatiivseid viise korjuste kahjutustamiseks. Need on põletamine ning matmine.

Matmine on hädaabinõu. Suuremate taudipuhangute tõttu muutub loomsete jäätmete käitlemine ja hoiustamine keeruliseks. AS Vireeni võimekus korjuste kahjutustamiseks on piiratud.

Enne, kui otsustatakse korjused matta, otsitakse alati ka teisi võimalusi, kuidas nakatunud loomad ja materjal ohutult ja tõhusalt kahjutustada.

Otsused kahjutustamise meetodite valikul tuleb teha loetud tundidega, kuna taudikollete likvideerimine ning nakatunud sigade kahjutustamine peab toimuma võimalikult kiiresti. Parima võimaliku variandi leidmiseks teeb Põllumajandus- ja Toiduamet koostööd eirnevate ametite ja kohalike omavalitsustega.

Nagu seafarmides ja taudipunktides, on kõrvalistel isikutel ka matmispaigas viibimine keelatud. Viibimispiirang kehtestatakse juba enne ettevalmistustöödega alustamist.

Keskkonnakaitse seisukohast on korjuste matmise puhul mõistetav ja põhjendatud kohalike elanike mure oma elukeskkonna ning elukvaliteedi säilimise pärast. Seepärast kaalutakse otsuste tegemisel kõiki võimalikke riske väga hoolikalt.

Matmiseks valitakse kohad, kus matmine oleks veekaitse sisukohalt võimalik. Põllumajandus- ja toiduamet teeb koostööd Keskkonnaametiga, kellel on reostuse ärahoidmiseks teadmised ja kogemus.

Jah, väldime matmispaiga valimisel asulate ja inimeste elupaikade lähedust ning samuti arvestame, et veekogud ei oleks lähedal.

Ei, sellist otsust tehtud ei ole. SAKi tõttu hukatud sigade matmine on hädaabinõu ja viimane lahendus. Matmise otsuse teeb Põllumajandus- ja Toiduamet.

Ettevalmistused matmiskohas ei tähenda, et matmiskoht ilmtingimata kasutusele võetakse. Matmispaikade ettevalmistamine on aeganõudev töö. Ettevalmistusi tehakse juhuks, et põhjalikult valmis olla hädaolukorras, kui matmiskohta päriselt peaks vaja olema.

Ettevalmistused matmiskohas ei tähenda, et matmiskoht ilmtingimata kasutusele võetakse. Matmispaikade ettevalmistamine on aeganõudev töö, seega alustame praegu Viljandimaa matmispaiga ettevalmistavate töödega, et põhjalikult valmis olla juhuks, kui seda päriselt peaks vaja olema.

Matmispaikade asukohtade valikul on lähtutud Keskkonnaameti tellitud uuringust, mille tegi 2015. aastal Eesti Geoloogiakeskus OÜ. Välja valitud kohtades on keskkonnariskid kõige madalamad.

Matmispaiga ümbruses kehtestatud viibimiskeeld tähendab, et alal võib viibida vaid tööülesannete täitmiseks ja katku ohjamiseks. Viibimiskeelualas on keelatud koguneda. Viibimiskeeluala tähistatakse infotahvlitega. Inimesed suunatakse viibimiskeelualalt välja. Kui juhiseid ei täideta, võetakse ühendust politseiga. Viibimiskeeld kehtestatakse ka droonide lennutamisele matmispaiga kohal.

PTA soovib võimalikult vähe segada kohalike inimeste igapäevaelu. Kohalikud elanikud võivad jätkuvalt kasutada viibimiskeeluala läbivat teed läbisõiduks - st liikuda koju ja tööle.

Veeproovide võtmine matmispaikade lähedusest on osa ettevalmistustöödest. See ei tähenda, et matmispaik kindlasti kasutusele võetakse. Kui aga matmispaik kasutusele võetakse, tuleb piirkonna vee seisundit regulaarse seirega jälgida. Veeseire eesmärk on hinnata veekeskkonna tervist nii enne matmist kui ka pärast seda, saada infot veekvaliteeti kohta ning tuvastada võimalikke muutusi või saastumist. Seire käigus võetakse proove nii pinnavee kui põhjavee näitude kontrollimiseks. Selleks, et, matmispaiga mõjust või mõju puudumisest täpselt aru saada, on sama oluline esmalt teada saada, milline on veeseisund enne matmist.

Soovitused ja juhised seirekohtade ja analüüsitavate näitajate osas on toodud 2015. a uuringus„ Hukatud sigade võimalike matmiskohtade uuring“. Tänase veekvaliteedi hindamiseks võeti analüüsid planeeritava matmispaiga lähimatest kaevudest ja veekogudest. Kui matmispaik tuleb kasutusele võtta ja selgub, millised saavad olema täpselt matmispaiga mahud ja piirid, täpsustakse vastavalt sellele ka edaspidine seireprogramm ja määratakse järelseirepunktid. Iga matmispaiga seireprogramm peab arvestama matmispaiga suurust, ala geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi ja kaugust reostustundlikest objektidest nagu salvkaevud ja pinnaveekogud: kraavid, ojad, jõed, tiigid jm. 

Õisu metskond 16 (Metsküla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa) droonide lennutamise keelu raadius ulatub 1,5 km kaugusele matmispaiga keskkohast ning kõrgusele kuni 400 meetrit maapinnast. Keeld kehtib kuni 15.09.2025 või kuni edasiste korraldusteni.

Juhul, kui peaks tekkima matmisest tingitud kaevuvee reostus, rajab matmispaiga eest vastutaja oma kuludega uue veevõtukoha. Joogivee kvaliteedi selgitavad välja hilisemad veeanalüüsid. Salvkaevu reostuse korral võib olla vajalik teist tüüpi kaevu rajamine, mis ulatub sügavamale veehorisonti. Matmisotsust ei ole tehtud ja see tehakse viimases hädas.

Korjuste matmine toimub Põllumajandus- ja Toiduameti spetsialistide järelevalve all. Igas võimalikus matmiskohas valitakse matmise sügavus ja matmisala suurus lähtudes konkreetsest paigast.

Droonide lennutamise keelu eiramisel võib järgneda väärteomenetlus ja rahaline trahv.

Eestis on varem kasutatud kahte matmispaika, mille keskkonnamõju seirati aastaid. 2015. aastal maeti ligikaudu 300 tonni seakatku tõttu hukatud sigu Torma prügila kõrval asuvasse matmispaika ning 236 tonni Viljandimaale Nukikese matmispaika. PTA (2015. a Veterinaar- ja Toiduamet) tellimusel teostas OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus seakorjuste matmispaikades keskkonnaseiret aastatel 2015 -2018. Nii Torma kui Nukikese matmispaikade seiretulemused näitavad küll mõningaid saasteainete sisalduste muutusi, kuid seiretulemuste põhjal ei ole matmispaik muutnud püsivalt pinnavee ja põhjavee kvaliteeti matmisaladel ja matmisalade ümbruses.

Viimati uuendatud 10.10.2025

open graph imagesearch block image