Maa korrashoid

Maaomanik on enamasti huvitatud, et tema kasutuses olev maa ei oleks liigniiske – olgu see põllumaa, metsamaa või elamumaa.

Kui maa on seni olnud piisavalt kuiv, kuid enam ei ole, siis väga tõenäoliselt on tegemist (endise) maaparandussüsteemi maa-alaga. Ilmselt on lähiümbruse veerežiimis midagi muutunud – kas on tehtud kaevetöid või juhitud eesvoolukraavi lisavett.

Kuivendatud maad on tihti ligi null-languga ja paisutamisele väga tundlikud, seega ka voolutakistus eesvoolukraavis võib põhjustada liigniiskust ülesvoolu jäävatel maadel. Voolutakistuseks võib olla koprapais, voolusängi kukkunud puu, truubi ette kogunenud risu või sete. Veerežiimi muudab ka maapinna kõvakattega, nii sillutise kui katusepindadega, katmine.

Kui sademete hulk ei muutu, kuidas siis sademevett saab koguneda rohkem?

Maatulundusmaal imbus vesi aeglaselt pinnasesse, osa veest aurustus, osa veest tarvitas ära taimestik ja osa veest infiltreerus põhjavette. Kõvakattega pindadel sademevee põhjavette infiltreerumist ei toimu, taimed vett ei tarbi, mööda planeeritud kaldega siledaid pindu voolab sademevesi kiirelt kokku, mistõttu ka aurata jõuab oluliselt vähem kui varem. Aeglasest kokku voolamisest tingitud vooluhulga ühtlustamist ei toimu. Vesi koguneb kiirelt, seda on palju ja see on vaja kohe kuhugi juhtida.

Maaparandussüsteemid on rajatud maatulundusmaa (põllumaa ja metsamaa) kuivendamiseks. Palju on selliseid piirkondi, kus endised dreenitud põllud on nüüd elamualad. Kui elamute ehitamisel arvestati põllumajandusliku drenaaži olemasolu ja maaparandussüsteem rekonstrueeriti, siis on kõik hästi. Kui aga ehitamise käigus dreenid lõhuti, kuid alternatiivset lahendust, ehitusdrenaaži ei rajatud, siis on liigniiskus tagasi – nii nagu enne maaparandussüsteemi rajamist. Selleks, et sellist olukorda lahendada, on hea teada, kas ja kuidas maa-alal paiknes varasem maaparandussüsteem ja selle rajatised.

Kas minu maa on kuivendatud?

Alates 1. jaanuarist 2019. a hakkas kehtima uus maaparandusseadus, mille kohaselt võib maaparandussüsteem olla ka muu sihtotstarbega maal kui maatulundusmaa.

Varasema seaduse kohaselt maa sihtotstarbe muutumisel loeti maaparandussüsteemi kasutusotstarve sellel kinnisasjal lõppenuks ja maaparandussüsteemide registris tehti vastav muudatus. Seetõttu võib Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendusest leida maaparandussüsteeme ka muu sihtotstarbega maalt kui maatulundusmaa, kuid enamasti on need alad juba maaparandussüsteemidest välja arvatud. Seega elamualad, mis on endised maaparandussüsteemi maa-alad, ei ole enamasti enam maaparandussüsteemi osad ja neid alasid Maa-ameti maaparandussüsteemi kaardirakenduselt näha ei ole. Sellisel juhul saab pöörduda Põllumajandus- ja Toiduameti maakonna esinduse poole. Maakondade arhiivides hoitakse kõiki säilinud maaparanduse projekte ja teostusjooniseid.

  • Mis on maaparandussüsteem – vaata täpsemalt lehelt Maaparandussüsteemid
  • Kuidas maaparandussüsteemi töökorras hoida – vaata täpsemalt lehelt Hooldamine

Hea teada

Kaevud on olulised maaparandussüsteemi rajatised, millel on erinev otstarve. Suurem osa neist on drenaažikollektoril paiknevad ühenduskaevud.

Maaparandussüsteemi toimimiseks on ülioluline hoida kaevud puhtad, korras ja kaanetatult.

Kui maa on kuivendatud, kuid siiski vee all, siis on kuivendussüsteem mingis osas korrast ära (torustik purunenud, pinnase või puu juurtega täitunud vmt). Kuid enamasti on tegemist purunenud drenaažikollektori suudmega – põllult dreenidega kogutud vesi ei pääse voolama eesvoolu.

Küsige infot maaparandussüsteemi kohta Põllumajandus- Ja Toiduameti maakondlikust keskusest. Alustage suudme korrastamisest, puhastage ummistunud drenaažikaevud, puhastage eesvool setetest, eemaldage eesvoolust voolutakistused.

Kui põld on kuivendatud, siis umbes ühe meetri sügavusel on seal kilomeetreid drenaažitorustikke, mis koguvad liigvee kollektorisse, mis omakorda juhib vee eesvoolu. Põllul on näha vaid kollektori ühenduskaevud ja eesvoolu nõlval kollektori suudmed.

Kraavid võivad olla rajatud erineval otstarbel (piirdekraavid, teekraavid, kuivenduskraavid, eesvoolukraavid, sademeveekraavid jne), kuid need kõik kuivendavad maad ja viivad vee maalt eemale.

Eestis ületab sademete hulk aurumist. Kui vesi ei voola, siis hakkab vesi kogunema ja tekitab pinnases liigniiskust.

Toimiv maaparandussüsteem tagab maa harimiseks ja taimede kasvuks sobiva mullaveerežiimi. Muidu liigniiske maa on siis haritav ja annab hea saagi või metsa juurdekasvu.

Kui maaparandussüsteem ei toimi, siis on põld või mets märg. Märga põldu ei saa harida. Kui seda siiski teha, siis pinnas tiheneb ja vee jõudmine dreenini on veelgi rohkem takistatud. Märjalt põllult ei saa head saaki. Märg mets hukkub.

Kobras vajab oma elutegevuseks vett ja puitu aastaringselt ja teeb kõik selleks, et see oleks talle tagatud – ehitab vooluveekogudele paisusid. Veetase paisu taga tõuseb ja uputab kollekori suudmed. Nii jääb vesi põllule ja metsa – tekib liigniiskus.

Küsi Põllumajandus- Ja Toiduametist maaparandussüsteemi teostusjoonised ja vaata sealt, kus asub drenaažikollektori suue. Käi mööda eesvoolukraavi ja otsi kohta, kus on midagi teisiti: maast immitseb vett või on seal uhtumise jälgi või on kraavi nõlv (kunagi) varisenud või on taimestik pisut teistsugune kui mujal.

Kaevu kaaned kaitsevad kaevu ja drenaažitorustikku talveperioodil külmumise ja selle tagajärjel tekkivate külmapurunemiste eest. Kaaned kaitsevad nii meid kui ka teisi elusolendeid sinna kukkumise ja vahel ka hukkumise eest. Nii ei satu sinna ka torusid ummistavat prahti.

Kraavil võivad kasvada puud ja võsa, kuid need ei tohi kasvada drenaažisuudmele lähemal kui 10 m, parem veel kaugemal. Puu ajab oma juured meelsasti drenaažikollektorisse, ummistab selle. Siis aitab maad liigniiskusest päästa vaid torustiku väljavahetamine. Puud kraavi voolusängis tekitavad paisutust.

Valge post tähistab eesvoolukraavi kaldal kohta, kus drenaažikollektor suubub eesvoolukraavi. Posti abil on suue lihtsasti leitav ja aitab nii vältida suudme vigastamist näiteks kraavi nõlva niitmisel.

Viimati uuendatud 21.12.2020