Zoonoosid

Inimene võib nakatuda nii haige loomaga kokkupuutumise teel kui ka nakatunud loomseid saadusi toiduna tarbides. Seetõttu on inimeste tervise kaitse zoonooside esinemise korral esmatähtis. Toidu kaudu levivad zoonoosid võivad põhjustada probleeme inimestele ning majanduslikku kahju toidutootmisele ja toiduainetetööstusele. Ka muude allikate kaudu levivad zoonoosid, eriti metsloomade ja lemmikloomade populatsioonidelt, teevad muret.

Zoonooside seire on zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate (viirus, bakter, seen, parasiit või bioloogiline isend) ja nendega seotud mikroobide antibiootikumiresistentsuse esinemist käsitlevate andmete kogumise, analüüsimise ja avaldamise süsteem. Seire hõlmab andmete kogumist zoonooside ja zoonoossete haigustekitajate esinemise kohta loomadel, toidus, söötades ja inimestel, mis on vajalik zoonooside arengute ja allikate kindlaks määramiseks.

Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab zoonooside seiret. Seire korraldamisel teeb amet koostööd inimestel levivate zoonooside epidemioloogia osas Terviseametiga.

Zoonoosid ja zoonoossed haigusetekitajad, mida seire hõlmab:

1. Brutselloos ja selle tekitajad
2. Kampülobakterioos ja selle tekitajad
3. Ehhinokokoos ja selle tekitajad
4. Listerioos ja selle tekitajad
5. Salmonelloos ja selle tekitajad
6. Yersinioos ja selle tekitajad
7. Trihhinelloos ja selle tekitajad
8. Tsüstitserkoos ja selle tekitajad
9. Tuberkuloos, mida põhjustab Mycobacterium bovis
10. Shiga-toksiini tootev Escherichia coli
11. Gripiviirus (lindude gripp)
12. Marutaud

Põllumajandus- ja Toiduamet võib korraldada seiret ka teiste zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate puhul, kui epidemioloogiline olukord seda eeldab.

Mikroobide antibiootikumiresistentsuse seirel kogutavad andmed sisaldavad informatsiooni veistel, sigadel ja kodulindudel ning nendelt pärinevatel loomsetel saadustel esinevate Salmonella spp., Campylobacter spp. ning indikaatorkommensaalide Escherichia coli  isolaatide valikrühma kohta.

Mikroobide antibiootikumiresistentsuse all mõeldakse teatavat liiki mikroorganismide võimet jääda ellu või isegi kasvada antimikroobse aine teatud kontsentratsioonil, mis on tavaliselt piisav sama liiki mikroorganismide kasvu pidurdamiseks või nende hävitamiseks.

Zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate seire toimub toiduahela etapis või etappides, mis on teatud zoonoosi või zoonoosse haigusetekitaja puhul kõige asjakohasem. Toiduahela etappideks on kõik sööda- ja toidukäitlemise etapid alates esmatootmisest kuni turustamiseni lõpptarbijale.

Iga aasta 31. maiks esitab Põllumajandus- ja Toiduamet Euroopa Toiduohutusametile ülevaate eelnenud kalendriaasta jooksul registreeritud zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate ja nendega seotud mikroobide antibiootikumiresistentsuse tendentside ja allikate ning toidutekkeliste haiguspuhangute kohta. Euroopa Toiduohutusamet (European Food Safety Authority - EFSA ) koondab liikmesriikide poolt edastatud andmed ning omakorda avaldab kokkuvõtva aruande, mis käsitleb zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate ja mikroobide antibiootikumiresistentsuse arenguid ja allikaid Euroopa Liidus.

Tulemusi on avaldatud igal aastal. Need annavad aluse zoonooside ja zoonoossete haigustekitajate allikate olukorra hindamiseks, haiguste ennetamiseks, tõrjekava loomiseks selle leviku tõkestamiseks ning kiireks ja efektiivseks likvideerimiseks.

Euroopa Liidu zoonooside koondaruanded on leitavad  EFSA koduleheküljel

Eesti zoonooside aruanded inglise keeles on leitavad  EFSA koduleheküljel