Loomade ravi ja veterinaaria

Iga haigestunud või vigastanud loom peab saama vajalikku ravi. Selle tingimuse täitmise eelduseks on esiteks loomaomaniku õigeaegne pöördumine abi saamiseks loomaarsti poole ja teisalt loomaarsti oskused ja teadmised anda kvaliteetset veterinaarabi.

Loomade ravimisel tuleb teda kaitsta välditavate kannatuste ja haigustesse nakatumise eest. Loomaarst peab kinni pidama heast veterinaarsest tavast, tagada steriilsus ning kasutada vajadusel valuvaigisteid, kaitsmaks looma välditavate kannatuste eest.

Operatsioone ja muid veterinaarseid menetlusi, sh koerte ja kasside tätoveerimist ning mikrokiipimist viib läbi veterinaararst. Lühiajalisi ja vähest valu tekitavaid lubatuid menetlusi võib läbi viia ka vastava ettevalmistusega isik, kes omab tunnistust kohase teoreetilise ja praktilise koolituse läbimise kohta.

Teoreetiline koolitus peab andma vajalikke teadmisi looma anatoomiast, füsioloogiast, kirurgiast, loomaliigile omastest käitumisharjumustest ja loomakaitsenõuetest. Praktiline koolitus peab andma lisaks teoreetilistele teadmistele oskusi viia läbi lihtsamaid veterinaarseid menetlusi. Praktilisi oskusi võib isikule õpetada ainult veterinaararsti kontrolli all.

Veterinaarpraksis

Veterinaarpraksis hõlmab loomahaiguste ravi ning haiguste ennetamist ja diagnoosimist, sealhulgas laboratoorset diagnoosimist. Veterinaarpraksise alla ei loeta riiklikku veterinaarjärelevalvet.

Veterinaararstil peab olema veterinaarpraksisega tegelemiseks kutsetegevuse luba, mille väljastab Põllumajandus- ja toiduamet.  Kutsetegevusluba omavate veterinaararstide registreerimiseks on olemas veterinaararstide register.  Antud registri avalikust päringust on võimalik leida kutsetegevusloaga veterinaararste.

Antibiootikumid

Loomade esinevate haiguste raviks ning ka ennetamiseks kasutatakse tänapäeval laialdaselt antibiootikume, kuid kahjuks on selgunud, et sellega on kaasnenud paljude haigusttekitavate bakterite ravimresistentsuse kujunemine.

Antibiootikumid on ained, mis pärsivad või peatavad mikroorganismide kasvu. Just see omadus võimaldas tuua murrangu võitluses paljude haigustega, mida kuni antibiootikumide toime avastamiseni 20 sajandil, peeti ravimatuks. Tänapäeval kasutatakse antibiootikume laialdaselt nii inimeste kui loomade esinevate haiguste raviks ning ka ennetamiseks, kuid kahjuks on selgunud, et sellega on kaasnenud paljude haigusttekitavate bakterite ravimresistentsuse kujunemine.

Ravimresistentsus ehk antibiootikumiresistentsu on mikroorganismide omadus mitte alluda antibiootikumide toimele. Haigusttekitav bakter on ravimresistentne juhul, kui tal on kujunenud vastupanuvõime ühe või mitme antibiootikumi suhtes. Selle tagajärjel jäävad haigust tekitavad mikroorganismid ellu ja paljunevad edasi, andes resistentsusgeeni tulevastele generatsioonidele edasi ning just seetõttu on paljud haigused, mida lähiminevikus edukalt raviti antibiootikumidega, on nüüdseks muutunud samade vahenditega ravimatuks.

Riikliku veterinaararstide registri avalik päring

Veterinaararsti kutsetegevuse luba on vaja taotleda, kui soovite tegeleda veterinaarpraksisega.

Kutsetegevuse luba on tähtajatu ja selle väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet.

Veterinaartegevust reguleerivad:

Nõuded taotlejale

Veterinaararsti kutsetegevuse loa taotleja peab omama veterinaararsti kvalifikatsiooni.

Veterinaararst, kes on omandanud kvalifikatsiooni välisriigis (kaasa arvatud Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis), peab Eestis töötamiseks taotlema kutsetegevuse luba.

Kui Eestis õppinud veterinaararst soovib töötada väljaspool Eestit, taotleb ta vajaduse korral veterinaar- ja toiduametilt enda kutsealal tegutsemist kinnitava tõendi vastavalt veterinaarkorralduse seaduse § 254.

Taotluse täitmine ja esitamine

Kutsetegevuse loa taotlemisel tuleb esitada:

  • taotluse;
  • elulookirjelduse, mis sisaldab muu hulgas ees- ja perekonnanime, eelmist ees- ja perekonnanime või eelmisi ees- ja perekonnanimesid, isikukoodi või isikukoodi puudumise korral sünniaega ning isikut tõendava dokumendi nimetust ja numbrit, kontaktandmeid, eelmise töökoha riiki ning kutsealase töökäigu kirjeldust;
  • veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia;
  • erialast täiendamist tõendava dokumendi koopia (ei pea esitama taotlemisel viie aasta jooksul pärast veterinaararsti kvalifikatsiooni omandamist).

Kutsetegevuse loa taotleja, kes on omandanud veterinaararsti kvalifikatsiooni Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis, esitab veterinaar- ja toiduametile taotluse, eluloolised andmed ja kutsealase töökäigu kirjelduse ja veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia.

Mujal veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isik esitab lisaks ka veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastanud õppeasutuse loomaarstiõppe õppekava.

NB! Enne taotluse esitamist tasuge riigilõiv.

Taotluse saate esitada:

Kui taotlust ei esitata Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu, tuleb taotlejal täiendavalt esitada deklaratsioon, et tal ei ole kehtivat töölepingut töötamiseks üldapteegis, veterinaarapteegis või ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omaja juures ravimiseaduse § 43 lõike 7 kohaselt.

Riigilõivu tasumine

Veterinaararsti kutsetegevuse loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 70 eurot.

Veterinaararsti kutsetegevust kinnitava tõendi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 35 eurot.

Tegevusloa taotlemiseks tasuge riigilõiv viitenumbriga 2900082278 Rahandusministeeriumi pangakontole:

·         SEB EE891010220034796011

·         Swedbank EE932200221023778606

·         Luminor Bank EE701700017001577198

Kui tasute riigilõivu kolmanda isiku eest, märkige isiku või ettevõtte nimi, kelle eest riigilõivu tasutakse.

Taotluse menetlemine

Veterinaar- ja toiduamet otsustab kutsetegevuse loa andmise, peatamise, kehtetuks tunnistamise või selle andmisest keeldumise, arvestades otsuse tegemisel erialaorganisatsiooni arvamusega. Põllumajandus- ja Toiduamet menetleb kutsetegevuse loa taotlust ning teeb kutsetegevuse loa andmise või andmisest keeldumise kohta otsuse 20 tööpäeva jooksul kõigi otsuse tegemiseks vajalike dokumentide ja andmete saamisest arvates.

Kui veterinaararsti kvalifikatsioon on omandatud mujal, kui Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis, tuleb arvestada täiendavalt kuni 40 tööpäevaga, mis on ette nähtud hinnangu andmiseks läbitud õppekava vastavuse kohta.

Kutsetegevuse loa andmisest keeldumine

Põllumajandus- ja Toiduamet keeldub kutsetegevuse loa andmisest, kui:

  • kutsetegevuse loa taotlemisel on tahtlikult esitatud valeandmeid;
  • taotleja on oma varasemas kutsetegevuses näidanud üles ilmset sobimatust tööks veterinaararstina, rikkudes veterinaararsti kutse-eetikat ja head veterinaarset tava;
  • veterinaararsti suhtes kehtib jõustunud kohtuotsus, millega on temalt ära võetud veterinaarpraksisega tegelemise õigus;
  • taotleja kvalifikatsioon ei vasta erialal töötamiseks nõutavale kvalifikatsioonile;
  • taotlejal on kehtiv tööleping töötamiseks üldapteegis, veterinaarapteegis või ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omaja juures ravimiseaduse § 43 lõike 7 kohaselt.

Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

Põllumajandus- ja Toiduamet tunnistab kutsetegevuse loa kehtetuks järgmistel alustel:

  • veterinaararst on kutsetegevuse loa taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid, mis mõjutasid loa andmist ning mille esitamata jätmise korral oleks pidanud loa andmisest keelduma;
  • veterinaararsti suhtes kehtib jõustunud kohtuotsus, millega on temalt ära võetud veterinaarpraksisega tegelemise õigus;
  • kutsetegevuse loa peatamise tinginud asjaolu ei ole ettekirjutuses määratud tähtpäevaks kõrvaldatud;
  • veterinaararst loobub enda taotlusel veterinaarpraksisega tegelemisest;
  • veterinaararstil on kehtiv tööleping töötamiseks üldapteegis, veterinaarapteegis või ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omaja juures.

Kutsetegevuse luba muutub kehtetuks veterinaararsti surma korral.

Järelevalve

Riikliku järelevalvega tegeleb Põllumajandus- ja Toiduamet.

Registriandmete muutmine

Andmete (sh kontaktandmed, erialane täiendamine jms) muutumise korral tuleb need ajakohastada Riiklikus veterinaararstide registris.

Registriandmeid saab kõige hõlpsamalt muuta maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu. 

Antibiootikumid on ained, mis pärsivad või peatavad mikroorganismide kasvu. Just see omadus võimaldas tuua murrangu võitluses paljude haigustega, mida kuni antibiootikumide toime avastamiseni 20 sajandil, peeti ravimatuks. Tänapäeval kasutatakse antibiootikume laialdaselt nii inimeste kui loomade esinevate haiguste raviks ning ka ennetamiseks, kuid kahjuks on selgunud, et sellega on kaasnenud paljude haigusttekitavate bakterite ravimresistentsuse kujunemine.

Ravimresistentsus ehk antibiootikumiresistentsus on mikroorganismide omadus mitte alluda antibiootikumide toimele. Haigusttekitav bakter on ravimresistentne juhul, kui tal on kujunenud vastupanuvõime ühe või mitme antibiootikumi suhtes. Selle tagajärjel jäävad haigust tekitavad mikroorganismid ellu ja paljunevad edasi, andes resistentsusgeeni tulevastele generatsioonidele edasi ning just seetõttu on paljud haigused, mida lähiminevikus edukalt raviti antibiootikumidega, on nüüdseks muutunud samade vahenditega ravimatuks.

Mikroorganismide ravimresistentsuse väljakujunemist põhjustab eelkõige just antibiootikumide massiline ja sageli ka põhjendamatu kasutamine nii inim- kui ka veterinaarmeditsiinis, samuti antibiootikumide kasutamisega kaasnev keskkonnasaastatus.

Põllumajandus- ja Toiduamet on 10 aasta jooksul läbi viinud ravimresistentsuse seiret Eestis. Kogutud seireandmed sisaldavad informatsiooni veistel, sigadel ja kodulindudel ning nendelt pärinevatel loomsetel saadustel esinevate Salmonella spp., Campylobacter jejuni ja Campylobacter coli isolaatide valikrühma kohta ning seiretulemused näitavad, et mikroorganismide ravimresistentsususe esinemise kasvutrend ilmneb ka Eestis.

Seega on väga oluline, et antibiootikume kasutataks arukalt, kuna see aitab pidurdada resistentsete bakterite arengut ning säilitada antibiootikumide tõhusust ka tulevaste põlvkondade ravil.

Eesti Maaülikool on välja töötanud järgmised soovitused antibiootikumide kasutamiseks:

Koerte, kasside ja valgetuhkru mikrokiibid peavad saama Põllumajandus- ja Toiduameti heakskiidu.

Alates 1. detsembrist 2021 peavad hulgimüüjad esitama ametile taotluse süstitava elektroonse identifitseerimisvahendi heakskiidu saamiseks.

Millised on nõuded mikrokiipidele?

  • Mikrokiibi nõuded tulenevad:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 576/2013 II lisa.

  • Mikrokiibid peavad:

a) Vastama ISO-standardile 11784 ja neis tuleb kasutada HDX- või FDX-B-tehnoloogiat ning
b) neid peab saama lugeda ISO-standardile 11785 vastava lugemisseadme abil.

Alates 1. detsembrist 2021 peavad hulgimüüjad:

Esitama taotluse koos tootekirjeldusega Põllumajandus- ja Toiduametile süstitava elektroonse identifitseerimisvahendi.
Taotluse blankett:

Mida teeb Põllumajandus- ja Toiduamet:

  • vaatab taotluse üle 30 päeva jooksu, alates taotluse registreerimisest;
  • teeb otsuse identifitseerimisvahendi heakskiitmise kohta;
  • avaldab kodulehel heakskiidetud süstitavate elektroonsete identifitseerimisvahendite (ehk mikrokiipide) loetelu (tootjate kaupa).

Millega peab arvestama tegevusloaga veterinaararst:

  • Alates 01.12.2021 tohib Eestis tegevusloaga veterinaararst paigaldada koertele, kassidele ja valgetuhkrutele vaid selliseid mikrokiipe, mis on heakskiidetud ameti poolt. Nimekiri heakskiidetud mikrokiipide kohta on leitav siit.
  • Tegevusloaga veterinaararsti peab pidama arvestust Eestis paigaldatud mikrokiipide kohta.

Arvestus peab sisaldama järgmisi nõudeid:

  • mikrokiibi number;
  • mikrokiibi tootja nimi;
  • looma liik;
  • looma sugu;
  • omaniku andmed.

Arvestust võib pidada nii paber- kui elektroonilisel kujul ja vajadusel esitada PTA järelevalveametnikule.

Veterinaarseaduse §33 alusel heaks kiidetud koerte, kasside ja valgetuhkrute märgistamiseks kasutatavate süstitavate elektroonsete identifitseerimisvahendite (mikrokiipide) nimekiri:

Viimati uuendatud 06.12.2021