Kaitse ja heaolu

Loomade heaolu tagamise all mõistetakse üldiselt loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.

 Eestis peetakse loomade suhtes lubamatuteks järgnevad teod.

Loomavõitluse korraldamine

Loomavõitlus on looma ja looma või inimese ja looma vaheline võitlus, mis korraldatakse ärilisel, meelelahutuslikul või muul eesmärgil ja mille tagajärjel loom võib hukkuda, saada vigastada või kannatada piina. Maailmas levinuimad on kukevõitlused, härjavõitlused ning koertevõitlused. Eestis on loomavõitluste korraldamine keelatud.

Looma hülgamine

Loomast loobumine on Eestis üks raskemaid ja valusamaid probleeme. Tihti võetakse kevadel suvilasse minnes lastele koerakutsikas või kassipoeg, keda aga sügise saabudes pole võimalik või puudub tahtmine edasi pidada. Leitakse, et ainus lahendus on selline loom lihtsalt autost välja visata ja unustada. Selline tegu on seaduse järgi karistatav ning iga kodaniku kohus on taolisest juhtumist teavitada politseitseid või Põllumajandus ja Toiduameti kohaliku keskust. Teavitamisel tuleb edastada võimalikult palju andmeid looma hüljanud inimese kohta (auto number, isikukirjeldus jms.) Koera või kassi võttes peab inimene arvestama, et lemmikloom elab vähemalt 10-15 aastat ning looma võttes võtab inimene endale ka vastutuse tema eest hoolitseda. Kui see siiski osutub võimatuks, on alternatiivvõimalusteks otsida ise loomale uus omanik või viia loom varjupaika. Loomaarsti poolt läbi viidavat eutanaasiat võib kasutada aniult äärmisel juhul.

Looma abitusse seisundisse jätmine

Mõnikord juhtub, et maanteel on auto alla jäänud mõni loom, olgu selleks siis mets- või koduloom. Tihtipeale ei saa loom autolt löögi saades koheselt surma, ning seetõttu on loom abitus seisus. Ükskõikselt ei tohiks mööduda mistahes põhjusel vigastatud või hüljatud loomast. Lahenduseks on teavitada juhtunust koheselt loomaomanikku. Kui seda pole võimalik kindlaks teha, siis olenevalt loomaliigist ja juhtumist tuleb teavitada, kas keskkonnainfo telefonil 1313 (vigastatud või haavatud ulukid), veterinaararsti (vigastatud mets- ja koduloomad) või kohalikku omavalitsust (hulkuvad koduloomad). Kohaliku veterinaararsti kotakt on võomalik leida internetist. Silmas tuleks siiski pidada, et paljude metsloomade ja -lindude pojad, keda võib kohata kevadsuvisel ajal metsas ja põldudel, pole tavaliselt hüljatud ega abitus seisundis. Nende vanemad on kusagil läheduses ning selliseid looma- või linnupoegi ei tohi puutuda ega koju viia.

Loomale kannatusi põhjustav aretustegevus

Muu sarnaste tagajärgedega tegu

Muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis pole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast.

Loomapidamisnõuded

Nii põllumajandusloomade kui lemmikloomade heaolu tagamiseks on koostatud loomapidamisnõuded.

Inimene on oma elukeskkonda juba aastatuhandeid jaganud erinevate loomadega. Loomi peeti toidu saamise eesmärgil, töötegemiseks või sõjapidamise eesmärgil vms. Täna on inimese jaoks tähtsal kohal peamiselt lemmikloomad. Nendeks võivad olla näiteks koerad, kassid, närilised või roomajad. Tavaliselt suhtutakse lemmiklooma kui parimasse sõpra. Kahjuks esineb ka loomade väärkohtlemist.
Nii nagu ka inimesel võib loomadel esineda haiguseid, kus loomaomanik peab lemmikule tagama vajaliku ravi. Samas tuleb haiguseid ka ennetada. Seda saab teha läbi vaktsineerimise, sest paljude haiguste jaoks on olemas vaktsiin. Seadusest tulenevalt on loomaomaniku kohustuseks vaktsineerida oma kass või koer marutaudi vastu. Sedasi saab kaitsta nii lemmikut kui ka oma lähedasi, sest marutaud on ohtlik haigus, mis ohustab ka inimest.
Lemmikloom on Loomakaitseseaduse tähenduses inimese isiklikuks meelelahutuseks või seltsiks peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom. Lemmiklooma kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka eriülesannete täitmiseks treenitud loomale, keda kasutavad näiteks pimedad, politsei või päästeteenistus.

Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale:
1) kohases koguses sööta ja joogivett;
2) sobiva hoolduse;
3) sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust;
4) muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku.
Loomapidamisel on keelatud kasutada vahendeid või seadmeid, mis võivad looma vigastada.

Väga tihti kujuneb suureks probleemiks ühiskonnale hulkuvate lemmikloomade olemasolu. Nad häirivad oma tegevusega teisi inimesi ja loomi, kannavad tihti edasi nakkushaigusi ja reostavad ümbritsevat keskkonda. Peaaegu alati on aga sarnase juhtumi süüdlaseks hoolimatu loomaperemees, kes teadlikult eirab kehtestatud loomapidamiseeskirju.

Loomatauditõrje seaduse § 12 lõigete 1 ja 2 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud (edaspidi hulkuvad) loomad tuleb kinni püüda ning tagastada omanikule või leida neile uus omanik. Juhul kui hulkuva looma omanikku pole võimalik kindlaks teha ega leida talle uut omanikku, tuleb erand juhul läbi viia looma eutanaasia (käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud korras). Loomaomaniku kindlakstegemise alguse ja eutanaasia läbiviimise vahel peab olema vähemalt kaks nädalat, mille jooksul tuleb tagada looma nõuetekohane pidamine ja vajaduse korral ravi.
Hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, hukkamist ja korjuste hävitamist korraldab kohalik omavalitsus oma territooriumil.

Loomkatse on katselooma lubatud teaduslikul või hariduslikul eesmärgil kasutamine, mis võib põhjustada loomale valu, kannatusi või vigastusi, mis on võrdsed või suuremad sellest, mida põhjustab hea veterinaartava kohaselt tehtav nõelatorge. Loomkatse on ka tegevus, mis võib põhjustada loomale eelnimetatud määral valu, kannatusi või vigastusi ja mis lõpeb looma sünni, koorumise või surmaga või mille käigus luuakse geneetiliselt muundatud aretusliin ja säilitatakse seda.


Loomkatse võib teaduslikul või hariduslikul eesmärgil läbi viia järgmistel juhtudel:

  • alusuuring;
  • rakendusuuring, mille eesmärk on inimesel, loomal või taimel esineva haiguse, tervisehäire või nende mõju ennetamine, diagnoosimine või ravimine;
  • rakendusuuring, mille eesmärk on inimese, looma või taime füsioloogilise seisundi tuvastamine, hindamine, reguleerimine või muutmine;
  • rakendusuuring, mille eesmärk on loomade heaolu või põllumajandusloomade pidamise tingimuste parandamine;
  • ravimite, toidu ning muude ainete ja toodete arendamine ja tootmine ning nende kvaliteedi, tõhususe ja ohutuse kontroll;
  • loodusliku keskkonna kaitsmine inimese või looma heaolu või tervise huvides;
  • uuring, mille eesmärk on loomaliigi säilitamine;
  • kõrghariduse või kutsehariduse omandamine või tööalane koolitus;
  • kohtuekspertiisi uuring.


Loomkatse läbiviimise piirangud:

  • loomkatse läbiviimine eespool loetletud juhtudel on keelatud, kui selle eesmärgi võib saavutada muud teaduslikult põhjendatud meetodit kasutades, mis ei näe ette katselooma kasutamist;
  • loomkatset on keelatud ilma anesteesiata läbi viia, kui sellega kaasneb tugev kauakestev valu;
  • loomkatses on keelatud kasutada looduses vabalt elavat looma, välja arvatud juhul, kui on teaduslikult põhjendatud, et loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa muu katselooma kasutamisest;
  • loomkatses on keelatud kasutada hulkuvat looma, välja arvatud juhul, kui:

- on teaduslikult põhjendatud, et loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa muu katselooma kasutamisest;

- on oluline vajadus uuringu järele, mis käsitleb hulkuvate loomade tervist ja heaolu või tõsist ohtu keskkonnale või inimese või looma tervisele;

  • loomkatset on keelatud läbi viia relvade ja laskemoona täiustamise ning tubakatoodete arendamise eesmärgil;
  • loomkatset on keelatud läbi viia terviseohutusnõuetele vastavuse tõendamiseks kosmeetikatoote puhul, mis:

- lastakse turule ja tehakse kättesaadavaks lõpptarbijale;

- on kosmeetikatoote katseeksemplar või kavand, mida ei ole partiina toodetud, kuid mille järgi toode valmistatakse või arendatakse lõplikult välja.

Loomkatseprojekti loa väljastamine toimub põllumajandusministri 14. jaanuari 2013. a määruse nr 3 järgi.


Katseloomadega tegelevad ettevõtted jaotatakse valdkondade järgi:

  • katseloomade kasvatamise ettevõte;
  • katseloomadega varustamise ettevõte;
  • katseloomade kasutamise ettevõte.

Tegevusluba ja järelevalve:

Kõigile nimetatud ettevõtetele väljastab tegevusloa ja teostab nende üle järelevalvet PTA.

Tegevusloa saamiseks peab ettevõtte esindaja pöörduma PTA esinduse poole ning täitma vastava tegevusloa taotluse vormi.

Õigusaktid:

Loomavõistluse, -näituse, -laada või -oksjoni korraldamiseks peab korraldajal olema luba, mis kooskõlastatakse PTA esindusega, kelle järelevalvealal üritus toimub. Keelatud on loomavõistlustel manustada loomadele nende võimeid mõjutavaid aineid (dopingut). Võistlustel peab alati juures olema loomaarst, kes kontrollib loomade heaolunõuete täitmist võistluse kestel ning rikkumise korral peatab vajadusel  võistluse.

Loomi on lubatud avalikult näidata loomaaedades, samuti PTA esindusega kooskõlastatult loomanäitusel, -võistlusel, -laadal või -oksjonil. Loomaaiaks loetakse kohta, kus loomi näidatakse avalikult 7 ja enam päeva aastas ning näidatavad loomad ei kuulu Maaeluministri 31.05.2018 a  määrusega nr 36 "Nende loomaliikide ja alamliikide loetelu, kuhu kuuluvaid loomi on lubatud loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel kasutada" kehtestatud loetellu. Nõuded loomaaialoomade pidamisele sätestab Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määrus nr 245 “Loomaaia planeeringule ja ehitistele ning loomaaialoomade pidamisele esitatavad nõuded”.

Loomaaia pidamiseks peab olema tegevusluba, mille väljastab Keskkonnaamet.

Looma müük või muul viisil tasu eest või tasuta üleandmine alla 16-aastasele isikule on lubatud ainult tema vanema või seadusliku esindaja nõusolekul. Loom ei või olla loterii, õnnemängu ega muu sarnase ürituse võiduks.

Viimati uuendatud 13.01.2021