Eestis peetakse loomade suhtes lubamatuteks järgnevad teod.
Loomavõitluse korraldamine
Loomavõitlus on looma ja looma või inimese ja looma vaheline võitlus, mis korraldatakse ärilisel, meelelahutuslikul või muul eesmärgil ja mille tagajärjel loom võib hukkuda, saada vigastada või kannatada piina. Maailmas levinuimad on kukevõitlused, härjavõitlused ning koertevõitlused. Eestis on loomavõitluste korraldamine keelatud.
Looma hülgamine
Loomast loobumine on Eestis üks raskemaid ja valusamaid probleeme. Tihti võetakse kevadel suvilasse minnes lastele koerakutsikas või kassipoeg, keda aga sügise saabudes pole võimalik või puudub tahtmine edasi pidada. Leitakse, et ainus lahendus on selline loom lihtsalt autost välja visata ja unustada. Selline tegu on seaduse järgi karistatav ning iga kodaniku kohus on taolisest juhtumist teavitada politseitseid või Põllumajandus ja Toiduameti kohaliku keskust. Teavitamisel tuleb edastada võimalikult palju andmeid looma hüljanud inimese kohta (auto number, isikukirjeldus jms.) Koera või kassi võttes peab inimene arvestama, et lemmikloom elab vähemalt 10-15 aastat ning looma võttes võtab inimene endale ka vastutuse tema eest hoolitseda. Kui see siiski osutub võimatuks, on alternatiivvõimalusteks otsida ise loomale uus omanik või viia loom varjupaika. Loomaarsti poolt läbi viidavat eutanaasiat võib kasutada ainult äärmisel juhul.
Looma abitusse seisundisse jätmine
Mõnikord juhtub, et maanteel on auto alla jäänud mõni loom, olgu selleks siis mets- või koduloom. Tihtipeale ei saa loom autolt löögi saades koheselt surma, ning seetõttu on loom abitus seisus. Ükskõikselt ei tohiks mööduda mistahes põhjusel vigastatud või hüljatud loomast. Lahenduseks on teavitada juhtunust koheselt loomaomanikku. Kui seda pole võimalik kindlaks teha, siis olenevalt loomaliigist ja juhtumist tuleb teavitada, kas keskkonnainfo telefonil 1313 (vigastatud või haavatud ulukid), veterinaararsti (vigastatud mets- ja koduloomad) või kohalikku omavalitsust (hulkuvad koduloomad). Kohaliku veterinaararsti kontakt on võimalik leida internetist. Silmas tuleks siiski pidada, et paljude metsloomade ja -lindude pojad, keda võib kohata kevadsuvisel ajal metsas ja põldudel, pole tavaliselt hüljatud ega abitus seisundis. Nende vanemad on kusagil läheduses ning selliseid looma- või linnupoegi ei tohi puutuda ega koju viia.
Loomale kannatusi põhjustav aretustegevus
Muu sarnaste tagajärgedega tegu
Muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis pole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast.
Loomapidamisnõuded
Nii põllumajandusloomade kui lemmikloomade heaolu tagamiseks on koostatud loomapidamisnõuded.
Inimene on oma elukeskkonda juba aastatuhandeid jaganud erinevate loomadega. Loomi peeti toidu saamise eesmärgil, töötegemiseks või sõjapidamise eesmärgil vms. Täna on inimese jaoks tähtsal kohal peamiselt lemmikloomad. Nendeks võivad olla näiteks koerad, kassid, närilised või roomajad. Tavaliselt suhtutakse lemmiklooma kui parimasse sõpra. Kahjuks esineb ka loomade väärkohtlemist.
Nii nagu ka inimesel võib loomadel esineda haiguseid, kus loomaomanik peab lemmikule tagama vajaliku ravi. Samas tuleb haiguseid ka ennetada. Seda saab teha läbi vaktsineerimise, sest paljude haiguste jaoks on olemas vaktsiin. Seadusest tulenevalt on loomaomaniku kohustuseks vaktsineerida oma kass või koer marutaudi vastu. Sedasi saab kaitsta nii lemmikut kui ka oma lähedasi, sest marutaud on ohtlik haigus, mis ohustab ka inimest.
Lemmikloom on Loomakaitseseaduse tähenduses inimese isiklikuks meelelahutuseks või seltsiks peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom. Lemmiklooma kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka eriülesannete täitmiseks treenitud loomale, keda kasutavad näiteks pimedad, politsei või päästeteenistus.
Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale:
1) kohases koguses sööta ja joogivett;
2) sobiva hoolduse;
3) sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust;
4) muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku.
Loomapidamisel on keelatud kasutada vahendeid või seadmeid, mis võivad looma vigastada.
Väga tihti kujuneb suureks probleemiks ühiskonnale hulkuvate lemmikloomade olemasolu. Nad häirivad oma tegevusega teisi inimesi ja loomi, kannavad tihti edasi nakkushaigusi ja reostavad ümbritsevat keskkonda. Peaaegu alati on aga sarnase juhtumi süüdlaseks hoolimatu loomaperemees, kes teadlikult eirab kehtestatud loomapidamiseeskirju.
Veterinaarseaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud (edaspidi hulkuvad) loomad tuleb kinni püüda ning tagastada omanikule või leida neile uus omanik. Juhul kui hulkuva looma omanikku pole võimalik kindlaks teha ega leida talle uut omanikku, tuleb erand juhul läbi viia looma eutanaasia (loomakaitseseaduse §-s 18 sätestatud korras). Loomaomaniku kindlakstegemise alguse ja eutanaasia läbiviimise vahel peab olema vähemalt kaks nädalat, mille jooksul tuleb tagada looma nõuetekohane pidamine ja vajaduse korral ravi.
Hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, hukkamist ja korjuste hävitamist korraldab kohalik omavalitsus oma territooriumil.
Loomkatse on katselooma lubatud teaduslikul või hariduslikul eesmärgil kasutamine, mis võib põhjustada loomale valu, kannatusi või vigastusi, mis on võrdsed või suuremad sellest, mida põhjustab hea veterinaartava kohaselt tehtav nõelatorge. Loomkatse on ka tegevus, mis võib põhjustada loomale eelnimetatud määral valu, kannatusi või vigastusi ja mis lõpeb looma sünni, koorumise või surmaga või mille käigus luuakse geneetiliselt muundatud aretusliin ja säilitatakse seda.
Loe loomkatsete korraldamisest ja katseloomade kaitsest rohkem siit.Loomavõistluse, -näituse, -laada või -oksjoni ning loomade kokkutoomisega seotud muu avaliku ürituse korraldamiseks peab korraldaja teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit vähemalt kümme päeva enne korraldatava ürituse algust, edastades vähemalt järgmise teabe:
1) ürituse liik: loomanäitus, -võistlus, -laat või -oksjon või loomade kokkutoomisega seotud muu avalik üritus;
2) ürituse alguse ja lõpu kuupäev;
3) ürituse toimumise koht;
4) üritusele toodava looma liik;
5) üritusele toodava looma päritoluriik ja -piirkond;
6) üritusel veterinaarteenust pakkuva veterinaararsti nimi ja kontaktandmed;
7) üritusel osalemiseks nõutavad looma terviseandmed;
8) ürituse korraldaja nimi ja kontaktandmed.
Loomavõistlustel on keelatud manustada loomadele nende võimeid mõjutavaid aineid (dopingut). Võistlustel peab alati juures olema kutsetegevuse luba omav veterinaararst, kes kontrollib loomade heaolunõuete täitmist võistluse kestel ning rikkumise korral peatab vajadusel võistluse.
Loomi on lubatud avalikult näidata loomaaedades, samuti PTA esindusega kooskõlastatult loomanäitusel, -võistlusel, -laadal või -oksjonil. Loomaaiaks loetakse kohta, kus loomi näidatakse avalikult 7 ja enam päeva aastas ning näidatavad loomad ei kuulu Maaeluministri 31.05.2018 a määrusega nr 36 "Nende loomaliikide ja alamliikide loetelu, kuhu kuuluvaid loomi on lubatud loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel kasutada" kehtestatud loetellu. Nõuded loomaaialoomade pidamisele sätestab Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määrus nr 245 “Loomaaia planeeringule ja ehitistele ning loomaaialoomade pidamisele esitatavad nõuded”.
Loomaaia pidamiseks peab olema tegevusluba, mille väljastab Keskkonnaamet.
Looma müük või muul viisil tasu eest või tasuta üleandmine alla 16-aastasele isikule on lubatud ainult tema vanema või seadusliku esindaja nõusolekul. Loom ei või olla loterii, õnnemängu ega muu sarnase ürituse võiduks.
Viimati uuendatud 12.03.2024