Loomkatseprojekti läbiviimiseks tuleb esmalt taotleda luba.

Alates 01.01.2023 väljastab loomkatseprojekti läbiviimiseks lube Põllumajandus-ja Toiduamet. Loa saamiseks tuleb esitada digitaalselt allkirjastatud taotlus meilitsi Põllumajandus- ja Toiduametile aadressil [email protected]. 

Põllumajandus-ja Toiduameti juures tegutseb Põllumajandus-ja Toiduameti peadirektori poolt loodud loomkatseprojekti hindamiskomisjon. Loomkatseprojekti hindamiskomisjoni kuuluvad esindajad Tartu Ülikoolist, Eesti Maaülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumist, Haridus- ja Teadusministeeriumist, Kliimaministeeriumist, Terviseametist, Põllumajandus- ja Toiduametist, Eesti Loomakaitse Seltsist ning MTÜst Loomus.

Loa andmise või sellest keeldumise otsus langetatakse 40 tööpäeva jooksul nõuetele vastava loataotluse saamisest arvates. Seda tähtaega võib komisjon pikendada ühel korral kuni 15 tööpäeva, juhul kui luba taotletakse täiendavat ekspertiisi nõudva loomkatseprojekti läbiviimiseks või kui loomkatseprojekt hõlmab mitut valdkonda. Tähtaja pikendamisest teatab Põllumajandus-ja Toiduamet loa taotlejat meilitsi või posti teel.

Tagasiulatuv hindamine ehk järelhindamine on kohustuslik kõikide projektide puhul, mille raames kasutatakse ahvilisi ja tehakse rasketena klassifitseeritud katseid.

Tegemist on protsessiga, mille käigus hinnatakse läbi viidud loomkatse mõju, tulemusi ning eetilisi aspekte pärast projekti lõppu. See on justkui tagasivaade ja analüüs tehtule.

Juhul, kui loomkatseprojektile on määratud järelhindamine, märgib Põllumajandus- ja Toiduamet vastavasisulise info loomkatseprojekti loale.

Tagasiulatuvat hindamist peetakse väga heaks vahendiks, mille abil vaadata loomade teaduslikes katsetes kasutamine kriitiliselt läbi, määrata kindlaks asendamise, vähendamise ja täiustamise edasised täiendused, pakkuda avaldamise korral teavet tulevikus korraldatavate uuringute jaoks ja suurendada läbipaistvust üldsuse silmis. 

Projekti hindajad määravad tagasiulatuvaks hindamiseks sobivaima aja iga juhtumi puhul eraldi. Ideaaljuhul oleks mõistlik eesmärkide saavutamise, asendamise, vähendamise ja täiustamise nõude kohaldamist mõjutava kahju ja asjaolude arvestamise hindamiseks viia tagasiulatuv hindamine läbi pärast projekti lõpetamist nii kiiresti kui võimalik. Siiski ei ilmne mõnikord  kasu enne teatud aja möödumist projekti lõpetamisest, näiteks alusuuringu korral teadmiste suurendamiseks.

Läbivaatamise järel annab Põllumajandus- ja Toiduameti kõrval tegutsev loomkatseprojekti hindamiskomisjon tagasisidet hindamisprotsessis tekkinud küsimuste kohta. Tagasiside võib sisaldada ettepanekuid edasiste paranduste kohta ja soovitusi olulise teabe levitamiseks.

Järelhindamise protokolli vorm on leitav siit: 

Vivaariumid ehk ettevõtted, kes tegelevad katseloomadega, jaotatakse tegevusvaldkonna järgi kolmeks: katseloomade kasvatajad, katseloomadega varustajad ja katseloomade kasutajad. Eespool mainitud tegevusvaldkondadega tegelemiseks on vajalik taotleda tegevusluba. Tegevusloa taotluse lahendab tegevusloa andmisega või andmisest keeldumisega Põllumajandus- ja Toiduamet. 

Tegevusloa saamiseks peab ettevõte tegema tegevusloa taotluse e-PRIA keskkonnas (www.pria.ee). Pärast sisse logimist ja esindaja valimist, tuleb rippmenüüst valida "Registrid" ja seejärel "Tegevuskohaga seotud taotlused ja teavitused". Sealt edasi tuleb vajutada "Alusta uut taotlust". Taotluse liigiks on "Tegevusloa taotlus". 

Järelevalvet nõuete täitmise osas teostab Põllumajandus-ja Toiduamet.

Tegevusluba kehtib kuni viis aastat. Tegevusloa kehtivuse lõppemisel tuleb taotleda uus tegevusluba.

Millised vivaariumid omavad tegevusluba ja millises valdkonnas on nähtavad siit.

Katseloomadega kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetele esitatavad nõuded on leitavad siit:

 Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetele esitatavad nõuded, sealhulgas katseloomade üle arvestuse pidamise täpsemad nõuded ja loomade heaolu üksuse täpsemad ülesanded–Riigi Teataja

Riigilõiv

Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise tegevusloa taotluse lahendamise eest tasutakse riigilõivu 64 eurot (alus: Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse § 261³¹).

Selgitusse tuleb märkida ettevõtte nimi, kelle eest riigilõivu tasutakse.

Saaja: Rahandusministeerium

Viitenumber: 2900082278

Arveldusarve numbrid:

SEB Pank  EE891010220034796011  (BIC/SWIFT: EEUHEE2X)
Swedbank  EE932200221023778606  (BIC/SWIFT: HABAEE2X)
LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)
Luminor Bank  EE701700017001577198  (BIC/SWIFT: RIKOEE22)

Loomade heaolu üksus

Katseloomadega tegelevates ettevõtetes peab olema moodustatud loomade heaolu üksus (ingl k Animal Welfare Body, AWB). See on õigusaktidest tulenev kohustus ning selle eesmärk on tagada katseloomade heaolu ja toetada 3R-põhimõtete (Replacement, Reduction and Refinement ehk asendamine, vähendamine, täiustamine) rakendamist igapäevatöös.

Loomade heaolu üksuse ülesanded:

a) annab loomadega tegelevale personalile nõu küsimustes, mis on seotud loomade heaoluga nende soetamisel, pidamisel, hooldamisel ja kasutamisel;

b) nõustab personali asendamise, vähendamise ja täiustamise nõude kohaldamisel ja teavitab töötajaid selle nõude kohaldamisega seotud tehnika ja teaduse arengust;

c) sätestab ja vaatab läbi jälgimise, aruandluse ja jätkutegevuste sisemised tööprotsessid seoses ettevõttes peetavate või kasutatavate loomade heaoluga;

d) jälgib projektide arengut ja tulemusi, võttes arvesse nende mõju kasutatud loomadele ja määrates kindlaks asjaolud, mis aitavad kaasa asendamisele, vähendamisele ja täiustamisele ning andes nende asjaolude alaseid nõuandeid, ja

e) nõustab uude elukohta paigutamise kavade juures, sealhulgas uude elukohta paigutatavate loomade asjakohase sotsialiseerimisega.

Heaolu üksuse poolt antud nõuanded ja nendega seotud otsused tuleb dokumenteerida!

Alates 2021. aastast avaldatakse kõigi Euroopa Liidu riikide statistika loomade kasutamisest teaduskatsetes liidu statistilise teabe andmebaasis ning katsete mittetehnilised kokkuvõtted projekti kaupa kokkuvõtete andmebaasis.

Euroopa Liidu katseloomade loomkatsetes kasutamise statistilise teabe andmebaas on leitav siit.

Euroopa Liidus loa saanud loomkatseprojektide mittetehniliste kokkuvõtete andmebaas on leitav siit.

Loomkatseprojekti mittetehniline kokkuvõte

Loomkatseprojekti mittetehniline kokkuvõte on lihtsas ja arusaadavas keeles kirjutatud ülevaade loomkatseprojekti eesmärkidest, meetoditest, eeldatavast mõjust loomade heaolule ning projekti olulisusest. See tekst on mõeldud laiemale publikule, näiteks meediale ja tavakodanikele, kellel puudub teaduslik taust.

Mittetehnilise kokkuvõtte eesmärk on selgitada:

• miks loomkatseprojekti läbi viiakse;
• milliseid loomaliike ja kui palju katseloomi kasutatakse;
• kuidas tagatakse loomade heaolu ja vähendatakse kannatusi;
• milline on projekti võimalik positiivne mõju (inimeste või loomade tervisele, keskkonnale);
• millised alternatiivid on valdkonnas kasutusel ja miks loomkatse läbi viimist ei ole võimalik vältida.

Mittetehniline kokkuvõte on väga oluline osa loomkatseprojektist, sest see aitab suurendada läbipaistvust ja avalikkuse usaldust loomkatsete vastu, võimaldab mõista, miks projekt on vajalik ning milliseid eetilisi kaalutlusi on arvesse võetud. See aitab teha otsuseid, hinnata projekti õiguspärasust ning toetab teaduspõhist arutelu loomkatsete teemal.

Loomkatseprojekti mittetehnilise kokkuvõtte eestikeelne juhendmaterjal: