Vesiviljelus (kala-ja vähikasvatus)

Vesiviljelus tähendab veeorganismide kasvatamist ja viljelemist tehnoloogiate abil, mis on välja töötatud kõnealuste organismide tootmiseks suuremas ulatuses, kui võimaldab looduslik keskkond, kusjuures organismid kuuluvad füüsilise või juriidilise isiku vara hulka kogu kasvatus- või viljelusetapi jooksul kuni saagi kogumiseni (kaasa arvatud).

Vesiviljelus tähendab veeorganismide kasvatamist ja viljelemist tehnoloogiate abil, mis on välja töötatud kõnealuste organismide tootmiseks suuremas ulatuses, kui võimaldab looduslik keskkond, kusjuures organismid kuuluvad füüsilise või juriidilise isiku vara hulka kogu kasvatus- või viljelusetapi jooksul kuni saagi kogumiseni (kaasa arvatud).

Vesiviljelus ehk akvakultuur on üks kiiresti arenev majanduse sektor, mis Eesti oludes hõlmab nii kala- kui ka vähikasvatuse. Võrreldes loomakasvatusega on see väga uus ja mitmekesine valdkond. Kalakasvatus on maailmas viimase paarikümne aastaga läbi teinud uskumatult kiire arengu. Kalakasvatuse prioriteediks on keskkonnasäästlikul tehnoloogial põhinev suurtootmine. Ka Eestis on üles ehitatud mõned uued retsirkulatsioonisüsteemiga (suletud veekasutusega basseinisüsteem) kalakasvandused.

Eestis kasvatatakse rohkem vikerforelli ja karpkala, lisaks ka lõhet, meriforelli, siiga, haugi, tuurakala ja angerjat. Uuemad kasvatatavad kalaliigid on arktika paalia ja aafrika angersäga. Koorikloomadest vähikasvatustes kasvatatakse Eesti looduses levinud jõevähki. Euroopas väga levinud molluskikasvatusalasid pole Eestis registreeritud külma kliima ja vee temperatuuri tõttu.

  • Kasvandus - vesiviljeluslooma kasvatamise, pidamise või viljelemisega tegeleva ettevõtte (vesiviljelusettevõte) rajatis, piiratud ala või seade, kus vesiviljeluslooma peetakse või kasvatatakse püsivalt. Kasvanduseks ei loeta ala, kus toiduks püütud looduslikku veelooma hoitakse ajutiselt enne tapmist ilma söötmata.
  • Püügitiik -  tiigid või muud seadmed, milles populatsiooni hoitakse üksnes meelelahutuspüügi eesmärgil ning mis taasasustatakse vesiviljelusloomadega.
  • Veeloom – ülemklassi Agnatha ja klassidesse Chondrichthyes ja Osteichthyes kuuluvad kalad, hõimkonda Mollusca kuuluvad molluskid ning alamhõimkonda Crustacea kuuluvad koorikloomad.
  • Vesiviljelusloom – kasvanduses või molluskikasvatamisalal kasvatatav veeloom tema kõigil eluetappidel (sh viljastatud mari, sperma, sugurakud) ning veeloomad, keda kavatsetakse viia kasvandusse või kasvatamisalasse.
  • Looduslik veeloom – veeloom, kes ei ole vesiviljelusloom.

Eesti seadusandlus

Euroopa Liidu määrused ja otsused

Vesiviljelusloomade pidamiseks peab loomapidaja olema registreeritud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIApõllumajandusloomade registris. Samuti peab olema PRIAs registreeritud vesiviljelusloomade pidamiseks kasutatav hoone või rajatis või selleks piiritletud ala (edaspidiehitis).

Vesiviljelusloomade pidamisel hoonetes ja rajatistes ning vesiviljelusloomade pidamiseks piiritletud aladel (sh kala- või vähikasvandused ja püügitiigid) peab loomapidaja esitama PRIA-le majandustegevusteate. Nendes ehitistes tegeletakse veeloomade kasvatamisega kasvanduses või molluskikasvatusalal ning kasutatakse tehnoloogiat, mis on välja töötatud veeloomade toodangu suurendamiseks üle keskkonna loomuliku tootmisvõimsuse (vesiviljelus).

Majandustegevusteadet ei pea esitama ettevõte, kus peetakse veeloomi dekoratiivsel eesmärgil ning kus puudub vahetu kontakt loodusliku veekoguga või mis on varustatud heitveekäitlussüsteemiga, mis tõkestab haigusetekitaja leviku looduslikku veekogusse.

Majandustegevusteate (taotluse) vormid leiab PRIA kodulehelt.

Majandustegevusteates esitatakse PRIA-le andmed vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse paragrahvile 15.

Lisaks vastavalt loomatauditõrje seaduse paragrahvi 196 lõikes 2 sätestatule esitatakse järgmised andmed:

  1. tegevuse korraldamise eest vastutava isiku nimi ja tema kontaktandmed;
  2. tegevusvaldkond, millega ettevõttes tegeletakse, näidates sealhulgas ära veeloomaliigid;
  3. ettevõtte geograafilise asukoha koordinaadid.

Isik, kes tegeleb hoonetes ja rajatistes ning vesiviljelusloomade pidamiseks piiritletud alal vesiviljelusega muul eesmärgil kui majandustegevus, peab esitama PRIA-le järgmised andmed (loomatauditõrje seaduseparagrahv 196 lõige 3 ja 31):

  1. tegevuse korraldamise eest vastutava isiku nimi ja tema kontaktandmed;
  2. tegevusvaldkond, millega ettevõttes tegeletakse, näidates sealhulgas ära veeloomaliigi;
  3. ettevõtte geograafilise asukoha koordinaadid.

Kirjeldatud erandi puhul andmete esitamise kohustus ei ole teatamiskohustus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses. Andmed peab esitama PRIA-le enne ülalpool nimetatud tegevuse alustamist.

Täidetud taotlus koos koopiaga isikut tõendavast dokumendist tuleb edastada PRIA maakondlikule teenindusbüroole.

Võimalik on registreerimine teha ka kliendiportaali e-PRIA kaudu.

PRIA-le esitatud andmed kantakse põllumajandusloomade registrisse. Andmete registrisse kandmise eest ei pea tasuma riigilõivu.

Registrisse kantud ehitisele (kala- või vähikasvandusele, või püügitiigile) antakse registreerimise number.

Kui loomapidaja või ehitise registreerimisel esitatud andmed muutuvad, tuleb neist muudatustest teavitada PRIAt 7 päeva jooksul.

Kui vesiviljelusloomade pidamiseks kasutatakse mitut lähestikku asuvat hoonet või ala, mida saab käsitleda ühtse kompleksina ning kus peetavad vesiviljelusloomad moodustavad ühtse karja, on võimalik need registreerida ühe ehitisena. Selleks peab olema Põllumajandus- ja Toiduameti nõusolek. Nõusoleku saamiseks tuleb loomapidajal esitada taotlus ja vastavad andmed (kaart ehitise moodustavate hoonete või alade kohta ning sel vesiviljelusloomade pidamise kirjelduse kohta) tegevuskohajärgse maakonna PTA esindusele.

Tegevusloa taotlemise nõue ja põhimõtted on sätestatud loomatauditõrje seadusega (§§ 191 - 195) ja majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega (§§ 16 - 20).

Tegevusloa andmine on menetlus, mille käigus hinnatakse ja kinnitatakse vesiviljelusettevõttele kuuluva ehitise (kala- või vähikasvanduse), vastavust loomatauditõrje seaduses ja muudes asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetele.

Ettevõtja, kes soovib tegeleda veeloomade pidamisega turuleviimise eesmärgil, peab enne tegevuse alustamist omama tegevusluba. Tegevusluba tähendab sisuliselt järelevalveasutuse poolt saadud luba tegevuse alustamiseks. Nimetatud järelevalveasutuseks on PTA.

Kuid mitte kõik vesiviljelusettevõtted ei pea omama tegevusluba.

Tegevusluba peab olema vesiviljelustootmisettevõttel (ehitise põhiselt), kus veelooma peetakse turuleviimise eesmärgil, välja arvatud:

  • püügitiik, mida taasasustatakse registreeritud ehitisest pärit veeloomadega;
  • ehitis, kus veeloomi (kalu) peetakse väikeses koguses (kuni 100 kg toodangut päevas) turule viimise eesmärgil.

Vähikasvatamisega tegeleval ettevõtel peab olema tegevusluba olenemata toodangu suurusest.

Enne tegevusloa taotlemist peab ehitis kõigepealt olema registreeritud PRIA registris (PRIA-le esitatakse majandustegevuseteade).

Seejärel tuleb esitada tegevusloa taotlus PTA esindusele.

Tegevusloa taotluses esitatakse andmed vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 (lühidalt on loetelu alljärgnev):

  1. juriidilisest isikust ettevõtja nimi ja registrikood;
  2. ettevõtja kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress ja postiaadress);
  3. tegevusala seadusest tulenev nimetus ning äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud klassifikaatori kohane nimetus ja kood;
  4. tegevusalal majandustegevuse alustamise kuupäev;
  5. allakirjutanud isiku nimi ja kontaktandmed (telefoninumber ja elektronposti aadress), juriidilise isiku puhul ka esindusõiguse aluse nimetus (juhatuse liige või volitus);
  6. ehitise, millele tegevusluba taotletakse, asukoht, aadress ja PRIA registreerimise number.

Tegevusloa taotlusele lisatakse vastavalt loomatauditõrje seaduse § 192 sätestatule järgmised andmed:

  1. ettevõtte tegevuse korraldamise eest vastutava isiku nimi ja tema kontaktandmed;
  2. asendiplaan koos vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga;
  3. ruumide plaan koos seadmete paigutuse ning vee ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga;
  4. tootmise eesmärk;
  5. vesiviljelussüsteemi või sisseseade tüüp;
  6. maksimaalne tootmismaht;
  7. kasvatatavate veeloomade liigid.

Järelevalveametnik võib küsida lisaks eelnevale veel juurde täiendavaid andmeid ja dokumente.

Tegevusloa taotluse lahendamise eest ei tasu ettevõtja riigilõivu.

Bioohutusmeetmete eesmärk on vesiviljelustootmisettevõttes veeloomataudide levimise vältimine.

Loomapidaja kohustused:

  • korralda isiku ja veovahendite liikumine nii, et vältida nakkuse sissetoomist;
  • ära luba kõrvalisi isikuid kasvandusse;
  • ära luba välisriigist saabunud isikut kasvandusse enne, kui vähemalt 48 tundi on möödunud tema Eestisse saabumisest;
  • hoia juurde toodava vesiviljeluslooma eraldi ehitises peetavatest muudest veeloomadest;
  • eralda haiged vesiviljelusloomad tervetest;
  • korralda sööda ja muu võimaliku nakkust edasikandva materjali ohutu käitlemine nakkuse leviku vältimiseks;
  • regulaarselt puhasta ja desinfitseeri ehitist;
  • korralda näriliste ja putukate tõrjet;
  • takista metsloomade ja hulkuvate loomade ning rööövlindude pääsemine kasvandusse;
  • välismaalt asutusmaterjali sissetoomisel ole äärmiselt ettevaatlik;
  • kasuta eraldi töövahendeid (kahvad, harjad, kühvlid) iga basseini jaoks, äärmisel juhul tuleb töövahendid enne teises basseinis kasutamist desinfitseerida;
  • kui võõraid lastakse kasvandusse, on otstarbekas sissepääsule seada desinfitseerimislahusega vannid või matid;
  • igal juhul on vaja keelata teistest kasvandustest tulnud isikutel kalade ja vee puudutamine; 
  • taga, et kõiki neid nõudeid kala- või vähikasvanduses täidetakse ning selgita ja nõua nende täitmist kõigilt, kes vesiviljelusloomadega tegelevad.

Loomapidaja peab pidama arvestust ehitises peetavate vesiviljelusloomade kohta.

Arvestuses kajastatakse andmeid veeloomade ehitisse toomise (ostmine, asustamine jne) ja ehitisest välja liikumise (müümine, tapmine, hukkumine, kadumine jne) kohta.

Arvestuses tuleb esitada:

  1. vesiviljelusloomade arv iga üksuse (basseini, tiigi vm) ja liigi kohta;
  2. andmed ehitisse toomise ja sealt väljaviimise kohta (kuupäev, päritolu/sihtkoha ehitise ja eelmise/järgmise omaniku andmed);  
  3. andmed vesiviljelusloomade suremuse kohta üksuste kaupa;
  4. andmed loomatervishoiualaste kontrollide ja proovivõtu tulemuste kohta;
  5. andmed ehitises rakendatavate bioohutusmeetmete kohta.

Andmeid tuleb säilitada vähemalt kolm aastat peale vesiviljeluslooma teise karja viimist, hukkumist, kadumist või tapmist.

Arvestust võib pidada nii paberkandjal kui elektrooniliselt.

Arvestus peab olema alati kättesaadav ja esitatav järelevalvet teostavale isikule.

Sööt peab olema ohutu, et oleks välistatud nii loomade kui inimeste haigestumine ning riskid keskkonnale. Sööda ohutusel ja kvaliteedil on otsene mõju ka loomsetele saadustele (liha, piim, munad jm).

Sööt peab vastama tema kasutusotstarbele.

Sööt võib sisaldada ainult lubatud söödalisandeid (näiteks vitamiine, mineraalained), mille ohutus on EFSA (Euroopa Toiduohutusameti) poolt hinnatud ja mis on kantud Euroopa Liidu söödalisandite registrisse.

Soovimatuid aineid (näiteks arseen, kaadmium, plii, dioksiin, aflatoksiinid jm) ei tohi olla söödas üle lubatud piirmäära. Soovimatute ainete loetelu on välja toodud soovimatute ainete määruses.

Keelatud ained, mida söödas ei tohi olla:
  • fekaale, uriini, seedetrakti sisu;
  • parkainega töödeldud nahku ega selle jäätmeid;
  • taimekaitsevahendeid sisaldada võivaid seemneid ega muid taimseid paljundusmaterjale;
  • puidukonservantidega töödeldud puitu sh saepuru;
  • igasuguseid reovee jäätmeid;
  • tahkeid olmejäätmeid (näiteks majapidamisjäätmeid);
  • pakendeid ja nende osi;
  • n-alkaanidel kasvatatud Candida pärmidest saadud valgutooted.

Söötmise keelud

Põllumajandusloomadele on keelatud sööta toitlustuse sektorist ja majapidamisest tekkivaid toidujäätmeid.  Samuti on keelatud sööta loomale söödamaterjali, mis on saadud samalt loomaliigilt (kannibalism). Erand kehtib vaid karusloomade suhtes.

Mäletsejalistele (kitsed, lambad, veised) on keelatud sööta sellist sööta, mis sisaldab töödeldud loomseid proteiine (näiteks kalajahu, verejahu jm), loomset päritolu di- ja trikaltsiumfosfaati ja veretooteid. Erandina on lubatud vasikatele sööta kalajahu sisaldavat täispiimaasendajat.

Mittemäletsejalistele (sead, linnud) on keelatud sööta sellist sööta, mis sisaldab mittemäletsejalistelt pärit verejahu (töödeldud loomne proteiin).

Vesiviljelusloomadele (kaladele, vähkidele) on keelatud anda sellist sööta, mis sisaldab mäletsejalistelt pärit töödeldud loomseid proteiine.

Lubatud loomset proteiini sisaldava sööda tootmise/söötmise luba  vajab käitleja, kes:

  • soovib toota turustamisotstarbelist lubatud loomseid proteiine (näiteks kalajahu) sisaldavat sööta;
  • peab mäletsejalisi ja mittemäletsejalisi loomi ning soovib enda ettevõttes peetavatele mittemäletsejalistele loomadele sööta lubatud loomseid proteiine sisaldavat sööta;
  • peab mäletsejalisi loomi ning soovib enda ettevõttes peetavatele võõrutamata mäletsejalistele loomadele sööta kalajahu sisaldavat piimaasendajat;
  • peab mäletsejalisi  ja mittemäletsejalisi loomi ning soovib toota lubatud loomseid proteiine sisaldavat sööta ja sööta seda enda ettevõttes peetavatele mittemäletsejaliste loomadele.

Sööda jälgitavus

Sööda ja söödasse lisatavate koostisosade jälgitavus peab olema alati tagatud. See tähendab, et peab olema võimalik tõendada, kellelt sööt/sööda koostisosad saadud on, ja kellele seda edasi tarnitud on. Jälgitavuse tõendamiseks kasutatakse saatelehti ja arveid ning sellekohaseid andmeid (kellelt/kellele, mida, millal, kui palju) sisaldavat registrit.

Sööda käitlemisest teatamine

Loomapidaja, kes turustab loomadelt saadud loomseid saadusi (näiteks liha, muna, piima), ja/või toodab sööta oma loomadele (näiteks teeb heina, kasvatab teravilja jm)  ja/või müüb teravilja, heina, silo, peab esitama majandustegevusteate.

Majandustegevusest teatamiseks tuleb esitada sellekohane vorm (vt allpool). Põllumajandus- ja Toiduametile.

Majandustegevusteate esitanud loomapidajate/söödakäitlejate andmed on leitavad "Riigi toidu ja sööda käitlejate registrist".

Erandina ei pea söödaregistris olema registreeritud loomapidaja, juhul kui
  • loomadelt saadav toodang kasutatakse ära oma pere poolt;
  • peetakse vaid selliseid loomi, keda ei tarvitata toiduks;
  • loomadelt saadav toodangu kogus on väike ning see turustatakse ainult otse lõpptarbijatele.
Väike kogus on määratletud järgmiselt:
  • lehma toorpiim kuni 100 kg päevas või kuni 700 kg nädalas;
  • kitse toorpiim kuni 20 kg päevas;
  • ute toorpiim kuni 10 kg päevas;
  • munad kuni 50 linnuga farmist;
  • liha kuni 10 000 kodulinnult või kuni 3000 jäneseliselt või mõlema puhul kokku kuni 10 000 linnult/jäneseliselt aastas;
  • kala kuni 100 kg päevas.

Lisaks kui eelnimetatud juhtudel jääb oma loomadele toodetud sööta üle, siis võib seda kuni 5 tonni aastas turustada kohalikele põllumajandustootjatele ilma söödaregistris registreerimise kohustuseta.

Sööda käitlemise ja hügieeni nõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 183/2005.

Kala ja vähi haigused on leitavad siit.

Loomapidaja peab pidama arvestust vesiviljelusloomade ravimiste kohta.

Arvestuses peavad kajastuma:

  • vesiviljelusloomade identifitseerimise andmed (näiteks: tiik nr 3; karpkalad; bassein nr 1, vms);
  • kasutatud ravimi nimetus ja manustatud kogus;
  • andmed ravimi väljastaja (veterinaararsti või apteegi) kohta;
  • ravimi manustamise kuupäev ja andmed manustaja kohta;
  • veterinaararsti etteantud manustamisviis ja raviskeem;
  • määratud keeluaeg.

Loomapidaja võib arvestust pidada kirjalikult või elektroonselt.

Vesiviljelusloomade müügi või mõnel muul viisil võõrandamise korral keeluaja kehtides on loomapidaja kohustatud edastama keeluajaga seonduvad andmed uuele omanikule.

Rohkem informatsiooni kaladel keeluaja kehtestamise erisusest (kraadööpäeva mõiste) leiab põllumajandusministri määruses nr 21 Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord

Kala- või vähikasvanduses või püügitiigis suurenenud suremusest tuleb viivitamata teavitada veterinaararsti või järelevalveametnikku.

Teavitamise kohustus on kala- või vähipidajal või kasvanduses elusate vesiviljelusloomadega kokku puutuval muul isikul.

Sama kohustus on ka elusveeloomade vedajal.

Vesiviljelusloomade liikumisel ehitiste ja nendega kauplemisel liikmesriikide vahel peab arvestama vesiviljelustsooni ja –piirkonna taudialase kategooriaga (vt allpool infot kategooriate kohta):

Kasvanduse tsooni/piirkonna taudialane kategooria

Kasvandusse võib tuua tsoonist/piirkonnast, millel on järgmine kategooria

Kasvandusest võib viia tsooni/piirkonda, millel on järgmine kategooria:

I kategooria

I

I, II, III, IV või V

II kategooria

I

III või V

III kategooria

I, II või III

III või V

IV kategooria

I

V

V kategooria

I, II, III, IV või V

V

Lisaks vesiviljelusloomadele kehtivad samad piirangud ka neilt saadud loomsetele saadustele.

Vesiviljeluslooma veol tuleb rakendada vajalikke bioohutusmeetmeid, et looma tervislik seisund veo ajal ei halveneks. Veotingimused ei tohi ohustada sihtkoha ega transiidipaiga loomatervishoiualast staatust. Transpordiks kasutatav vesi ja selle vahetus veo ajal ei tohi ohustada ühegi veelooma tervist.

Vesiviljelusloomi tohib viia teise liikmesriiki registreeritud ja tunnustatud ehitisest, millele ei ole kehtestatud loomade liikumist piiravat keeldu ega kitsendust.

Vesiviljelusloomadega peab kaasas olema kuni sihtkohani loomatervisesertifikaat. Sertifikaadi väljastab kasvanduse asukohajärgse maakonna PTA esindus peale vajalike uuringute teostamisele järgnevat veterinaarset kontrolli.

Loomadega kauplemisel tuleb arvestada sihtriigi täiendavate nõuete ja kitsendustega.

Samad nõuded kehtivad ka siis, kui vesiviljelusloomi soovitakse tuua Eestisse teisest liikmesriigist. Isik, kes toob vesiviljelusloomi Eestisse, peab olema registreeritud sihtkoha vastuvõtjaks ning peab teavitama saadetisest eelnevalt vähemalt 24 tundi enne saadetise kavandatavat saabumist selle maakonna PTA esindust kuhu vesiviljelusloomad tuuakse.

Eestis on vesiviljelusloomade liikumise ja nendega kauplemise veterinaarnõuded kehtestatud põllumajandusministri määrusega nr 86 „Veterinaarnõuded  vesiviljelusloomade liikumise ning vesiviljelusloomade ja neilt pärinevate loomsete saadustega kauplemise kohta

Täpsemat lisainformatsiooni saab küsida tegevuskohajärgse maakonna PTA esindusest.

Piirkonna taudialase kategooria määramine

Vesiviljelustsooni või –piirkonna (või kasvanduse) taudialase kategooria mitte-eksootilise veeloomataudi suhtes määrab PTA.

Lähtuvalt kategooriast jaotatakse:

  • I kategooria - taudivaba staatusega vesiviljelustsoon või -piirkond;
  • II kategooria - vesiviljelustsoon või -piirkond, kus teadaolevalt ei esine asjakohast veeloomataudi ja rakendatakse seireprogrammi selle veeloomataudi suhtes taudivaba staatuse taotlemiseks;
  • III kategooria - vesiviljelustsoon või -piirkond, mille staatus on määramata ja kus ei rakendata seire- ega likvideerimisprogrammi;
  • IV kategooria - vesiviljelustsoon või -piirkond, kus esineb asjakohane veeloomataud ning kus rakendatakse likvideerimisprogrammi selle veeloomataudi tõrjeks ja selle veeloomataudi suhtes taudivaba staatuse taotlemiseks;
  • V kategooria - vesiviljelustsoon või -piirkond, kus esineb asjakohane veeloomataud, kuid selle tõrjeks ei rakendata likvideerimisprogrammi.

Vesiviljelusloomade eksport

Vesiviljelusloomi tohib viia riiki, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik (eksportida), ainult registreeritud või tunnustatud ehitisest, millele ei ole kehtestatud veeloomade liikumist piiravat keeldu ega kitsendust. Ehitisest, kust vesiviljelusloomi välja viiakse, peavad olema läbi viidud riikliku järelevalve raames kõik vajalikud uuringud ja menetlused (kehtestatakse loomatauditõrje programmide rakendusmeetmetega).

Veterinaarnõuded eksportimisele kehtestab sihtriik. Olenevalt nendest nõuetest viib järelevalveametnik või volitatud veterinaararst läbi vajalikud veterinaarsed uuringud ning peale uuringutele järgnevat vesiviljelusloomade kliinilist läbivaatust väljastatakse tegevuskohajärgse maakonna PTA esinduse poolt sellekohane loomatervishoiusertifikaat, mis peab olema saadetisega kaasas kuni sihtkohani.

Vaata lisaks: põllumajandusministri määrus nr 125 Ekspordiks ettenähtud loomade ja loomsete saaduste liikmesriikidevahelise veo kohta esitatavad veterinaarnõuded

Vesiviljelusloomade import

Nõuded vesiviljelusloomade toomisele (sh veole) Euroopa Liidu välisest riigist (kolmas riik) Euroopa Liitu (impordile) on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1251/2008.

Vesiviljelusloomi tohib tuua Euroopa Liitu (sh Eestisse) ainult nendest kolmandatest riikidest või kolmandate riikide osadest, mis on kantud eelnimetatud määruse III lisa loetellu. 

Vesiviljelusloomi tohib importida Euroopa Liitu läbi nende loomade kontrollimiseks tunnustatud piiripunkti.

Sihtriik võib kehtestada importimisele täiendavaid nõudeid ja piiranguid.

Esimene eeltingimus vesiviljelusloomade importimisel on see, et kasvandusele ega piirkonnale, kust vesiviljelusloomi tuua soovitakse, ei tohi olla kehtestatud loomade liikumist piiravat keeldu ega kitsendust.

Vesiviljelusloomadega peab olema kaasas kuni sihtkohani loomatervisesertifikaat.

Vaata ka rahvusvahelise kaubanduse alt.

Täpsemat lisainformatsiooni saab tegevuskohajärgse maakonna PTA esinduse järelevalveametniku käest.

Nõuded vesiviljelusloomade transpordile:

  1. Transporditingimused ei tohi muuta vesiviljelusloomade tervislikku seisundit.
  2. Euroopa Liitu transportimise ajal ei tohi laadida vesiviljelusloomi konteinerist välja kolmanda riigi territooriumil,  mille tervishoiu tase on madalam kui sihtkoha oma.
  3. Vahetada ei tohi vett, milles vesiviljelusloomi transporditakse, kolmanda riigi territooriumil, mille tervishoiu tase on madalam kui sihtkoha oma.
  4. Merd pidi vesiviljelusloomi transportides peab partiiga kaasas olema asjakohane laeva kapteni deklaratsioon.

Nõuded vesiviljelusloomade veekogusse laskmise ja transpordivee suhtes:

  1. Vesiviljelusloomade veekogusse laskmine ja transpordivesi ei tohi saastada Euroopa Liidu loodusvesi.
  2. Vesiviljelusloomi tohib lasta Euroopa Liidu loodusvetesse ainult sihtkoha pädeva asutuse loal.

Vaata ka:  Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seadus

Loomsed kõrvalsaadused vesiviljelusettevõttes on hukkunud või hukatud kalad/vähid ning inimtoiduks tapetud kalade/vähkide osad, mida ei kasutata inimtoiduks ega kohapeal lemmikloomade söötmiseks. Selliseid kõrvalsaadusi tuleb ettevõttes koguda eraldi ja hoida suletult ning lekkekindlates tingimustes. Ettevõttest väljaviimiseni tuleb sellist materjali hoida nii, et sellele puudub juurdepääs loomadel, lindudel ja närilistel.

Kui veeloomadel ei ole ilmnenud nakkava haiguse tunnuseid, siis on surnud ja hukatud veeloomade kehad ja kehaosad, ning toiduvalmistamisel veeloomadest tekkinud kõrvalsaadused III kategooria loomsed kõrvalsaadused. Selliseid kõrvalsaadusi on lubatud viia tegevusloaga III kategooria ladustamisettevõttesse, töötlemisettevõttesse, biogaasi- või komposteerimisjaama, lemmikloomatoidu tootmisettevõttesse või söödamaterjali käitlemisettevõttesse. Lisaks on lubatud III kategooria veeloomadest saadud kõrvalsaadusi viia teavitatud kogumiskeskustesse või loomadele (karusloomadele, röövlindudele, varjupaiga või loomaaialoomadele) eriotstarbeliseks söötmiseks PTA-lt loa saanud kasutajatele/ettevõtetele.

Kui veeloomadel on olnud nakkava haiguse tunnused, siis on surnud ja hukatud (sealhulgas tauditõrje eesmärgil hukatud) veeloomade kehad  ja kehaosad II kategooria loomsed kõrvalsaadused ning need tuleb saata tegevusloa alusel tegusetvasse II või I kategooria töötlemisettevõttesse töötlemisele. Nendesse töötlemisettevõtetesse on lubatud saata ka III kategooria loomseid kõrvalsaadusi.

Tehistingimustest peetavate kalade sõnniku suhtes loomsete kõrvalsaaduste käitlemise nõuded ja piirangud ei kehti.

Tehistingimustes peetavate kalade söötmine sama liigi kalade kehade või kehaosadega ning kalajahuga, mis on saadud sama liigi kalade kehadest ja kehaosadest, on keelatud. Tehistingimustes peetavate kalade toiduna või püügil kasutatava söödana on lubatud kasutada ainult sellist tunnustatud töötlemisettevõttes toodetud kalajahu, mis on saadud looduses kasvanud veeloomadest või teise liiki kuuluvatest kasvanduskaladest. Seetõttu on oluline silmas pidada söödapakendil esitatud teaduslikke nimetusi. Juhul, kui ettevõttest viiakse veeloomade kõrvalsaadusi kalajahu tootmiseks, tuleb esitada nende teaduslik nimetus kaubadokumendil.

Nimekirjad loomsete kõrvalsaaduste ettevõtetest (sealhulgas eriotstarbeliseks söötmiseks luba omavatest kasutajatest/ettevõtetest) leiab PTA kodulehelt.

Ettevõttest väljaviimisel peab loomsete kõrvalsaadustega kaasas olema kaubadokument, kus on andmed loomsete kõrvalsaaduste kategooria ja koguse, päritoluettevõtte, vedaja ja sihtettevõtte kohta (nimi, aadress, tegevusloa või registreerimise number). Kaubadokumentide koopiad tuleb säilitada vähemalt kaks aastat.

Ettevõttes tuleb pidada arvestust tekkinud ja väljaviidud loomsete kõrvalsaaduste kohta (kogus, väljaviimise kuupäev, vedaja ja sihtettevõtte andmed) või säilitada loomsete kõrvalsaadustega kaasa antud kaubadokumentide koopiad.

Lisainformatsioon loomsete kõrvalsaaduste kohta.

Seotud viited

Mahevesiviljelus

Viimati uuendatud 08.02.2021