Toetuste kontroll

Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollib erinevatel juhtudel toetuse taotlejate vastavust toetuse saamise nõuetele.

Toetuseid makstakse näiteks loomapidamise, põllumajandusloomade aretuse, turukorralduse jm valdkondades.

Loomapidamise toetused

Nõuetele vastavus (inglise keeles cross compliance) on põllumajandustootmist käsitlev reeglistik, mille järgimisest sõltub põllumajandustootjal saadava toetuse suurus. 2023. aastast asendati nõuetele vastavuse süsteem tingimuslikkusega (inglise keeles conditionality). Taotlejad, kellel jätkuvad maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 keskkonnatoetuste kohustused 2023. ja 2024. aastal, peavad alltoodud toetuste osas täitma nõuetele vastavuse süsteemi nõudeid.

Lisateavet tingimuslikkuse kohta on võimalik saada Maaeluminsteeriumi ja PRIA kodulehelt.

Tingimuslikkuse kohapealseid kontrolle teostatakse vastavalt PRIA poolt koostatud kontrolli valimile. Valimisse võib toetuse taotleja sattuda kas riskipõhiselt (nt kui eelmisel aastal on tuvastatud mõne nõude rikkumine) või juhuvalikuna.

Tingimuslikkuse ja nõuetele vastavuse nõuete täitmist kontrollivad ja rikkumisi hindavad Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) ning Keskkonnaamet (KeA).

PTA kontrollib rahva-, looma- ja taimetervise ning loomade heaolu valdkonna nõudeid.

Kohapeal kontrollitakse:

  1. ravimiarvestust;
  2. sööda käitlemist/söödaarvestust;
  3. toorpiima käitlemist;
  4. munade käitlemist;
  5. loomade pidamise ja heaolu nõudeid.

Dokumendid, mis peavad olema kättesaadavad kohapealses kontrollis:

  1. ravimiarvestus;
  2. söötade ostuarved;
  3. veterinaartõendid;
  4. tervisetõend.


Lisateavet nõuetele vastavuse kohta saate Maaeluminsteeriumi kodulehelt.

Loomade heaolu toetus (LHT) on Maaelu arengukava raames makstav toetus. Loomade heaolu toetuse (edaspidi LHT) eesmärk on tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomade heaolust ja toetada põllumajandustootjaid, kes täidavad loomade heaolu kõrgemaid nõudeid ning parandavad sellega loomade elutingimusi ja tervist.

Toetuse taotleja võib olla füüsiline või juriidiline isik, kes on aktiivne põllumajandustootja. Nõuded loomade heaolu toetuse saamiseks on kehtestatud maaeluministri määrusega.

Pange tähele! Looma (veis, vasikas, piimavasikas, hobune)  tuleb pidada vähemalt taotluse esitamise kalendriaasta 2. maist kuni 31. augustini. Sigade puhul võib toetust taotleda 30. aprilli seisuga põllumajandusloomade registris tegevuskohana registreeritud ja taotlusel märgitud loomakasvatushoones. Munakande pidamise eest võib toetust taotleda kohustuseaastale eelnenud aasta 1. maist kuni kohustuseaasta 30. aprillini alternatiivmeetodil peetud keskmise munakanade arvu alusel. Vuttide pidamise toetust saab taotleda 1. maist kuni 30. aprillini peetud keskmise vuttide arvu alusel. Toetust võib taotleda ka sellest väiksema arvu alusel, kuid vuttide keskmine arv peab olema vähemalt 350.

Taotleja vastavust loomade eest toetuse saamise nõuetele kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet.

Kohapeal kontrollitakse kas:

  1. Loom on nõuetekohaselt identifitseeritud (kõrvamärgid, veisepass, hobustel kiip ja pass, loomad on kantud loomade registrisse);
  2. loomade arv, kelle kohta toetus taotletakse, vastab karjaregistris ja loomade registris olevale loomade arvule;
  3. loomade registri kanded on vastavuses algdokumentatsiooniga;
  4. munakanu peetakse alternatiivmeetodil;
  5. täidetud on loomade heaolu nõuded.

Dokumendid, mis peavad olema kättesaadavad kohapealses kontrollis:

  1. hobusepass;
  2. karjaarvestus;
  3. põlluraamat/karjatamispäevik;
  4. ostu- ja müügiarved;
  5. tapasertifikaadid;
  6. veterinaartõendid;
  7. ravimi- ja söödaarvestus.

Täpsema info toetuse taotlemise, määramise ja maksmise kohta leiate PRIA kodulehelt.

Põllumajandusloomade aretustoetus on riigiabi, mida makstakse põllumajandusloomade aretustegevusega seotud kulude osaliseks või täielikuks hüvitamine. Toetust võib maksta kuni 100% ulatuses tõuraamatu pidamisega ja kuni 70% ulatuses jõudluskontrolli läbiviimisega seotud kulude hüvitamiseks.

Aretustoetust võib taotleda aretusühing, kellel on kehtiv aretuse valdkonna tegevusluba, mis on väljastatud vähemalt üks aasta enne toetuse taotluse esitamist. Lisaks peab aretusühingule olema heakskiidetud aretusprogramm. Aretusühingu kulude hüvitamise kaudu on lõplikuks riigiabi saajaks loomapidajad, kelleni jõuab toetus kaudselt läbi aretusühingu pakutava teenus. Täpsemad nõuded põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks on kehtestatud maaeluministri määrusega.

Toetuse saamiseks tuleb ajavahemikus 1. veebruarist kuni 15. veebruarini esitada taotlus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA).

Taotleja vastavust toetuse saamise nõuetele ning taotleja esitatud andmete õigsust tõuraamatusse või aretusregistrisse kantud loomade ja jõudluskontrolli all olevate loomade arvu kohta kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet. Info toetuse määramise ja maksmise kohta leiate PRIA kodulehelt.

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL) on  Maaelu arengukava raames makstav toetus . Toetuse eesmärk on tagada kohalike ohustatud tõugude säilimine.

Toetuse taotleja võib olla füüsiline või juriidiline isik, kes peab Eesti hobust ja eesti raskeveo hobust, Tori tõu universaalsuuna või vana-tori suuna alampopulatisooni hobust, Eesti maatõugu veist või Eesti vutti. Toetuse saamiseks saab esitada taotluse 2.- 21. maini PRIAle.

Nõuded ohustatud tõugu looma pidamise toetuse saamiseks on kehtestatud maaeluministri määrusega.

Pange tähele!  Loom peab olema taotleja karjas toetuse taotlemise aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini. Looma karjast väljamineku korral tuleb loom asendada ning Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) edastada ohustatud tõugu looma asendamise teatis. Loom tuleb asendada 20 päeva jooksul elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu.

Eesti maatõugu veise pidamise eest on võimalik taotleda ka lisatoetust looma kohta kes on jõudluskontrollis või on eelmisel andnud tõendatud põlvnemisega puhtatõulise vasika. Puhtatõuline vasikas peab olema sündinud elusana ja andmed tema sünni kohta peavad olema kantud põllumajandusloomade registrisse või esitatud jõudluskontrolli läbiviijale. Samuti saab lisatoetust taotleda vähemalt ühe aasta vanuse pulli eest, kes on 2. mai seisuga kantud tõuraamatusse.

Eesti vuti eest saab taotleda toetust, kui aasta keskmisena on peetud keskmiselt vähemalt 350 eesti vutti, kes on jõudluskontrolli all.

Taotleja vastavust toetuse saamise nõuetele ning taotleja esitatud andmete õigsust kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet.

Toetuse nõuetele vastavus kontroll toimub kahes osas.

Andmebaaside põhjal kontrollitakse kas loom, kelle pidamise eest toetust taotletakse:

  1. on taotluse esitamise aasta 2. mai seisuga vähemalt kuue kuu vanune;
  2. on puhtatõuline ja kantud tõuraamatu põhiossa ning kas tõuraamatu kanne on teostatud vastavalt tõuraamatu pidamise korrale;
  3. on kantud loomade registrisse;
  4. on vajadusel asendatud.

Lisatoetuse taotlemise aluseks olev eesti maatõugu veis:

  1. on  jõudluskontrolli all;
  2. on taotlemisele eelneva aasta jooksul andnud puhtatõulise järglase;
  3. eesti maatõugu pull on kantud tõuraamatusse.

Igal aastal teostatakse ka taotlejate kohapealne kontroll, mis toimub vastavalt PRIA poolt koostatud kontrolli valimile.

Kohapeal kontrollitakse, kas:

  1. loom on füüsiliselt olemas;
  2. loom on nõuetekohaselt identifitseeritud;
  3. loomade üle peetakse nõuetekohast arvestust;
  4. loomad on vajadusel asendatud;
  5. rendile võetud looma kohta on rendileping;
  6. eesti vuttide päritolu on tõendatud tõutunnistusega;
  7. eesti vuttidele kohta on olemas andmed jõudluskontrolli läbiviimise kohta, andmed vuttide arvu ning vuttide karja toomise ja karjast väljaviimise kohta.

Täpsema info toetuse taotlemise, määramise ja maksimise kohta leiate PRIA kodulehelt.

Turukorraldustoetused

Turukorraldustoetuste maksmise eesmärk on stabiliseerida erinevate põllumajandussaaduste turgusid olukorras, kus turukorraldustoetustega kaetud põllumajandussaaduste ja toodete hinnad on langenud allapoole ühenduses kehtestatud vastavatest piiridest. Selleks on Euroopa Liidu seadusandlusega loodud mitmeid võimalusi – sekkumiskokkuost, eraladustamine, eksporditoetus, kalapüügitoodete ladustamisabi.

Toetusi maksavad Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) ja Maaeluministeerium. Põllumajandus- ja Toiduametil on oluline roll toetuse taotleja ning toetatavate toodete nõuetele vastavuse kontrollijana.

Euroopa Liidu turukorralduslike meetmete eesmärk on toetada kalanduse tootjaorganisatsioonide tegevust, parandada tootjaorganisatsioonide liikmete toodangu turustustingimusi ning aidata edendada jätkusuutlikku püüki ja vesiviljelust.

Kilu ja räime tootmisega tegelevad tootjaorganisatsioonid said ajavahemikus 28. detsember 2015 – 8. jaanuar 2016 taotleda Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava ladustamisabi meetmest toetust kalapüügitoodete ladustamiseks perioodil 2014–2018.

Kalapüügitoodete ladustamisabi eesmärgiks on leevendada turutõrgete tagajärjel tekkivaid toodangu turustamisraskusi, kompenseerides tootjaorganisatsioonide tehtavaid kulutusi kala ajutisel ladustamisel, et toodang hiljem taas turule tagasi suunata.

Ladustamisabi toetuseks kõlblikud kalapüügitooted peavad:

  • vastama ühistele turustusnormidele, mis võivad olla seotud toodete kvaliteedi, mõõdu, massi, pakendi, esitusviisi või märgistamisega;
  • olema inimtoiduks piisavalt kvaliteetsed;
  • pärast turult kõrvaldamist olema töödeldud külmutamise teel;
  • olema ladustatud vähemalt viis päeva;
  • pärast ladustamist olema turustatud inimtoiduna.

Kui toetuse saaja otsustab kalapüügitoodet ajutiselt ladustada, teavitab ta oma tegevusest Põllumajandus- ja Toiduametit.

Teavitusvormid:

 

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel kontrollib töötlemiseks ettenähtud imporditud veiseliha sihipärast kasutamist Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA).

Nõuetele vastavad lihakäitlemisettevõtted võivad Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu taotleda Euroopa Komisjonilt impordiõigusi töötlemiseks ettenähtud külmutatud veiseliha imporditariifikvoodist osasaamiseks.

Eraldatud impordiõiguste ulatuses võivad käitlemisettevõtted importida külmutatud veiseliha kolmandatest riikidest, mille nad peavad ümber töötlema PRIA-st saadud impordilitsentsis täpsustatud A- või B-tooteks kolme kuu jooksul alates impordikuupäevast.

PTA kontrollib, kas kõnealuste ettevõtete tooted vastavad A-või B-toodete nõuetele ning kas kogu imporditud liha kasutati käitlemisettevõttes impordilitsentsis täpsustatud tootegruppi kuuluvate toodete valmistamiseks ette nähtud kolme kuu jooksul. PTA informeerib kontrolli tulemustest Maksu- ja Tolliametit (MTA), kus otsustatakse saadud infole tuginavalt, kas ja millises ulatuses tagastatakse käitlemisettevõttele liha impordi sooritamisel MTA-le esitatud töötlemistagatis.

Impordiõigused saanud ettevõte peab enne imporditud liha kasutama hakkamist PTA-le esitama taotluse nende toodete retseptide tunnustamiseks, mille valmistamiseks kavatsetakse imporditud külmutatud veiseliha kasutada. Taotlusele lisaks tuleb PTA-le esitada ka kõnealuste retseptide koopiad. PTA võtab nendest toodetest kontrollproovid, mille retseptidele tunnustust taotletakse, ning need analüüsitakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis. Retseptide ja analüüsitulemuste põhjal otsustatakse tunnustuse andmine ning nõuetele vastavatele toodete retseptidele omistatakse unikaalsed tunnustamise numbrid.

Imporditud liha võib käitlemisettevõte kasutama hakata tunnustuse saanud retseptide alusel valmistatavate toodete tootmiseks ning liha kasutamist peab ettevõte olema võimeline järelevalveametnikele dokumentaalselt tõestama.

Õigusaktid:

Komisjoni määrused 1. jaanuarist 2021 (EL) nr 2020/760 ja 2020/761, millega avatakse töötlemiseks ettenähtud külmutatud veiseliha imporditariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine.

Või ja lõssipulbri sekkumiskokkuost on Euroopa Ühenduse turukorralduslik meede, mida rakendatakse piimasektori toetamiseks. Sekkumiskokkuostu eesmärk on stabiliseerida piimatoodete turgu, tagades tootjale minimaalse hinnataseme toodetud või ja lõssipulbri eest.

Kokkuostuks pakutavat võid ja lõssipulbrit toota sooviv isik peab olema Toiduseaduse alusel Põllumajandus- ja Toiduameti poolt tunnustatud ning omama sekkumisameti – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poolset heakskiitu. Pakkumine kokkuostuks tuleb esitada PRIA-le.

Või ja lõssipulbri sekkumiskokkuost võib toimuda 1. märtsist kuni 30. septembrini.

Toetust antakse:

  • võile, mis on valmistatud otse ja üksnes lehmapiimast saadud pastöriseeritud koorest, mille piimarasvasisaldus on vähemalt 82% massist ja maksimaalne veesisaldus 16% massist;
  • lõssipulbrile, mis on valmistatud pihustusmeetodil Euroopa Liidus toodetud lehmapiimast saadud lõssist ning mille valgusisaldus on vähemalt 34% rasvata kuivekstrakti massist.

Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollib vastavalt oma pädevusele kokkuostetavate põllumajandustoodete vastavust kvaliteedi ja koostise nõuetele, käitleja käitlemisruumide, sh. hoiu- ja säilitusruumide ning sekkumiskeskuste ja –ladude nõuetekohasust. Kohapealseid kontrolle teostavad Põllumajandus- ja Toiduameti kohaliku asutuse järelevalveametnikud.

Turukorraldustoetuste järelevalve meetmete raames võetud proove uuritakse nõutavate parameetrite suhtes Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis.

Õigusaktid:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013 , millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotis;

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1240, 18. mai 2016, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse osas;

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/1238, 18. mai 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse osas;

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/149, 15. november 2017, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/1238 riikliku sekkumise raames kokkuostuks ja eraladustamistoetuse saamiseks kõlbliku piima ja kõlblike piimatoodete koostisele esitatavate nõuete ning asjaomaste toodete kvaliteedinäitajate osas

Maaeluministri 02.11.2016 a. määrus nr 63 „Põllumajandustoote sekkumiskokkuostu ja eraladustamise täpsem kord“

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus

Eraladustamise toetust antakse juhul, kui PRIA-ga eraladustamise lepingu sõlminud taotleja eemaldab turult toote ning ladustab seda enda vastutusel kindlaksmääratud perioodi jooksul tingimustel, mis tagavad omaduste säilimise ilma ladustatud tooteid asendamata ning teise ladustamiskohta üle viimata.

Toetust antakse:

  • võile, mis on valmistatud otse ja üksnes lehmapiimast saadud koorest, mille piimarasvasisaldus on vähemalt 80% massist, rasvata piimakuivaine sisaldus kõige enam 2% massist ja veesisaldus kõige rohkem 16% massist;
  • lõssipulbrile, mis sisaldab kuni 1,5% rasva ja 5% vett ning mille rasvata kuivaine proteiinisisaldus on vähemalt 34%.

Eraladustatava põllumajandustoote vastavust koostis- ja kvaliteedinõuetele ning põllumajandustoote hoiu- ja säilitusruumi nõuetekohasust kontrollib oma pädevuse piires Põllumajandus- ja Toiduamet.

Õigusaktid:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013 , millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotis;

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1240, 18. mai 2016, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse osas;

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/1238, 18. mai 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse osas;

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/149, 15. november 2017, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/1238 riikliku sekkumise raames kokkuostuks ja eraladustamistoetuse saamiseks kõlbliku piima ja kõlblike piimatoodete koostisele esitatavate nõuete ning asjaomaste toodete kvaliteedinäitajate osas

Maaeluministri 02.11.2016 a. määrus nr 63 „Põllumajandustoote sekkumiskokkuostu ja eraladustamise täpsem kord“

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus

Eestis toodetud või ja lõssipulbri pakkumise korral sekkumiskokkuostuks mõnes teises liikmesriigis on nõutav kvaliteedisertifikaat, mille väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet. Sertifikaadi saamiseks esitatakse ameti piirkondlikule keskusele kirjalik taotlus, milles sisalduvad järgmised andmed:

  • haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1-4 nimetatud andmed;
  • taotluse esitaja äriregistri kood;
  • Euroopa Liidu teise liikmesriiki kokkuostuks pakutava toote nimetus ning toote partii number, netokogus kilogrammides, tootmise kuupäev, pakkeühikute arv ja pakendite numbrid;
  • andmed tootja ja heakskiidetud ettevõtte kohta;
  • andmed toote asukoha kohta.

Sekkumiseks pakutavate toodete ning nende tootmise nõuetekohasust kontrollib oma pädevuse piires Põllumajandus- ja Toiduamet.

Eraladustamine

Eestis toodetud või ja lõssipulbri eraladustamise korral mõnes teises liikmesriigis annab tõendi toote päritolu kohta Põllumajandus- ja Toiduamet.

Tõendi saamiseks esitatakse ametile kirjalik taotlus, milles sisalduvad järgmised andmed:

  • haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1-4 nimetatud andmed;
  • taotluse esitaja äriregistri kood;
  • selle toote nimetus, mille kohta eraladustamisleping sõlmitakse, ning toote partii number, netokogus kilogrammides, tootmise kuupäev, pakkeühikute arv ja pakendite numbrid;
  • andmed tootja kohta;
  • andmed toote asukoha kohta.

 

Viimati uuendatud 08.05.2023