Taimekasvatus

Mahepõllumajanduse üks osa on mahetaimekasvatus, mis on jätkusuutliku põllumajanduse vorm, mille tootmismeetodid toetavad mulla bioloogilist mitmekesisust ja kogu ökosüsteemi jätkusuutliku toimimist, kaitstes keskkonda, taimi ja inimeste tervist.

Mahetaimekasvatus on loodushoidlik tootmisviis, millega aidatakse kaasa liigirikkuse ja vee kvaliteedi säilimisele,  kuna ei kasutata sünteetilisi mineraalväetisi ega ka taimekaitsevahendeid. Selle asemel säilitatakse ja parandatakse mullaviljakust orgaaniliste väetistega – näiteks sõnnik, kompost, haljasväetised – ning liblikõieliste kultuuridega. Taimekahjureid ja -haiguseid aitavad kontrolli all hoida sobiv külvikord, kahjustus- ja haiguskindlamad sordid, kahjurite looduslike vaenlaste soodustamine,  mehaanilised tõrjevõtted ja lubatud looduslike taimekaitsevahendite kasutamine. Tänu sellele on mahepõllumajanduse saadused taimekaitsevahendite jääkidest vabad. 

Oluline osa on ka esmatoodete tootmine, näiteks kasvatamine, marjade külmutamine, vilja kuivatamine, saagikoristus jne. Esmatootmine on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) artikli 3 lõikes 17 sätestatud tegevus, milleks on antud punkti tähenduses loodussaaduste kogumine või taimsete esmatoodete kasvatamine, sealhulgas saagikoristamine ning tootmiskohas nimetatud esmatoodete säilitamine, pakendamine ja turule viimine viisil, mille käigus ei muudeta toodete esialgset kuju ja omadusi. Taimsete esmatoodete tootmine on näiteks juur- ja puuviljade, maitsetaimede ja ürtide kasvatamine või ravimtaimede kogumine.

  • Mahetootmisse sobivad väetised, mullaomaduste parandajad, toitained ja taimekaitsevahendid

Tegu pole täieliku nimekirjaga, uusi sobivad tooteid lisatakse pidevalt juurde. Toodete kasutamisel peab järgima Komisoni määruse (EÜ) 2021/1165 I ja II lisas väetistele, mullaomaduste parandajatele, toitainetele ja taimekaitsevahenditele sätestatud kasutustingimusi. Taimekaitsevahendite kasutamisel peab lisaks mahemääruse tingimustele järgima ka üldiseid taimekaitsevahendile kehtestatud kasutustingimusi.

  • Uute toodete lisamine nimekirja

Uute toodete nimekirja lisamiseks tuleb toote valmistajal, müüjal või kasutajal esitada Põllumajandus- ja Toiduametile mahepõllumajanduse osakonda:
• tootekirjeldus, kus on välja toodud toote kaubanduslik nimetus, omadused ja kasutusjuhised;
• toote koostis (algmaterjal, üldine koostis), lisaks tuleb selgitada, kuidas on täidetud võimalikud mahepõllumajanduse määrustest tulenevad erinõuded ja lisada juurde nõuetekohasust kinnitavad dokumendid (nt müüja kinnitus, et tooteid ei ole toodetud geneetiliselt muundatud organismidest ehk GMO-dest ega ka nende abil);

• muu lisateave (nt kui olemas mahesertifikaat).

Esitatud info alusel hindavad valdkonna spetsialistid toote sobivust mahetootmisse.

  • Üleeuroopaline mahepõllumajanduse nõuetele vastav sisendite andmebaas

Mahetootmisse sobilikke väetisi jm leiab ka üleeuroopalisest mahepõllumajanduse nõuetele vastavate sisendite andmebaasist

Alates 1. jaanuarist 2022 kohaldunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/848,  mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007. 

Võrsete kasvatamise puhul jaguneb märgistamise nn kaheks:

1. Kultuure (k.a võrsed) kasvatatakse aluspinnaga seotult. Lähtudes uuest mahemäärusest on tugevdatud mullaga seotud tootmise mõistet. Nimelt on alates 01.01.2022 kohaldunud määruses (EL) 2018/848 välja toodud konkreetselt, mida tähendab mullapõhine taimekasvatus (2018/848, Artikkel 3). Mahepõllumajanduskultuure, välja arvatud looduslikult vees kasvavaid kultuure, toodetakse elavas mullas või elavas mullas, mida on segatud või väetatud mahepõllumajanduslikus tootmises lubatud materjalide ja toodetega, vahetult aluspinnase ja aluspõhjakivimite peal (2018/848, II Lisa, I osa, 1.1).

2. Kultuure (k.a võrsed) kasvatatakse aluspinnasega mitte seotult, mis on mahepõllumajanduslikus tootmises keelatud tegevus. Lubatud on üksnes kolm erandit:

2.1. Määruses (EL) 2018/848 (II Lisa, I osa: Taimekasvatusnõuded, 1.4.) on välja toodud, et erandina saab üksnes märgistada mahedalt maitse- ja dekoratiivtaimi (maitse- ja dekoratiivtaimede nimistut hetkel ei ole avaldatud), kui neid kasvatatakse mullaga potis ja müüakse tervete taimedena koos potiga tarbijale. Lisaks tasub tähele panna ka asjaolu, et poti pealt maha lõigatud taimseid osasid – võrseid, ei ole lubatud mahemärgistatult turustada.

2.2. Erandina on komisjoni delegeeritud aktis (EL) 2021/716 välja toodud ka seemnete kasvatamine niisutamise teel (niisutades neid puhtas vees, tingimusel, et seemned on mahepõllumajanduslikud).Võrsete idandamiseks saab kasutada üksnes seemnete enda varusid ja ainult vett (toiteainete lahus on keelatud) + vajadusel inertset mahepõllumajanduslikku tootmisesse sobilikku materjali, näiteks kookosmatte. Võrseid on lubatud mahemärgistatult turustada. 

2.3. Istikute kasvatamine pottides ümberistutamiseks. Määruses (EL) 2018/848 (II Lisa, I osa: Taimekasvatusnõuded, 1.4.) on välja toodud, et erandina võib pottides ümberistutamise tarbeks kasvatada ka seemikuid või istikuid.

Tulenevalt eelpool olevast teabest saab öelda järgmist: Mahepõllumajanduslik taimekasvatus peab toimuma elavas mullas või mullas, mis on segatud mahetootmises väetamiseks lubatud toodetega vahetult aluspinnase ja aluspõhjakivimite peal. Mahepõllumajanduskultuure pole lubatud kasvatada kasvulavadel. Erandina on lubatud kasvatada pottides dekoratiivtaimi ja maitsetaimi, mida müüakse lõpptarbijale koos potiga. Samuti on lubatud kasvatada pottides või konteinerites ümberistutamiseks mõeldud seemikuid või istikuid. Lubatud on ka mahepõllumajanduslikust seemnest idandite, võrsete ja noortaimede tootmine üksnes seemnetes olevatest toiduvarudest, niisutades neid puhtas vees. Keelatud on kasutada kasvusubstraati; kasutada võib vaid inertset keskkonda seemnete niiskena hoidmiseks. 

Maheala kaart annab ülevaate tunnustatud mahepõllumajanduslikust tootmismaast, registreeritud ja potentsiaalsest korjealast ning mahemesilatest.

Kaardirakendus on valminud Põllumajandusameti, Organic Estonia ja Maa-ameti koostöös.

Andmed kajastavad 2020. aasta seisu.

Maheala kaart koosneb neljast kaardikihist:

  • Mahepõllumajandusmaa, sh poollooduslike koosluste (PLK) kaardikiht
  • Registreeritud mahesaaduste korjeala - korjeala on nii metsaala kui muu mitteharitav ala, millel tootja korjega tegeles
  • Potentsiaalne korjeala - RMK alad
  • Mahemesilad

Viimati uuendatud 16.02.2024