Taimekasvatus

Mahepõllumajanduse üks osa on mahetaimekasvatus, mis on jätkusuutliku põllumajanduse vorm, mille tootmismeetodid toetavad mulla bioloogilist mitmekesisust ja kogu ökosüsteemi jätkusuutliku toimimist, kaitstes keskkonda, taimi ja inimeste tervist.

Mahetaimekasvatus on loodushoidlik tootmisviis, millega aidatakse kaasa liigirikkuse ja vee kvaliteedi säilimisele,  kuna ei kasutata sünteetilisi mineraalväetisi ega ka taimekaitsevahendeid. Selle asemel säilitatakse ja parandatakse mullaviljakust orgaaniliste väetistega – näiteks sõnnik, kompost, haljasväetised – ning liblikõieliste kultuuridega. Taimekahjureid ja -haiguseid aitavad kontrolli all hoida sobiv külvikord, kahjustus- ja haiguskindlamad sordid, kahjurite looduslike vaenlaste soodustamine,  mehaanilised tõrjevõtted ja lubatud looduslike taimekaitsevahendite kasutamine. Tänu sellele on mahepõllumajanduse saadused taimekaitsevahendite jääkidest vabad. 

Oluline osa on ka esmatoodete tootmine, näiteks kasvatamine, marjade külmutamine, vilja kuivatamine, saagikoristus jne. Esmatootmine on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) artikli 3 lõikes 17 sätestatud tegevus, milleks on antud punkti tähenduses loodussaaduste kogumine või taimsete esmatoodete kasvatamine, sealhulgas saagikoristamine ning tootmiskohas nimetatud esmatoodete säilitamine, pakendamine ja turule viimine viisil, mille käigus ei muudeta toodete esialgset kuju ja omadusi. Taimsete esmatoodete tootmine on näiteks juur- ja puuviljade, maitsetaimede ja ürtide kasvatamine või ravimtaimede kogumine.

  • Mahetootmisse sobivad väetised, mullaomaduste parandajad, toitained ja taimekaitsevahendid

Nimekiri mahetootmisse sobivatest väetistest mullaomaduste parandajatest toitainetest ja taimekaitsevahenditest.

Tegu pole täieliku nimekirjaga, uusi sobivad tooteid lisatakse pidevalt juurde. Toodete kasutamisel peab                 järgima Komisoni määruse (EÜ) 889/2008 I ja II lisas väetistele, mullaomaduste parandajatele, toitainetele           ja taimekaitsevahenditele sätestatud kasutustingimusi. Taimekaitsevahendite kasutamisel peab lisaks                   mahemääruse tingimustele järgima ka üldiseid taimekaitsevahendile kehtestatud kasutustingimusi.

  • Uute toodete lisamine nimekirja

Uute toodete nimekirja lisamiseks tuleb toote valmistajal, müüjal või kasutajal esitada Põllumajandus- ja Toiduametile mahepõllumajanduse ja seemne osakonda:
• tootekirjeldus, kus on välja toodud toote kaubanduslik nimetus, omadused ja kasutusjuhised;
• toote koostis (algmaterjal, üldine koostis), lisaks tuleb selgitada, kuidas on täidetud võimalikud mahepõllumajanduse määrustest tulenevad erinõuded ja lisada juurde nõuetekohasust kinnitavad dokumendid (nt müüja kinnitus, et tooteid ei ole toodetud geneetiliselt muundatud organismidest ehk GMO-dest ega ka nende abil);

• muu lisateave (nt kui olemas mahesertifikaat).

Esitatud info alusel hindavad valdkonna spetsialistid toote sobivust mahetootmisse.

  • Üleeuroopaline mahepõllumajanduse nõuetele vastav sisendite andmebaas

Mahetootmisse sobilikke väetisi jm leiab ka üleeuroopalisest mahepõllumajanduse nõuetele vastavate sisendite andmebaasist

  • Mahetootja peab külvamisel kasutama:

1. sertifitseeritud mahepõllumajanduslikku seemet, kui see on mahepõllumajanduslikult toodetud seemne, seemnekartuli ja paljundusmaterjali andmekogus (edaspidi maheseemne andmekogu) saadaval;  

Mahepõllumajanduslikult toodetud seeme ja seemnekartul ning taimne paljundusmaterjal

2. oma ettevõttes toodetud seemet (OTS);

3. mittemahepõllumajanduslikku keemiliselt töötlemata sertifitseeritud seemet Põllumajandus ja Toiduametilt taotletud nõusoleku alusel. Nõusolek antakse järgmistel juhtudel:

3.1. tootja on tellinud õigeaegselt mahepõllumajandusliku seemne või seemnekartuli, kuid turustaja ei suuda seda enne külvi või istutamist tarnida;

3.2. sorti, mida kasutaja soovib omandada, ei ole maheseemne ja seemnekartuli andmekogus ning kasutaja suudab tõendada, et ükski sama liigi puhul registreeritud muudest sortidest ei ole asjakohane ning luba on seetõttu tema tootmistegevuse seisukohalt oluline (nt: andmekogus on üleval odra sort „Kornelija“, kuid soovitakse kasutada sordiomadustelt erinevat sorti „Anni“. Nõusoleku küsimisel tuleb põhjendada, miks sort „Kornelija“ kasvatamiseks ei sobi, millised on sordi „Anni“ omadused ning miks sort „Anni“ kasvatamiseks paremini sobib);

3.3. uurimistööks, väikese ulatusega välikatseteks või sordi säilitamiseks.

NB! Mahepõllumajandusliku seemne tootja ei pea küsima nõusolekut kõrgema kategooria (SE, E, C1) mahepõllumajandusliku ega mittemahepõllumajandusliku külviseemne kasutamiseks.

4. mittemahepõllumajanduslikku keemiliselt töötlemata sertifitseerimata seemet üksnes juhul, kui see liik ei kuulu sertifitseeritavate taimeliikide loetellu, näiteks koriander. Selleks jälgida sertifitseeritavate taimeliikide loetelu;

5. mittemahepõllumajanduslikku keemiliselt töötlemata sertifitseeritud seemet üldloa (ilma nõusolekuta) alusel, üksnes liikide puhul, mida maheseemne andmekogusse ei ole kantud (nt: kui andmekogus ei ole üleval ühtegi 6-realise odra liigi (Hordeum vulgare) sorti, siis kõik 6-realise odra sordid on kasutatavad üldloa alusel). Üldluba kehtib kuni liik või selle sort kantakse maheseemne andmekogusse (jälgida andmekogus partiide sissekannete kuupäevi).

Seemnest ettekasvatatud istutus- ehk paljudusmaterjal (tomat, kapsas) peab olema mahepõllumajanduslikku päritolu. Seemned, mida istutusmaterjali kasvatamiseks kasutatakse, peavad olema mahepõllumajanduslikku päritolu ning istikud peavad olema kasvatatud mahepõllumajanduse nõudeid järgides.

Andmekogu on mõeldud kasutamiseks üksnes mahepõllumajandusliku sertifitseeritud külviseemne kasvatajatele, kes võivad kasutada kõrgema kategooria (SE, E, C1) mahepõllumajanduslikku- ja mittemahepõllumajanduslikku külviseemet ilma nõusolekuta.

Võimalus on kasutada ka Läti maheseemne andmekogus olevaid seemneid.

Mahetoodangu andmete esitamine

Mahepõllumajandusliku toodangu andmed tuleb Põllumajandus- ja Toiduametile esitada 1. veebruariks (Põllumajandusministri määrus nr 25 „Mahepõllumajandusliku tootmise nõuded“). Selle tarbeks tuleb tootjal kes soovib jätkata mahepõllumajandusliku taimekasvatusega esitada üleminekuaja läbinud põllumajandusmaal kasvatatud põllumajanduskultuuride saagi kogused, eelmise aasta kohta. Toodangu andmed saavad tootjad kiirelt ja mugavalt esitada läbi Maaeluministeeriumi kliendiportaali

Mahepõllumajanduse nõuete selgituse tootjale leiate siit 

Maheala kaart annab ülevaate tunnustatud mahepõllumajanduslikust tootmismaast, registreeritud ja potentsiaalsest korjealast ning mahemesilatest.

Kaardirakendus on valminud Põllumajandusameti, Organic Estonia ja Maa-ameti koostöös.

Andmed kajastavad 2019. aasta seisu.

Maheala kaart koosneb neljast kaardikihist:

  • Mahepõllumajandusmaa, sh poollooduslike koosluste (PLK) kaardikiht
  • Registreeritud mahesaaduste korjeala - korjeala on nii metsaala kui muu mitteharitav ala, millel tootja korjega tegeles
  • Potentsiaalne korjeala - RMK alad
  • Mahemesilad

Viimati uuendatud 27.01.2021