Loomakasvatus

Maheloomakasvatuse eesmärk ei ole loomade kiire kasv ja maksimaalne toodang, vaid toodangu kõrge kvaliteet ning loomade heaolu tagamine. Maheloomakasvatuses on nõuded kohaldatud maismaal elavate koduloomade ja kodustatud loomade kohta.
Loomakasvatus on kohandatud kohapealsete oludega ja kasutab maad. Maheloomakasvatus ei ole mõeldav ilma mahepõllumajandusliku taimekasvatuseta.

Maheloomakasvatuses peavad loomad saama süüa mahesööta, rahuldada kõiki oma loomuomaseid vajadusi ja viibida õues. Loomadele ei tohi anda paljunemise reguleerimiseks hormoonpreparaate ega kasvu või toodangu suurendamiseks mõeldud aineid. Antibiootikumide ja teiste keemiliselt sünteesitud veterinaarravimite kasutamine haiguste ennetamiseks on keelatud, kuid haigestunud looma tuleb siiski ravida. Mahepõllumajanduslik loomakasvatus peab vastama kõrgetele loomade heaolustandarditele ja loomade liigispetsiifilistele käitumisele. Erilist tähelepanu peaks pöörama pidamistingimustele, kasvatustavadele ja loomkoormusele. Lisaks tuleks tõugude valikul arvestada nende võimet kohaneda kohalike tingimustega.

 

Üleminekuaeg 

Koos taimekasvatusega: kui taime- ja loomakasvatusega alustati samaaegselt, on üleminekuaja pikkus loomadele, kes olid ettevõttes tunnustamise taotlemise hetkel, ja nende järglastele 2 aastat arvates tunnustamise taotluse esitamise kuupäevast. Samaaegse ülemineku puhul ei saa loomade üleminekut käsitleda eraldi ega lühendada – kogu tootmisüksus läheb üle koos. Karjatamiseks ja sööda tootmiseks kasutatavatel maadel , millel üleminek on samaaegselt alanud, ei ole maa üleminekuperioodi lühendamine lubatud.

Eraldi taimekasvatusest: kui loomakasvatuse tunnustamist taotleti ajal, mil taimekasvatuse üleminekuaeg lõppenud või on taimekasvatus üleminekuajal, ning tingimusel, et kõik nõuded maheloomade söödale on täidetud, on loomade üleminekuaja pikkus:

  • hobused ja veised liha tootmiseks 12 kuud, kuid mitte vähem kui kolmveerand loomade elueast;

  • piimalehmad 6 kuud;

  • lambad ja kitsed 6 kuud;

  • sead 6 kuud;

  • küülikud 3 kuud;

  • hirved 12 kuud;

  • kodulinnud munade tootmiseks (toodud ettevõttesse alla 3 päeva vanustena) 6 nädalat;

  • kodulinnud (v.a pekingi part) liha tootmiseks (toodud ettevõttesse alla 3 päeva vanustena) 10 nädalat;

  • pekingi part (toodud ettevõttesse alla 3 päeva vanustena) 7 nädalat.

Mesinduses on üleminekuaja pikkus 12 kuud.

 

Üleminekuajal tuleb täita kõiki mahepõllumajanduse nõudeid, kuid toodangut ei saa märgistada mahepõllumajanduslikuna. Üleminekuajal oleva looma müümisel ei saa saatelehtedel/arvetel viidata üleminekuajale, kuna tegemist on mittemahepõllumajandusliku loomaga. Kui soovite teisest maheettevõttest osta üleminkuajal olevat looma, siis tuleb arvestada, et tegemist on mittemahepõllumajandusliku loomaga, kelle toomiseks oma ettevõttesse on vaja küsida nõusolekut (kehtivad kõik mittemahepõllumajandusliku looma toomise nõuded).

Erandid loomakasvatuses

Nende toimingute puhul tuleb enne nendega alustamist taotleda PTAlt nõusolek:

  • veiste lõastamine kuni 50 loomaga (välja arvatud noorloomad) põllumajandusettevõttes, tingimusel et loomad pääsevad karjatamisperioodi ajal karjamaale ja vähemalt kaks korda nädalas vabaõhualale, kui karjatamine ei ole võimalik;

  • mittemaheloomade toomine mahe ettevõttesse, juhul kui maheloomi ei ole saada;

  • mittemahelindudest kodulinnukarja esmakordseks moodustamiseks, karja uuendamiseks või taastamiseks, juhul kui mahelinde ei ole saada; 

  • lammaste saba lõikamine, tibude noka lühendamine esimese 3 elupäeva jooksul ning veiste sarvede eemaldamine ja nudistamine; 

  • mittemahepõllumajandusliku proteiinsööda kasutamiseks ainult noorsigadel (kuni 35 kg) ja -lindudel (kuni 18 nädala vanused).

Katastroofiolukorras

PTA võib teha mahenõuete täitmisele teatud erandeid, kui esinevad erandlikud asjaolud ehk katastroofiolukord, mis muudab maheettevõtja jaoks mahenõuete järgimise võimatuks.

Kõigepealt peab PTA tunnistama olukorra ametlikult eriolukorraks. See olukord võib tuleneda ebasoodsatest ilmastikutingimustest, loomahaigustest, keskkonnajuhtumitest, loodusõnnetustest või katastroofidest või mis tahes muudest võrreldavatest olukordadest. Eriolukorra saab kehtestada nii üle riigi, teatud piirkonnas või ka teatud ettevõtja kohta. PTA teavitab mahetootjaid eriolukorra väljakuulutamisest e-maili teel. Erandi kasutamiseks peab mahetootja küsima PTAlt nõusoleku ja saab erandit kasutada pärast nõusoleku saamist. Erandi kohaldamisel ei kaota ettevõtja mahesertifikaat kehtivust ning ta saab oma tooteid jätkuvalt mahedana müüa, kui ta täidab erandiga seotud tingimusi.

Katastroofiolukorras antavad erandid (vormil „Ajutise loa taotlus katastroofiolukorra tõttu“):

  • looma- või linnukarja uuendamiseks või taastamiseks mittemahe loomade või lindudega katastroofist tuleneva loomade või lindude suure suremuse tõttu, juhul kui maheloomi või -linde ei ole saada;
  • mittemahepõllumajanduslikult toodetud sööda osakaalu suurendamine söödaratsioonis katastroofist tuleneva sööda hävimise korral, juhul kui mahesööta ei ole saada.

Nõusolekute taotlusi saab esitada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kliendiportaali kaudu või digiallkirjastatuna e-postiga oma tegevuskoha maakonna PTA järelevalveametnikule või paberkandjal PTA regioonide esindustesse.

 

Mittemahepõllumajanduslike loomade toomine ettevõttesse, kui mahepõllumajanduslike loomi ei ole turul saada:

PTA nõusolekul võib tuua aretuse eesmärgil mittemahe täiskasvanud isasloomi:

  • veised alates 8 kuud;
  • lambad ja kitsed alates 6 kuud;
  • hobused alates 2 aastat.

PTA nõusolekul võib tuua aretuse eesmärgil mittemahe esmapoegimata emasloomi: 

  • kuni 10 % ulatuses ettevõttes mahepõllumajanduslikult peetavate täiskasvanud hobuste või veiste arvust aastas;
  • kuni 20 % ulatuses täiskasvanud sigade, lammaste, kitsede, küülikute või hirvede arvust aastas;
  • ettevõttes, kus peetakse kuni 10 hobust, hirve, veist või küülikut või kuni 5 siga, lammast või kitse, üks vastavat liiki loom aastas.

PTA nõusolekul võib protsendimäärasid suurendada kuni 40 %-ni, kui tegemist on ettevõtte olulise laiendamisega, teist tõugu loomade kasvatamisega või uue loomakasvatusharuga alustamine.

PTA nõusolekul võib tõuaretuse eesmärgil karja esmakordsel moodustamisel karja tuua mittemahe noorloomi. Neid tuleb vahetult pärast võõrutamist kasvatada vastavalt maheloomakasvatuse nõuetele. Loomade karjaga liitumise päeval peavad:

  • veised, hobused ja hirved olema nooremad kui 6 kuud;
  • lambad ja kitsed olema nooremad kui 60 päeva;
  • põrsad kaaluma vähem kui 35 kg;
  • küülikud olema nooremad kui 3 kuud.

PTA nõusolekul võib mahepõllumajanduslikku linnukasvatusüksusesse tuua linnukarja esmakordsel moodustamisel, uuendamisel või taastamisel mittemahepõllumajanduslikult kasvatatud linde, tingimusel et munade tootmiseks mõeldud noorkanad ja liha tootmiseks mõeldud linnud on kuni kolme päeva vanused.

Kui soovite teisest maheettevõttest osta üleminkuajal olevat looma, siis tuleb arvestada, et tegemist on mittemahepõllumajandusliku loomaga, kelle toomiseks oma ettevõttesse on vaja küsida nõusolekut.

Ilma PTA nõusolekuta võib aretuse eesmärgil ettevõttesse tuua ohustatud tõugu mittemahe loomi, kes: 

  • ei pea olema ainult esmapoegimata emasloomad;
  • ei pea arvestama loomade %;   
  • ohustatud tõud on eesti maatõugu veis, kihnu maalammas, eesti hobune, eesti raskeveohobune, tori hobune (universaalsuuna hobuste alampopulatsioon ja vana-tori suuna hobuste alampopulatsioon), eesti vutt.

 

Mittemahepõllumajanduslikke loomi võib lugeda mahepõllumajanduslikeks ainult juhul, kui vastava loomaliigi üleminekuaeg on läbi.

 

Ettevõtja paneb kontrolli paremaks sujumiseks valmis täidetud ja ajakohastatud järgmised dokumendid:

Ettevõttes peavad kohapeal olema täidetud ja ajakohastatud dokumendivormid sõltuvalt tegevusvaldkonnast, mis esitatakse ettevõtte kohapealse kontrolli käigus kontrolli läbiviivale ametnikule. Võib kasutada PTA soovituslikke vorme. Üldised dokumentidele, mis tuleb kontrolli paremaks sujumiseks valmis panna on:

  • tootmisüksuse ja tegevuste kirjeldus;
  • ennetus- ja ettevaatusmeetmete plaan;
  • raamatupidamise dokumendid, sh ostu/müügi dokumendid (arved);
  • alltöövõtu lepingud;
  • puhastustoimingute kirje (põlluraamatus või vabas vormis fikseerituna);
  • jm asjakohane info

Lisaks üldistele dokumentidele, tuleb loomakasvatuse valdkonna kontrollimiseks valmis panna:

  • loomade liikumise arvestuse;
  • söötade ja söödalisandite arvestuse;
  • veterinaarravi arvestuse;
  • puhastus- ja desinfitseerimisvahendite jm koostis (pakendid, tootelehed vm)

Tabelist leiab mahetootmisse sobivad mineraalsöödad, sööda- ja silolisandid (tegu pole täieliku nimekirjaga, uusi sobivad tooteid lisatakse pidevalt juurde). Mahepõllumajanduslikus tootmises võib taimse, loomse, vetikatest või pärmist saadud mittemahepõllumajanduslikku söödamaterjalina või mikroobset või mineraalset päritolu söödamaterjalina kasutada üksnes Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/1165 III lisa A osas loetletud tooteid ja aineid.  Mahepõllumajanduslikus tootmises võib loomasöödas söödalisandite ja abiainetena kasutada üksnes Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/1165 III lisa B osas loetletud tooteid ja aineid.

Silo tootmise jaoks üksnes juhul, kui ilmastikutingimused ei võimalda saavutada vajalikku käärimist. Sipelg- ja propioonhappe ning nende naatriumsoolade kasutamine silo valmistamisel on lubatud ainult juhul, kui ilmastikutingimused ei võimalda saavutada vajalikku käärimist.

  • Uute toodete lisamine nimekirja

    Kodulehele märgitakse mineraalsöödad, sööda- ja silolisandid, millest söödatootjad ja edasimüüjad Põllumajandus- ja Toiduametile teada annavad.

    Uue toote nimekirja lisamiseks tuleb toote valmistajal või müüjal esitada Põllumajandus- ja Toiduametile mahepõllumajanduse ja seemne osakonda:
    • tootekirjeldus, kus on välja toodud toote kaubanduslik nimetus ja omadused;

    • toote koostis (algmaterjal, üldine koostis), lisaks tuleb selgitada, kuidas on täidetud võimalikud mahepõllumajanduse määrustest tulenevad erinõuded ja lisada juurde nõuetekohasust kinnitavad dokumendid (nt müüja kinnitus, et tooteid ei ole toodetud geneetiliselt muundatud organismidest ehk GMO-dest ega ka nende abil);

    • muu lisateave (nt kui olemas mahesertifikaat).

    Esitatud info alusel hindavad valdkonna spetsialistid toote sobivust mahetootmisse.

  • Üleeuroopaline mahepõllumajanduse nõuetele vastav sisendite andmebaas

Lisaks on olemas üleeuroopaline mahepõllumajanduse nõuetele vastavate sisendite andmebaas (https://www.input-list.com, mis koondab informatsiooni mahepõllumajanduses kasutatavate väetiste ja sisendite kohta ning aitab tootjatel ja mahetootjatel orienteeruda võimalike sobivate toodete osas.

Palun arvestada, et tegemist on infoallikaga, mis toetab otsuste tegemist, kuid ei asenda ametlikku regulatiivset nõuet.

Mahetoodangu andmete esitamine

Mahepõllumajandusliku toodangu andmed tuleb Põllumajandus- ja Toiduametile esitada 1. veebruariks (Põllumajandusministri määrus nr 25 „Mahepõllumajandusliku tootmise nõuded“). Selle tarbeks tuleb tootjal esitada andmed ettevõttes peetud üleminekuaja läbinud loomade ning lindude arvu, liikide ja vanusegruppide kaupa eelmise aasta 31. detsembri seisuga. Samuti tuleb esitada üleminekuaja läbinud loomadelt ning lindudelt saadud looma- ja linnukasvatussaaduste kogused eelmise aasta kohta. Toodangu andmed saavad tootjad kiirelt ja mugavalt esitada läbi REM kliendiportaali

Viimati uuendatud 05.05.2026

open graph imagesearch block image