Loomsete kõrvalsaaduste töötlemise tulemusena saadakse loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted. Loomsed kõrvalsaadused liigitatakse nendest tuleneda võiva ohu tõsiduse alusel 1., 2. ja 3. kategooria loomseteks kõrvalsaadusteks.
Loomsete kõrvalsaaduste liigitamine
1. kategooria materjal – materjal, mille risk tuleneb prioonist, keelatud ainetest, keskkonna saasteainetest. Siia hulka kuuluvad näiteks TSE kahtlusega loomad või TSE likvideerimise käigus hukatud loomad; määratletud riskiteguriga materjal; loomsed kõrvalsaadused loomadest, kelle suhtes on kasutatud ebaseaduslikku ravi; üle lubatud taseme keskkonna saasteainete jääke sisaldavad kõrvalsaadused; nakkava haiguse kahtlusega metsloomade kehad ja kehaosad. 1. kategooria materjali alla kuuluvad ka lemmikloomade, loomaaialoomade, tsirkuseloomade ja katseloomade kehad ja kehaosad. Rahvusvahelistel liinidel sõitvatest transpordivahenditest pärinevad toidujäätmed liigitatakse samuti 1. kategooria materjaliks.
1. kategooria materjali tohib kõrvaldada põletamise teel tunnustatud põletusrajatises või töödelda tunnustatud töötlemisettevõttes. Rahvusvahelistel liinidel sõitvatest transpordivahenditest pärinevaid toidujäätmeid on lubatud kõrvaldada ka ladestamisel tunnustatud prügilasse.
2. kategooria materjal – materjal, mille risk tuleneb mikrobioloogilisest saastumisest ja veterinaarravimite jääkidest. Siia hulka kuuluvad näiteks loomsed kõrvalsaadused, mis sisaldavad lubatud ainete või saasteainete jääke üle lubatud taseme. Loomade, mis on surnud muul viisil kui inimtoiduks tapmise läbi (sh tauditõrje eesmärgil hukatud loomade), kehad ja nende osad kuuluvad 2. kategooria materjali alla (v.a juhul, kui need kuuluvad 1. või 3. kategooria alla). Samuti liigitatakse 2. kategooria materjali alla sõnnik, seedekulgla sisu, looted, munarakud, embrüod, sperma, koorumata jäänud linnud, võõrkehade sisaldumise tõttu inimtoiduks kõlbmatuks tunnistatud loomsed saadused. 2. kategooriaks loetakse ka selline materjal, mis ei kuulu 1. või 3. kategooria materjali hulka.
2. kategooria materjali tohib kõrvaldada põletamise teel tunnustatud põletusrajatises või töödelda tunnustatud töötlemisettevõttes. 2. kategooria materjali on lubatud peale töötlemist (ja püsivat märgistamist) kasutada orgaaniliste väetiste ja mullaparandajate tootmisel, komposteerida või töödelda biogaasiks. Kui puudub raske nakkushaiguse leviku risk, on lubatud sõnnikut, seedekulgla sisu, piima, piimasaadusi ja ternespiima komposteerida, töödelda biogaasiks või kasutada maa väetamisel ilma eelneva töötlemiseta. Samadel tingimustel on lubatud komposteerida ja töödelda biogaasiks ka muna ja munadest saadud tooteid.
3. kategooria materjal – materjal, mis pärineb tervetelt loomadelt. Peamiselt on 3. kategooria materjal tapamajas tapetud loomade rümbaosad ning inimtoiduks tapetud ulukite kehaosad, mida ei kasutata toiduks (nt nahad, kabjad, suled, vill, sarved, karvad). Samuti kuuluvad 3. kategooria materjali alla toidutööstuses ja tapamajas tekkivad kõrvalsaadused ning toidutööstuses tekkiv loomne toit ja loomseid saadusi sisaldav toit, mida ei kasutata enam inimtoiduks ärilistel põhjustel, kuid mis ei põhjusta inimeste ja loomade terviseriske. Lisaks liigitatakse 3. kategooria materjali alla ka kõrvalsaadused, mis on pärit farmis väikeses koguses tapetud kodulindudest ja jäneselistest, veeloomadest, muudest närilistest ja jäneselistest (mis pole 1. ega 2. kategooria hulka kuuluvad), kui need on saadud nakkava haiguse kahtluseta loomadelt. Toidujäätmed, mis ei kuulu 1. kategooria hulka, liigitatakse samuti 3. kategooria materjaliks.
3. kategooria materjali tohib kõrvaldada põletamise teel tunnustatud põletusrajatises, töödelda tunnustatud töötlemisettevõttes, komposteerida, töödelda biogaasiks ja kasutada toore lemmikloomatoidu tootmiseks. 3. kategooria materjali on lubatud peale töötlemist kasutada orgaaniliste väetiste ja mullaparandajate tootmisel. Teatavat liiki 3. kategooria töödeldud materjali on lubatud kasutada põllumajandusloomade, karusloomade ja lemmikloomatoidu tootmiseks. Kui puudub raske nakkushaiguse leviku risk, on lubatud piima, piimasaadusi ja ternespiima kasutada maa väetamisel ilma eelneva töötlemiseta. 3. kategooria toidujäätmeid on lubatud töödelda, komposteerida või töödelda biogaasiks selleks tunnustatud ettevõttes.
Loomseid kõrvalsaadusi on lubatud ka taaskasutada või kõrvaldada koopõletamise teel, kui tegemist on materjaliga, mis on jääde. Samuti on lubatud loomsete kõrvalsaaduste kasutamine määrustes (EÜ) nr 1069/2009 ja (EL) nr 142/2011 esitatud tingimustel selliste toodete tootmiseks nagu näiteks määratletud kosmeetikatooted, meditsiiniseadmed, in vitro diagnostikavahendid, veterinaarravimid, muud ravimid ning selliste toodete turulelaskmiseks nagu jahitrofeed, karusnahk, vill, suled, karvad jm.
Loomsed kõrvalsaadused ja neist saadud tooted
Loomsed kõrvalsaadused on loomade terved kehad või nende osad, loomsed saadused või muud loomset päritolu saadused. Loomsed kõrvalsaadused tekivad peamiselt inimtoiduks mõeldud loomade tapmisel, toidu valmistamisel ja töötlemisel ning surnud loomade kõrvaldamisel. Loomsete kõrvalsaaduste töötlemise tulemusena saadakse loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted. Loomseid kõrvalsaadusi liigitatakse vastavalt inimeste ja loomade terviseriski tasemele 1., 2. ja 3. kategooria materjaliks (vt eespool liigitamist).
Loomsete kõrvalsaaduste ja nende töötlemise tulemusena saadud toodete käitlemine peab toimuma vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 (määrus (EÜ) nr 1069/2009) ja selle rakendusmääruse – Komisjoni määruse (EL) nr 142/2011 (määrus (EL) nr 142/2011) – nõuetega.
Määruste (EÜ) nr 1069/2009 ja (EL) nr 142/2011 nõuded kehtivad kõikide loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete suhtes, mida ei kasutata inimtoiduks õigusaktide alusel või ettevõtja otsusel.
Erandina ei laiene üldjuhul nõuded järgmiste loomsete kõrvalsaaduste suhtes:
- metsloomade (v.a ulukid, keda kütitakse inimtoiduks) terved kehad ja kehaosad
- jahindussaadused, mis jäetakse peale tapmist metsa
- väikeses koguses kütitud ulukite kõrvalsaadused ja liha
- tõuaretuseks ettenähtud munarakud, embrüod ja sperma
- piim, ternespiim ja piimatooted päritolupõllumajandusettevõttes
- pehme koe ja lihata karpide või koorikloomade kojad ja koorikud
- merel püügitegevuse käigus tekkivad ohutud kõrvalsaadused
- põllumajandusettevõttes eratarbimiseks mõeldud toores lemmikloomatoit
- jaekaubanduses kohapeal valmistatud toores lemmikloomatoit
- loomade väljaheited ja uriin (v.a sõnnik)
Üldjuhul ei laiene määruse nõuded ka toidujäätmetele st toitlustusettevõtetest ja kodumajapidamiste köökidest pärinevatele toidujäätmetele (sh kasutatud toiduõli). Nõuded kehtivad toidujäätmetele juhul, kui need pärinevad rahvusvahelistel liinidel sõitvatest transpordivahenditest või kui toidujäätmed on ettenähtud söötmiseks loomadele või töötlemiseks loomsete kõrvalsaaduste töötlemisettevõttes, töötlemiseks biogaasiks või komposteerimiseks.
Alates hetkest, mil loomsete kõrvalsaadused tekivad, peab nende kogumine, tuvastamine, transportimine, käitlemine, kasutamine ja kõrvaldamine toimuma määruste (EÜ) nr 1069/2009 ja (EL) nr 142/2011 nõuete kohaselt. Loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete käitlemine peab määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklite 23 ja 24 alusel vastavalt ettevõtte tegevusele olema tunnustatud või registreerimise eesmärgil teavitatud.
Loomseid kõrvalsaadusi ja neist saadud tooteid käitlevate ettevõtete üle teostab järelevalvet määrustes EÜ) nr 1069/2009 ja (EL) 142/2011 nimetatud pädeva asutusena Põllumajandus- ja Toiduamet. Regulaarsed ametlikud kontrollid hõlmavad ettevõttes kohapeal hügieenitingimuste, enesekontrolli, käitlemise, jälgitavuse, identifitseerimisnõuete ja teiste nõuete hindamist ning vajadusel proovivõttu määruste (EÜ) nr 1069/2009 ja 142/2011 nõuete täitmise kontrolliks.
Üldinfo kõrvaldamise ja kasutamise kohta
Loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ja kasutamise võimalused ja piirangud.
Loe lähemaltLoomsete kõrvalsaaduste käitlemine
Info loomsete kõrvalsaaduste käitlemise kohta (registreerimine, tegevusluba, nõuded jne).
Loe lähemaltErandid loomsete kõrvalsaaduste käitlemise
Eestis on lubatud rakendada loomsete kõrvalsaaduste käitlemisel ja kasutamisel teatavaid erandid.
Loe lähemaltTSE ja söötmiskeeld
Põllumajandusloomadele ei tohi sööta keelatud loomseid proteiine, selleks, et vältida TSE tekkimist ja levikut.
Loe lähemaltViimati uuendatud 11.01.2021