Lemmikloomad

Meie lemmikute heaolu ja kaitset silmas pidades on kehtestatud loomapidamise nõuded, mida tuleb järgida.

Nõuded lemmikloomade pidamiseks sätestab Põllumajandusministri 24. juuli 2008. a määrus nr 76 “Lemmikloomade pidamise nõuded”. 

Allpool on toodud lemmikloomade pidamise üldnõuded ning erinõuded vastavat loomaliigile.

Lemmikloomade pidamise üldnõuded

  • Lemmikloomal peab olema võimalik tema pidamise ruumis või ehitises vabalt seista, ringi pöörata ja lamada.
  • Puurid, terraariumid ja muud lemmiklooma pidamise ruumid ja ehitised peavad paiknema nii, et nende vahel oleks piisavalt vaba ruumi looma hooldamiseks ning tema tervise ja heaolu kontrollimiseks. Üksteise kohal paiknevate puuride kasutamise korral peavad puuride põhjad olema sellisest materjalist, mis välistab väljaheidete kukkumise alumistesse puuridesse.
  • Lemmiklooma pidamise ruumi või ehitise põrand või põhi tuleb hoida puhtana. Võrkpõrand, restpõrand või muu augustatud põrand peab olema loomaliigile sobivast materjalist, et välistada looma kinnijäämine ja vigastumine.
  • Lemmiklooma pidamiseks kasutatava väliaediku suurus peab olema vastavuses looma liigi, tõu, suuruse ja aktiivsusega. Väliaediku maapind peab olema varustatud sadevee äravoolukohtadega. Väliaediku maapind ei tohi olla libe ega põhjustada looma vigastumist kukkumise tagajärjel. Võrgust valmistatud tara võrgusilma suurus peab olema selline, et oleks välistatud looma kinnijäämine ja vigastumine.
  • Lemmiklooma pidamise ruumis või ehitises peab loomal olema võimalus peituda ja varjuda lemmikloomarühma kuuluvate teiste loomade eest.
  • Lemmiklooma pidamise ruumi või ehitise valgustus peab võimaldama loomal järgida liigiomaseid käitumisharjumusi.
  • Lemmiklooma ei tohi pidada keskkonnas, kus müratase pidevalt ületab 65 dB.
  • Lemmikloomale antav sööt peab olema toitev ja tasakaalustatud ning vajaduse korral mineraalide ja vitamiinidega rikastatud. Lemmiklooma jaoks peab olema pidevalt saadaval puhas joogivesi.
  • Lemmikloomarühmade liitmise korral või rühma uue lemmiklooma lisamise korral tuleb vältida loomadevahelise suhtlemise käigus tekkida võivaid käitumisprobleeme. Teiste loomade suhtes agressiivselt käituvat või neile muul viisil ohtu põhjustavat lemmiklooma tuleb pidada teistest loomadest eraldi.
  • Lemmikloomade rühmas pidamise korral peab söötmis- ja jootmisvahendeid olema nii palju, et kõik rühma kuuluvad loomad mahuksid sööma ja jooma ühel ajal.
  • Lemmiklooma poegade võõrutamine peab toimuma poegade ning emaslooma heaolu arvestades sobivaimal ajal. Poegade võõrutamise ajal tuleb emasloomale tagada võimalus pääseda eraldatud ruumi, kuhu pojad ei pääse.

Eriõuded loomaliikide kaupa

  • Koerale tuleb tagada võimalus rahuldada liikumisvajadust, arvestades tema suurust ja temperamenti. Ketis peetava koera kaelarihm ei tohi olla metallist ega poov.
  • Koera  keti kinnitamisel jooksutrossile, peab koer saama liikuda piki trossi 10 m ulatuses ja vähemalt 2 m laiuti kummalegi poole.
  • Kui koera kett on kinnitatud muule sobivale vahendile, siis peab koer saama liikuda vähemalt 40 m2 ulatuses. Koera kett peab paiknema nii, et oleks välistatud selle keerdumine puu või muu eseme ümber.
  • Koera väliaediku pindala peab olema: kuni 5 kg kaaluva koera puhul vähemalt 3,5 m2; kuni 10 kg kaaluva koera puhul 4 m2; kuni 20 kg kaaluva koera puhul 4,5 m2; kuni 50 kg või rohkem kaaluva koera puhul vähemalt 7 m2 looma kohta.
  • Kui väliaedikus peetakse üle ühe koera, tuleb väliaediku pindala arvutamiseks lisada eelnevalt toodud vajalik pindala vastavalt koerte arvule ja nende keskmisele kaalule.
  • Aasta ringi võib õues pidada vaid sellist koera, kes on kohastunud pidevaks õues olemiseks.
  • Välistingimustes peetaval koeral peab olema kuut või loomale ebasoodsate ilmastikutingimuste eest kaitset pakkuv muu ruum või ehitis.
  • Kuudi suurus, ehitus ja varustatus peavad olema koerale sobivad. Kuudi seinad, katus ja põrand ei tohi tuult läbi lasta ning peavad vajaduse korral olema varustatud soojusisolatsiooniga. Kuudi põhi peab asuma maapinnast kõrgemal. Kuudi sissepääsuava peab sobima seal peetava koera suurusega ning ei tohi põhjustada koera vigastumist. Koeral peab kuudis olema magamisalus.
  • Koera puuris või muus selletaolises ruumis pidamise korral on määruses välja toodud puuri suurused. Puuri suuruse  juures tuleb arvestada  koera suuruse ja puuris peetavate koerte arvuga.
  • Püütud hulkuva koera karantiiniaja vältel varjupaigas pidamise korral või koera ravi eesmärgil lühiajalise hoidmise korral võib puuri pindala olla kuni 50% väiksem.
  • Koera pidamise puuri või muu selletaolise ruumi kõrgus peab olema vähemalt võrdne selles peetava koera kahekordse pikkusega rinnakust kuni sabajuureni. Kui samas puuris peetakse mitut koera, määratakse puuri kõrgus suurima koera järgi. Puuri põrand peab olema jäik.
  • Kui koera peetakse puuris või muus selletaolises ruumis, tuleb teda viia jalutama vähemalt kaks korda päevas.
  • Emasel koeral peab olema võimalus rahulikult poegida selleks sobivas kohas, mis on loomale tuttav või millega ta on saanud tutvuda varakult enne poegimist. Poeginud koeral peab olema võimalus kutsikate juurest ilma takistuseta ära käia.
  • Aretuseks kasutatavat emast koera ei tohi liiga sageli paaritada. Paarituse sageduse määramisel tuleb tagada koera tervis ja heaolu, arvestades koera vanust, tõugu, tervislikku seisundit ja eelmise pesakonna seisukorda.
  • Kassi pidamise ruumis või ehitises peab olema kassile sobiv varustus küünte teritamiseks ning liivakast väljaheidete jaoks.
  • Toas või muus suures ruumis kassi pidamise korral peab ruumi pindala kassi kohta olema vähemalt 1 m2, kusjuures ruumi kogupindala peab olema vähemalt 5 m2.
  • Puuris või muus selletaolises ruumis kassi pidamise korral peab puuri pindala kassi kohta olema vähemalt 1 m2. Kui samas puuris peetakse mitut kassi, peab puuri pindala iga kassi kohta olema vähemalt 0,7 m2.
  • Püütud hulkuva kassi karantiiniaja vältel varjupaigas pidamise korral või kassi ravi eesmärgil lühiajalise hoidmise korral võib puuri pindala olla lõikes 3 sätestatud pindalast kuni 50% väiksem.
  • Närilise ja küüliku pidamise ruumis või ehitises peab olema pesakast, kuut või muu selletaoline pesaruum.
  • Liivahiire, tšintšilja ja deegu pidamise ruumis või ehitises peab loomal olema võimalus supelda liivas või muus sobivas materjalis.
  • Tšintšilja ja deegu pidamise ruumis või ehitises peab olema lamamisase või muu sobiv koht, millel loom saab olla teistest loomadest eraldi.
  • Närilise ja küüliku pidamise ruumis või ehitises peab looma jaoks olema saadaval sööt või närimismaterjal hammaste kulutamiseks.
  • Küülik, merisiga, tšintšilja ja deegu peavad saama sobivat kõrrelist toitu.
  • Öise eluviisiga loomal peab olema võimalus päeval rahulikus keskkonnas magada ja puhata.
  • Määruses on ära toodud lemmiklooma (närilise) kohta, vastavalt loomaliigile, puuri pindala suurused.
  • Puurituhkru pidamise ruumis või ehitises peab olema pesakast, kuut või muu selletaoline pesaruum.
  • Kui samas ruumis või ehitises peetakse mitut puurituhkrut, peab pesakast, kuut või muu selletaoline pesaruum olema nii suur, et kõik loomad mahuksid korraga sinna sisse, ilma et selle pärast tekiks võitlus.
  • Puurituhkru pidamise ruumis või ehitises peab olema liivakast väljaheidete jaoks.
  • Puurituhkru pidamise ruumi või ehitise pindala peab olema vähemalt 1 m2 ja kõrgus vähemalt 0,6 m.
  • Kui samas ruumis või ehitises peetakse mitut puurituhkrut, peab ruumi või ehitise pindala ühe looma kohta olema vähemalt 0,35 m2.
  • Linnu puuri peab puuri olema paigaldatud vähemalt kaks õrt. Õrred peavad puuri olema paigaldatud nii, et linnul oleks ruumi lennata ja liikuda.
  • Rühmas peetavate puurilindude puuris peab olema nii palju õrsi, et kõigil linnurühma lindudel oleks võimalik teineteist häirimata samal ajal õrrel istuda.
  • Puurilinnul peab puuris olema võimalus kümmelda vees või liivas, samuti peab puuris olema saadaval linnu seedimise jaoks vajalikku kruusa.
  • Papagoil peab olema võimalus liikuda mööda puuri seina.
  • Puurilindu võib lasta vabaks ruumi, kus on võetud tarvitusele linnu vigastumist ja juhuslikku väljapääsu välistavad turvaabinõud, nagu näiteks uste ja akende sulgemine ning peeglite ja akende kinnikatmine.
  • Määruses on toodud välja puurilinnu pidamisel puuri mõõtmed vastavalt linnu suurusele ja arvule puuris.
  • Roomajat ja kahepaikset peetakse terraariumis, mida looma põgenemise vältimiseks peab olema võimalik sulgeda luku või muu sobiva vahendiga.
  • Terraarium, kus peetakse mürgist või inimesele muul moel ohtlikku roomajat või kahepaikset, peab olema varustatud hoiatusega seal elava looma ohtlikkuse kohta.
  • Troopilise roomaja või kahepaikse lemmikloomana pidamise korral tuleb loomale tagada tema päritolumaa kliimatingimustele võimalikult sarnased tingimused ja terraariumi kujundamisel tuleb arvesse võtta seal peetavate loomade aktiivsust, suurust, vanust, sugu ja arvu.
  • Terraariumis peab olema loomale sobiv peitumiskoht. Kui samas terraariumis peetakse mitut looma, peab neil olema võimalik peituda samal ajal.
  • Terraariumi õhuniiskus, veetemperatuur ja vee kogus peavad sobima seal peetavale loomaliigile. Vett puhastatakse ja vahetatakse vajaduse kohaselt.
  • Terraariumi valgustuse liik ja tugevus, samuti valgustamise aja kestus peavad sobima seal peetavale loomaliigile.
  • Puudel elava roomaja ja kahepaikse pidamise terraariumis peavad olema oksad, taimed või muud ronimiseks sobivad vahendid, mille peal loom saab vajaduse korral puhata.
  • Ujuva ja vees elava roomaja ja kahepaikse pidamise terraariumis peab olema sobiva suurusega veenõu. Kuivalt pinnalt vette peab loomal olema võimalik pääseda võimalikult lihtsalt ja ohutult.
  • Kui samas terraariumis peetakse mitut roomajat või kahepaikset, peavad kõik loomad ühel ajal mahtuma nii vette kui ka kuivale pinnale.
  • Kui samas terraariumis peetakse mitut roomajat või kahepaikset, ei tohi loomadel olla võimalik söötmise ja jootmise ajal teineteist vigastada. Ühes terraariumis peetavad maod eraldatakse söötmise ajaks teineteisest.
  • Joomiseks veetilku kasutava roomaja ja kahepaikse terraariumis peab olema tilkuv vesi või pihustatakse päeva jooksul terraariumi vett vajaduse kohaselt.
  • Akvaarium peab olema varustatud kaane või kattega, et kalal ei oleks võimalik sealt välja hüpata.
  • Kui akvaariumitaimed ja muu akvaariumivarustus ei paku kalale piisavalt varju, peab akvaariumis olema kalale varjumiskoht.
  • Akvaariumi vee kogus, kvaliteet, temperatuur ja sügavus peavad olema sobivad seal peetava kala liigile, suurusele ja arvule. Akvaariumis tuleb vett vahetada või puhastada piisavalt tihti.
  • Akvaariumi sisustus ja põhjamaterjal peavad olema sobivad seal peetava kala liigile.
  • Kalarühmade, -parvede ja -liikide liitmise või kalarühma uue kala toomise korral tuleb arvestada kalaliikide omavahelise sobivuse ja eri liiki kalade loomulike käitumisharjumustega.
  • Surnud kala eemaldatakse akvaariumist kohe pärast tema avastamist.
  • Selgrootut peetakse terraariumis, mida looma põgenemise vältimiseks peab olema võimalik sulgeda luku või muu sobiva vahendiga.
  • Terraarium, kus peetakse mürgist või inimesele muul moel ohtlikku selgrootut, peab olema varustatud hoiatusega seal elava looma ohtlikkuse kohta.
  • Terraariumis peab selgrootul olema võimalus vajaduse korral peituda, Roniva selgrootu pidamise terraariumis peab olema vajalik ronimisvarustus.
  • Terraariumi valgustus, soojus ja keskkonnatingimused peavad olema selgrootu liigile sobivad. Vajaduse korral peab terraariumis olema soojendusseade.

Koerad, kassid ja valgetuhkrud

Alates 21. aprillist 2021. a jõustus Euroopa Liidus loomatervise määrus, mis toob kaasa uusi kohustusi paljudele loomapidajatele, sh koerte, kasside ja valgetuhkrute pidajatele. Nüüdsest tuleb selgelt eristada, kas koeri, kasse ja valgetuhkruid peetakse lemmikloomana või hoopis muul eesmärgil. Kui sa oled lemmikloomapidaja (pead oma looma kodumajapidamises isiklikul mittekaubanduslikul eesmärgil), siis oma tegevusest teavitama ei pea, aga arvestada tuleb lemmikloomapidamise üldnõuetega. Muud kaslased ja koerlased, s.h. nende ristandid (servalid, savannah kassid, bengali kassid jm) kuuluvad muude peetavate maismaaloomade hulka, neid ei käsitleta lemmikloomadena ja nende pidamisest tuleb alati teavitada.

Loe edasi

Kiipimine ja registreerimine

Lemmikloomi kiibitakse, et kadunud loom kiiresti omanikuni jõuaks või vajadusel saaks kindlaks teha, kes on looma omanik. Loomade mikrokiipimist teeb loomaarst. Ainult looma kiibistamisest ei piisa, lemmiklooma kiibi number tuleb kanda lemmikloomade registrisse, kus see seotakse infoga looma omaniku kohta.

Loe edasi

Lemmikloomade ost, müük, vedu

Uue lemmiklooma ostmisel tuleb tulevasel loomaomanikul teha piisavalt eeltööd ja looma otsingul kasutada usaldusväärseid kanaleid, uurida taustainfot müüja kohta ja kindlasti tutvuda loomapidamise nõuetega. Tihtipeale lemmikloomi ostetakse välismaalt, seega loomaomanik peab enne looma ostmist tutvuma Eestisse toomise nõuetega, selleks et uue pereliikme ost sujuks takistusteta nii uuele loomaomanikule, kui ka lemmikloomale.

Loe edasi

Lemmikloomade haigused

Allpool on ülevaade lemmikloomade haigustest.

Loe edasi

Marutaud

Marutaud on surmaga lõppev närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, millesse nakatuvad nii loomad  kui ka inimesed.

Loe edasi

Hulkuvad loomad

Hulkuvad loomad, eelkõige koerad ja kassid on loomakaitse valdkonnas üks teravamaid probleeme.

Loe edasi

Viimati uuendatud 20.11.2020