Toidu müük

Toidu müüki loetakse jaemüügiks, mille alla kuuluvad tegevused, mis hõlmavad toidu käitlemist ja/või töötlemist ning toidu hoiustamist müügikohas või tarnimist/turustamist tarbijale.

Jaemüügi alla kuulub:

  • jaekaubandus, nt poed, turud
  • hulgikaubandus (sh pakendamine, ladustamine, vahendamine)
  • toitlustamine, nt kohvikud, sööklad
  • avalikud üritused, nt laadad, kodukohvikute päevad
  • kaugmüük, nt e-kaubandus, telefoni- ja postimüük
  • kodus toidu valmistamine

Enne tegevuse alustamist

Teavitamine

  • Jaekaubandus:
    • eritemperatuuri mittevajava ja vajava toidu jaekaubandus
    • toidu e-kaubandus või postikaubandus
    • toidu valmistamine, kui seda turustatakse üksnes tarbijale
    • toitu valmistamine, kui seda tarnitakse ka teisele käitlejale
    • loomse toidu käitlemine, kui seda tarnitakse ka enda jaekaubandusettevõttesse või üksnes teisele jaekaubandusega tegelevale käitlejale*
    • põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas loomse toidu valmistamine, kui seda tarnitakse enda jaekaubandusettevõttesse või teisele jaekaubandusega tegelevale käitlejale*
  • Toitlustamine, välja arvatud toitlustamine või toitlustusteenuse osutamine koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis,  tervishoiu- ja hoolekandeasutuses, kinnipidamisasutuses ning Kaitseväes
  • Hulgimüük, sh ladustamine (toatemperatuuril hoitav toit ja eritemperatuuri vajav toit)
  • Üksnes toidu vahendamine
  • Kaugmüük, (nt veebipood, telefoni- ja postimüük)
  • Toidu valmistamine ja müük avalikel üritustel
  • Toidu pakendamine (mitteloomne ja liittoit)
  • Toidu külmutamine (mitteloomne ja liittoit, mesi ja mesindussaadused)

* tegevus on marginaalne, kohaliku ulatusega ja piiratud   

Tegevusluba

  • Jaekaubandus:
    • loomse toidu käitlemine, kui toitu tarnitakse ka enda jaekaubandusettevõttesse või üksnes teisele jaekaubandusega tegelevale käitlejale, kui tegevus ei ole marginaalne, kohaliku ulatusega ega piiratud
    • loomse toidu käitlemine, kui toitu tarnitakse ka teisele käitlejale, kes ei tegele jaekaubandusega
  • Toitlustamine ja toitulustamisteenuse osutamine:
    • koolieelses lasteasutuses
    • põhikoolis, gümnaasiumis
    • tervishoiu- ja hoolekandeasutuses
    • kinnipidamisasutuses
    • Kaitseväes
  • Toidu pakendamine (loomne toit)
  • Toidu külmutamine (loomne toit)

Marginaalne:

  • teise jaekaubandusettevõttesse tarnitava loomse toidu kogus ei ületa 2000 kilogrammi nädalas või 35% nädalas käideldud loomse toidu üldkogusest. Antud koguste hulka ei arvestata värsket liha, hakkliha, lihavalmistisi ega –tooteid.
  • teise jaekaubandusettevõttesse tarnitava värske liha, hakkliha, lihavalmististe ja -toodete kogus ei ületa 1500 kilogrammi nädalas või 30% nädalas käideldud värske liha üldkogusest.
  • eraelamus toidu käitleja võib tarnida teise jaekaubandusettevõttesse loomse toidu kogus ei ületa 100 kg nädalas ega 35% nädalas töödeldud loomse toidu üldkogusest;

Kohaliku ulatusega- tarnimine sama ettevõtja  jaekaubandusettevõttesse või üksnes teisejaekaubandusega tegeleva ettevõtja ettevõttesse, mis asub Eestis kuni 300 km kaugusel ettevõttest, millest loomset toitu tarnitakse

Piiratud – puudutab ettevõtte majanduslikke näitajaid

Avalikul üritusel toidu müüjate ja valmistajate puhul on tegemist ajutise ja/või teisaldatava ettevõttega ning see on tegevus, millest tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada.

Selleks tuleb esitada majandustegevusteade piirkondlikule esindusele:

  • ajutisest jaekaubandusest/toitlustamisest tuleb teavitada seda keskust, kus tegevus toimub;
  • teisaldatavast jaekaubandusest/toitlustamisest tuleb teavitada keskust, kus asub ettevõtte juriidiline aadress.

Rohkem infot tegevuse teavitamise ning erandite kohta, mil majandustegevusteadet esitada ei tule, on leitav siit.

Teavitada ei ole vaja, kui:

  • toimub eraisiku poolt juhuslik (ei viita teatavale jätkuvusele ning organiseeritusele) toidu valmistamine, ladustamine ja pakkumine;
  • eraisik tegeleb toidu valmistamise, ladustamise ja pakkumisega kohalikul kogukonnaüritusel (nt kodukohvikute päevad, külapäevad, -laadad, kooli- ja kirikulaadad, heategevusüritused).  Linnapäevad ja linnaosapäevad siia alla ei kuulu, kuna sinna on üldjuhul kaasatud ka suuremas hulgas mittekohalikke toidu valmistajaid/toidu müüjaid. Ka kohvikutepäevad ei kuulu kohaliku kogukonnaürituse alla, kuna tegemist on üldjuhul suurema osavõtjaskonnaga üritusega, kuhu on samuti kaasatud mittekohalikke toidu müüjaid.

Selliseid isikuid ei peeta „ettevõtjaks“ ning seega ei kohaldata nende suhtes ka hügieeni käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktide nõudeid.

Juhul kui teisaldavat ettevõtet kasutatakse eritemperatuuri vajava toidu käitlemise eesmärgil püsivalt ühel müügialal aastaringselt, loetakse selline ettevõte paikseks ning see peab omama tegevusluba.

Avalikul üritusel oma kodus valmistatud toidu turustamiseks peab käitleja olema teavitatud ka kui eraelamus toidu valmistaja.

Ajutine jaekaubandus, toitlustamine

Toidu müük/valmistamine kestab kuni 3 kuud

  • toidu müük/valmistamine toimub ühel müügialal
  • teavitada tuleb igast üritusest eraldi
  • teavitamisel tuleb märkida tegevuse alustamise ning lõpetamise kuupäevad
  • kui ettevõte soovib pärast 3 kuud jätkata oma tegevust või tegutseda periooditi samal müügialal (nt suveperioodil avatud turismitalud, hotellid, maakauplused jms), siis sel juhul ei loeta ettevõtte tegevust ajutiseks. Ettevõtet loetakse tavaliseks jaekaubandusega/toitlustamisega tegelevaks ettevõtteks

Teisaldatav jaekaubandus, toitlustamine

On liigutatav (kokku pandav, lahti võetav, ühest kohast teise viidav) käitlemisüksus (müügivagun, järelhaagis, telkkatus jm)

  • teavitada tuleb üks kord tegevuse alustamisel ettevõtte juriidilise aadressi järgi
  • teavitada tuleb igast käitlemisüksusest 
  • teavitamisel tuleb märkida ainult tegutsemise alguse kuupäev
  • juhul, kui teisaldavat ettevõtet kasutatakse toidu käitlemise eesmärgil püsivalt ühel müügialal aastaringselt, loetakse selline ettevõte paikseks ning  toidukäitleja peab esitama toitlustusettevõtte/ jaekaubandusettevõtte majandustegevusteate/ tegevusloa taotluse

Mida meeles pidada, kui minna avalikule üritusele toitu müüma ja/või valmistama

  • Kõik, kes avalikul üritusel toitu müüvad ja/või valmistavad, peavad oma tegevusest olema eelnevalt Põllumajandus- ja Toiduametit teavitanud;
  • Igal toidukäitlejal tuleb koostada enesekontrolliplaan ning seda tuleb hoida kättesaadavana igal üritusel, millest osa võetakse. 
  • Kauplejad peavad tagama toidu jälgitavuse (sh peavad kaasas olema saatelehed). Juhul kui PTA tuvastab müügilt tõendamata päritoluga toidu, siis loetakse see ohtlikuks ning selline toit tuleb müügilt eemaldada;
  • Toidu säilitamine peab toimuma ettenähtud temperatuuridel. Juhul kui PTA tuvastab temperatuurinõuete rikkumise, siis loetakse see toit ohtlikuks ning selline toit tuleb müügilt eemaldada;
  • Tarbijaid tuleb teavitada toidus sisalduvatest allergeenidest. Töötajad peavad teadma, kuidas vastata küsimustele toidu koostise ja võimaliku allergeenidega saastumise kohta.
  • Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed peavad olema mõeldud toiduga kokkupuutumiseks:
  • Kõigil toiduga kokkupuutuvatel töötajatel peavad olema teadmised toiduhügieenist ja -ohutusest ning nad peavad olema läbinud toiduhügieenikoolituse;
  • Kõigil toiduga kokkupuutuvatel töötajatel peab olema tervisetõend;
  • Toidu  käitlemisel  kasutatav vesi peab vastama joogivee  nõuetele;
  • Täiendavad nõuded alkoholi müügi kohta on jaotises alkoholi müük;
  • Juhul kui esitatud majandustegevusteates on andmed muutunud tuleb vastavatest muudatustest hiljemalt viie tööpäeva jooksul PTAle teada anda. Kui otsustatakse loobuda toidu käitlemisest teisaldatavas ettevõttes, kas teatud tähtajani või lõplikult, siis peab sellest samuti PTAd teavitama;
  • Juhul, kui teisaldavat ettevõtet tahetakse hakata kasutatakse toidu käitlemise eesmärgil püsivalt ühel müügialal aastaringselt, loetakse selline ettevõte paikseks ning  toidukäitleja peab esitama toitlustusettevõtte/ jaekaubandusettevõtte majandustegevusteate/ tegevusloa taotluse.

Toitlustamine on toidu valmistamine ja turustamine otse tarbijale (sh toidu tasuta üleandmine). Toitlustamise alla kuuluvad näiteks toidu valmistamine, taaskuumutamine ja serveerimine (sh kaasamüük) kohvikus, restoranis, koolis, haiglas jne.
Nendeks tegevusteks on vaja kas tegevusluba või tuleb tegevusest teavitada ehk esitada majandustegevusteade.

Teavitamine

  • Toitlustamine, välja arvatud toitlustamine või toitlustusteenuse osutamine koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses, kinnipidamisasutuses ning Kaitseväes (teavitamise alla kuulub ka toitlustamine lastehoius)
  • Toitlustamine ajutises käitlemiskohas
  • Toitlustamine teisaldatavas vahendis või kohas

Teavitada ei ole vaja, kui toimub toidu juhuslik (ei viita teatavale jätkuvusele ning organiseeritusele) valmistamine, ladustamine ja pakkumine eraisikute poolt (nt kooli- ja kirikulaadad, heategevusüritused). Sellist isikut ei peeta „ettevõtjaks“ ning seega ei kohaldata tema suhtes ka hügieeni käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktide nõudeid.

Tegevusluba

  • Toitlustamine koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses, kinnipidamisasutuses ning Kaitseväes
  • Toitlustusteenuse osutamine koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses, kinnipidamisasutuses ning Kaitseväes

Meelespea

  • Toidu jälgitavus peab olema tagatud
  • Toidu säilitamine peab toimuma ettenähtud temperatuuridel
  • Toidukäitlejad, kes valmistavad valmistoitu, mis võib olla rahvatervisele ohtlik Listeria monocytogenes’e bakterite tõttu, võtavad proovivõtukava osana töötlemisaladelt ja seadmetelt proove Listeria monocytogenes’e analüüsideks;
  • Toidu  käitlemise  ettevõte  peab  olema  varustatud  piisava  hulga  joogivee  nõuetele  vastava veega;
  • Tarbijaid tuleb teavitada toidus sisalduvatest allergeenidest. Töötajad peavad teadma, kuidas vastata küsimustele toidu koostise ja võimaliku allergeenidega saastumise kohta
  • Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed peavad olema mõeldud toiduga kokkupuutumiseks
  • Kõigil toiduga kokkupuutuvatel töötajatel peavad olema teadmised toiduhügieenist ja -ohutusest ning nad peavad olema läbinud toiduhügieenikoolituse
  • Kõigil toiduga kokkupuutuvatel töötajatel peab olema tervisetõend
  • Täiendavad nõuded alkoholi müügi kohta on jaotises alkoholi müük;
  • Kui soovite minna avalikule üritusele toitlustama / toitu müüma tuleb sellest Põllumajandus- ja Toiduametit (PTA) eelnevalt eraldi teavitada.
  • Juhul kui esitatud majandustegevusteates või tegevusloa taotlusel on andmed muutunud tuleb vastavatest muudatustest hiljemalt viie tööpäeva jooksul PTA-le teada anda. Kui otsustatakse loobuda toidu käitlemisest teisaldatavas ettevõttes, kas teatud tähtajani või lõplikult, siis peab sellest samuti PTA-d teavitama.

Toidu hulgimüügi ja vahendamise all peetakse silmas toidu müüki ja vahendamist peamiselt käitlejalt käitlejale (juriidiliste isikute vahel). Peamised hulgimüügina käsitletavad tegevused on toidu ladustamine (sh ladustamisteenuse pakkumine), pakendamine, müük ja vahendamine.

Alustamaks tegevust hulgimüügi valdkonnas on vaja esitada majandustegevusteade või taotleda tegevusluba.

Teavitust nõudvad tegevused:

  • Toidu vahendamine
  • Toa- ja eritemperatuuril hoitava toidu müük
  • Toa- ja eritemperatuuril hoitava toidu ladustamine
  • Toidu pakendamine (mitteloomne ja liittoit)
  • Toidu külmutamine (mitteloomne ja liittoit)

Tegevusluba nõudvad tegevused:

  • Toidu külmutamine (loomne toit)
  • Toidu pakendamine (loomne toit)

E-kaubandus ja kaugmüük on oma olemuselt jaemüük, mis erineb tavaliselt jaemüügist selle poolest, et tarbija ja müüja ei ole ostu-müügi hetkel samas kohas.

E-kaubanduse ja kaugmüügi alla kuuluvad näiteks järgmised müügikanalid:

  • veebipoed
  • ostu-müügi portaalid
  • telefonimüük
  • sotsiaalmeedia (nt Facebook)
  • ostukataloogid
  • ajalehed, ajakirjad, reklaamlehed

Erinõudeid toidu müügile e-kaubanduses ja kaugmüügi teel ei ole ning seetõttu rakenduvad kõik asjakohased nõuded, mis toidu käitlemisele on kehtestatud.

01.04.2021 kehtima hakanud Maaeluministri määrus nr 19 annab võimaluse paindlike hügieeninõuete rakendamiseks jaekaubandusettevõtetes, kus käideldakse loomset toitu ning seda tarnitakse sama ettevõtja jaekaubandusettevõttele või üksnes teise jaekaubandusega tegelevale ettevõtja ettevõttele ning tegevus on kohaliku ulatusega ja marginaalne.

Antud määruse kohaselt kohaldub siis jaekaubandusettevõttele Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EÜ) määruses nr 852/2004 toodud nõuded juhul kui loomse toidu käitlemisel on täidetud järgmised tingimused:

  • tarnimine on kohaliku ulatusega
    • tarnimine sama ettevõtja jaekaubandusettevõttesse, mis asub Eestis kuni 300 kilomeetri kaugusel ettevõttest, millest loomset toitu tarnitakse
    • või üksnes teisele jaekaubandusega tegeleva ettevõtja ettevõttese, mis asub Eestis kuni 300 kilomeetri kaugusel ettevõttest, millest loomset toitu tarnitakse
  • teise jaekaubandusettevõttesse (sh sama ettevõtja jaekaubandusettevõttesse) tarnitavad loomse toidu  kogused on marginaalsed
    • loomse toidu tarnimine ei ületa 2000 kilogrammi nädalas või 35% nädalas käideldud loomse toidu üldkogusest. Antud koguste hulka ei arvestata värsket liha, hakkliha, lihavalmistisi ega –tooteid
    • tarnitava värske liha, hakkliha, lihavalmististe ja -toodete kogus ei ületa 1500 kilogrammi nädalas või 30% nädalas käideldud värske liha üldkogusest
    • eraelamus toidu käitleja võib teise jaekaubandusettevõttesse turustada loomset toitu kuni 100 kilogrammi ja 35%  nädalas käideldud loomse toidu üldkogusest. Teiseks jaekaubandusettevõtteks, kellele loomset toitu tarnitakse, loetakse ka enda müügiletti laadal, teisaldatavat vahendit/kohta, lisaks kauplusele või toitlustusettevõttele.

Juhul kui eelnimetatud tingimused on täidetud, siis antud tegevuse puhul tuleb ametit teavitada.

Kui ettevõtte tegevus ei kuulu ülal toodud tingimuste alla, siis rakenduvad hügieeninõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 853/2004 ning tegevuseks on vaja tegevusluba.

Hakkliha ja lihavalmistisi tootvates ettevõtetes on mikrobioloogiliste proovide võtmine reguleeritud komisjoni määrusega (EL) nr 2073/2005, toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta.

Hakkliha ja lihavalmistisi tootvates ettevõtetes tuleb võtta proove hakklihast ja lihavalmististest.

NB! Proovivõtul tuleb järgida viie osaproovi võtmise nõuet (st üks esinduslik proov koosneb viiest osaproovist).

Proovivõtu sagedus on üks kord nädalas. Iga nädal peab muutma proovide võtmise päeva, et tagada proovivõtmine kõigil nädalapäevadel.

Hakkliha ja lihavalmististe proovide võtmisel E. coli ja aeroobsete mikroorganismide kolooniate arvu analüüsideks võib kontrollimise sagedust vähendada kahe korrani kuus, kui kuuel järjestikusel nädalal on saadud rahuldavad tulemused.

Hakkliha ja lihavalmististe proovide võtmisel Salmonella analüüsideks võib sagedust vähendada kahele korrale kuus, kui kolmekümnel järjestikusel nädalal on saadud rahuldavad tulemused.

Põllumajandus- ja Toiduamet annab võimaluse vähendada väikese tootmismahuga jaekaubandusettevõttel eespool kirjeldatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2073/2005 sätestatud proovivõtu sagedust ning sätestab järgmised proovivõtu sagedused:

Hakklihast, v.a toorelt söömiseks ettenähtud hakklihast, proovivõtu sagedus vastavalt nädala tootmismahule:

  • kuni 15 kg – vabastatud proovivõtmise nõudest
  • 16-75 kg – 1 proovivõtt aastas;
  • 76-150 kg – 2 proovivõttu aastas;
  • 151-1000 kg – 1 proovivõtt kolme kuu jooksul;
  • 1001-2000 kg – 2 proovivõttu kolme kuu jooksul.

Lihavalmististest proovivõtu sagedus vastavalt nädala tootmismahule:

  • kuni 15 kg – vabastatud proovivõtmise nõudest
  • 16-75 kg – 1 proovivõtt aastas;
  • 76-150 kg – 2 proovivõttu aastas;
  • 151-1000 kg – 1 proovivõtt kolme kuu jooksul;
  • 1001-2000 kg – 2 proovivõttu kolme kuu jooksul.

Kui ettevõtte tootmismahud ületavad eespool näidatud tootmismahtusid, tuleb ettevõttes proove võtta vastavalt määruses 2073/2005 sätestatud proovivõtu sagedusele.

Tootmismahtude arvutamine toimub reaalselt ettevõttes toimunud hakkliha, lihavalmististe valmistamise perioodi alusel. Kui ettevõte valmistab lihavalmistisi aastas näiteks üksnes 12 nädalat (3 kuud), siis nädala tootmismahu arvutamise aluseks võetakse 12 nädalat, mitte 52 (aasta) nädalat.

Hakkliha tuleb uurida alljärgnevatele mikrobioloogilistele näitajatele:

  • aeroobsete mikroorganismide arv (NB! Seda kriteeriumi ei kohaldata jaemüügietapis toodetud hakkliha suhtes, kui toote kõlblikkusaeg on alla 24 tunni);
  • E. coli;
  • Salmonella

Lihavalmistisi tuleb uurida alljärgnevatele mikrobioloogilistele näitajatele:

  • E. coli;
  • Salmonella.

Hulgi- ja jaekaubanduse ning toitlustusettevõte peab alkoholi müügi korral oma tegevusest Põllumajandus- ja Toiduametit (PTA) teavitama. Majandustegevusteade tuleb esitada enne käitlemise alustamist nii vahendajatelt alkoholi ostmise kui ise maaletoomise korral.
Lisaks peab alkoholi müügiga tegelemiseks esitama majandustegevusteate ka majandustegevuse registrisse , v.a. müügiks avalikul üritusel.

Müüdav alkohol peab olema kantud ka riiklikusse alkoholiregistrisse. Iga maaletooja peab ise alkoholi oma nimel registrisse kandma, olenemata sellest, et sama toode on juba mõne teise ettevõtte poolt registrisse kantud. Eestis toodetud alkohol peab olema registrisse kantud tootja poolt.

Alkohoolse joogi müük on lubatud vaid alkoholiseaduse § 21 lõikes 1 sätestatud saatedokumendi olemasolul.
Saatedokumendil peab kindlasti olema märgitud alkoholi liik, nimi, tootja, müügipakendi maht, etanoolisisaldus, tootjapoolne partii tähistus, kusjuures partii numbri ja aastakäigu samaaegsel kasutamisel peavad olema märgitud mõlemad tähistused ja käideldava alkoholi registrikande number. NB! Kassatšekk ei ole nõuetekohane saatedokument.

Jaemüük e-kaubanduses on lubatud majandustegevuse registri andmetes märgitud ettevõtja kaupluse või toitlustusettevõtte kaudu.

Toitlustusettevõttes on kohapeal võimalik alkoholiseaduse kohaselt valmistada alkoholisegu (alkoholikokteili).
Alkoholisegu  on jook, mis koosneb kahest või enamast komponendist, millest vähemalt üks on alkohoolne jook. Selle valmistamine on lubatud ainult juhul, kui tarbija esitab sellekohase tellimuse müügikohas, kus toimub alkohoolse joogi müük kohapeal tarbimiseks.
Kui aga soovitakse valmistada õlu, majanapse (kääritatud alkohoolseid jooke) vms alkohoolseid jooke ehk enam pole tegu alkoholisegu valmistamisega, siis sellise alkohoolse joogi valmistamist loetakse alkoholiseaduse kohaselt alkoholi tootmiseks ning toitlustuskohale kohalduvad mh alkoholi tootjale kohalduvad nõuded (sh on vajalik aktsiisilao tegevusluba Maksu- ja Tolliametilt ja alkohol tuleb kanda alkoholiregistrisse).
Alkoholisegu valmistamisega ei ole tegu ka juhul, kui nt alkoholikokteil toitlustusettevõttes valmistatakse kaasamüügi eesmärgil.

Vaadiõlut (ka vaadiveini) võib (alkoholi)kaupluses või toitlustusettevõttes lahtiselt kliendile kaasa müüa, kuid peavad olema täidetud teatud tingimused:
-  Õllevaat (vaadi õlu) peab olema kantud alkoholiregistrisse. 
- Õlut tohib vaadist ümber villida puhtasse taarasse ainult kliendi tellimusel tema juuresolekul. Eelnevalt ei tohi pudeleid valmis villida, sellist tegevust loetakse tootmiseks ning sellega kaasnevad lisanõuded (mh MTAlt tuleb kauplusel taotleda aktsiisilao tegevusluba, pudelid tuleb kanda alkoholiregistrisse).
- Kaasamüügi taarale ei tohiks lisada märgistust, va triipkoodi ja pakendi tagatisraha suuruse märki. Kui lisatakse täismärgistus (tootja, kangus, maht jne), siis alkoholiseaduse § 5 lg 1 kohaselt oleks tegu juba alkohoolse joogi tarbijapakendiga ehk müügipakendiga, mis vahetult ümbritseb tarbijale üle antavat alkohoolset jooki. Tarbijapakendis olev õlu tuleks kanda ka alkoholiregistrisse. Sellisel juhul oleks tegu ka tootmisega ning ettevõttele kehtivad alkoholi tootmisettevõttele kehtestatud nõuded. 

Müügipakendisse pakendamata toidu, sh alkoholi toidualase teabe esitamise nõuded

Kui soovitakse ise kodus valmistada mõne ürituse jaoks (laadad, kodukohvikute päevad jms) kaubanduslikul eesmärgil õlut või kääritatud alkohoolseid jooke, siis peab selleks eelnevalt taotlema Maksu- ja Tolliametilt aktsiisilao tegevusloa, PTAd teatud juhtudel teavitama ning valmiv alkohoolne jook tuleb kanda ka riiklikusse alkoholiregistrisse. Üritusel peab kaasas olema nõuetekohane saatedokument.

Kontakt

Marii-Heleen Juks

Peaspetsialist- e-kaubandus, kaugmüük

Triinu Allika

Peaspetsialist- jaekaubandus, eraelamus toidu valmistamine

Keidi Leppik

Peaspetsialist- toitlustamine, avalikud üritused

Viimati uuendatud 22.06.2021