Toodetavad ja turustatavad taimed peavad olema vabad karantiinsetest ja reguleeritud mittekarantiinsetest taimekahjustajatest.
- Karantiinne taimekahjustaja on taimekahjustaja, mis on taimedele eriti ohtlik ning võib põhjustada suurt majanduslikku, keskkonna või sotsiaalset kahju. Karantiinsete taimekahjustajate loetelus on taimekahjustajad, mida Euroopa Liidu territooriumil ei esine või on nende esinemine väga piiratud, nende avastamisel on vaja võtta kasutusele tõrjemeetmed, et nende edasist levikut takistada.
Prioriteetseks taimekahjustajaks nimetatakse karantiinset taimekahjustajat, mille potentsiaalne majanduslik, sotsiaalne või keskkonnamõju on Euroopa Liidu territooriumile eriti tugev. Prioriteetsete taimekahjustajate nimekiri on kehtestatud Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega 2019/1702.
Prioriteetsete taimekahjustajate suhtes tuleb avalikkust teavitada, läbi viia iga-aastaseid seireid, koostada situatsiooniplaane ning mängida need läbi simulatsiooniõppustel. - Kaitstava piirkonna karantiinne taimekahjustaja on taimekahjustaja, mille suhtes on vaja tõrjemeetmeid kasutusele võtta üksnes Euroopa Liidu ühe või mitme osa territooriumil.
Kaitstav piirkond on Euroopa Komisjoni poolt määratud piirkond, kus ohtlik taimekahjustaja ei ole kohastunud ega esine, kuid kus on oht selle levimiseks soodsate ökoloogiliste tingimuste või teatud põllu- ja metsakultuuride tõttu ning mille suhtes on vaja tõrjemeetmeid kasutusele võtta üksnes ELi ühe või mitme osa territooriumil.
- Eesti on tunnistatud kaitstavaks piirkonnaks ühe taimekahjustaja, viljapuu-bakterpõletiku tekitaja Erwinia amylovora, suhtes.
-
Reguleeritud mittekarantiinsed taimekahjustajad (RNQP - Regulated Non-Quarantine Pests) on taimekahjustajad, mis ei ole liidu karantiinsed taimekahjustajad, kuid mis on taimeliikide põhiselt reguleeritud istutamiseks ettenähtud taimedel.
RNQP-d levivad peamiselt konkreetsete istutamiseks ettenähtud taimede kaudu, ning nende esinemine istutamiseks ettenähtud taimedel avaldab vastuvõetamatut majanduslikku mõju nende taimede kavandatud kasutusviisile.
Reguleeritud taimekahjustajad
- Karantiinsed taimekahjustajad
- American plum line pattern virus (APLPV)
- Anisogramma anomala
- Anoplophora chinensis - Hiina sikk
- Anoplophora glabripennis - Aasia sikk
- Aromia bungii
- Arrhenodes minutus
- Cherry rasp leaf virus
- Chrysomyxa arctostaphyli
- Conotrachelus nenuphar
- Fusarium circinatum
- Lopholeucaspis japonica
- Monochamus spp.
- Neofusicoccum laricinum
- Oligonychus perditus
- Phyllosticta solitaria
- Phytophthora ramorum - Tamme-äkksurm (EL-i välised isolaadid)
- Polygraphus proximus
- Popillia japonica - Jaapani põrnikas
- Pseudopityophthorus minutissimus
- Pseudopityophthorus pruinosus
- Rhagoletis pomonella
- Sphaerulina musiva
- Stegophora ulmea
- Xylella fastidiosa
- Reguleeritud mittekarantiinsed taimekahjustajad (RNQP)
- Karantiinsed taimekahjustajad
- Acrobasis pirivorella
- American plum line pattern virus (APLPV)
- Anoplophora chinensis - Hiina sikk
- Anthonomus quadrigibbus
- Apiosporina morbosa
- Aromia bungii
- Botryosphaeria kuwatsukai
- Carposina sasakii - Virsikumähkur
- Cherry rasp leaf virus
- Conotrachelus nenuphar
- Euphranta japonica
- Grapholita spp.
- Phyllosticta solitaria
- Popillia japonica - Jaapani põrnikas
- Rhagoletis spp.
- Rhagoletis pomonella
- Saperda candida
- Xylella fastidiosa
- Reguleeritud mittekarantiinsed taimekahjustajad (RNQP)
- Karantiinsed taimekahjustajad
- Anthonomus bisignifer
- Anthonomus signatus
- Euphranta canadensis
- Grapholita packardi
- Popillia japonica - Jaapani põrnikas
- Rhagoletis spp.
- Xylella fastidiosa
- Xyphon fulgidum
- Reguleeritud mittekarantiinsed taimekahjustajad (RNQP)
- Karantiinsed taimekahjustajad
- Bursaphelenchus xylophilus - Männi-laguuss
- Chrysomyxa arctostaphyli
- Dendrolimus sibiricus - Siberi kedrik
- Fusarium circinatum
- Mycodiella laricis-leptolepidis
- Neofusicoccum laricinum
- Oligonychus perditus
- Phytophthora ramorum - Tamme-äkksurm (EL-i välised isolaadid)
- Polygraphus proximus
- Stegophora ulmea
- Xylella fastidiosa
- Reguleeritud mittekarantiinsed taimekahjustajad (RNQP)
- Karantiinsed taimekahjustajad
- Agrilus anxius
- Agrilus planipennis - Saare-salehundlane
- Anisogramma anomala
- Anoplophora chinensis - Hiina sikk
- Anoplophora glabripennis - Aasia sikk
- Aromia bungii
- Arrhenodes minutus
- Bretziella fagacearum
- Choristoneura spp. (EL-i välised populatioonid)
- Lopholeucaspis japonica
- Melampsora medusae - Papli leherooste
- Phytophthora ramorum - Tamme-äkksurm (EL-i välised isolaadid)
- Popillia japonica - Jaapani põrnikas
- Sphaerulina musiva
- Xylella fastidiosa
- Karantiinsed taimekahjustajad
- Andean potato latent virus (APLV)
- Clavibacter sepedonicus - Kartuli-ringmädanik
- Globodera spp. - Kollane ja valkjas kartuli-kiduuss
- Meloidogyne chitwoodi ja fallax
- Nacobbus aberrans
- Phoma andina
- Premnotrypes spp.
- Puccinia pittieriana
- Ralstonia solanacearum - Kartuli-pruunbaktermädanik
- Septoria malagutii
- Synchytrium endobioticum - Kartulivähk
- Tecia solanivora
- Thecaphora solani
- Karantiinsed taimekahjustajad
- Beet curly top virus (BCTV)
- Curtobacterium flaccumfaciens pv. flaccumfaciens
- Popillia japonica - Jaapani põrnikas
- Spodoptera frugiperda
- Tomato mild mottle virus (ToMoV)
- Zeugodacus cucurbitae
- Reguleeritud mittekarantiinsed taimekahjustajad (RNQP)
- Baklažaan
- Laugud (Allium)
- Spargel
- Tomat ja paprika
- Karantiinsed taimekahjustajad
- Bemisia tabaci - Tubakakarilane (EL-i välised populatsioonid)
- Chrysanthemum stem necrosis orthotospovirus (CSNV)
- Eotetranychus lewisi
- Fusarium circinatum
- Keiferia lycopersicella
- Liriomyzae sativae
- Nemorimyza maculosa
- Phytophthora ramorum - Tamme-äkksurm (EL-i välised isolaadid)
- Spodoptera eridania
- Spodoptera frugiperda
- Spodoptera litura
- Stegophora ulmea
- Thrips palmi
- Tomato leaf curl New Delhi virus (ToLCNDV) - Tomati keerdlehisuse New Delhi viirus
- Tomato mild mottle virus (ToMoV)
- Xylella fastidiosa
- Xyphon fulgidum
- Reguleeritud mittekarantiinsed taimekahjustajad (RNQP)
- Karantiinsed taimekahjustajad
- Bemisia tabaci - Tubakakarilane (EL-i välised populatsioonid)
- Ceratitis rosa
- Cowpea mild mottle virus
- Dacus ciliatus
- Heliothis zea
- Keiferia lycopersicella
- Liriomyzae sativae
- Nemorimyza maculosa
- Neoleucinodes elegantalis
- Neoceratitis cyanescens
- Puccinia pittieriana
- Spodoptera eridania
- Spodoptera litura
- Thrips palmi - Palmi ripslane
- Tomato brown rugose fruit virus (ToBRFV)
- Tomato leaf curl New Delhi virus - Tomati keerdlehisuse New Delhi viirus
- Tomato mild mottle virus (ToMoV)
- Tomato ringspot virus (ToRSV)
- Xylella fastidiosa
- Xyphon fulgidum
- Reguleeritud mittekarantiinsed taimekahjustajad (RNQP)
- Reguleeritud mittekarantiinsed taimekahjustajad (RNQP)
- Reguleeritud mittekarantiinsed taimekahjustajad (RNQP)
Viljapuu-bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste haigus, mida põhjustab bakter Erwinia amylovora. Seda haigust peetakse üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks maailmas.
Eesti on Euroopa Komisjoni poolt tunnistatud viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstavaks piirkonnaks. Kaitstava piirkonna staatus antakse riigile või piirkonnale, kus taimekahjustaja ei ole kohastunud ega levinud, kuid kus on oht selle levimiseks soodsate tingimuste tõttu.
Kaitstava piirkonna staatuse tõttu võib Eestisse tuua ja siin turustada üksnes selliseid õunapuu, pirnipuu, viirpuu, tuhkpuu jt viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid, mis on varustatud taimepassiga ning taimepassil märge "PZ ERWIAM" või "PZ Erwinia amylovora".
Viljapuu-bakterpõletiku olulisemad peremeestaimed
õunapuu | pirnipuu | pihlakas | tuhkpuu |
viirpuu | toompihlakas | ebaküdoonia | küdoonia |
Davidi fotiinia | villpööris | tuliastel | astelpihlakas |
Viljapuu-bakterpõletiku kahjustustunnused
Viljapuu-bakterpõletiku kahjustus sarnaneb tulekahjustusega – õied, lehed ja viljad muutuvad esmalt hallikasroheliseks, siis pruuniks, kuid ei varise. Tüvele ja okstele võivad tekkida koorehaavandid. Koor vajub veidi sisse, koorealune puit on punakas. Iseloomulikuks tunnuseks on piimvalge või kreemika bakterilima eritumine haigestunud taimeosadest. Väga tihti esineb viljapuu-bakterpõletiku puhul haigestunud võrsete tippude kõverdumine 180° allapoole ehk nn. karjusekepi sümptom. PILTE viljapuu-bakterpõletiku kahjustustest.
Viljapuu-bakterpõletiku kahtluse korral võtke ühendust Põllumajandus- ja toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna või meie regioonide esinduste taimetervise spetsialistidega !
Saare-salehundlane on Kaug-Idast pärit saarepuid ohustav taimekahjustaja, kes on levinud Eesti piirile väga lähedale Peterburi linna. Saare-salehundlase seiret tehakse Eestis alates 2015. aastast. 2021. aastal keskendutakse seirega põhiliselt Narva linnale ja Ida-Viru maakonnale.
Rohkem infot saare-salehundlase kohta leiate SIIT.
Ohtlike taimekahjustajate seired
Taimetervise infokiri "Terve taim", 02/2023 (02)
Infokirja eesmärk on koondada taimetervist käsitlev teave ja juba ilmunud kajastused ühte kohta ning pakkuda olulist infot ka PTA taimetervise registris olevatele ettevõtjatele.
Infokirjas käsitleme taimekahjustajaid, nende seiret ja tõrjet nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus, anname eelinfot taimetervise valdkonda reguleerivate õigusaktide muudatustest, jagame soovitusi ohtlike taimekahjustajate leviku ennetamiseks ja peatamiseks ning lisaks kirjutame paljust muustki põnevast.
- Loe infokirja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel,
- või trükiversiooni (.pdf) .
Viimati uuendatud 12.03.2024