Taimekahjustajad

Nii Euroopas kui kogu maailmas on levinud mitmed taimehaigused ja –kahjustajad, mille levikut saame teadliku tegutsemisega piirata või ära hoida.

Toodetavad ja turustatavad taimed peavad olema vabad karantiinsetest ja reguleeritud mittekarantiinsetest taimekahjustajatest.

  • Karantiinne taimekahjustaja on taimekahjustaja, mis on taimedele eriti ohtlik ning võib põhjustada suurt majanduslikku, keskkonna või sotsiaalset kahju. Karantiinsete taimekahjustajate loetelus on taimekahjustajad, mida Euroopa Liidu territooriumil ei esine või on nende esinemine väga piiratud, nende avastamisel on vaja võtta kasutusele tõrjemeetmed, et nende edasist levikut takistada.                                                                    

    Prioriteetseks taimekahjustajaks nimetatakse karantiinset taimekahjustajat, mille potentsiaalne majanduslik, sotsiaalne või keskkonnamõju on Euroopa Liidu territooriumile eriti tugev. Prioriteetsete taimekahjustajate nimekiri on kehtestatud Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega 2019/1702.

    Prioriteetsete taimekahjustajate suhtes  tuleb avalikkust teavitada, läbi viia iga-aastaseid seireid, koostada situatsiooniplaane ning mängida need läbi simulatsiooniõppustel.
  • Kaitstava piirkonna karantiinne taimekahjustaja on taimekahjustaja, mille suhtes on vaja tõrjemeetmeid kasutusele võtta üksnes Euroopa Liidu ühe või mitme osa territooriumil.

    Kaitstav piirkond on Euroopa Komisjoni poolt määratud piirkond, kus ohtlik taimekahjustaja ei ole kohastunud ega esine, kuid kus on oht selle levimiseks soodsate ökoloogiliste tingimuste või teatud põllu- ja metsakultuuride tõttu ning mille suhtes on vaja tõrjemeetmeid kasutusele võtta üksnes ELi ühe või mitme osa territooriumil.
     
    • Eesti on tunnistatud kaitstavaks piirkonnaks  ühe taimekahjustaja, viljapuu-bakterpõletiku tekitaja Erwinia amylovora, suhtes.
  • Reguleeritud mittekarantiinsed taimekahjustajad (RNQPRegulated Non-Quarantine Pests) on taimekahjustajad, mis ei ole liidu karantiinsed taimekahjustajad, kuid mis on taimeliikide põhiselt reguleeritud istutamiseks ettenähtud taimedel.
    RNQP-d levivad peamiselt konkreetsete istutamiseks ettenähtud taimede kaudu, ning nende esinemine istutamiseks ettenähtud taimedel avaldab vastuvõetamatut majanduslikku mõju nende taimede kavandatud kasutusviisile.

Reguleeritud taimekahjustajad

Viljapuu-bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste haigus, mida põhjustab bakter Erwinia amylovora. Seda haigust peetakse üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks maailmas.

Eesti on Euroopa Komisjoni poolt tunnistatud viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstavaks piirkonnaks. Kaitstava piirkonna staatus antakse riigile või piirkonnale, kus taimekahjustaja ei ole kohastunud ega levinud, kuid kus on oht selle levimiseks soodsate tingimuste tõttu.

Kaitstava piirkonna staatuse tõttu võib Eestisse tuua ja siin turustada üksnes selliseid õunapuu, pirnipuu, viirpuu, tuhkpuu jt viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid, mis on varustatud taimepassiga ning taimepassil märge "PZ ERWIAM" või "PZ Erwinia amylovora".

Viljapuu-bakterpõletiku olulisemad peremeestaimed
õunapuu pirnipuu pihlakas tuhkpuu
viirpuu toompihlakas ebaküdoonia küdoonia
Davidi fotiinia villpööris tuliastel astelpihlakas
Viljapuu-bakterpõletiku kahjustustunnused 

Viljapuu-bakterpõletiku kahjustus sarnaneb tulekahjustusega – õied, lehed ja viljad muutuvad esmalt hallikasroheliseks, siis pruuniks, kuid ei varise. Tüvele ja okstele võivad tekkida koorehaavandid. Koor vajub veidi sisse, koorealune puit on punakas. Iseloomulikuks tunnuseks on piimvalge või kreemika bakterilima eritumine haigestunud taimeosadest. Väga tihti esineb viljapuu-bakterpõletiku puhul haigestunud võrsete tippude kõverdumine 180° allapoole ehk nn. karjusekepi sümptom. PILTE viljapuu-bakterpõletiku kahjustustest.

Viljapuu-bakterpõletiku kahtluse korral võtke ühendust Põllumajandus- ja toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna või meie regioonide esinduste taimetervise spetsialistidega !
INFOVOLDIK - Viljapuu-bakterpõletik
INFOVOLDIK - Viljapuu-bakterpõletik
pta_taimepass_infovoldik
pta_taimepass_infovoldik


Saare-salehundlane on Kaug-Idast pärit saarepuid ohustav taimekahjustaja, kes on levinud Eesti piirile väga lähedale Peterburi linna. Saare-salehundlase seiret tehakse Eestis alates 2015. aastast. 2021. aastal keskendutakse seirega põhiliselt Narva linnale ja Ida-Viru maakonnale.

Rohkem infot saare-salehundlase kohta leiate SIIT.

Saare-salehundlane, plakat2
Saare-salehundlane, plakat2

Ohtlike taimekahjustajate seired

1 | 1

Taimetervise infokiri "Terve taim", 02/2023 (02)

Infokirja eesmärk on koondada taimetervist käsitlev teave ja juba ilmunud kajastused ühte kohta ning pakkuda olulist infot ka PTA taimetervise registris olevatele ettevõtjatele.

Infokirjas käsitleme taimekahjustajaid, nende seiret ja tõrjet nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus, anname eelinfot taimetervise valdkonda reguleerivate õigusaktide muudatustest, jagame soovitusi ohtlike taimekahjustajate leviku ennetamiseks ja peatamiseks ning lisaks kirjutame paljust muustki põnevast.

Viimati uuendatud 12.03.2024