Toidu märgistamine

Toidu märgistus on oluline info tarbijale teadliku valiku tegemiseks. Kohustuslik märgistusteave katab muu seas energia- ja toitainete sisalduse, koostisosad, säilimisaja ja -tingimused.

Toidualane teave on toitu käsitlev teave, mis tehakse tarbijale teatavaks järgmistel viisidel:

  • müügipakendil (müügipakendi märgistus);
  • lisamaterjaliga (nt info- või reklaamlehel);
  • muude vahenditega (nt teave toote/tootja kodulehel, teave e-poes või kataloogis, suuliselt antav teave toote esitlemisel jne).

Toidualase teabe eesmärk on anda tarbijale edasi olulist teavet teadliku valiku tegemiseks.

Toidualase teabe esitamist reguleerib määrus (EL) 1169/2011, mis rakendub toidualasele teabele üldiselt, sh müügipakendis toidu märgistusele.

Eestis turustatava toidu toidualane teave tuleb esitada eesti keeles (v.a kui teave on teises keeles või muul viisil esitatuna tarbijale arusaadav).

Toidualane teave peab olema täpne, selge ja tarbijale kergesti arusaadav.

Toidu märgistamine, esitlemine ja reklaamimine ei tohi:

  • eksitada tarbijat toidu iseloomulike tunnuste, omaduste või toime osas;
  • omistada toidule haigusi vältida aitavaid, leevendavaid või ravivaid omadusi (v.a looduslikud mineraalveed ja eritoiduks mõeldud toiduained, mille kohta on olemas erisätted).

Toidu märgistamise e-käsiraamat

Toidualase teabe esitamise ja toidu märgistamise nõudeid selgitav käsiraamat, mis sisaldab lisaks rakendust Koosta märgistus,  videoloenguid, juhendeid jm.

Toidu märgistamise infosüsteem

Kohustusliku märgistuse koostamise abivahend toidukäitlejale, mis hõlmab 87 toidugruppi (nt piimatooted, võiderasvad, pagaritooted, alkohoolsed joogid, toidulisandid jne).

Kohustuslik teave

Müügipakendil või märgistusel esitatavad kohustuslikud andmed on:

  • toidu nimetus;
  • koostisosade loetelu (algab sõnaga „Koostisosad“);
  • allergiat või talumatust põhjustavad ained, mis esitatakse koostisosade loetelus muudest koostisosadest trükikirjas eristuvana;
  • teatavate koostisosade või koostisosade gruppide kogus;
  • toidu netokogus;
  • minimaalse säilimisaja tähtpäev („Parim enne“/ “Parim enne … lõppu“) või tarvitamise tähtpäev („Kõlblik kuni“);
  • mis tahes eritingimused säilitamise ja/või kasutamise kohta;
  • toidukäitleja (valmistaja/tootja/pakendaja/müüja) nimi/ärinimi ja aadress; importimise korral toidu Euroopa Liitu importija nimi/ärinimi ja aadress;
  • päritoluriik või lähtekoht (kohustuslik teatud toitudel või juhul, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada);
  • kui toidu päritoluriik või lähtekoht on märgitud ja see ei ole sama mis toidu põhilisel koostisosal, tuleb lisada põhikoostisosa päritoluteave;
  • tarvitamisjuhis, kui ilma selleta oleks toidu asjakohasel viisil tarvitamine keeruline;
  • jookide puhul, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi, tegelik etanoolisisaldus mahuprotsentides;
  • toitumisalane teave.

Kohustuslik toidualane teave tuleb müügipakendil või pakendi külge kinnitatud märgistusel esitada:

  • silmatorkavas kohas hästi nähtavalt, selgesti loetavalt ja vajaduse korral kulumiskindlalt ning
  • kasutades kirja, mille tähemärgisuuruse x-kõrgus on 1,2 mm või suurem. Erandina on väikepakenditel või -mahutitel, mille suurima külje pindala on alla 80 cm2 , lubatud kasutada kirja x-kõrgusega vähemalt 0,9 mm.

Teatud kohustuslikud andmed – toidu nimetus, netokogus ja etanoolisisalduse mahuprotsent – tuleb esitada müügipakendil samas vaateväljas

Päritolu esitamine

Toidu päritoluriigiks on riik, kus toit on toodetud, kas kasvatatud või töödeldud-valmistatud

Toitumisalane teave

Toitumisalane teave annab tarbijale infot toidu energiasisalduse ja toitainete koguste kohta 

Toitumis- ja tervisealased väited

Toitumisalane väide on väide toidu toitaineliste omaduste, näiteks energia-, rasva- või vitamiinisisalduse kohta. Tervisealane väide annab mõista, et toidugrupi, toidu või selle koostisosa ja inimese tervise vahel on seos.

Allergeenid toidualase teabe esitamise ja toidu märgistamise tähenduses on kindel loetelu ainetest või toodetest.

Gluteeni sisaldavad teraviljad: nisu (nt speltanisu ja turaani nisu), rukis, oder, kaer või nende hübriidliinid ja neist valmistatud tooted

Nt: nisujahu, rukkilinnased, nisugluteen, odralinnaseekstrakt, kaerahelbed jne

Välja arvatud:

a) nisul põhinevad glükoosisiirupid, sealhulgas glükoos;

b) nisul põhinevad maltodekstriinid;

c) odral põhinevad glükoosisiirupid;

d) teraviljad, millest valmistatakse põllumajandusliku päritoluga destillaati, sealhulgas etüülalkoholi;

Piim ja sellest valmistatud tooted (sh laktoos)

Nt: piim, hapupiim, rõõskkoor, hapukoor, või, hapendatud pett, juust, kodujuust, jogurt, keefir, piimapulber, koorepulber, lõssipulber, kondenspiim jt

välja arvatud:

a) vadak, millest valmistatakse põllumajandusliku päritoluga destillaati, sealhulgas etüülalkoholi;

b) laktitool;

Munad ja neist valmistatud tooted
Kala ja sellest valmistatud tooted

välja arvatud:

a) kalaželatiin, mida kasutatakse vitamiinide või karotenoidipreparaatide kandjana;

b) kalaželatiin või kalaliim, mida kasutatakse selitusainena õlles ja veinis;

Koorikloomad ja neist valmistatud tooted

Nt: krevetid, garneelid, homaarid jt

Molluskid ja neist valmistatud tooted

Nt: kammkarbid jt

Maapähklid ja neist valmistatud tooted
Sojaoad ja neist valmistatud tooted

välja arvatud:

a) täielikult rafineeritud sojaõli ja -rasv;

b) sojaoast saadud looduslikult segatud tokoferoolid (E306), looduslik D-α-tokoferool, looduslik D-α-tokoferoolatsetaat, looduslik D-α-tokoferoolsuktsinaat;

c) sojaoast saadud taimsete õlide fütosteroolid ja fütosteroolestrid;

d) sojaoast saadud taimsete õlide steroolidest toodetud taimne stanoolester;

Pähklid, nimelt: mandlid (Amygdalus communis L.), sarapuupähklid (Corylus avellana), kreeka pähklid (Juglans regia), india pähklid ehk kašupähklid (Anacardium occidentale), pekaanipähklid (Carya illinoinensis (Wangenh.) K. Koch), brasiilia pähklid ehk parapähklid (Bertholletia excelsa), pistaatsiapähklid (Pistacia vera), makadaamiapähklid (Macadamia ternifolia) ja neist valmistatud tooted välja arvatud pähklid, millest valmistatakse põllumajandusliku päritoluga destillaati, sealhulgas etüülalkoholi;
Seller ja sellest valmistatud tooted
Sinep ja sellest valmistatud tooted
Seesamiseemned ja neist valmistatud tooted
Lupiin ja sellest valmistatud tooted
Vääveldioksiid ja sulfitid (lisaained E220 - E228) kontsentratsiooniga üle 10 mg/kg või 10 mg/l arvutatuna SO2 üldsisaldusena toodete suhtes, mis on tarvitusvalmis või mis muudetakse tarvitusvalmiks tootja juhendi kohaselt.

Müügipakendis toidul esitatakse allergeenid koostisosade loetelus, viidates selgesõnaliselt allergeeni nimetusele ja kasutades trükki, mis eristaks allergeenseid koostisosi selgelt teistest koostisosadest. Näiteks võib allergeenid esitada teise kirjatüübi või kirjastiiliga või teise taustavärviga jne.

Näide. Koostisosad: nisujahu, vesi, munakollane, pärm, sool, maitsetaimed ja vürtsid, sh seller.

NB! Gluteeni sisaldavate teraviljade korral tuleb eristuvana esitada tervilja liik (nt nisu või nisujahu vmt), mitte gluteen. Gluteeni esitamisel tuleb lisada teravilja liik, millest gluteen on saadud ja eristuvana märkida just tervilja liik, nt nisugluteen või gluteen nisust.

Kui ühest allergiat või talumatust põhjustavast ainest või tootest on saadud mitu koostisosa või abiainet, tuleb kõik need koostisosad eristuvana esitada. Allergeensete koostisosade suhtes ei kehti ka erandid, mil teatud aineid võib koostisosade loetelust välja jätta.

Erandid allergeenide esitamisel

  •     koostisosade loetelu puudumise korral esitatakse allergeen(id) sõnaga ”sisaldab”, millele järgneb allergeeni(de) nimetus. Sellisteks eranditeks on näiteks joogid etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi ja toidud, mille müügipakendi suurim külg on alla 10 cm2
  •     kui toidu nimetus osutab selgesõnaliselt allergeenile, siis ei ole selle allergeeni märkimine nõutud.

Teabe esitamine allergeenide võimaliku ja tahtmatu sisalduse kohta toidus (nt võimalikust ristsaastumisest tulenevalt tekstiga „võib sisaldada vähesel määral …“ vms) ei ole praegu reguleeritud. Millal sellesisulist lisateavet esitada ning millises sõnastuses, on eelkõige käitleja hinnata ja otsustada. Oluline on, et toit oleks ohutu ning lisateave ei eksitaks tarbijat.

Allergeenide esitamisest lahtise toidu müügil ja toitlustusettevõttes vaata pakendamata toidu teema alt.

Partii tähistamine

Toidupartii tähistus võimaldab määrata, millisest partiist toit pärineb. Toidupartii määrab ja tähistab pakendil tootja, töötleja, valmistaja, pakendaja või Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud müüja, kes seda toitu esimesena müüb.

Toidupartii tähistus esitatakse selgesti loetavalt, hästi nähtavalt ja kulumiskindlalt toidu müügipakendil. Toidupartii tähistusele eelneb täht „L”, välja arvatud muust teabest selgelt eristatava tähistuse puhul.

Müügipakendisse pakendamata toidu puhul kantakse toidupartii tähistus selgesti loetavalt, hästi nähtavalt ja kulumiskindlalt pakendile või mahutile. Kui pakendile või mahutile ei ole võimalik toidupartii tähistust kanda, siis märgitakse tähistus toiduga kaasas olevatele dokumentidele.

Toidupartii tähistuse esitamine ei ole vajalik:

  1.   kui toidu minimaalse säilimisaja tähtpäev „parim enne“ või tarvitamise tähtpäev „kõlblik kuni“ sisaldab kodeerimata kronoloogilises järjestuses vähemalt kuupäeva ja kuud;
  2.   üksikportsjonites jäätise puhul, mille toidupartii tähistus kantakse rühmapakendile;
  3.   kui toidu pakendi või mahuti suurima külje pindala on alla 10 ruutsentimeetri;
  4.   kui toit on tarbijale müümisel müügipakendisse pakendamata või kui toit pakendatakse müügikohas tarbija soovil või vahetult müügiks tarbija juuresolekuta.

Toidupartii tähistuse esitamine ei ole vajalik põllumajandussaaduste puhul, mis ettevõttest:

  1.   otse müüakse või antakse muul viisil üle ajutiseks ladustamiseks, töötlemiseks või pakendamiseks;
  2.   otse veetakse põllumajandustootjate organisatsioonile;
  3.   otse kogutakse viivitamatuks töötlemiseks.

Põllumajandusministri 28.11.2014 määrus nr 109 „Toidupartii tähistamise nõuded“

ID-tähis

Toiduohutuse seisukohalt on kohustuslik tagada toodete jälgitavus. Selleks on loomset päritolu toodete puhul kohustuslik kanda pakendile identifitseerimismärk.

Identifitseerimismärk peab olema loetav ja kustumatu, kergesti eristatavate tähtedega ning asetatud selgelt nähtavale kohale.

Märk peab sisaldama järgmist:

  •  ettevõtte asukohariigi nimi või lühend vastavalt ISO-standardile (Eesti puhul EE või EESTI);
  •  ettevõtte tunnusnumber;
  •  lühend CE, EC, EF, EG, EK, EO, EY, ES, EÜ, EK, EB, EZ või WE, kui märki kasutab Euroopa Liidus asuv ettevõte. Kui tooted on ELi imporditud, siis neid lühendeid ei kasutata.

Ovaal teeb märgist märgi.

Rohkem infot ID-tähise kohta leiate siit.

Kui tarbijale soovitakse anda teavet gluteeni puudumise kohta toidus või gluteenisisalduse vähendamisest toidus (nt toidu müügipakendi märgistusel, toitlustusasutuse menüüs, toote kodulehel, reklaamis jm), siis seda tehakse üksnes väljenditega „gluteenivaba“ või „väga väikese gluteenisisaldusega“ ja arvestades allpool toodud tingimusi.

Nimetatud väljendeid ei asendata muude samatähenduslike väljenditega. Näiteks väljendit „gluteenivaba“ ei asendata väljendiga "ei sisalda gluteeni", väljendit „väga väikese gluteenisisaldusega“ ei asendata väljendiga "vähendatud gluteenisisaldusega" vms.

Väljendid „gluteenivaba“ ja „väga väikese gluteenisisaldusega“ ei ole käsitletavad toitumisalase väitena, vaid tarbijale teabe esitamisena.

Gluteenivaba märgistuse kasutamise tingimused on reguleeritud määrusega 828/2014, mille kohaselt saab kasutada järgmiseid väljendeid:

  •     „gluteenivaba“  juhul, kui toidus on gluteenisisaldus mitte suurem kui 20 mg/kg;
  •     „väga väikese gluteeni sisaldusega“ juhul, kui toidus on gluteenisisaldus mitte suurem kui 100 mg/kg, kusjuures see toit sisaldab nisust, rukkist, odrast, kaerast või nende ristanditest saadud koostisosa (ühte või mitut), mida on gluteenisisalduse vähendamiseks spetsiaalselt töödeldud.

Kaera sisaldava toidu märgistusel või mujal toidualases teabes võib väljendeid „gluteenivaba“ või „väga väikese gluteenisisaldusega“ kasutada juhul, kui toidus sisalduv kaer on spetsiaalselt toodetud ja/või töödeldud nii, et oleks välditud saastumine nisu, rukki, odra või nende ristanditega, ning sellise kaera gluteenisisaldus ei ole suurem kui 20 mg/kg.

Väljenditele „gluteenivaba“ ja „väga väikese gluteenisisaldusega“ võib lisada:

  •     „sobib gluteenitalumatusega inimestele“ või „sobib tsöliaakiahaigetele“;
  •     „spetsiaalselt valmistatud gluteenitalumatusega inimestele“ või „spetsiaalselt valmistatud tsöliaakiahaigetele“ juhul, kui see toit on spetsiaalselt toodetud, valmistatud ja/või töödeldud nii, et vähendada ühe või mitme gluteeni sisaldava koostisosa gluteenisisaldust või asendada gluteeni sisaldavad koostisosad looduslikult gluteenivabade koostisosadega.

Väljendi „gluteenivaba“ kasutamine ei ole keelatud ka looduslikult gluteenivabu koostisosi sisaldava toidu puhul. Seejuures tuleb arvestada, et väljendit „gluteenivaba“ ei ole lubatud kasutada juhul, kui kõik samalaadsed toidud on tegelikult gluteenivabad. Nii on näiteks mistahes soolakala lõigud, puuvilja-marjasmuutid, puuvilja-marjalisandiga maitsestatud piimad kõik gluteeni mittesisaldavad ning teavet „gluteenivaba“ lisada ei tohi. Samas võib mandlijahust valmistatud biskviidile lisada teabe „gluteenivaba“, sest tavapärane nisujahuga valmistatud biskviit sisaldab gluteeni.

Väljendeid „gluteenivaba“ või „väga väikese gluteenisisaldusega“ ei tohi kasutada imiku piimasegude ja jätkupiimasegude kohta, sest nende valmistamisel on gluteeni sisaldavate koostisosade kasutamine keelatud.

Gluteenisisalduse või selle puudumise märkimine on aga kohustuslik alla kuue kuu vanusele imikule ettenähtud toidu müügipakendi märgistusel (vt täpsemalt Maaeluministri määrus nr 43 „Eritoidu koostis- ja kvaliteedinõuded, selle valmistamiseks kasutatavate ainete ja selle käitlemise nõuded ning eritoidu kohta toidualase teabe esitamise nõuded“).  

Üksikasju, millele pöörata tähelepanu gluteenivaba toidu valmistamisel, selgitatakse juhendites "Gluteen käitlemisel" ning "Enesekontrolli korraldamise juhend".

Gluteenisisaldust toidus saab määrata laboratoorse analüüsi teel. Eestis teostab analüüse näiteks Veterinaar- ja Toidulaboratoorium.

Lisaks väljendile „gluteenivaba“ võib gluteenivabadel müügipakendis toodetel leida ka „läbikriipsutatud viljapea“ märgist:

Antud märgist tohib kasutada vaid Eesti Tsöliaakia Seltsi poolt väljastatava litsentsi alusel. Väljastatud märgis sisaldab ka registreerimisnumbrit. Märgise kasutamisõiguse saamiseks gluteenivabal toidul tuleb pöörduda Eesti Tsöliaakia Seltsi poole.

Laktoosivaba

Märgistust „laktoosivaba“ saab kasutada imiku piimasegudel juhul, kui laktoosi sisaldus on kuni 10 mg/100 kcal (tarvitamiseks valmis toidus). 

Teistele toitudele eraldi nõudeid laktoosivaba märgistuse kasutamiseks ei ole kehtestatud.

Põhjamaades ja ka Eestis lähtutakse hetkel Põhjamaade ekspertide raportist (Dietetiske naeringsmidler), mille kohaselt saab kasutada teavet:

  •     „laktoosivaba“ – kui laktoosi sisaldus on väiksem kui 10 mg/100 g või 100 ml kohta;
  •     „vähese laktoosisisaldusega“ – kui laktoosi sisaldus on väiksem kui 1 g/100 g või 100 ml kohta.

„Laktoosivaba“ märgistuse kasutamine toitudel, mis ei saagi laktoosi sisaldada, on eksitav ja seega ei ole lubatud kasutada.

GMO-vaba

Euroopa Liidus ega Eestis ei ole eraldi nõudeid GMO-vabale märgistusele kehtestatud. Seega kehtib GMO-vabale märgistusele üldine nõue, et see ei tohi tarbijat eksitada ja anda tootele omadusi, mis on olemas teistel sarnastel toodetel. Näiteks ei saa GMO-vaba märgistust kasutada toidul, mis ei saagi olla GMO-st valmistatud (nt piim, liha).

Euroopa Liidus võib kasutada GMO soja, maisi, rapsi, suhkrupeeti ja puuvilla. Seega saab väidet „GMO-vaba“ kasutada toidu puhul, mis on valmistatud eelnevalt nimetatud toiduainetest või võiksid teoreetiliselt neid koostisosana sisaldada. International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications (ISAAA) kodulehelt leiab infot selle kohta, milliseid GM-toite maailmas võib leida. 

Euroopa Komisjon on hinnanud GMO-vaba märgistamise olukorda Euroopa Liidus ja jõudnud järeldusele, et GMO-vaba märgistuse nõuete kehtestamine Euroopa Liidu üleselt ei ole vajalik.

Samas on osad Euroopa Liidu liikmesriigid kehtestanud siseriiklikud nõuded GMO-vaba märgistuse kasutamiseks, nt Soome.

Mõiste „vegan“ ei ole Euroopa Liidus toidualaselt õigusaktiga reguleeritud. Tõenäoliselt mõistetakse sõna „vegan“ all rangeid taimetoitlasi ja/või rangetele taimetoitlastele sobivat toitu, mis ei sisalda ja mille valmistamisel ei ole kasutatud loomset päritolu saadusi, tooteid, aineid (sh ka mett). Mõistet „vegan“ ei tohi segi ajada mõistega „vegeterian“. Need on erinevad mõisted. „Vegeterian“ toidus kasutatakse piima, mett, muna jne, v.a liha.

Määrusega 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele) nähakse ette, et tarbijale esitatav toidualane teave ei tohi olla eksitav, eelkõige toidu selliste iseloomulike tunnuste osas nagu toidu olemus, määratletus, omadused ja koostis. Sama õigusaktiga on ette nähtud, et võetakse vastu rakendusakt vabatahtlikult esitatava toidualase teabe suhtes toidu sobivuse kohta taimetoitlastele ja rangetele taimetoitlastele.  Vastavat õigusakti ei ole veel vastu võetud.

Vaatamata sellele, et hetkel puudub õigusakt taimetoidu või vegantoidu märgistamise (eri)nõuete osas, ei tohi toidu kohta antav teave, sh vabatahtlikult antav teave olla eksitav. Vabatahtliku teabe alla saab lugeda sõna „vegan“ kasutamist toidualases teabes, sh nt toidu märgistusel, esitlemisel ja reklaamis.

Tähelepanu tuleks pöörata toidu nimetuste kasutamisele. Nt ei tohi kasutada seaduslikke piimatoodete nimetusi (piim, jogurt, juust, või jne) taimset päritolu toidu nimetamiseks. Ka ei ole võimalik nimetada toitu nt hakklihaks, kui see ei ole saadud looma skeletilihastest.

Taimsest toorainest valmistatud loomse toidu analoog on käsitletav imitatsioon- või analoogtootena. Imitatsioon- või analoogtoodete märgistamisele on kehtestatud täiendavad nõuded (määruse 1169/2011 art 17 lõige 5, VI lisa A osa punkt 4). Kui tootes kasutatakse asenduskoostisosa (asenduskoostisosi), peab toidu märgistusel toote nimetuse vahetus läheduses järgnema asenduskoostisosade nimetus, mis on trükitud pakendile või märgistusele selgelt loetavalt ja kasutades tähemärgi suurust, mille x-kõrgus on vähemalt 75 % toote nimetuse x-kõrgusest ja mis ei ole väiksem kui 1,2 mm. Toidu valmistaja peab leidma sellele asendustoidule asjakohase nimetuse kooskõlas toidu nimetusi käsitlevate eeskirjadega.

Geneetiliselt muundatud toidu suhtes, mida tarnitakse tarbijatele või toitlustusettevõtetele, kohalduvad järgmised märgistamise erinõuded:

  • kui toit koosneb mitmest koostisosast, peab koostisosade loetelus vahetult asjaomase koostisosa nimetuse järel esitama sulgudes sõnad „geneetiliselt muundatud“ või „toodetud geneetiliselt muundatud (koostisosa nimetus)“, näiteks „toodetud geneetiliselt muundatud maisist“;
  • kui koostisosa nimetatakse rühmanimetusega, peab koostisosade loetelus selle järel esitama sõnad „sisaldab geneetiliselt muundatud (organismi nimetus)“ või „sisaldab geneetiliselt muundatud (organismi nimetus) toodetud (koostisosa nimetus)“, näiteks „sisaldab geneetiliselt muundatud sojaõli“;
  • kui koostisosade loetelu ei ole, peavad märgistusel olema esitatud sõnad „geneetiliselt muundatud“ või „toodetud geneetiliselt muundatud (organismi nimetus)“, näiteks „külmutatud mais (geneetiliselt muundatud)“.

Ülaltoodud nõuete kohaselt tuleb toit märgistada ka siis, kui see on toodetud GMOst, kuid ei sisalda enam muundamise tulemusel lisandunud valku või DNAd (nt sojaõli, maisitärklis).

Neid nõudeid ei kohaldata toitude suhtes, mis sisaldavad asjakohases koostisosas GM-materjali alla 0,9%, kui GM-materjali sisaldus on juhuslik või tehniliselt vältimatu.

Müügipakendisse pakendamata toit on:

  • tarbijale iseteenindusena kättesaadav lahtine toit (puu- ja köögivili, lahtised kommid, pähklid, saiakesed jne), sh toitlustusettevõttes pakutav toit;
  • tarbija soovil müügikohas pakendatav toit ja kaasavõtmiseks pakitud eine;
  • tarbija juuresolekuta vahetult müügiks pakendatud toit, nt kaupluses viilutatud ja plastkarpi pakendatud soolakalalõigud, kulleriga koju tellitud eine jne.

Toitlustusettevõtetes tehakse tarbijale kättesaadavaks vähemalt järgmine toidualane teave:

  • toidu või roa nimetus;
  • toidus või roas sisalduvad allergeenid viitega allergeeni nimetusele.

Kui allergeenide teabe esitamine kirjalikult (nt menüüs) ei ole igapäevaselt võimalik, tuleb nähtavas kohas esitada kirjalik teade allergeenide info saamiseks, nt „allergeenide teavet küsi teenindajalt“.

Allergeenide teavet ei tule esitada, kui tarbija spetsiifiliste toitumisvajaduste kohta on kogutud teavet varem ja kui toitu on võimalik jagada vastavalt tarbija vajadustele. Nt kui haiglas küsitakse enne toidu pakkumist teavet patsiendi allergia või toidutalumatuse osas.

Tarbija soovil peab teenindav isik oskama lisaks anda suulist teavet toidu koostisosade kohta.

Sidevahendi vahendusel (e-kaubandus, telefonimüük) müüdava toidu puhul esitatakse toidu ja allergeenide nimetused kaugmüüki toetavas materjalis.

Lisainfo:

Lahtine toit kaupluses, laada- või turuletil jne

Toidu juures või toidu müügikohas esitatakse füüsilise või elektroonilise vahendi kaudu (sh infotahvlid, kaustad) kergesti nähtaval kohal selgesti loetavalt järgmine teave:

  • toidu nimetus ja sellega kaasnevad kohustuslikud üksikasjad, vt (1);
  • allergeenid viitega allergeeni nimetusele, v.a juhul kui toidu nimetus viitab allergeenile (nt nimetus Eesti juust on piisav ja täiendav allergeeni „piim“ esitamine ei ole vajalik);
  • päritoluriik või lähtekoht:

       o kui see on toidugrupil nõutud (nt puu- ja köögivili, värske liha, kala jne), vt (2)
       o juhul, kui päritolu/lähtekoha esitamata jätmine eksitab tarbijat;

  • „parim enne“ või „kõlblik kuni“ tähtpäev, vt lubatud erandeid (3);
  •  käitleja nimi, kelle nime all toitu turustatakse (kui toit ei ole jaemüüja valmistatud või jaemüüja tellimusel valmistatud, esitatakse valmistaja või tootja või edasimüüja nimi, imporditud toidu puhul importija nimi);
  •  vahetult müügiks pakitud toidul ka netokogus.

Tarbija soovil peab teenindav isik müügikohas oskama anda suulist teavet toidu koostisosade ja nende koguse kohta, nt liha kogus viineris, lisaainete kasutus toidus jne.

Sidevahendi vahendusel (e-kaubandus, telefonimüük) müüdava toidu puhul esitatakse eelnevalt toodud kohustuslik toidualane teave kaugmüüki toetavas materjalis, v.a toidu säilimisaja tähtpäev.

(1) Toidu nimetusega kaasnevad kohustuslikud üksikasjad on nt:
– sulatatud, kiiritatud, lisatud veega, liidetud liha/kala, vorsti kest ei ole söödav;
– analoogtoote korral märge koostisosa kohta, mida on asendamiseks kasutatud (nt taimse rasvaga).

(2) Sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha ning nendest valmistatud hakkliha müügil esitatakse liha päritoluteave sõnadega Kasvanud: (riigi nimi) ja Tapetud: (riigi nimi). Kasvanud ja tapetud teabe võib asendada sõnaga Päritolu juhul, kui liha/hakkliha on saadud loomalt/linnult, kes on sündinud, kasvanud ja tapetud ühes ja samas riigis.
Veise- ja vasikaliha müügikohas peab ostjat informeerima, millistes riikides on loom sündinud, peetud, tapetud ning liha lõigatud/tükeldatud. Veise- ja vasikahakkliha puhul esitatakse riik või riigid, kus loom on tapetud ja kus hakkliha on valmistatud.
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete müügikohas on kohustus esitada lisaks teavet kala teadusliku ehk ladinakeelse nime ning tootmismeetodi, püügipiirkonna ja püügivahendi liigi kohta.
Värske puu- ja köögivilja ning marjade müügil on kohustuslik esitada päritoluriik ja teatud juhtudel sordinimi ning kvaliteediklass.

(3) „Parim enne“ ei ole nõutud:
- liht- ja valikpagaritooted, mille koostise järgi võib eeldada, et need süüakse ära 24 tunni jooksul pärast valmistamist;
- peaaegu ainult maitsestatud ja/või värvitud suhkrutest koosnevad kondiitritooted;
- koorimata, tükeldamata puu- ja köögivili, kartul, seened, marjad.

Eestis müüdava toidu teave peab olema eesti keeles, välja arvatud siis, kui teave on ka teises keeles on tarbijale arusaadav.

Toidualane teave peab olema tõene, selge, tarbijale arusaadav ja ei tohi tarbijat eksitada.

Kasutada võib lubatud toitumis- ja tervisealaseid väiteid.

Toidule (sh toidulisanditele) ei tohi omistada inimeste haigusi vältida aitavaid, ravivaid või leevendavaid omadusi.

Müügipakendis toit

Kaugmüügi korral tuleb kohustuslik toidualane teave esitada tarbijale enne ostu sooritamist.

Erandina ei pea välja tooma partii numbrit ja „parim enne“/kõlblik kuni“ kuupäeva.
 

Pakendamata toit

Toitlustusettevõtted (nt restoranid ja kohvikud, kes müüvad oma toitu e-kaubanduse teel) peavad välja tooma järgmise info:

Jaekaubandusettevõtted (nt kauplused ja kioskid, kes müüvad oma toitu e-kaubanduse teel) peavad välja tooma järgmise info:

  • toidu nimetus;
  • teave toidu füüsikalise oleku või eritöötluse kohta (nt pulbristatud, suitsutatud vms), kui sellise info puudumine võiks ostjat eksitada;
  • toidu puhul, mis on enne müüki olnud külmutatud ja mida müüakse sulatatult, peab toidu nimetusele lisama märke „sulatatud”;
  • teabe koostisosade kohta, mis võivad põhjustada allergiat või talumatust;
  • käitleja nimi, kelle nime all toitu turustatakse;
  • päritoluriik.

Täispikk nimekiri kohustuslikest andmetest, mis tuleb esitada jaekaubandusettevõtetel, kes pakuvad pakendamata toitu kaugmüügi teel, on leitav siit.

Rohkem infot kaugmüügi toidualase teabe kohta leiate järgmisest juhendist.

Viimati uuendatud 02.11.2022