Päritolu esitamine

Toidu päritoluriigiks on riik, kus toit on toodetud (nt kasvatatud) või töödeldud-valmistatud. Toidu lähtekohaks on mis tahes koht, mis on märgitud kohaks, kust toodet tuuakse. Lähtekoht võib olla nii teatud piirkond riigis (nt Muhu toode) või riigipiire mittearvestav piirkond (nt Alpi piim, Euroopa Liidust ja väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mee segu jne).

Päritoluriigi või lähtekoha märkimine on kohustuslik järgmiste toitude puhul:

Teiste toitude kohta tuleb päritoluteavet anda juhul, kui selle puudumine võib tarbijat toidu tegeliku päritoluriigi või lähtekoha määramisel eksitada. Eksitamisvõimaluse hindamisel tuleks arvestada nt müügipakendi märgistust, kaubamärke, logosid, pilte jne, mis võivad anda viite teatavale päritolule, kui toidu tegelik päritolu on teine.

Päritoluteabe esitamise nõudeid selgitatakse juhendis

Päritoluteave toidu märgistusel ja toidualases teabes | 147.15 KB | pdf

Toidu koostisosa(de) päritolu esitamine üldjuhul vajalik ei ole. Kui aga toidu päritoluriik või lähtekoht on märgitud ja see ei ole sama, mis toidu põhilisel koostisosal, tuleb märgistusele lisada täiendavalt kas põhikoostisosa päritoluriik või lähtekoht või märkida, et põhikoostisosa päritoluriik või lähtekoht on toidu päritoluriigist erinev. Toidu päritoluriigi märkeks on  ka teave Valmistatud Eestis, Eesti toode, sinimustvalge kujutis märgistusel  jms.

Toidu valmistaja (või tootja või pakendaja või müüja või importija) nimi koos aadressiga ei ole päritoluviide. Nimetatud teabe esitamise eesmärgiks on anda tarbijale informatsiooni selle kohta, kuhu pöörduda küsimustega toote kohta, kui peaks erinevatel põhjustel selle järele vajadus tekkima.

Põhikoostisosa päritolu esitamise nõuded on reguleeritud rakendusmäärusega (EL) 2018/775.

Põhikoostisosa päritoluteabe esitamist selgitavad juhendid:

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1337/2013 sätestab värske, jahutatud ja külmutatud sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha märgistusel selle päritoluriigi või lähtekoha tähiste esitamise nõuded. Toidukäitlejad peavad rakendama ettevõttes identifitseerimise ja registreerimise süsteemi, mis tagab alates loomade tapmisest kuni liha pakendamiseni seose liha ja looma või loomade grupi vahel, kellelt see on saadud.

Sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha märgistus peab sisaldama järgmiseid tähiseid:

  • „Kasvatatud: (liikmesriigi või kolmanda riigi nimi)“;
  • „Tapetud: (liikmesriigi või kolmanda riigi nimi)“;
  • tarbijale või toitlustusettevõttele tarnitava lihapartii identifitseerimise kood

Rakendusmääruses on sätestatud loomaliigiti kriteeriumid kasvatusriigi esitamise kohta. Kui neid kriteeriume ei täideta asendatakse tähis „Kasvatatud: (liikmesriigi või kolmanda riigi nimi)“ tähise „Kasvatatud : mitmes ELi liikmesriigis“ või „Kasvatatud: mitmes kolmandas riigis“ või „Kasvatatud: mitmes ELi liikmesriigis ja kolmandas riigis“ vastu.

Kui toidukäitleja tõendab, et liha on saadud loomadelt, kes on sündinud, kasvanud ja tapetud ühes riigis, võib tähised „Kasvatatud: (liikmesriigi või kolmanda riigi nimi)“ ja „Tapetud: (liikmesriigi või kolmanda riigi nimi)“ asendada tähisega „Päritolu: (liikmesriigi või kolmanda riigi nimi)“.

Sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnulihast hakkliha ning lihalõikmete (trimmingu) märgistusele on antud erand. Lisaks lihapartii identifitseerimise koodile tuleb esitada üks alljärgnevatest tähistest: „Päritolu: EL“ või „Kasvatatud ja tapetud ELis“ või „Kasvatatud ja tapetud: kolmandates riikides“ või „Kasvatatud: kolmandas riigis ja „Tapetud: ELis“ või „Kasvatatud ja tapetud: ELis ja kolmandates riikides“. Kriteeriumid nende tähiste esitamise kohta on esitatud rakendusmääruses.

Jälgitavuse eeskirjad looma kasvatamise koha märgistamise tagamiseks määruse (EL) nr 1337/2013 kohaselt | 232.82 KB | pdf

Mee märgistusel tuleb esitada päritoluriik või päritoluriigid, kust mesi on korjatud (nt Päritolu Eesti). Kui toidu nimetuses on juba kirjas, et tegu on Eesti meega, siis ei ole vaja eraldi märgistusel välja tuua, et mee päritoluriik on Eesti.

Mee nimetusele on lubatud lisada teavet (välja arvatud pagarimesi ja filtreeritud mesi) mee piirkondliku, territoriaalse või topograafilise päritolu kohta juhul, kui mesi pärineb üksnes nimetatud kohast.

Kui toidu nimetus on näiteks Vormsi mesi, Saare talu mesi vms, siis tuleb märgistusele lisada ka mee päritoluriigi nimi (nt Saaremaa mesi. Päritoluriik: Eesti). Kui mesi pärineb mitmest Euroopa Liidu liikmesriigist või Euroopa Liitu mittekuuluvast riigist, võib päritoluriikide nimed asendada ühega järgmistest märgetest:

  • «Euroopa Liidust pärit mee segu»;
  • «väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mee segu»;
  • «Euroopa Liidust ja väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mee segu».

Päritoluriigi esitamine on nõutud:

  • värske puu- ja köögivili, mis on loetletud määruse (EL) nr 1308/2013 I lisa IX osas;
  • kuivatatud puuviljad, mis kuuluvad CN-koodi ex 0813 alla ja on loetletud määruse (EL) nr 1308/2013 I lisa X osas;
  • kuivatatud viigimarjad, mis kuuluvad CN-koodi 0804 20 90 alla;
  • kuivatatud viinamarjad, mis kuuluvad CN-koodi 0806 20 alla;
  • küpsed banaanid, mis kuuluvad CN-koodi 0803 90 10 alla ja on küpsenud liidu territooriumil;
  • CN-koodide ex 0709 51 kuni ex 0709 56 ja 0709 59 alla kuuluvad metsaseened;
  • CN-koodi 0709 99 40 alla kuuluvad kapparid;
  • CN-koodi 0802 11 10 alla kuuluvad mõrumandlid;
  • CN-koodi 0802 12 alla kuuluvad kooritud mandlid;
  • CN-koodi 0802 22 alla kuuluvad kooritud sarapuupähklid;
  • CN-koodi 0802 32 alla kuuluvad kooritud kreeka pähklid;
  • CN-koodi 0802 52 alla kuuluvad kooritud pistaatsiad;
  • CN-koodi 0802 62 alla kuuluvad kooritud makadaamiapähklid;
  • CN-koodi 0802 92 alla kuuluvad kooreta piiniapähklid;
  • CN-koodi 0802 99 10 alla kuuluvad pekanipähklid;
  • CN-koodi 0802 99 90 alla kuuluvad muud pähklid;
  • CN-koodi 0803 10 90 alla kuuluvad kuivatatud jahubanaanid;
  • CN-koodi ex 0805 alla kuuluvad kuivatatud tsitrusviljad;
  • CN-koodi 0813 50 31 alla kuuluvad troopiliste pähklite segud;
  • CN-koodi 0813 50 39 alla kuuluvad muude pähklite segud;
  • CN-koodi 0910 20 alla kuuluv safran;
  • määruse (EL) nr 1308/2013 I lisa IX osas loetletud puu- ja köögiviljana klassifitseeritud tooted, mis on läbinud mis tahes ettevalmistuse, mis ületab kohaldatavas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eristandardis osutatud müügiettevalmistuse ulatust, või mis ei ole terved üldise turustamisstandardi tähenduses, ning pärast mida on puu- ja köögivili vahetult tarbitav värskelt või kuumtöödeldult (nt värskelt tarbimiseks või tarbijale kuumtöötlemiseks mõeldud tükeldatud puu- ja köögivili).

SEGUD

Kui segu sisaldab mitmest liikmesriigist või kolmandast riigist pärit värskeid puu- ja köögivilju või kuivatatud puuvilju või pähkleid, on pakendimärgistusel lubatud päritoluriikide täisnimed asendada järgmiselt:

  • „EL“;
  • „ELi väline“;
  • „EL“ ja „ELi-väline“.

Päritoluriigi esitust ei nõuta toodete puhul, mis on selgelt märgistatud sõnadega „annetuseks mõeldud“ või samaväärse märgistusega.

Viimati uuendatud 10.06.2025