Päritolu esitamine

Toidu päritoluriigiks on riik, kus toit on toodetud (nt kasvatatud) või töödeldud-valmistatud.
Toidu lähtekohaks on mis tahes koht, mis on märgitud kohaks, kust toodet tuuakse. Lähtekoht võib olla nii teatud piirkond riigis (nt Muhu toode) või riigipiire mittearvestav piirkond (nt Alpi piim, Euroopa Liidust ja väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mee segu jne).

Päritoluriigi või lähtekoha märkimine on kohustuslik järgmiste toitude puhul:

Teiste toitude kohta tuleb päritoluteavet anda juhul, kui selle puudumine võib tarbijat toidu tegeliku päritoluriigi või lähtekoha määramisel eksitada. Eksitamisvõimaluse hindamisel tuleks arvestada nt müügipakendi märgistust, kaubamärke, logosid, pilte jne, mis võivad anda viite teatavale päritolule, kui toidu tegelik päritolu on teine.

Päritoluteabe esitamise nõudeid selgitatakse juhendis

Toidu koostisosa(de) päritolu esitamine üldjuhul vajalik ei ole. Kui aga toidu päritoluriik või lähtekoht on märgitud ja see ei ole sama, mis toidu põhilisel koostisosal, tuleb märgistusele lisada täiendavalt kas põhikoostisosa päritoluriik või lähtekoht või märkida, et põhikoostisosa päritoluriik või lähtekoht on toidu päritoluriigist erinev. Toidu päritoluriigi märkeks on  ka teave Valmistatud Eestis, Eesti toode, sinimustvalge kujutis märgistusel  jms.

Toidu valmistaja (või tootja või pakendaja või müüja või importija) nimi koos aadressiga ei ole päritoluviide. Nimetatud teabe esitamise eesmärgiks on anda tarbijale informatsiooni selle kohta, kuhu pöörduda küsimustega toote kohta, kui peaks erinevatel põhjustel selle järele vajadus tekkima.

Põhikoostisosa päritolu esitamise nõuded on reguleeritud rakendusmäärusega (EL) 2018/775 ja kohaldusid 1. aprillist 2020.

Põhikoostisosa päritoluteabe esitamist selgitavad juhendid:

Veiseliha päritolureeglid on sätestatud EL määrustes (EÜ) nr 1760/2000 ja (EÜ) nr 1825/2000 ja hõlmavad värsket, jahutatud ja külmutatud veise- ning vasikaliha ning veiselihast ja vasikalihast hakkliha.

Veise- ja vasikaliha puhul peab märgistuselt selguma, millistes riikides on loom sündinud, peetud, tapetud ning liha lõigatud/tükeldatud.

Kui loom on sündinud, peetud ja tapetud ühes ja samas riigis (ühes ja samas liikmesriigis või ühes ja samas mitte-EL riigis), võib teabe „sündinud, peetud, tapetud“ asendada teabega “Päritolu: (riigi nimi)”.

Kui mitte-EL riigist pärit liha puhul ei ole kättesaadav kogu teave, võib märgistusel kirjutada “Päritolu: ELi mittekuuluvad riigid” ja “Tapetud: (riigi nimi)”.

Veise- ja vasikahakkliha puhul esitatakse riik või riigid, kus loom on tapetud ja kus hakkliha on valmistatud. Päritoluriikide  (sündinud, peetud, tapetud) nimed esitatakse, kui need ei ole samad mis valmistajariik. Kui veis on sündinud, peetud ja tapetud väljaspool Euroopa Liitu, siis kirjutatakse hakkliha märgistusele “Päritolu: ELi mittekuuluvad riigid”.

Eelnimetatud teabe peab esitama ka müügipakendisse pakendamata toidu müügikohas.

Alates 01.04.2015 kohaldub Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1337/2013, milles sätestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 kohaldamiseks seoses värske, jahutatud ja külmutatud sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha päritoluriigi või lähtekoha tähisega.

See määrus sätestab värske, jahutatud ja külmutatud sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha märgistusel selle päritoluriigi või lähtekoha tähiste esitamise nõuded. Toidukäitlejad peavad rakendama ettevõttes identifitseerimise ja registreerimise süsteemi, mis tagab alates loomade tapmisest kuni liha pakendamiseni seose liha ja looma või loomade grupi vahel, kellelt see on saadud.

Sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha märgistus peab sisaldama järgmiseid tähiseid:

  • „Kasvatatud: (liikmesriigi või kolmanda riigi nimi)“;
  • „Tapetud: (liikmesriigi või kolmanda riigi nimi)“;
  • tarbijale või toitlustusettevõttele tarnitava lihapartii identifitseerimise kood

Rakendusmääruses on sätestatud loomaliigiti kriteeriumid kasvatusriigi esitamise kohta. Kui neid kriteeriume ei täideta asendatakse tähis „Kasvatatud: (liikmesriigi või kolmanda riigi nimi)“ tähise „Kasvatatud : mitmes ELi liikmesriigis“ või „Kasvatatud: mitmes kolmandas riigis“ või „Kasvatatud: mitmes ELi liikmesriigis ja kolmandas riigis“ vastu.

Kui toidukäitleja tõendab, et liha on saadud loomadelt, kes on sündinud, kasvanud ja tapetud ühes riigis, võib tähised „Kasvatatud: (liikmesriigi või kolmanda riigi nimi)“ ja „Tapetud: (liikmesriigi või kolmanda riigi nimi)“ asendada tähisega „Päritolu: (liikmesriigi või kolmanda riigi nimi)“.

Sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnulihast hakkliha ning lihalõikmete (trimmingu) märgistusele on antud erand. Lisaks lihapartii identifitseerimise koodile tuleb esitada üks alljärgnevatest tähistest: „Päritolu: EL“ või „Kasvatatud ja tapetud ELis“ või „Kasvatatud ja tapetud: kolmandates riikides“ või „Kasvatatud: kolmandas riigis ja „Tapetud: ELis“ või „Kasvatatud ja tapetud: ELis ja kolmandates riikides“. Kriteeriumid nende tähiste esitamise kohta on esitatud rakendusmääruses.

Enne 1. aprilli 2015 Euroopa Liidu turule viidud sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha, mille märgistus ei vasta uutele nõuetele, võib turustada varude lõppemiseni.

Jälgitavuse eeskirjad looma kasvatamise koha märgistamise tagamiseks määruse (EL) nr 1337/2013 kohaselt

Mee märgistusel tuleb esitada päritoluriik või päritoluriigid, kust mesi on korjatud (nt Päritolu Eesti). Kui toidu nimetuses on juba kirjas, et tegu on Eesti meega, siis ei ole vaja eraldi märgistusel välja tuua, et mee päritoluriik on Eesti.

Mee nimetusele on lubatud lisada teavet (välja arvatud pagarimesi ja filtreeritud mesi) mee piirkondliku, territoriaalse või topograafilise päritolu kohta juhul, kui mesi pärineb üksnes nimetatud kohast.

Kui toidu nimetus on näiteks Vormsi mesi, Saare talu mesi vms, siis tuleb märgistusele lisada ka mee päritoluriigi nimi (nt Saaremaa mesi. Päritoluriik: Eesti). Kui mesi pärineb mitmest Euroopa Liidu liikmesriigist või Euroopa Liitu mittekuuluvast riigist, võib päritoluriikide nimed asendada ühega järgmistest märgetest:

  • «Euroopa Liidust pärit mee segu»;
  • «väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mee segu»;
  • «Euroopa Liidust ja väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mee segu».

Euroopa Liit ei tunnusta Iisraeli suveräänsust tema poolt alates 1967. aasta juunist okupeeritud aladel, nimelt Golani kõrgustel, Gaza sektoris ja Jordani Läänekaldal, sealhulgas Ida-Jeruusalemmas, ning ei pea neid Iisraeli territooriumi osaks, hoolimata nende õiguslikust seisundist Iisraeli siseriiklikus õiguses. Kui toode pärineb Golani kõrguselt või Jordani Läänekaldalt (sealhulgas Ida-Jeruusalemmast), peetakse nimetust "Iisraelist pärit toode" ebaõigeks ja eksitavaks. Golani kõrgustes või Jordani Läänekaldal asuvatest asulatest pärinevate toodete puhul peab päritolunimetusele olema kantud sõna "Iisraeli asula" või samaväärne märge, näiteks sulgudes. Nii saab kasutada näiteks "Golani kõrgusi (Iisraeli asula)" ja "Läänekallast (Iisraeli asula)". Gaza piirkonnas pole alates 2005. aastast asulaid olnud, seega võib piirkonda nimetada.
Tehnilise kokkuleppe kohaselt kontrollivad EL-i tolliasutused Iisraeli päritoluna deklareeritud toodete täpset tollipäritolu nende tootmis- või valmistamiskoha postiindeksi kaudu. Iisraeli asunduste postiindeksite loend on praegu avalik.

ELi Tõlgendav  teatis  selliste  kaupade  päritolu  märkimise  kohta,  mis  on  pärit  Iisraeli  poolt  alates 1967. aasta juunist okupeeritud territooriumidelt (2015 / C 375/05)

Viimati uuendatud 04.05.2021