Alkohol

Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid.
Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist.
Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi.

Tootmine

Alkoholi kui aktsiisikaupa on lubatud toota aktsiisilaos. Isiklikus majapidamises valmistatud õlut, veini ja kääritatud jooki ei käsitata aktsiisikaubana, kui neid kasutatakse ainult enda tarbeks mittekaubanduslikul eesmärgil. Täpsem info aktsiisilao nõuete kohta on leitav Maksu- ja Tolliameti koduleheküljelt.
Alkoholi tootja peab enne tegevuse alustamist esitama Põllumajandus- ja Toiduametile majandustegevusteate.

Kui eelnevad nõuded on täidetud, tuleb käideldav alkohol kanda ka riiklikusse alkoholiregistrisse. Eestis toodetud alkoholi puhul taotleb registrikannet selle tootja.

Registrikande taotlus esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile. 

Taotlust on võimalik esitada
•    alkoholiregistri iseteeninduskeskkonnas;
•    paberkandjal.

Iseteeninduskeskkonnale on vaikimisi juurdepääs ettevõtte juhatuse liikmel, kes saab registri kasutamiseks anda volitused ka teistele ettevõtte töötajatele.

Paberkandjal taotlusi võetakse vastu tööpäeviti kell 8.00-16.30 Väike-Paala 3, Tallinn. Taotluse üle andmiseks palun leppige aeg eelnevalt kokku.

Tarbijapakendis alkohoolse joogi puhul peab koos taotlusega esitama:
• volitatud labori väljastatud katseprotokolli (viinamarjaveinide puhul võib selle asendada saatedokumendiga);
•    alkohoolse joogi tarbijapakendil kasutatavate etikettide näidised või värvifotod; 
•    imporditud alkoholi puhul tollideklaratsiooni originaali tootenäidise impordi kohta;
•   Eestisse toimetatud ühenduse alkoholi puhul alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §-s 45 sätestatud saatelehe.
 

Tarbijapakendisse pakendamata alkohoolse joogi puhul peab koos taotlusega esitama:
• volitatud labori väljastatud katseprotokolli (viinamarjaveinide puhul võib selle asendada saatedokumendiga);
•    imporditud alkoholi puhul tollideklaratsiooni;
•   Eestisse toimetatud ühenduse alkoholi puhul alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §-s 45 sätestatud saatelehe.

Lisaks eelpool nimetatud kohustuslikele dokumentidele võib registrile esitada ka mistahes lisainfot, mis muudaks registreerimisprotsessi lihtsamaks ja/või kiiremaks.

Registrikande taotlemiseks nõutavaid alkoholianalüüse teostavad Eestis:
•    Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (Kreutzwaldi 30, Tartu);
•    Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Kesklabor (Marja 4d, Tallinn).
Analüüse võib teha ka Euroopa Liidu teises liikmesriigis asuvas laboris, millele on andnud õiguse teha alkoholianalüüse teine liikmesriik ja liiduvälises riigis asuvas laboris, mille õigusest teha alkoholianalüüse on teatanud Euroopa Komisjon.

Registrisse kandmise taotlemise eest tuleb tasuda riigilõiv 10€ toote kohta.

Registrisse kandmise otsus tehakse 10 tööpäeva jooksul taotluse ja sellega kaasnevate dokumentide laekumise päevast arvates.
Alkohoolne jook tuleb uuesti registrisse kanda selle tarbijapakendi märgistusel esitatud kohustusliku teabe muutumisel (v.a. tootjapoolse partii tähistuse või selle asukoha muutumisel).

Registrikanne kehtib viis aastat.
Registrikande kehtivuse pikendamiseks viie aasta võrra tuleb esitada vähemalt 30 päeva enne kande kehtivuse lõppemise kuupäeva taotlus alkoholiregistri iseteeninduskeskkonna kaudu. Vabas vormis taotluse pikendamist vajavate toodete registrikande numbritega võib esitada ka posti, käsiposti või digitaalselt allkirjastatuna e-posti (pta@pta.agri.ee) teel.
Registrikande kehtivuse pikendamise eest tuleb tasuda riigilõiv 4€ ühe toote kohta.

Alkoholiregistri kontaktid leiate siit.

Veini käitlev ettevõtja peab esitama Põllumajandus- ja Toiduametile iga kuu 15. kuupäevaks aruande tema poolt eelmisel kuul ekspordiks, hulgimüügiks või jaemüügiks suunatud veini kohta.
Aruannet ei pea esitama ettevõte, kes teostab ainult alkoholi jaemüüki.

Aruannet saab esitada ettevõtte juhatuse liige või juhatuse liikme poolt volitatud töötaja elektrooniliselt alkoholiregistri iseteeninduskeskkonnas või paberkandjal.

•    aruande esitamiseks märkige aruandeperiood (kuu ja aasta);
•    andmefail peab olema CSV formaadis, üks kirje ühel real;
•    andmeväljad peavad olema aruande vormil toodud järjekorras;
•    ei tohi olla tühja välja, vajadusel kasutada kriipsu (-), näiteks müügil eraisikule aadressi puhul;
•    ühegi välja väärtuseks ei tohi olla null (0);
•    tekstis ei tohi kasutada semikoolonit (;);
•    kogus tarbijapakendis on alati täisarv (s.o. pudelite või pakendite arv);
•    kogus liitrites on lahtise veini puhul, mis saadakse vaatides või tsisternides.

Aruande laadimisel kontrollitakse esitatavate andmete õigsust. Kui mõni kirje on vigane (näiteks registrikande number ei vasta riiklikus alkoholiregistris registreeritule või väljade arv on vale), siis aruannet vastu ei võeta ning väljastatakse veateade. Parandage vead andmefailis ja esitage aruanne uuesti.

Üldist toidualast, sh ka alkoholi märgistust reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011.

Jookide, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi, märgistusel esitatavad kohustuslikud andmed on:
•    toidu nimetus;
•    allergiat või talumatust põhjustavad ained;
•    toidu netokogus;
•    minimaalse säilimisaja tähtpäev („Parim enne“/ “Parim enne … lõppu“) või tarvitamise tähtpäev („Kõlblik kuni“);
•    mis tahes eritingimused säilitamise ja/või kasutamise kohta;
•    toidukäitleja (valmistaja või tootja või pakendaja või müüja või toidu Euroopa Liitu importija) nimi või ärinimi ja aadress;
•    päritoluriik või lähtekoht, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada;
•    tarvitamisjuhis, kui ilma selleta oleks toidu asjakohasel viisil tarvitamine keeruline;
•    tegelik etanoolisisaldus mahuprotsentides.

Toidu nimetus, netokogus ja etanoolisisalduse mahuprotsent tuleb esitada müügipakendil samas vaateväljas.

Etanoolisisaldus esitatakse ainult kuni ühe kümnendkoha täpsusega. Sellele järgneb sümbol „% vol”(mahuprotsent) ning sellele võib eelneda sõna „alkohol” või lühend „alk” või „alc”.

Allergiat või talumatust põhjustavad ained esitatakse koostisosade loetelus muudest koostisosadest trükikirjas eristuvana, koostisosade loetelu puudumise korral esitatakse need sõnaga „sisaldab“, millele järgneb allergiat või talumatust põhjustava aine või toote nimi (nt „Sisaldab odralinnaseid“).
Allergeeni eraldi esitamine ei ole nõutud, kui joogi nimetus osutab allergeenile (nt „Munaliköör“).

Minimaalset säilimisaega ei pea märkima jookidel etanoolisisaldusega vähemalt 10 mahuprotsenti ning veinidel, liköörveinidel, vahuveinidel, aromatiseeritud veinidel ja sarnastel toodetel, mis on saadud muudest puuviljadest kui viinamarjad, ning CN rubriiki 2206 00 kuuluvatel jookidel, mis on saadud viinamarjadest või viinamarjavirdest.

Päritoluteabe esitamise kohta saab täpsemalt lugeda siit .

Koostisosade loetelu esitamine ei ole nõutud, kuid kui seda soovitakse teha, tuleb seda teha nõuetele vastavalt. 

Toitumisalane teave ei ole nõutud, kuid soovi korral võib see koosneda ainult energiasisaldusest.
Kui toitumisalast teavet esitatakse, tuleb seda teha nõuetele vastavalt.


Kohustuslik toidualane teave tuleb märgistusel esitada silmatorkavas kohas hästi nähtavalt ja selgesti loetavalt kasutades kirja, mille tähemärgisuuruse x-kõrgus on 1,2 mm või suurem. Pakendite või mahutite puhul, mille suurima külje pindala on alla 80 cm2, on lubatud kasutada kirja x-kõrgusega vähemalt 0,9 mm.
Toidualane teave ei tohi olla eksitav, see peab olema täpne, selge ja tarbijatele kergesti arusaadav.

Alkohoolse joogi müügipakendi märgistus võib olla võõrkeelne, kui originaaltekstist lähtuvat tõest eestikeelset teavet võimaldatakse kauba müügil.

Lisaks tuleb müügipakendil esitada toidupartii tähis.

Toitumis- ja tervisealased väited
Jookidel etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi ei ole lubatud kasutada tervisealaseid väiteid. 
Toitumisalastest väidetest on lubatud kasutada vaid madalale alkoholisisaldusele või alkoholi- või energiasisalduse vähendamisele viitavad väited.

Veine, aromatiseeritud veine ja kangeid alkohoolseid jooke võib turule viia üksnes kindla mahuga nimikogusega kinnispakis. Puuvilja- ja marjaveinidele, õllele ja muudele alkohoolsetele jookidele nimikoguseid määratud ei ole.

Euroopa Komisjon on loonud toidu märgistamise andmebaasi, mis on abiks kohustusliku toidualase teabe sätete leidmisel andes iga sätte juures viite EL õigusakti artiklile ja vastavale EL juhendile, kui see on olemas.

Mõnede tootegruppide puhul võib olla eelnevast teatud erisusi, mille kohta saab lugeda allolevast jaotusest.

Puuvilja- ja marjaveinide, siidri ja perry märgistamise suhtes kohaldatakse määrust (EL) 1169/2011, kuid Vabariigi Valitsuse 26.04.2004. a määrus nr 134 sätestab täpsemad nõuded seadusliku nimetuse kohta.

Puuvilja- ja marjaveinide nimetuseks on selle seaduslik nimetus, vastavalt määrusele nr 134 näiteks „Puuvilja-marjavein“, „Õunavein“, „Rabarberivahuvein“. Puuvilja- ja marjaveinide puhul selle kirjeldavas liitsõnalises nimetuses peab sõnale „vein” eelnema veini peamise tooraine nimetus. Peamise tooraine nimetuse asemel võib veini nimetuse eesosa sisaldada sõnu „puuvilja-”, „marja-” või „puuvilja-marja-”, kui on kasutatud erinevaid tooraineid, millest ükski ei ole domineeriv.

Kui toode on valmistatud ühest toorainest (nt kirssidest), on selle seaduslik nimetus tooraine + sõna „vein“ (nt Kirsivein).

Kui toode on valmistatud mitmest toorainest, kuid üks neist on domineeriv, siis seaduslikuks nimetuseks on valmistamisel kasutatava peamise (domineeriva) tooraine nimetus ja sõna „vein“. Näiteks, kui toote valmistamisel on kasutatud ka õunu, kuid domineerivaks tooraineks on kirsid, on toote seaduslikuks nimetuseks „Kirsivein“. Sellisel juhul ei ole õige märkida seaduslikuks nimetuseks „Kirsi-õunavein“. Kui soovitakse toote märgistusel välja tuua teave, et toote valmistamisel on kasutatud lisaks põhitoorainele (nt kirssidele) ka nt õunu, siis võib sellele tagaetiketil  viidata (nt kirjeldav tekst toote valmistamise kohta, tuua välja koostisosad vms viisil), kuid viite lisamine ei tohi tarbijat eksitada, mis tootega on tegu. Ei saa kirjutada nt toote esietiketile „Kirsivein“ ja tagaetiketile „Kirsi-õunavein“.

Kui toode on valmistatud mitmest toorainest, millest ükski ei ole domineeriv, on seaduslikuks nimetuseks „Puuvilja-marjavein“ või „Marjavein“ või „Puuviljavein“, vastavalt kas kasutatakse puuvilju ja/või marju. Ei saa kirjutada nt „Maasika-rabarberivein“. Kui on soov lisaks seaduslikule nimetusele välja tuua, mis koostisosi täpselt toote valmistamisel kasutati, siis võib toote märgistusele lisada selle kohta viite (nt koostisosade loetelu, kirjeldav tekst toote valmistamise kohta vms teave, mis ei tohi tarbijat eksitada).

Kui mitmest toorainest valmistatud toote ühe komponendina on kasutatud muud taimset materjali (rabarber, kõrvits jms), ning ükski komponentidest ei ole domineeriv, on seaduslikuks nimetuseks „Puuvilja-marjavein“. Kui on kasutatud ainult  nt rabarberit, siis „Rabarberivein“.

Samasugust põhimõtet seadusliku nimetuse märkimisel tuleb rakendada ka teiste puuvilja- ja marjaveinide kategooriasse kuuluvate toodete (nt marjavahuvein, vahutav puuvilja-marjavein jne) puhul. Nt „Gaseeritud kirsivein“ (valmistatud ainult kirssidest või kirsid on domineerivad), „Vahutav puuvilja-marjavein (toode valmistatud erinevatest marjadest ja puuviljadest, millest ükski ei ole domineeriv).

Väljamõeldud nimetusena tohib kasutada nt „Rabarberi-õuna“, kuid siis ei tohi väljamõeldud nimetusele järgneda sõna „vein“.

Siider on alkohoolne jook, mis on valmistatud õunamahla või kontsentreeritud õunamahla lahjendamisel saadud mahla või nimetatud mahlade segu täielikul või osalisel kääritamisel. Siidri valmistamisel võib lisada piiratud koguses pirnimahla ning värsket või kontsentreeritud õunamahla pärast kääritamist. Muid mahlu (marju, puuvilju) ei ole lubatud kasutada, seega ei ole õige õuna rõhutada ja kasutada nimetusena „Õunasiider“. Lubatud on kasutada lõhna- ja maitseaineid, sellisel juhul saab toodet nimetada nt „Maasikamaitseline siider“.

Kui nö „majavein“ on valmistatud puuviljadest ja/või marjadest, siis peab olema lisatud juurde täpsustus, mis veiniga tegu. Nt „Õuna majavein“, „Puuvilja majavein“ (valmistatud erinevatest puuviljadest, millest ükski ei ole domineeriv). Termin „…majavein“ ei ole toote seaduslik nimetus. Kindlasti peab märgistusel olema välja toodud ka seaduslik nimetus.

Nimetuse „vein“ all mõeldakse veini, mis on valmistatud ainult viinamarjadest ning seetõttu kõikidest teistest toorainetest valmistatud veinide puhul, peab sõnale „vein“ eelnema täpsustus, mis veiniga tegu.
Nimetust „hõõgvein“ saab kasutada toote puhul, mis on valmistatud viinamarjadest. Kui valmistamisel kasutatakse teisi marju või puuvilju, siis tuleb nimetust „hõõgvein“ täpsustada. Nt „Õuna hõõgvein“ (valmistatud õuntest), „Puuvilja hõõgvein“ ( valmistatud erinevatest puuviljadest, millest ükski ei ole domineeriv) jne.

„Käsitöö“, „käsitöötoode“ või sarnase märke lisamisel alkoholi märgistusele peaks arvestama asjaoluga, et käsitööna valmistatud toit (sh alkohol) on toit, mille valmistamis- või tootmisprotsessist on enamus tehtud käsitsi. 
Kui on tegemist käsitöö tootega, siis tuleb ka see viide õigesti toote märgistusele kirja panna. Kui on tegemist puuvilja- ja marjaveini kategooriasse kuuluva tootega, siis ei saa kirjutada tootele „käsitöövein“, vaid sõnale „vein“ peab eelnema täpsustus, mis veiniga tegu. Märge „käsitöövein“ saab olla ainult tootel, mis on valmistatud viinamarjadest ja enamuses osas käsitsi.

Piiritusjookide kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise suhtes kohaldatakse määrust (EL) 1169/2011, kuid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/787 on kehtestatud teatud erinormid seaduslike nimetuste, geograafiliste tähiste, liitnimetuste ja viidete suhtes.

Piiritusjoogi kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel tuleb kasutada selle seaduslikku nimetust, mis esitatakse selgelt ja nähtavalt piiritusjoogi etiketil ning seda ei tohi asendada ega muuta.

Piiritusjoogi seaduslik nimetus on piiritusjoogi kategooria nimetus vastavalt määruse (EL)  2019/787 I lisale, nt „Rumm“, „Whisky“, „Gin“. Kui piiritusjook ei vasta mitte ühelegi I lisas loetletud kategooriale, on selle seaduslik nimetus „piiritusjook“.

Piiritusjoogi seaduslikku nimetust võib  täiendada või selle asendada geograafilise tähisega. Sellisel juhul võib geograafilist tähist täiendada asjaomases tootespetsifikaadis lubatud mis tahes sõnaga tingimusel, et see ei eksita tarbijat.

Seadusliku nimetuse võib asendada ka liitnimetusega, mis sisaldab sõna „liköör“ või „cream“ tingimusel, et lõpptoode vastab likööri kategooria nõuetele.

Piiritusjoogi seaduslikule nimetusele võib lisada:
•    üldtuntud nimetuse (nimetus, mida aktsepteeritakse toidu nimetusena liikmesriigis, kus seda müüakse, ilma et seda oleks vaja tarbijatele täiendavalt selgitada) tingimusel, et see ei eksita tarbijat (nt seaduslikule nimetusele „Gin“ lisatakse üldtuntud nimetus „Džinn“);
•    liitnimetuse või viite kooskõlas määruse artiklitega 11 ja 12;
•    sõnad „segu“, „segamine“ või „segatud“ – kahe või enama sama kategooria segamisel saadud joogi puhul;
•    sõna „miksitud“ või „miksitud piiritusjook“ – erinevatesse kategooriatesse kuuluvate jookide, põllumajanduslikku päritolu destillaadi või etüülalkoholi miksimisel saadud joogi puhul;
•    sõna „kuiv“ või „dry“ tingimusel, et jooki ei ole magustatud, v.a. likööri puhul. Neid sõnu ei ole lubatud kasutada Whisky puhul.

Piiritusjoogi etiketil ega kirjeldamisel või esitlemisel ei tõlgita määruse (EL) 2019/787 I ja II lisas kursiivkirjas esitatud sõnu (nt gin, whisky, brandy) ja geograafilisi tähiseid (nt Cognac, Armagnac).
Erandina võib liidus valmistatud ja ekspordiks mõeldud piiritusjookide puhul kursiivkirjas esitatud sõnadele ja geograafilistele tähisele lisada tõlke, transkriptsiooni või transliteratsiooni tingimusel, et originaalkeelsed mõisted ja geograafilised tähised jäävad nähtavaks.

Piiritusjookide kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise nõuded on sätestatud määruse (EL)  2019/787 II peatüki artiklites 9-16.

Alates 25.05.2021 ei kehti piiritusjookide määrus (EÜ) 110/2008.
Määruse (EL) 2019/787 nõuetele mittevastavate, kuid määruse (EÜ) nr 110/2008 nõuetele vastavate ja enne 25.05.2021 valmistatud piiritusjooke võib turule lasta kuni varude ammendumiseni.

Nõuded viinamarjaveinide, -liköörveinide ja -vahuveinide märgistusele on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013.

Kohustuslik on esitada järgnevad elemendid:
•    viinamarjasaaduse kategooria nimetus kooskõlas määruse (EL) 1308/2013 VII lisa II osaga;
•    kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul termin „kaitstud päritolunimetus” või „kaitstud geograafiline tähis” ning kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetus;
•    tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides, mida väljendatakse protsendi või poole protsendi täpsusega; numbrile järgneb sümbol „% vol“ ning sellele võib eelneda väljend „tegelik alkoholisisaldus“, „tegelik alkohol“ või „alk“;
•    märge lähtekoha kohta;
•    märge villija kohta ning vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul tootja või müüja nimi;
•    imporditud veinide puhul märge importija kohta;
•    vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul märge suhkrusisalduse kohta.

Viite viinamarjasaaduse kategooriale võib ära jätta selliste veinide puhul, mille etikett sisaldab kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetust.

Viite terminitele „kaitstud päritolunimetus” või „kaitstud geograafiline tähis” võib ära jätta, kui etiketil on esitatud traditsiooniline nimetus vastavalt tootespetsifikaadile ja järgmiste kaitstud päritolunimetusega veinidel:
•    Kreeka: Σάμος (Samos);
•    Hispaania: Cava, Jerez, Xérès või Sherry, Manzanilla;
•    Prantsusmaa: Champagne;
•    Itaalia: Asti, Marsala, Franciacorta;
•    Küpros: Κουμανδαρία (Commandaria);
•    Portugal: Madeira või Madère, Port või Porto.

Kohustuslikud elemendid peavad asuma pakendil samas nägemisväljas (v.a allergiat või talumatust tekitavad ained või tooted, importija nimi ning partii number), nii et neid oleks võimalik ühe korraga lugeda ilma pakendit pööramata, olema kustumatus kirjas ja eristuma selgesti ümbritsevast tekstist ja visuaalsest teabest.

Kohustuslike elementide ja allergiat või talumatust tekitavate ainete või toodete puhul kasutatavate väljendite puhul peab kirjasuurus olema 1,2 mm või suurem, olenemata kasutatavast kirjavormingust.

Allergiat või talumatust tekitavate ainete või toodete puhul kasutatakse sulfitite, piima ja piimatoodete, munade ja munatoodete puhul kindlaid väljendeid ja millele võib lisada piktogrammid.

Võib kasutada ka järgmisi vabatahtlikke elemente:
•    aastakäik;
•    ühe või mitme viinamarjasordi nimi;
•    suhkrusisaldusele osutavad terminid muude veinide kui vahuveinide puhul;
•    kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul traditsioonilised nimetused;
•    kaitstud päritolunimetusele või kaitstud geograafilisele tähisele osutav liidu sümbol;
•    teatavatele tootmismeetoditele viitavad terminid;
•    kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist kandvate veinide puhul muu sellise geograafilise koha nimi, mis on väiksem või suurem kui päritolunimetuse või geograafilise tähise aluseks olev piirkond.

Kohustuslikud ja vabatahtlikud elemendid esitatakse ühes või enamas liidu ametlikus keeles.

Muid üksikasju kui need, mis on sätestatud määruses (EL) 1308/2013 võib esitada vaid juhul, kui need vastavad määruse (EL) nr 1169/2011 nõuetele.

Aromatiseeritud veinitoodete, õlle ja muu alkohoolse joogi esitlemise ja märgistamise suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr 1169/2011, kuid teatud määrustes on mõningad nõuded täpsemalt reguleeritud.

Aromatiseeritud veinitoodete puhul on seaduslikuks nimetuseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 251/2014 II lisas sätestatud nimetused, nt „Aromatiseeritud vein“, „Aromatiseeritud veinijook“, „Sangria“. Seaduslikule nimetusele võib lisada üldtuntud nimetuse.
Seaduslikku nimetust võib täiendada või seda asendada määruse (EL) 251/2014 kohaselt kaitstava geograafilise tähisega, kuid ei täiendata veinitoodete puhul lubatud kaitstud päritolunimetuste ega kaitstud geograafiliste tähistega.
Seaduslikku nimetust võib täiendada ka suhkrusisalduse märkega „väga kuiv“, „kuiv“, poolkuiv“, „poolmagus“ või „magus“, vastavalt suhkrusisaldusele. „Magus“ ja „poolmagus“ märgetega võib kaasneda ka suhkrusisaldus, mis väljendatakse invertsuhkru grammides liitri kohta.
Kui osutatakse lähtekohale, peab see vastama aromatiseeritud veinitoote valmistamise kohale. Lähtekohale osutatakse sõnadega „valmistatud …“ või väljendatakse seda samasisulise terminiga, täiendatuna vastava liikmesriigi või kolmanda riigi nimega.

Õlle seaduslikuks nimetuseks on „Õlu“.
Viiteid erinevatele õlle tüüpidele, nt „Pale Ale“, „Lager“ ei ole seaduslikuks nimetuseks.

Alkohoolse joogi puhul, mis ei vasta mitte ühegi teise alkohoolse joogi määratlusele, aga on piirituse, piiritusjoogi, kääritatud joogi, vee või muu mittealkohoolse joogi kokkusegamisel saadud, kasutatakse seaduslikku nimetust „Muu alkohoolne jook“. Seadusliku nimetuse asemel võib kirjutada muu alkohoolse joogi puhul ka selle üldtuntud või kirjeldava nimetuse (nt „Glögi“, „Mõdu“)

Viimati uuendatud 23.07.2021