Toidu tootmine, töötlemine, transport

Toidule soovitud omaduste andmiseks kasutatakse mitmesuguseid tootmis- ja töötlemisprotsesse.

Toidu vedu on teisele ettevõttele toiduveo teenuse pakkumine. See on tegevus, millest tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada.

Toidu vedamine on üks oluline etapp toiduohutuse ning lõpptoote kvaliteedi tagamise seisukohalt. Toiduveol peavad käitlejad täitma kindlaid hügieeninõudeid, puhastama ja pesema sõidukeid ning veoruumi, tagama vajadusel kindla õhutemperatuuri veoruumis, mis on sobilik toidu transportimiseks. Sellisel juhul jõuab tarbijateni või edasiste käitlejateni nõuetekohane toit nõuetekohasel temperatuuril.

Toidu transporti on võimalik korraldada ise oma ettevõtte veovahenditega või veoteenus sisse osata. Tegevusest teavitanud veoettevõtted leiate avalikust andmebaasist.

Käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest vastutab toidu käitleja sh. toiduveo ettevõte!

Juhendid

Toidu veol peab olema tagatud hügieenireeglite täitmine:

  • veokid ja/või mahutid peavad olema puhtad ja heas seisukorras, et toiduained oleksid kaitstud saastumise eest ning vajaduse korral projekteeritud ja ehitatud selliselt, et võimaldada piisavat puhastamist ja/või desinfitseerimist;
  • veokite nõudes ja/või mahutites ei tohi transportida midagi muud peale toiduainete, kui see võiks põhjustada toiduainete saastumist;
  • kui veokeid ja/või mahuteid kasutatakse toiduainetele lisaks muude kaupade veoks või kui nendega koos veetakse erinevaid toiduaineid, siis peavad need vajaduse korral olema saastumise vältimiseks tõhusalt eraldatud;
  • toiduained peavad olema veokitel ja/või mahutites paigutatud ja kaitstud nii, et toiduainete saastumise risk oleks minimeeritud.

Muud nõuded:

  • ettevõtte peab koostama enesekontrolliplaani, mis hõlmab sõiduki/sõidukite puhastamis- ja pesemise korraldust ning eritemperatuuri vajava toidu puhul ka temperatuuri tagamise põhimõtteid;
  • tööandja on kohustatud tegevusaladel, kus töö iseärasused võivad soodustada nakkushaiguste levikut, nõudma tööle asujalt tervisetõendit  nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta;
  • kui ettevõte transpordib eritemperatuuri vajavat toitu, peab enesekontrolliplaanis olema kajastatud tegevused, millega transpordi ajal tagatakse toidu temperatuuri tõusmine mitte üle lubatud piiri, lisaks peavad olema kirjeldatud korrigeerivad tegevused - mida tehakse, kui veovahendi külmiku temperatuur tõuseb üle lubatud piiri;
  • eritemperatuuri vajava toidu veo korral peab olema tagatud külmaketi katkematus; 
  • tagatud peab olema nõuetekohane külmutatud toidu käitlemine ja vedu;
  • kiiresti riknevate külmutatud toiduainete veoks kasutatava sõiduki puhul õhutemperatuuri registreerimiseks peab olema nõuetekohane mõõtevahend (kontrollimise tingimused ja kord).

Külmutatud (ka sügavkülmutatud) toiduks nimetatakse toitu, mis on läbinud sügavkülmutamisprotsessi.

Külmutatud toidu temperatuur peab säilima -18 °C juures või madalamal kogu toidu ulatuses. Temperatuuri lühiajaline tõus 3 °C võrra on lubatud toidu veol, toidu säilitamisel kaupluse külmletis ja kohaliku turustamise käigus, kui seejuures järgitakse häid ladustamis- ja turustamistavasid.

Külmutatud toidu veovahendid ning lao- ja säilitamisruumid peavad olema varustatud standarditele EN 12830, EN 13485 ja EN 13486 vastavate temperatuuriseirevahenditega.

Temperatuurisalvestusi peab säilitama vähemalt ühe aasta jooksul või kauem, lähtuvalt toidu liigist ja säilimisajast. Erandina on jaekaupluse alla 10 m3 mahuga säilitamisruumis, külmletis ning kohaliku turustamise käigus lubatud kasutada üht selgesti nähtavat termomeetrit.

Külmutatud toidu märgistusel lisatakse toidu nimetusele sõna "sügavkülmutatud" või "külmutatud" üksnes siis, kui on täidetud kõik kolm tingimust:

  • toit on läbinud sügavkülmutamisprotsessi, mille käigus külmutatav toit peab jääkristallide moodustumise etapi läbima võimalikult kiiresti,
  • toidu lõplik temperatuur säilib kogu toidu ulatuses -18 °C või sellest madalamal temperatuuril ning
  • toitu turustatakse sellisena.

Õigusakt

Külmkuivatatud toit

Külmkuivatamine on meetod, mille raames alguses toit külmutatakse kiiresti väga madalale temperatuurile ja seejärel hakatakse vaakumis temperatuuri tõstma. Selle tulemusena jääkristallid ei kahjusta toodet ja veeaur (vesi) eemaldatakse peaaegu täielikult. Selline toit peab olema pakitud õhutihedalt, muidu imab see jälle niiskust sisse ja toode kaotab oma kuju või muud kvaliteedi omadused. Madala veesisalduse eelis on see, et veeaktiivsus on madal ja mikroorganismide elutegevus on takistatud.

Ekstraheerimislahusti (ekstrahent) on selektiivne lahusti, mida kasutatakse toidu või mõne selles sisalduva aine lahustamiseks ekstraheerimisprotsessis.

Ekstraheerimislahusti on oma olemuselt tehnoloogiline abiaine. Ekstraheerimislahustit, nagu ka teisi abiaineid, tuleb kasutada nii, et toodetav toit oleks ohutu.

Ekstraheerimisel saadud komponenti sisaldaval toidul või toidul, millest on mingi komponent ekstraheerimise teel eraldatud, ei ole vaja ekstraheerimise kasutamist märgistusel välja tuua. Vaja on märgistada lahustit ennast kasutamisele eelnevates etappides.

Võrreldes teiste toiduainetööstuses kasutatavate abiainetega (näiteks setitamiseks ja filtreerimiseks kasutatavad ained) on toidu ekstraheerimislahustid tervisele ohtlikumad. Seetõttu on nende kasutamine reguleeritud õigusaktiga, mis loetleb toidu töötlemiseks kasutada lubatud ekstraheerimislahustid, nende kasutamise tingimused ning lubatud jääksisaldused toidus.

Õigusakt

Toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemist Eestis reguleerib  määrus  "Toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise ning sel viisil töödeldud toidu toidualase teabe esitamise nõuded".

Toitu võib ioniseeriva kiirgusega töödelda juhul kui:

  • töötlemiseks on tehnoloogiliselt põhjendatud vajadus;
  • töötlemine ei ole ohtlik inimese tervisele ning seda tehakse nõuetekohaselt;
  • töötlemine on kasulik tarbijale;
  • töötlemist ei kasutata hügieeninõuete- ega tervisekaitsenõuete, hea tootmistava ega hea põllumajandustava rakendamise asemel.

Ioniseeriva kiirgusega töötlemise eesmärgid:

  • toidus patogeensete mikroorganismide hävitamine või nende arvu vähendamiseks;
  • toidu riknemise vähendamine;
  • toidu kadude vähenemine, mida põhjustavad enneaegne küpsemine, idanemine või võrsumine;
  • toidu puhastamine taimele või taimsele saadusele ohtlikest ainetest.

Eestis on lubatud töödelda ioniseeriva kiirgusega järgmiseid toiduaineid:

  • kuivatatud aromaatsed maitsetaimed ja vürtsid ja
  • taimse päristoluga maitseained.

Suurim toidu töötlemiseks lubatud neeldumisdoos on 10 kGy.

Toitu ioniseeriva kiirgusega töötlev ettevõte peab olema PTA poolt tunnustatud.

Ioniseeriva kiirgusega töödeldud toidu märgistamine

Toidul ja toidu koostisosadel, mida on töödeldud ioniseeriva kiirgusega  peab olema vastav märgistus.

Selleks peab pakendil olema märge „Kiiritatud“ või „Töödeldud ioniseeriva kiirgusega“ vastava toidu või koostisosa juures.

Pakendamata toidu korral peab vastav märge olema müügikohas koos toidu nimetusega.

Eesti ioniseeriva kiirgusega töötleva ettevõtte andmed:

  • Ettevõtte nimi: Scandinavian Clinics Estonia OÜ
  • Ettevõtte aadress: Kurvi tee 406a, Alliku küla, 76401, Saue vald, Harjumaa
  • Töödeldavad toidugrupid: kuivatatud maitsetaimed ja vürtsid, taimse päritoluga maitseained
  • Kasutatav kiirgusallikas: 60Co produtseeritav gammakiirgus
  • Tunnustamise number: 2835
  • Veebiaadress: www.steri.ee

Viimati uuendatud 31.12.2020