Sööt ja söötmine

Sööt on töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata aine või toode, kaasaarvatud lisaained, mis on mõeldud loomade söötmiseks

Sööda esmatootmine on põllumajandussaaduste tootmine, sealhulgas eelkõige taimekasvatus, saagikoristus, lüpsmine, loomade (tapaeelne) pidamine või kalapüük, millest saadavad saadused ei läbi pärast koristust, varumist või püüki ühtki töötlust peale lihtsa füüsilise töötluse

Sööt ja söödaohutus

Sööt on töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata toode, mis on mõeldud loomade söötmiseks ja esineb söödamaterjalina, söödalisandina, segasöödana, erisöödana või ravimsöödana.

Söödakontrolli eesmärk on tagada sööda ohutus inimese ja looma tervisele ning keskkonnale ja soodne mõju loomale ja loomakasvatussaadustele. Kontrolli kohaldatakse sööda kõigi tootmis-, töötlemis- ja turustusetappide, sealhulgas ka sööda importimise, hoiustamise, transpordi, müügi ja tarnimise suhtes.

Eestis reguleerivad sööda käitlemist söödaseadus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 178/2002, millega sätestatakse söödaalaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, kehtestatakse sööda ohutusega seotud menetlused ning asutatakse Euroopa Toiduohutusamet (EFSA). Lisaks söödaseadusele ja selle rakendusaktidele reguleerivad sööda valdkonda ka teised seadused ja nende rakendusaktid ning otsekohalduvad Euroopa Liidu õigusaktid. Täpsemad viited seadustele, Vabariigi Valitsuse ning ministri määrustele ja EL õigusaktidele on toodud seadusandlust kirjeldavas osas.

Sööda ohutuse ja jälgitavuse tagamiseks peavad söödakäitlejad oma tegevuse kohta esitama Põllumajandus- ja Toiduametile majandustegevusteate või taotlema tegevusloa ning täitma söödahügieeninõudeid.

Töödeldud loomseid proteiine (kalajahu, putukajahu, verejahu jt), diklatsiumfosfaati, trikaltsiumfosfaati või veretooteid sisaldava sööda tootmiseks ja/või söötmiseks peab taotlema Põllumajandus- ja Toiduametilt loa.

Vastavalt söödaseadusele teostab Eestis sööda ametlikku kontrolli ehk riiklikku järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet.

Euroopa Liidus on kehtestatud söödaliikidele ühtsed mõisted, et sööda käitlemisel ja kauplemisel oleks kõigil ühine arusaam erinevate söödaliikide kohta.

Söödamaterjal on peamiselt loomade toitumisvajaduste rahuldamiseks ette nähtud töötlemata või töödeldud, värsked või konserveeritud taimset, mineraalset või loomset päritolu aine või toode. Näiteks:

  • taimsed: oder, kaer, hein, silo, rapsikook jm;
  • mineraalsed: lubjakivi, keedusool jm;
  • loomsed: kalajahu, lõss/lõssipulber jm.

Söödamaterjal võib sisaldada vähesel määral söödalisandeid nende säilivuse parandamiseks.

Söödamaterjalide loetelu ja töötlemisviiside sõnastik on leitav Euroopa Liidu söödamaterjalide kataloogist siit (PDF).

Söödamaterjali alla kuulub ka endine toit. See on toit, mis on valmistatud inimtarbimiseks kooskõlas toidualaste normidega, kuid mis ei ole enam inimtoiduks ette nähtud kas praktilistel või logistilistel põhjustel või seoses tootmis- pakendamis- või muude vigadega ning mis ei põhjusta söödana kasutamise korral mingeid terviseohte.

Endise toidu mõiste alla ei kuulu toidujäätmed. Toidujäätmed on igasugused toidujäätmed, sealhulgas kasutatud toiduõli, mis on pärit restoranidest, toitlustusettevõtetest ja köökidest, sealhulgas keskköökidest ja kodumajapidamiste köökidest.

 
  • Segasööt on loomade söötmiseks ette nähtud, söödalisanditega või ilma, vähemalt kahe söödamaterjali segu, mis jaguneb järgnevalt:
    • Täiendsööt on sööt, milles on rohkesti teatavaid aineid, kuid mis oma koostiselt sobib päevaratsiooni rahuldamiseks ainult sel juhul, kui seda kasutatakse koos teiste söötadega (täiendsööt, lisamismäär on näiteks 20%). Täiendsööda alla kuuluvad ka mineraalsöödad, milles on vähemalt 40% toortuhka
    • Täissööt on sööt, mis on oma koostiselt piisav looma päevaratsiooni rahuldamiseks, näiteks sigade või kodulindude täissöödad.

Lisaks on veel kaks segasööda liiki:

  • Erisööt/dieetsööt, mis on oma koostise või tootmistehnoloogia poolest ette nähtud teatava erisöötmise eesmärgi rahuldamiseks ning mis on selgelt eristatav tavalisest söödast. Erisöötmise eesmärk on rahuldada selliste loomade konkreetseid toitumisvajadusi, kelle seedimis-, imendumis- või teatud ainevahetusprotsessid on kahjustunud või võivad kahjustuda, näiteks ketoosiohu või tetaaniaohu vähendamiseks. Erisööda kasutusotstarvete ja nende saavutamiseks vajalike kasutusviiside loetelu loomaliikide kaupa on leitav siit.
  • Ravimsööt on sööt, mis on ilma edasise töötlemiseta valmis otse loomale söötmiseks ning mis koosneb ühe või mitme veterinaarravimi või vahetoote homogeensest segust söödamaterjalide või segasöödaga.  Ravimsööda vahetoode on sööt, mis ei ole ilma edasise töötlemiseta valmis otse loomale söötmiseks ning mis koosneb ühe või mitme veterinaarravimi või vahetoote homogeensest segust söödamaterjalide või segasöödaga ja mida kasutatakse üksnes ravimsööda tootmiseks.

Söödalisand (aminohapped, vitamiinid, ensüümid, mikroelemendid jm) on aine, mikroorganism või valmistis, mida lisatakse tahtlikult söödale või veele. Söödalisandi ülesanne näiteks mõjutada soodsalt sööda omadusi, rahuldada loomade toitumisvajadusi, mõjutada soodsalt loomakasvatustoodangut, loomade jõudlust ja heaolu, mõjutades eelkõige mao-soole mikrofloorat või sööda seeduvust jne.Euroopa Liidus lubatud söödalisandite register on leitav siit. Söödalisandid on jaotatud viide kategooriasse.

  • Kategooria “tehnoloogilised lisandid” (mis tahes aine, mida lisatakse söödale tehnoloogilisel eesmärgil) alla lisatakse järgmised funktsionaalrühmad:

a) säilitusained: ained või mikroorganismid, mis kaitsevad sööta mikroorganismide või nende metaboliitide põhjustatud riknemise eest;

b) antioksüdandid: ained, mis pikendavad sööda ja söödatooraine säilimisaega, kaitstes neid oksüdatsiooni põhjustatud riknemise eest;

c) emulgaatorid: ained, mis muudavad söödas kaks või enam segunematut koostisfaasi ühtlaseks seguks või säilitavad seda;

d) stabilisaatorid: ained, mis võimaldavad säilitada sööda füüsilis-keemilist olekut;

e) paksendajad: ained, mis suurendavad sööda viskoossust;

f) želeerivad ained: ained, mis želee tekkimisega annavad söödale tekstuuri;

g) sideained: ained, mis suurendavad sööda osakeste kalduvust kokku kleepuda;

h) ained, mis tõkestavad radionukliididest põhjustatud saastatust: ained, mis takistavad radionukliidide imendumist või aitavad kaasa nende eritumisele;

i) paakumisvastased ained: ained, mis vähendavad sööda üksikute osakeste kalduvust kokku kleepuda;

j) happesuse regulaatorid: ained, mis reguleerivad sööda pH taset;

k) silokonservandid: ained, kaasa arvatud ensüümid ja mikroorganismid, mida lisatakse söödale silo toodangu parandamiseks;

l) denatureerivad ained: ained, mis võimaldavad töödeldud sööda valmistamisel kasutatuna kindlaks teha konkreetse toiduaine või söödatooraine päritolu;

m) ained, mis vähendavad sööda saastumist mükotoksiinidega: ained, mis võivad tõkestada või vähendada mükotoksiinide omastamist, soodustada nende eritumist või muuta nende toimeviisi;

n) hügieeniseisundit paremaks muutvad ained: ained või vajaduse korral mikroorganismid, mis mõjutavad soodsalt sööda hügieeniomadusi spetsiifilise mikrobioloogilise saastumise vähendamise teel.

o) muud tehnoloogilised lisandid: ained või mikroorganismid, mis lisatakse söödale tehnoloogilisel eesmärgil ja mis mõjutavad soodsalt sööda omadusi.

  • Kategooria “organoleptilised lisandid”(mis tahes aine, mille lisamine söödale parandab või muudab sööda organoleptilisi omadusi või loomadelt saadud toidu nähtavaid tunnuseid) alla lisatakse järgmised funktsionaalrühmad:

a) värvained:

     i) ained, mis annavad söödale värvuse või taastavad selle;

     ii) ained, mis loomadele söötmise korral annavad loomse päritoluga toidule värvuse;

     iii) ained, mis parandavad dekoratiivkalade või -lindude värvust;

b) lõhna- ja maitseained: ained, mille lisamine söödale parandab sööda lõhna ja maitset.

  • Kategooria “toitainelised lisandid” alla lisatakse järgmised funktsionaalrühmad:

a) vitamiinid, provitamiinid ja samalaadse toimega keemiliselt täpselt määratletud ained

b) mikroelementide ühendid;

c) aminohapped, nende soolad ja analoogid;

d) karbamiid ja selle derivaadid.

  • Kategooria “zootehnilised söödalisandid” (mis tahes lisandid, mida kasutatakse hea tervisega loomade jõudluse parandamiseks või keskkonna soodsaks mõjutamiseks) alla lisatakse järgmised funktsionaalrühmad:

a) seedimist soodustavad ained: ained, mis loomadele söötmise korral suurendavad sööda seeduvust konkreetsele söödatoorainele avaldatava toime abil;

b) soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained: mikroorganismid või muud keemiliselt määratletud ained, millel loomadele söötmise korral on positiivne toime soolestiku mikrofloorale;

c) ained, mis mõjutavad soodsalt keskkonda;

d) muud zootehnilised söödalisandid;

e) füsioloogilise seisundi stabilisaatorid: ained või, kui see on asjakohane, mikroorganismid, mis hea tervisega loomadele söötmise korral mõjuvad soodsalt nende füsioloogilisele seisundile, sealhulgas nende vastupanuvõimele stressitegurite suhtes.

  • Kategooria “koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid” (ained, mis on ette nähtud algloomade hävitamiseks või nende kasvu pärssimiseks). Enim kasutatakse linnukasvatuses.
  • Eelsegu on söödalisandite segu või ühe või mitme söödalisandi segu, mis ei ole ette nähtud loomadele otse söötmiseks. Eelsegu tuleb enne loomale söötmist kokku segada teiste söötadega, näiteks 0,2% lisamismääraga eelsegu.

Sööda esmatootmise, tootmise, töötlemise, ladustamise, transpordi,  turustamise või põllumajandusloomade söötmisega tegeleval  isikul on kohustus oma tegevusest teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit.

Tegevusest teavitamiseks tuleb enne majandustegevuse alustamist esitada teade  majandustegevuse alustamise kohta, millega teavitatakse Põllumajandus- ja Toiduametit oma tegevusest või tegevusloa taotlemisest.

Põllumajandusministri 12.06.2014 määrusega nr 31 on kehtestatud tegevusalade ja käitlemisel kasutatavate ainete täpsustatud loetelu, mille puhul peab sööda käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab sööda käitlejal olema tegevusluba.

Info tegevuste kohta, mille korral tuleb esitada  majandustegevusteade, leiab siit ja tegevusloa taotlemise kohta siit.

Teatamiskohustus ei laiene ja majandustegevusteadet ja/või tegevusloa taotlust ei pea esitama  isikud, kes tegelevad järgmiste tegevustega:

  • turustab oma tootmistegevusest üle jäänud sööda esmatoodangu (kuni 5 tonni aastas)  kohalikele põllumajandustootjatele
  • lemmikloomatoidu jaemüügiga
  • sööda tootmisega oma loomadele ja loomade söötmisega, kui:
    • toodang tarbitakse ära oma pere poolt;
    • loomade söötmine, keda ei peeta toidu tootmiseks;
    • loomadelt saadud toidu väikesi koguseid turustatakse otse lõpptarbijale.

Loomsete esmatoodete väike kogus tooteliikide kaupa on järgmine:

  • kala – kuni 100 kg päevas;
  • mesi – kuni 15 taru või mesilasperega majapidamisest või ettevõttest;
  • munad – kuni 50 linnuga majapidamisest või ettevõttest;
  • lehma toorpiim – kuni 100 kg päevas või kuni 700 kg nädalas;
  • kitse toorpiim – kuni 20 kg päevas;
  • ute toorpiim – kuni 10 kg päevas.

Majandustegevusteate esitamiseks ja tegevusloa taotlemiseks on koostatud ühine teatise vorm (186.5 KB, DOC). Elektrooniliselt on võimalik teadet esitada Eesti teabevärava eesti.ee või Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu (teenuse kasutamine nõuab autentimist ID-kaardi, Mobiil-ID või internetipanga kaudu).

Eelistame, et esitate majandustegevusteate ja/või tegevusloa taotluse Põllumajandus-ja Toiduametile:

  • Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kliendiportaali kaudu (teenuse kasutamine nõuab autentimist ID-kaardi, Mobiil-ID või internetipanga kaudu).

Muud võimalused:

Juhul, kui esitatud majandustegevusteates on andmed muutunud, tuleb vastavatest muudatustest hiljemalt viie tööpäeva jooksul PTAle teada anda. Kui otsustatakse loobuda sööda käitlemisest, kas teatud tähtajani või lõplikult, siis peab sellest samuti PTAd teavitama. Muudatustest ja sööda käitlemisest loobumisest teatamise dokumendid saab esitada  eelpool nimetatud teate esitamise viisidel.

Nõuded teatamiskohustusega isikule

Söödakäitlemine peab vastama sööda õigusaktides kehtestatud nõuetele. Täpsem info söödahügieeninõuete kohta on leitav siit.

NB! Samuti peavad oma tegevusest teavitama ning täitma söödaseadusest tulenevaid nõudeid mahepõllumajandusliku taimekasvatusega ja loomakasvatusega tegelevad ettevõtted.

Sööda käitlemisega tegelev füüsiline või juriidiline isik esitab PTAle majandustegevusteate oma tegevuste kohta. Majandustegevusteate alusel registreeritakse sööda käitleja riigi toidu ja sööda käitlejate registris.

Majandustegevusteade tuleb esitada ja täita määruse 183/2005 I lisa nõudeid järgmiste tegevuste puhul:

  • taimse ja loomse söödamaterjali esmatootmine oma ettevõtte tarbeks, nt teravilja kasvatamine, kuivatamine soojusvahetiga kuivatis, heina tegemine, sileerimine
  • taimse söödamaterjali esmatootmine turuleviimiseks, nt oma põllult saadud kuivatatud või kuivatamata teravilja müümine
  • putukate esmatootmine
  • sööda segamine oma ettevõtte tarbeks – sööda segamine oma loomadele, kasutades söödamaterjale, sh loomseid proteiine ja täiendsöötasid
  • taimse söödamaterjali ladustamine ja vedu oma ettevõtte tarbeks
  • loomset proteiini (nt kalajahu) või seda sisaldava põllumajandusloomadele ettenähtud sööda ladustamine ja vedu oma ettevõtte tarbeks

Majandustegevusteade tuleb esitada ja täita määruse 183/2005 II lisa nõudeid järgmiste tegevuste puhul:

*Taimse ja mineraalse söödamaterjali tootmine turuleviimiseks
*Taimse, mineraalse ja loomse söödamaterjali töötlemine (sh otsekuumutusega kuivatamine) turuleviimiseks, liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine, eksport, ladustamine, vedu
*Tehistingimustes kasvatatud putukate töötlemine turuleviimiseks, liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine, eksport, ladustamine, vedu
*Silo turuleviimine
*Segasööda tootmine oma ettevõtte tarbeks, kasutades lubatud söödalisandeid või nende eelsegusid
*Segasööda tootmine turuleviimiseks, turuleviimine, ümberpakendamine, liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine, eksport, ladustamine, vedu
*Ravimsööda ja/või ravimsööda vahetoote turuleviimisel (ladustamata); ekspordil (ladustamata seda oma ehitises), liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisel (ladustamata seda oma ehitises); ainult ladustamisel; ainult veol
*Teatud söödalisandi või eelsegu tootmine, turuleviimine, liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine, eksport, ladustamine, vedu
*Söödalisandist eelsegu tootmine oma ettevõtte tarbeks, tootmine turuleviimiseks, turuleviimine, liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine, eksport, ladustamine, vedu
*Söödalisandi lisamine loomse toidu saamiseks peetava looma joogivette
*Eelsegu ladustamine, vedu
*Lemmikloomatoidu tootmine turuleviimiseks, turuleviimine, liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine, eksport, ladustamine, vedu
*Endise toidu turustamine söödakäitlejale loomade söötmiseks
*Loomse, taimse või mineraalse söödamaterjali pakendamisteenus
*Segasööda, lemmiklooma ravimsööda, loomse, taimse või mineraalse söödamaterjali müümine jaekaubanduses sh sidevahendite kaudu sh e-müük sidevahendite kaudu
*Segasööda, lemmiklooma ravimsööda, loomse, taimse või mineraalse söödamaterjali jaemüük (muu)

Majandustegevusteade tuleb esitada ja täita määruse 183/2005 III lisa nõudeid järgmiste tegevuste puhul:

  • Turustamisotstarbelise loomse toidu saamiseks peetavate loomade söötmine

Majandustegevusteade tuleb esitada ka siis, kui sööda käitleja soovib oma käitlemisvaldkonda muuta, käitlemisvaldkonnas tegevuse peatada, käitlemsivaldkonnas tegevuse taastada või tegevuse lõpetada. Dokumendivormid leitavad siit

Nõuded

  1. Ettevõttes tehtavaid toiminguid juhitakse ja teostatakse nii, et välditakse, kõrvaldatakse ja minimeeritakse ohud, mis võivad kahjustada söödaohutust.
  2. Ettevõttes toodetud, töödeldud, segatud, pakendatud, transporditud ja ladustatud sööt peab olema kaitstud saastumise ja riknemise eest.
  3. Hooned (tootmishooned, laod jt), seadmed (veskid, segistid, mahutid, veokid jt) tuleb hoida puhtana ja vajadusel desinfitseerida. Puhastus- ja desinfitseerimiskemikaale tuleb kasutada vastavalt kasutusjuhistele ning neid tuleb hoida söödast ja söötmisalast eemal.
  4. Jäätmeid, pakkematerjale ja ohtlikke aineid (väetiseid, taimekaitsevahendeid) peab ladustama ja käitlema eraldi ja ohutult, et ära hoida sööda ohtlik saastumine.
  5. Söödas ei tohi olla keelatud materjale (pakendid ja pakendiosad, tahked majapidamisjäätmed, igasugused reoveed, puit, mida on töödeldud puidukonservantidega, seemned, mida on töödeldud taimekaitsevahenditega, parkainetega töödeldud toornahad, fekaalid, seedetraktisisu ja n-alkaanidel kasvatatud Candida pärmidest saadud valgutooted).
  6. Tuleb ära hoida ja takistada kahjurite põhjustatud saastumist.
  7. Sööda ohutuse tagamisel tuleb arvesse võtta, mis tahes asjakohase analüüsi tulemusi, mis on tehtud söödast või muude söödaohutuse suhtes asjakohaste proovidega.
  8. Tuleb pidada arvet:
    1. taimekaitsevahendite ja biotsiidide kasutamise üle;
    2. geneetiliselt muundatud seemnete kasutamise üle;
    3. esmatoodete ohutust mõjutavate kahjurite või haiguste esinemise üle;
    4. esmatoodete proovidega või muude diagnostikaks võetud proovidega tehtud analüüside (söödaohutusega seonduvate) tulemuste üle; 
    5. iga sissetulnud sööda koguse ja tarnija/müüja nime ning iga väljaläinud sööda sihtkoha (ostja nime) ja koguse üle (dokmendid ostetud ja müüdud söötade kohta paberkandjal või elektroonselt).

Samuti on ettevõtel kohustus pidada arvet ohtude ohjeldamiseks rakendatud meetmete üle. Vastavad dokumendid tuleb säilitada ja need peavad olema Põllumajandus- ja Toiduametile kättesaadavad.

Head loomasöötmistavad

Karjatamine

Karja- ja heinamaade kasvatamist korraldatakse nii, et loomse toidu füüsilise, bioloogilise või keemilise saastumise oht on minimaalne.

Vajaduse korral tuleb karja- või heinamaa jätta enne seda, kui kari sellele sööma lastakse, ja karjatamistsüklite vahel piisavalt pikaks ajaks sööti ning tagada põllumajanduskemikaalide keeluaegadest kinnipidamine.

Nõuded lauda- ja söötmisseadmetele

Farmi hooned ja söötmisseadmeid tuleb puhastada ohtude kumuleerumise vältimiseks. Puhastus- ja desinfitseerimiskemikaale tuleb kasutada vastavalt nende kasutusjuhistele ning neid tuleb hoida söödast ja söötmisalast eemal.

Kahjurite juurdepääsu tõkestamiseks farmi hoonete juurde tuleb kehtestada kahjuritõrjesüsteem, et vähendada miinimumini sööda ja allapanu või hoonete ja seadmete saastumise võimalikkus.

Hooned ja söötmisseadmed tuleb hoida puhtana. Sõnniku, jäätmete ja muude sööda võimalike saasteallikate korrapäraseks kõrvaldamiseks tuleb kehtestada eemaldamissüsteemid.

Loomatootmisüksuses kasutatavat sööta ja allapanu tuleb vahetada sageli ning sel ei tohi lasta hallitama minna.

Söötmine

  • Ladustamine

Sööta tuleb ladustada kemikaalidest ja muudest loomasööda puhul keelatud toodetest eraldi. Ladustamiseks kasutatavad alad ja mahutid tuleb hoida puhta ja kuivana ning vajaduse korral tuleb rakendada asjakohaseid kahjuritõrje meetmeid. Ladustamisalasid ja -mahuteid tuleb tarbetu ristsaastumise vältimiseks korrapäraselt puhastada. Seemned tuleb ladustada nõuetekohaselt ja nii, et loomad neile juurde ei pääse.

  • Jaotamine

Loomakasvatusettevõtte söödajaotussüsteem peab tagama, et õige sööt saadetakse õigesse sihtkohta. Jaotamise ja söötmise ajal tuleb sööta käidelda viisil, millega tagatakse, et saastunud ladustusaladest ja -seadmetest tulenev saastumine ei ole võimalik. Ravimsööta tuleb saastumise vältimiseks käidelda muust söödast eraldi.

Loomakasvatusettevõttes kasutatavaid söödaveokeid ja -seadmeid tuleb puhastada korrapäraselt, eriti siis, kui neid kasutatakse ravimsööda kohaletoimetamiseks ja jaotamiseks.

Sööt ja vesi

Jootmis- või akvakultuurivesi peab olema toodetavatele loomadele kohase kvaliteediga. Kui on põhjust muretseda loomade või loomsete saaduste (liha, piim, muna jne) veest tingitud saastumise pärast, tuleb võtta meetmeid ohtude hindamiseks ja minimeerimiseks.

Söötmis- ja jootmisseadmed peavad olema projekteeritud, konstrueeritud ja paigutatud nii, et sööda ja vee saastumise oht on minimaalne. Jootmissüsteeme tuleb võimaluse korral korrapäraselt puhastada ja hooldada.

Töötajad

Loomade söötmise ja kohtlemise eest vastutaval isikul peavad olema nõuetekohased oskused, teadmised ja pädevus.

Seotud viited

Mahesööt

Viimati uuendatud 01.03.2024