Sööda tootmine

Sööda tootmisel, töötlemisel, turuleviimisel, liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisel (impordil), ekspordil, ladustamise teenuse ja veoteenuse pakkumisel, segasööda toomisel oma ettevõtte tarbeks kasutades lubatud söödalisandeid või nendest saadud eelsegusid, söödalisandi ja eelsegu lisamisel põllumajandusloomadele joogivette ning otsekuumutusega kuivatamisel rakenduvad söödahügieenimääruse II lisa nõuded.

Sööt ja söödaohutus

Sööt on töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata toode, mis on mõeldud loomade söötmiseks ja esineb söödamaterjalina, söödalisandina, segasöödana, erisöödana või ravimsöödana.

Söödakontrolli eesmärk on tagada sööda ohutus inimese ja looma tervisele ning keskkonnale ja soodne mõju loomale ja loomakasvatussaadustele. Kontrolli kohaldatakse sööda kõigi tootmis-, töötlemis- ja turustusetappide, sealhulgas ka sööda liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise, hoiustamise, transpordi, müügi ja tarnimise suhtes.

Eestis reguleerivad sööda käitlemist söödaseadus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 178/2002, millega sätestatakse söödaalaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, kehtestatakse sööda ohutusega seotud menetlused ning asutatakse Euroopa Toiduohutusamet (EFSA). Lisaks söödaseadusele ja selle rakendusaktidele reguleerivad sööda valdkonda ka teised seadused ja nende rakendusaktid ning otsekohalduvad Euroopa Liidu õigusaktid. Täpsemad viited seadustele, Vabariigi Valitsuse ning ministri määrustele ja EL õigusaktidele on toodud seadusandlust kirjeldavas osas.

Sööda ohutuse ja jälgitavuse tagamiseks peavad söödakäitlejad oma tegevuse kohta esitama Põllumajandus- ja Toiduametile majandustegevusteate või taotlema tegevusloa ning täitma söödahügieeninõudeid.

Töödeldud loomseid proteiine (kalajahu, putukajahu, verejahu jt), diklatsiumfosfaati, trikaltsiumfosfaati või veretooteid sisaldava sööda tootmiseks ja/või söötmiseks peab taotlema Põllumajandus- ja Toiduametilt loa.

Vastavalt söödaseadusele teostab Eestis sööda ametlikku kontrolli ehk riiklikku järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet.

Euroopa Liidus on kehtestatud söödaliikidele ühtsed mõisted, et sööda käitlemisel ja kauplemisel oleks kõigil ühine arusaam erinevate söödaliikide kohta.

Söödamaterjal on peamiselt loomade toitumisvajaduste rahuldamiseks ette nähtud töötlemata või töödeldud, värsked või konserveeritud taimset, mineraalset või loomset päritolu aine või toode. Näiteks:

  • taimsed: oder, kaer, hein, silo, rapsikook jm;
  • mineraalsed: lubjakivi, keedusool jm;
  • loomsed: kalajahu, lõss/lõssipulber jm.

Söödamaterjal võib sisaldada vähesel määral söödalisandeid nende säilivuse parandamiseks.

Söödamaterjalide loetelu ja töötlemisviiside sõnastik on leitav Euroopa Liidu söödamaterjalide kataloogist siit (PDF).

Söödamaterjali alla kuulub ka endine toit. See on toit, mis on valmistatud inimtarbimiseks kooskõlas toidualaste normidega, kuid mis ei ole enam inimtoiduks ette nähtud kas praktilistel või logistilistel põhjustel või seoses tootmis- pakendamis- või muude vigadega ning mis ei põhjusta söödana kasutamise korral mingeid terviseohte.

Endise toidu mõiste alla ei kuulu toidujäätmed. Toidujäätmed on igasugused toidujäätmed, sealhulgas kasutatud toiduõli, mis on pärit restoranidest, toitlustusettevõtetest ja köökidest, sealhulgas keskköökidest ja kodumajapidamiste köökidest.

 
  • Segasööt on loomade söötmiseks ette nähtud, söödalisanditega või ilma, vähemalt kahe söödamaterjali segu, mis jaguneb järgnevalt:
    • Täiendsööt on sööt, milles on rohkesti teatavaid aineid, kuid mis oma koostiselt sobib päevaratsiooni rahuldamiseks ainult sel juhul, kui seda kasutatakse koos teiste söötadega (täiendsööt, lisamismäär on näiteks 20%). Täiendsööda alla kuuluvad ka mineraalsöödad, milles on vähemalt 40% toortuhka
    • Täissööt on sööt, mis on oma koostiselt piisav looma päevaratsiooni rahuldamiseks, näiteks sigade või kodulindude täissöödad.

Lisaks on veel kaks segasööda liiki:

  • Erisööt/dieetsööt, mis on oma koostise või tootmistehnoloogia poolest ette nähtud teatava erisöötmise eesmärgi rahuldamiseks ning mis on selgelt eristatav tavalisest söödast. Erisöötmise eesmärk on rahuldada selliste loomade konkreetseid toitumisvajadusi, kelle seedimis-, imendumis- või teatud ainevahetusprotsessid on kahjustunud või võivad kahjustuda, näiteks ketoosiohu või tetaaniaohu vähendamiseks. Erisööda kasutusotstarvete ja nende saavutamiseks vajalike kasutusviiside loetelu loomaliikide kaupa on leitav siit
  • Ravimsööt on sööt, mida kasutatakse looma söötmiseks raviomaduste või haigust ärahoidvate omaduste tõttu. Ravimsööt koosneb ühe või mitme veterinaarravimi homogeensest segust söödamaterjalide või segasöödaga. Ravimsööta võib toota üksnes veterinaararsti väljastatud ravimsööda retsepti alusel ning seda antakse loomale üksnes veterinaararsti juhiste kohaselt lisatöötlemiseta.

Söödalisand (aminohapped, vitamiinid, ensüümid, mikroelemendid jm) on aine, mikroorganism või valmistis, mida lisatakse tahtlikult söödale või veele. Söödalisandi ülesanne näiteks mõjutada soodsalt sööda omadusi, rahuldada loomade toitumisvajadusi, mõjutada soodsalt loomakasvatustoodangut, loomade jõudlust ja heaolu, mõjutades eelkõige mao-soole mikrofloorat või sööda seeduvust jne.

Euroopa Liidus lubatud söödalisandite register on leitav siit (PDF). Söödalisandid on jaotatud viide kategooriasse.

  • Kategooria “tehnoloogilised lisandid” (mis tahes aine, mida lisatakse söödale tehnoloogilisel eesmärgil) alla lisatakse järgmised funktsionaalrühmad:

a) säilitusained: ained või mikroorganismid, mis kaitsevad sööta mikroorganismide või nende metaboliitide põhjustatud riknemise eest;

b) antioksüdandid: ained, mis pikendavad sööda ja söödatooraine säilimisaega, kaitstes neid oksüdatsiooni põhjustatud riknemise eest;

c) emulgaatorid: ained, mis muudavad söödas kaks või enam segunematut koostisfaasi ühtlaseks seguks või säilitavad seda;

d) stabilisaatorid: ained, mis võimaldavad säilitada sööda füüsilis-keemilist olekut;

e) paksendajad: ained, mis suurendavad sööda viskoossust;

f) želeerivad ained: ained, mis želee tekkimisega annavad söödale tekstuuri;

g) sideained: ained, mis suurendavad sööda osakeste kalduvust kokku kleepuda;

h) ained, mis tõkestavad radionukliididest põhjustatud saastatust: ained, mis takistavad radionukliidide imendumist või aitavad kaasa nende eritumisele;

i) paakumisvastased ained: ained, mis vähendavad sööda üksikute osakeste kalduvust kokku kleepuda;

j) happesuse regulaatorid: ained, mis reguleerivad sööda pH taset;

k) silokonservandid: ained, kaasa arvatud ensüümid ja mikroorganismid, mida lisatakse söödale silo toodangu parandamiseks;

l) denatureerivad ained: ained, mis võimaldavad töödeldud sööda valmistamisel kasutatuna kindlaks teha konkreetse toiduaine või söödatooraine päritolu;

m) ained, mis vähendavad sööda saastumist mükotoksiinidega: ained, mis võivad tõkestada või vähendada mükotoksiinide omastamist, soodustada nende eritumist või muuta nende toimeviisi;

n) hügieeniseisundit paremaks muutvad ained: ained või vajaduse korral mikroorganismid, mis mõjutavad soodsalt sööda hügieeniomadusi spetsiifilise mikrobioloogilise saastumise vähendamise teel.

o) muud tehnoloogilised lisandid: ained või mikroorganismid, mis lisatakse söödale tehnoloogilisel eesmärgil ja mis mõjutavad soodsalt sööda omadusi.

  • Kategooria “organoleptilised lisandid”(mis tahes aine, mille lisamine söödale parandab või muudab sööda organoleptilisi omadusi või loomadelt saadud toidu nähtavaid tunnuseid) alla lisatakse järgmised funktsionaalrühmad:

a) värvained:

     i) ained, mis annavad söödale värvuse või taastavad selle;

     ii) ained, mis loomadele söötmise korral annavad loomse päritoluga toidule värvuse;

     iii) ained, mis parandavad dekoratiivkalade või -lindude värvust;

b) lõhna- ja maitseained: ained, mille lisamine söödale parandab sööda lõhna ja maitset.

  • Kategooria “toitainelised lisandid” alla lisatakse järgmised funktsionaalrühmad:

a) vitamiinid, provitamiinid ja samalaadse toimega keemiliselt täpselt määratletud ained

b) mikroelementide ühendid;

c) aminohapped, nende soolad ja analoogid;

d) karbamiid ja selle derivaadid.

  • Kategooria “zootehnilised söödalisandid” (mis tahes lisandid, mida kasutatakse hea tervisega loomade jõudluse parandamiseks või keskkonna soodsaks mõjutamiseks) alla lisatakse järgmised funktsionaalrühmad:

a) seedimist soodustavad ained: ained, mis loomadele söötmise korral suurendavad sööda seeduvust konkreetsele söödatoorainele avaldatava toime abil;

b) soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained: mikroorganismid või muud keemiliselt määratletud ained, millel loomadele söötmise korral on positiivne toime soolestiku mikrofloorale;

c) ained, mis mõjutavad soodsalt keskkonda;

d) muud zootehnilised söödalisandid;

e) füsioloogilise seisundi stabilisaatorid: ained või, kui see on asjakohane, mikroorganismid, mis hea tervisega loomadele söötmise korral mõjuvad soodsalt nende füsioloogilisele seisundile, sealhulgas nende vastupanuvõimele stressitegurite suhtes.

  • Kategooria “koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid” (ained, mis on ette nähtud algloomade hävitamiseks või nende kasvu pärssimiseks). Enim kasutatakse linnukasvatuses.
  • Eelsegu on söödalisandite segu või ühe või mitme söödalisandi segu, mis ei ole ette nähtud loomadele otse söötmiseks. Eelsegu tuleb enne loomale söötmist kokku segada teiste söötadega, näiteks 0,2% lisamismääraga eelsegu.

'Sööda käitlemisega tegelev füüsiline või juriidiline isik esitab PTAle majandustegevusteate oma tegevuste kohta. Majandustegevusteate alusel registreeritakse sööda käitleja riigi toidu ja sööda käitlejate registris.

Majandustegevusteade tuleb esitada ja täita määruse 183/2005 II lisa nõudeid järgmiste tegevuste puhul:

  • Taimse ja mineraalse söödamaterjali tootmine turuleviimiseks
  • Taimse, mineraalse ja loomse söödamaterjali töötlemine (sh otsekuumutusega kuivatamine) turuleviimiseks, liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine, eksport, ladustamise teenus, veoteenus
  • Tehistingimustes kasvatatud putukate töötlemine turuleviimiseks, liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine, eksport, ladustamise teenus, veoteenus
  • Silo turuleviimine
  • Segasööda tootmine oma ettevõtte tarbeks, kasutades lubatud söödalisandeid või nende eelsegusid
  • Segasööda tootmine turuleviimiseks, kasutamata söödalisandeid või nende eelsegusid
  • Segasööda tootmine turuleviimiseks, kasutades söödalisandeid või nende eelsegusid
  • Segasööda turuleviimine, ümberpakendamine, liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine, eksport, ladustamise teenus, veoteenus
  • Teatud söödalisandi või eelsegu tootmine, turuleviimine, liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine, eksport, ladustamise teenus, veoteenus
  • Söödalisandist eelsegu tootmine oma ettevõtte tarbeks, tootmine turuleviimiseks, turuleviimine, liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine, eksport, ladustamise teenus, veoteenus
  • Söödalisandi lisamine loomse toidu saamiseks peetava looma joogivette, ladustamise teenus, veoteenus
  • Eelsegu ladustamise teenus, veoteenus
  • Lemmikloomatoidu tootmine turuleviimiseks, turuleviimine, liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine, eksport, ladustamise teenus, veoteenus
  • Endise toidu turustamine söödakäitlejale loomade söötmiseks
  • Pakendatud sööda, välja arvatud lemmikloomatoidu, müümine jaekaubanduses

Tegevusloa taotlemise nõue ja põhimõtted on sätestatud söödaseaduses, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 183/2005.

Tegevusloa taotlemiseks peab ettevõtja enne tegevuse alustamist esitama PTAle tegevusloa taotluse ja enesekontrolliplaani, mis on kooskõlas HACCP ja II lisa nõuetega.

Tegevusloa taotluse menetlemisel hinnatakse ettevõtte või selle osa, kus sööta käideldakse, vastavust söödaseaduses, Euroopa Parlamendi ning nõukogu määruses (EÜ) nr 183/2005 ning muudes asjakohastes söödaalastes õigusaktides sätestatud nõuetele.

Tegevusloa taotluse alusel registreeritakse sööda käitleja Riigi toidu ja sööda käitlejate registris.

Tegevusloa taotlus tuleb esitada järgmiste tegevuste puhul:

  • söödalisandite tootmisel
    • kõik toitainelised lisandid
    • kõik zootehnilised lisandid
    • tehnoloogilistest lisanditest antiosküdandid, millel on max sisaldus
    • organoleptilistest lisanditest värvained-> karotinoidid ja ksantofüllid
    • koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid
  • eelsegude tootmisel
    • zootehnilised lisandid (muud zootehnilised lisandid)
    • koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid
    • toitainelised lisandid-> A ja D vitamiin, Cu ja Se                              
  • segasööda tootmisel turuleviimiseks
    • ravimsööda eelsegust
    • söödalisanditest ja/või neist valmistatud eelsegudest (koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid)
  • söödamaterjali tootmisel turuleviimiseks
    • biodiisli tootmise kõrvalsaadustest
    • rasvhapete segamise teel
    • rasvhapete õlikeemilise protsessi teel
    • töötlemata taimeõlist va tootmine, mis kuulub EÜ määruse 852/2004 reguleerimisalasse
  • ravimsööda segamisel oma ettevõtte tarbeks
  • segasööda segamisel oma ettevõtte tarbeks
    • söödalisanditest ja/või neist valmistatud eelsegudest (koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid)
  • söödalisandite turuleviimisel sh impordil, ekspordil, ladustamise teenuse pakkumisel, veoteenuse pakkumisel
    • kõik toitainelised lisandid
    • kõik zootehnilised lisandid
    • tehnoloogilistest lisanditest antiosküdandid, millel on max sisaldus
    • organoleptilistest lisanditest värvained-> karotinoidid ja ksantofüllid
    • koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid
  • eelsegude turuleviimisel sh impordil, ekspordil, ladustamisteenuse pakkumisel, veoteenuse pakkumisel
    • zootehnilised lisandid (muud zootehnilised lisandid)
    • koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid
    • toitainelised lisandid: A ja D vitamiin, Cu ja Se
  • saastunud sööda puhastamisel/detoksifitseerimisel saastest
    • füüsikaline detoksifitseerimine
    • keemiline detoksifitseerimine
    • (mikro)bioloogiline detoksifitseerimine

Tegevusloa taotlus tuleb esitada ka siis, kui sööda käitleja soovib oma käitlemisvaldkonda muuta, käitlemisvaldkonnas tegevuse peatada, käitlemsivaldkonnas tegevuse taastada või tegevuse lõpetada. Dokumendivormid leitavad siit.

Sööda käitlemise hügieeninõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 183/2005 II lisas. Määruses sätestatud hügieenialaste õigusnormide peamine eesmärk on tagada söödaohutus kogu toiduahelas, alates sööda tootmisest kuni toidu tootmiseks peetavate turustamisotstarbeliste loomade söötmiseni.

Vastutus söödaohutuse eest lasub sööda käitlejal. Söödakäitlejad peavad tagama, et nende tegevus sööda tootmisel, töötlemisel, turustamisel, transportimisel ja ladustamisel vastab hügieeninõuetele ning põllumajandusloomade söötjad rakendavad kõiki meetmeid, et ära hoida sööda, loomade ja loomsete saaduste bioloogiline, keemiline ja füüsikaline saastumine.

Söödahügieeni määrus kehtestab järgmised põhimõtted ja nõuded:

  • Tagada söödaohutus kogu toiduahelas, alates sööda esmatootmisest kuni toidu tootmiseks peetavate loomade söötmiseni;
  • Tagada sööda jälgitavus igas käitlemise etapis tootjast lõppkasutajani, see tähendab, et kõik isikud, kellele määrus laieneb, peavad pidama arvestust, kelle käest on sööt ostetud või kellele on sööta müüdud;
  • Ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi rakendamine sööda käitlejatele, kes peavad täitma söödahügieeni määruse II lisa nõudeid.
  • Imporditud sööt peab vastama samadele nõuetele kui Euroopa Liidus toodetud sööt.

Nõuded laienevad  kõikidele isikutele, kes esitavad/on esitanud majandustegevusteate või taotlevad/on taotlenud tegevusluba.

Lisaks söödahügieeninõuetele peavad söödakäitlejad rakendama meetmeid ja kontrollima oma tegevust (nt puhastamise ja desinfitseerimise, kahjuritõrje, toorme ja valmistoodangu laboratoorse kontrolli osas). Rakendatavad abinõud tuleb vormistada kirjalikult ja need moodustavad enesekontrollisüsteemi (enesekontrolliplaan), mis põhineb HACCP põhimõtetel. Käitleja peab määrama kindlaks sööda ohutuse seisukohalt olulised käitlemisetapid, sealhulgas kriitilised kontrollpunktid, kontrollima neid ja registreerima kontrolli tulemused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 söödahügieeni kohta artikli 6 ja 7 nõuete kohaselt.

HACCP (Hazard analysis and critical control points system/Ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi) põhimõtted on:

  • ohtude, mida tuleb vältida, kõrvaldada või vähendada vastuvõetavale tasemele, väljaselgitamine;
  • kriitiliste kontrollpunktide kindlakstegemine etapis või etappides, mille kontrollimine on oluline ohtude vältimiseks, kõrvaldamiseks või vastuvõetavale tasemele vähendamiseks;
  • kriitilistes kontrollpunktides kriitiliste piiride kehtestamine, mis eraldavad vastuvõetava ja mittevastuvõetava taseme väljaselgitatud ohtude vältimiseks, kõrvaldamiseks või vastuvõetava tasemeni vähendamiseks;
  • tõhusate seiretoimingute väljatöötamine ja rakendamine kriitilistes kontrollpunktides korrigeerivate tegevuste kavandamine juhuks, kui seire tulemusel selgub, et kriitilised kontrollpunktid ei ole kontrolli all;
  • toimingute kehtestamine, mida teostatakse regulaarselt punktides 1 kuni 5 esitatud meetmete tõhususe kontrollimiseks;
  • käitlemisettevõtte suurusele ja liigile vastavate dokumentide ja andmete loomine, mis tõendavad punktides 1 kuni 6 esitatud meetmete rakendamise tõhusust.

Käitleja vastutab oma ettevõttes sööda käitlemise hügieeninõuete ja enesekontrollisüsteemi täitmise eest, esitab järelevalveasutusele viimase nõudel asjakohased ja ajakohastatud dokumendid enesekontrollisüsteemi rakendamise ja toimimise kohta ning säilitab neid dokumente vajaliku aja jooksul.

Sööda märgistamise nõuded

Söötade märgistamise eesmärk on anda ostjale vajalikku teavet. Sööda turuleviimisel on kehtestatud nõuded söödalisandite, eelsegude, söödamaterjalide ja segasöötade (nt täissööt, täiendsööt, erisööt, ravimsööt) märgistamiseks. Nõuded on erinevad sõltuvalt sellest, kas sööt on mõeldud toidu tootmise eesmärgil (nt veis, siga, kana) peetavate loomade söötmiseks või mitte toidu tootmise eesmärgil (lemmikloomad, karusloomad) peetavate loomade söötmiseks.

Märgistus peab olema eestikeelne. Märgistusandmed tuleb esitada tervikuna, nähtavalt, selgelt, loetavalt ja kustumatult silmapaistval kohal, sööda pakendil, mahutil, etiketil või puistes sööda puhul saatedokumendil.

Märgistus ei tohi kasutajat eksitada järgneva osas:

  • sööda kasutusotstarve
  • sööda tüüp
  • tootmis- või valmistamismeetod
  • sööda omadused
  • koostis
  • kogus
  • loomade liik või kategooria, kellele sööt on ette nähtud

Söödale ei tohi omistada  toimeid või omadusi, mida sellel ei ole või osutada nagu söödal oleks mingi eriomadus, mis tegelikult on kõigil sarnastel söötadel.

Sööda märgistusel võib kasutada väiteid. Väidetega juhitakse tähelepanu mõne aine esinemisele või puudumisele söödas, konkreetsele toiteomadusele või protsessile või mõne eespool esitatud omadusega seotud konkreetsele funktsioonile. Väita ei tohi, et sööt aitab ära hoida/ennetada, ravida või parandada haigusi, välja arvatud koktsidoistaatikume või histomonostaatikume sisaldavate söötade ja erisöötade puhul. Erisöötasid söödetakse loomadele, kelle seedimis-, imendumis- või ainevahetusprotsessid on kahjustatud või võivad kahjustuda, nende tervise seisundi parandamiseks. Näiteks struviidikivi taastekkimisohu vähendamine. Väiteid võib kasutada, kui need on objektiivsed, teaduslikult tõestatud ja sööda kasutajatele arusaadavad.

Vältimaks loomadel esinevate taudide, nagu transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (lühidalt TSE) tekkimist ja levikut on keelatud põllumajandusloomadele (va karusloomad) sööta teatud  loomseid proteiine. Loomasööta käsitlevad keelud on osa TSE ennetamise ja tõrje programmist ning on teaduslikult tõestatud, et teatud TSE gruppi kuuluvad loomataudid, nagu veistel esinev veiste spongioosne entsefalopaatia (BSE ehk nn „hullu lehma tõbi“) võib edasi kanduda ka loomadelt inimestele.
Kehtestatud on ka erinõuded loomseid proteiine sisaldava sööda tootmisel ja söötmisel. Näiteks kalajahu sisaldava sööda tootmisel, kalajahu sisaldava piimaasendaja söötmisel võõrutamata mäletsejalistele.

Söödakäitleja peab täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 999/2001 (840.15 KB, PDF) IV lisa nõudeid, milles on sätestatud, millisele loomaliigile, millist loomset söödamaterjali sööta võib ja millisel juhul rakendub söötmiskeeld.

Lisaks peab teatud loomse söödamaterjali käitlemise juhtudel taotlema loa.

Söödakäitleja peab töödeldud loomset proteiini (näiteks kalajahu, putukajahu, verejahu), diklatsiumnfosfaati, trikaltsiumfosfaati või veretooteid (edaspidi lubatud loomseid proteiine) sisaldava sööda tootmiseks ja/või söötmiseks taotlema loa juhul kui ta:

  • Soovib toota ja turustada lubatud loomseid proteiine sisaldavat sööta
  • Soovib toota ja turustada kalajahu sisaldavat piimaasendajat
  • Peab mäletsejalisi (näiteks veiseid) ja mittemäletsejalisi (näiteks sigu) ning kes soovib toota omatarbeks lubatud loomseid proteiine sisaldavat sööta ja sööta seda enda ettevõttes peetavatele mittemäletsejalistele (näiteks sigadele)
  • Peab mäletsejalisi ja mittemittemäletsejalisi ning soovib sööta lubatud loomseid proteiine sisaldavat sööta mittemäletsejalistele
  • Peab mäletsejalisi ning soovib sööta võõrutamata mäletsejalistele kalajahu sisaldavat piimaasendajat

Mäletsejalistele on keelatud sööta järgmisi loomset päritolu proteiine:

  • mäletsejalistelt saadud želatiini ja kollageeni;
  • mäletsejaliste kehaosadest saadud hüdrolüüsitud proteiine, va mäletsejaliste toornahkadest saadud hüdrolüüsitud proteiine;
  • töödeldud loomseid proteiine (tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomseid proteiine (putukajahu), lihajahu, kondijahu, verejahu jne);
  • kalajahu (v.a võõrutamata mäletsejalistele kalajahu sisaldav täispiimaasendaja);
  • veretooteid;
  • loomset päritolu dikaltsiumfosfaati ja trikaltsiumfosfaati.

Erand: Võõrutamata mäletsejalistele on lubatud sööta täispiimaasendajat, mis sisaldab kalajahu. Käitleja, kes kasutab kalajahu sisaldavat piimaasendajat, peab taotlema VTA`lt selleks loa.

Mittemäletsejalistele, va vesiviljelusloomadele, on keelatud sööta:

  • mäletsejalistelt saadud želatiini ja kollageeni;
  • mäletsejaliste kehaosadest saadud hüdrolüüsitud proteiine, va mäletsejaliste toornahkadest saadud hüdrolüüsitud proteiine;
  • töödeldud loomseid proteiine (tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomseid proteiine (putukajahu), lihajahu, kondijahu, verejahu jne);
  • mäletsejalistelt saadud veretooteid, (NB! mittemäletsejalistelt saadud veretooted on lubatud, näiteks sigadele on lubatud lindudelt pärit veretooted ja vastupidi).

Vesiviljelusloomadele on keelatud sööta:

  • mäletsejalistelt saadud želatiini ja kollageeni;
  • mäletsejaliste kehaosadest saadud hüdrolüüsitud proteiine, va mäletsejaliste toornahkadest saadud hüdrolüüsitud proteiine;
  • mäletsejalistelt saadud veretooteid;
  • mäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid proteiine.
Põllumajandusloomad va karusloomad
Mäletsejalised Mittemäletsejalised va vesiviljelusloomad Vesiviljelusloomad
Mäletsejalistelt saadud töödeldud loomne proteiin (kondijahu, lihajahu jne) EI EI EI
Mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomne proteiin (sulejahu, meritähejahu jne) EI EI JA
Tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomne proteiin (putukajahu jne) EI EI JA
Mittemäletsejalistelt saadud verejahu va vesiviljelus­looma­­delt  saadud verejahu/kalajahu EI EI JA
Kalajahu, sh vesiviljelusloomadelt saadud verejahu va kalajahu sisaldav täispiimaasendaja võõrutamata mäletsejalistele JA samale liigile ei tohi sööta samast liigist saadud kalajahu
Mäletsejalistelt saadud veretooted EI EI EI
Mittemäletsejalistelt saadud veretooted EI JA JA
Mäletsejalistelt saadud želatiin ja kollageen EI EI EI
Mittemäletsejalistelt saadud želatiin ja kollageen JA JA JA
Hüdrolüüsitud proteiinid, va need, mis on saadud mittemäletsejaliste kehaosadest või mäletsejaliste toornahkadest EI EI EI
Hüdrolüüsitud proteiinid, mis on saadud mittemäletsejaliste kehaosadest või mäletsejaliste toornahkadest JA JA JA
Loomset päritolu di- ja trikaltsiumfosfaat EI JA JA
Muna, munatooted, piim, piimatooted, ternespiim JA JA JA
Kõik ülejäänud loomsed proteiinid, va need, mis juba ülalpool mainitud

Tehistingimustel kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomne proteiin on hea proteiini allikas ja seda on lubatud kasutada loomasöödana. Kõikide põllumajandusloomade söötmisel seda siiski kasutada ei tohi, kuid lubatud on putukatelt saadud töödeldud loomset proteiini sisaldavat sööta kasutada vesiviljelus- ja karusloomade söötmiseks.

Ettevõte, kes tegeleb töödeldud loomsete proteiinide (näiteks putukajahu) tootmisega, peab olema tunnustatud määruse EÜ/1069/2009 (964.62 KB, PDF) alusel ja tootmine peab toimuma määruse EL/142/2011 nõuete kohaselt.

Tehistingimustes putukate kasvatatamise puhul on tegemist esmatootmisega. Ettevõte, kes soovib tegeleda putukate kasvatamisega ja/või turuleviimisega ja/või putukatelt pärit töödeldud loomsetest proteiinidest segasööda tootmisega, peab esitama majandustegevusteate riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse saamiseks.

Lisaks peab ettevõte, kes soovib putukatelt pärit loomseid proteiine sisaldavat segasööta toota ja turule viia omama lubatud loomseid proteiine sisaldava sööda tootmise/söötmise luba.

Tehistingimustes kasvatatud putukate puhul on tegemist põllumajandusloomadega ja teatud putukaliike on lubatud kasutada töödeldud loomsete proteiinide tootmiseks.

Putukatelt saadud töödeldud loomsed proteiinid võivad olla saadud ainult järgmistelt putukaliikidelt:

  • kärbes liigist Hermetia illucens ja harilik toakärbes Musca domestica;
  • harilik jahumardikas Tenebrio molitor ja mardikas liigist Alphitobius diaperinus;
  • toakilk Acheta domesticus ning sihktiivalised liikidest Gryllodes sigillatus ja Gryllus assimilis.

Putukate toitesubstraat võib sisaldada neid söödamaterjale, mis on nimetatud söödamaterjalide kataloogis (EL/68/2013 (975.97 KB, PDF)):

  • taimsed söödamaterjalid;
  • mineraalained;

Loomsed söödamaterjalid:

  • kalajahu
  • mittemäletsejalistelt saadud veretooted;
  • loomne kaltsiumvesinik-ja trikaltsiumfosfaat;
  • mittemäletsejalistelt saadud hüdrolüüsitud valgud;
  • mäletsejaliste toornahkadest saadud hüdrolüüsitud valgud;
  • mittemäletsejalistelt saadud želatiin ja kollageen;
  • munad ja munatooted;
  • piim, piimapõhised tooted, piimasaadused ja ternespiim;
  • mesi;
  • sulatatud rasvad.

Putukate toitesubstraat ning putukad või nende vastased ei tohi olla kokku puutunud muude, kui eelpool nimetatud söödamaterjalidega ning substraat ei tohi sisaldada sõnnikut, toidujäätmeid/biojäätmeid ega muid jäätmeid (sealhulgas tapamajast pärit jäätmeid ja kalajäätmeid). Kuid kasutada võib toitesubstraadina näiteks köögivilju, mis on pärit suurköögist või restoranist, mida ei ole serveeritud toiduna või köögiviljade osasid, mis on tööstuses eraldi kogutud.

Sööda müük sidevahendite kaudu

Sidevahendite (sh internet, telefon) kaudu sööta müües peab silmas pidama, et see tegevus peab vastama söödaseadusandluses sätestatud nõuetele. Isik, kes vahendab lemmikloomadele (nt kass, koer, hamster, kilpkonn) mõeldud pakendatud sööta jaekaubanduse korras otse loomapidajale, ei pea olema registreeritud riigi toidu ja sööda käitlejate registris. Põllumajanduslooma (nt lammas, siga, hobune, kana, küülik, kala) sööda vahendaja samas peab oma tegevusest teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit, täites majandustegevusteate vormi (rohkem infot siit).

Enne müüki (nt sööda kirjelduses) peavad olema esitatud seadusandluses nõutud kohustuslikud märgistusandmed, et tarbijad saaksid teha põhjendatud ning neile sobilikke valikuid. Müües sööta, millel puudub eestikeelne märgistus, tuleb tootja poolt esitatud märgistusandmed eesti keelde tõlkida. Tõlkimisel tuleb kasutada seadusandluses toodud sõnavara. Euroopa Liidus tegutsevatele tootjatele kehtivad samad nõuded ning tootja poolt koostatud märgistus peab vastama nõuetele.

Järgmised andmed ei pea olema ostjale teada enne müüki, kuid need tuleb avaldada turule viidava sööda pakendil või kaaskirjas hiljemalt sööda tarnimise ajal:

  • märgistamise eest vastutava söödakäitleja nimi või ärinimi ja aadress;
  • partii number;
  • netokogus, mida tahkete toodete puhul väljendatakse massiühikutes ja vedelate toodete puhul massi- või mahuühikutes.
  • Säilivusaeg
    • söödamaterjali puhul- juhul kui söödamaterjal sisaldab söödalisandeid, tuleb peale märkida ka söödalisandite minimaalne säilivusaeg (va kui tegemist on tehnoloogiliste lisanditega).
    • segasööda puhul järgmiste nõuete kohaselt:
    • lagunemisprotsessi tõttu kergesti riknevate söötade korral: „kasutada enne …”, millele järgneb asjakohane kuupäev;
    • muude söötade korral: „parim enne …”, millele järgneb asjakohane kuu.

Sidevahendite kaudu sööta müües ei tohi sööda esitusviis kasutajat eksitada ning väga ettevaatlik tuleb olla igasuguste väidete kasutamisega. Tavaline sööt ei aita ära hoida, ravida ega parandada haigusi. Lubatud on juhtida tähelepanu mõne aine esinemisele või puudumisele söödas, konkreetsele toiteomadusele või protsessile või mõne eespool esitatud omadusega seotud konkreetsele funktsioonile. Väite taga peab olema teaduslik tõendatud põhjendus.

Näiteid märgistuse kohta leiab vastavatest juhenditest siit.

Kohustuslikud märgistusnõuded tulenevad järgmistest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest ja põllumajandusministri määrustest:

- EÜ nr 767/2009, nõuded söötade märgistamiseks;

- 05. oktoober 2010 nr 96, lemmiklooma segasööda märgistusel avaldatavate söödamaterjalide rühmade nimetused;

- EL nr 68/2013, söödamaterjalide kataloog;

- EÜ nr 1829/2003  ja EÜ nr 1830/2003 lisanõuded geneetiliselt muundatud organismi sisaldavate, neist koosnevate või neist toodetud söötade märgistamiseks;

- EL nr 2020/354, erisööda kasutusotstarvete loetelu.

Alates 01.01.2020 on muutunud mitteloomse sööda liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise kord. Soovitame kõrge riskitasmega mitteloomse sööda liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisel enne vabasse ringlusse suunamist aegsasti teavitada läbi Maaeluministeerimi kliendiportaali Põllumajandus- ja Toiduametit kõrge riskitasemega sööda saabumisest. Kõrge riskitasemega söötade loetelu on leitav siit (54.56 KB, DOCX). Nimekirja ajakohastatakse PTA poolt vastavalt riskihindamise tulemustele. Selles nimekirjas olevate söötade saatedokumente ja söötade nõuetekohasust tõendavaid dokumente kontrollitakse enne vabasse ringlusse suunamist (vajadusel võetakse söödast proov/proove).

  • Ukrainast ja Venemaalt mitteloomse sööda Eestisse toimetamisel-> söödatootja poolt väljastatud originaaldokument kuumtöötlemise kohta konkreetsele kaubasaadetisele (infoga, et sööt on kuumtöödeldud viisil, mis on piisav sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tekitajate hävitamiseks)
  • Valgevenest ja Moldovast mitteloomse sööda Eestisse toimetamisel-> vastava riigi pädeva asutuse poolt väljastatud originaaldokument konkreetse kaubasaadetise kohta (infoga, et viimase kolme aasta jooksul ei ole piirkonnas diagnoositud sigade klassikalist katku ja sigade Aafika katku)
  • Egiptusest pärit päevalilleseemnetest saadud söötade ja Ukrainast pärit rapsiseemnetest/rüpsiseemnetest saadud söötade puhul ohutuse sertifikaat
  • Muud dokumendid-> CMR, SMGS, Bill of Lading

Muu kohustusliku kontrolli alla mittekuuluva kolmandast riigist pärit mitteloomse sööda osas, mida ei ole kõrge riskitasemega söötade nimekirjas, tõhustatakse kontrolli sihtkohas.

Nõuded  sööda käitlemise ja kasutamise  kohta ning nõuded sööda ohutus-ja muudele nõuetele vastavuse  üle riikliku järelevalve korraldamise kohta, et tagada sööda ohutus inimese ja looma tervisele ning keskkonnale ja soodne mõju loomale ja loomakasvatussaadustele reguleerib söödaseadus.

Nii loomset kui  ka mitteloomset päritolu  imporditav sööt peab vastama:

  • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EÜ) 183/2005 (edaspidi söödahügieeni määrus), millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded ning kõikidele muudele ühenduse õigusaktidele, millega kehtestatakse eeskirju sööda kohta
  • sööt peab olema ohutu inimese ja looma tervisele ning keskkonnale ning vastama kasutusotstarbele
  • sööt ei tohi sisaldada keelatud koostisosi (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) 767/2009 III lisas nimetatud materjal)
  • sööt ei tohi sisaldada soovimatuid ainet lubatust suuremal määral  Soovimatute ainete loetelu ja nende ainete sisalduse  lubatud piirmäärad on kehtestatud põllumajandusministri 25.04.2007 määrusega nr 66)
  • sööt märgistatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ( EÜ) 767/2009 nõuete kohaselt

Söödakäitleja, kes soovib sööta importida peab olema registreeritud riigi toidu ja sööda käitlejate registris.

Kolmandatest riikidest  sööta importivad ettevõtted peavad  olema kantud vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikliltele 126 ja 127 kolmandatest riikidest koostatud nimekirja.

Kuni  nimekirjade koostamiseni võib importimine toimuda vaid direktiivis 98/51 artiklis 6 sätestatud ülemineku meetmete tingimustel:

Kolmandatest riikidest võib importida tooteid vaid ettevõtetelt, kellel on asutatud esindaja Eestis.

Selleks tuleb täita ühendusevälisest riigist Eestisse imporditava sööda tootja esindamise avalduse (30 KB, DOC)  ja edastada see Veterinaar-ja Toiduametile, võttes endale üleminekumeetmetes esitatud kohustused.

Seoses sigade klassikalise katku ja Aafrika katku levikuga Venemaal, Valgevenes, Ukrainas ja Moldovas tuleb sööda importimisel arvestada ka VTA peadirektori asetäitja 12.12.2019 käskkirjaga nr 116 (PDF) kehtestatud täiendavate loomatauditõrje abinõudega.

Mitteloomse sööda lliiduvälisest riigist Eestisse toimetamise (impordi) küsimustega tegeleb PTA Loomatervise ja heaolu osakonna peaspetsialist Pille Sadrak (tel. 605 4752; mob. 525 7221; e-post: pille.sadrak@pta.agri.ee)

Söödakäitlejal on  kohustus teavitada järelevalveasutust ohtlikust söödast.

Sööt loetakse ohtlikuks kui see mõjub kahjustavalt inimeste või loomade tervisele või muudab toiduloomadelt pärit toidu tarbimise inimestele ohtlikuks.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidu- ja söödaalaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, artikli 20 lõikele 3, siis  teavitab söödakäitleja viivitamata pädevaid asutusi, kui ta arvab või kui tal on põhjust arvata, et sööt, mille ta on turuleviinud, võib kahjustada loomade ja inimeste tervist. Käitlejad teavitavad pädevaid asutusi meetmetest, mis on võetud kõnealuse sööda kasutamisest tuleneva riski ärahoidmiseks. Käitlejad ei takista ega pidurda ühegi isiku siseriikliku õiguse ja õiguspraktika kohast koostööd pädevate asutustega, kui see võib ära hoida või kõrvaldada söödast tuleneva riski või seda vähendad.

Söödakäitleja peab teavitama pädevat asutust, kui ta teab või kui tal on põhjust arvata, et ta on importinud, tootnud või turuleviinud ohtlikku sööta ja nimetatud sööt on tema vahetu kontrolli alt väljunud. Kui toode võib olla juba tarbijani jõudnud, siis annab käitleja tarbijatele tõhusat ja täpset teavet toote kõrvaldamise põhjuste kohta.

Keda on vaja teavitada?

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonda: feed@pta.agri.ee

Millisel viisil ja kui kiiresti tuleb teavitada?

Teavitada tuleb kirjalikult (nt e-posti teel) ja viivitamata (hiljemalt 24 tunni jooksul peale asjakohase informatsiooni saamist).

Mis informatsiooni peab teavitus sisaldama?

Teavitus peab sisaldama võimalusel teatise näidisvormil esitatud andmeid. Näidisvormi leiad siit.

Viimati uuendatud 15.01.2021