Toidu üldised nõuded

Toiduohutuse tagamiseks on käitlejatel vaja täita õigusaktidest tulenevaid nõudeid hoonetele ja ruumidele ning joogiveele. Üheks oluliseks abinõuks toiduohutuse tagamisel on ka enesekontrolliplaan.

Iga toiduhügieeni süsteemi edukaks toimimiseks on fundamentaalse tähtsusega positiivse toiduohutuskultuuri rajamine ja säilitamine, kus tunnustatakse inimese käitumise olulisust ohutu ja kõlbliku toidu tootmisel. Toiduohutuskultuur on kirjeldatud EÜ määruse 852/2004 XIa peatükis, mis kehtestati Komisjoni määrusega (EL) 2021/382.

Ettevõttel peab olema dokumenteeritud plaan, et eesmärk on toota ohutut ning nõuetele vastavat toitu. Toiduohutuskultuuri kirjeldav plaan peab olema allkirjastatud vastutava töötaja poolt ning see peab olema teatavaks tehtud kõigile töötajatele. Plaan peab kirjeldama, kuidas toimub infovahetus (nt vihjete postkastid), koolituste planeerimine, tagasiside küsimine töötajatelt (nt küsitlused), auditite ja ülevaatuste korraldamine ning mittevastavustega tegelemine. Ettevõte peab plaani toimivust ka üle vaatama.

Toidukäitlejad kujundavad välja asjakohase toiduohutuskultuuri, säilitavad seda ja esitavad sellekohased tõendid, järgides sel eesmärgil järgmisi nõudeid:

  1. juhtkonna ja samuti kõikide töötajate pühendumine toidu ohutule tootmisele ja turustamisele;
  2. suunitlus ohutu toidu tootmisele ja kõikide töötajate kaasamisele toiduohutustava rakendamisel;
  3. ettevõtte kõikide töötajate teadlikkus toiduohutusega seotud ohtudest ning toiduohutuse ja hügieeni tähtsusest;
  4. ettevõtte kõikide töötajate vaheline avatud ja selge teabevahetus nii ühe tegevuse piires kui ka järjestikuste tegevuste lõikes, sealhulgas kõrvalekalletest ja ootustest teavitamine;
  5. piisavate ressursside olemasolu toidu ohutuks ja hügieeniliseks käitlemiseks.

Juhtkonna pühendumine hõlmab järgmist:

  1. selle tagamine, et rollid ja kohustused on toidukäitlemisettevõtte iga tegevuse raames selgelt teatavaks tehtud;
  2. toiduhügieenisüsteemi tervikluse säilitamine muudatuste kavandamise ja rakendamise ajal;
  3. selles veendumine, et kontrolli tehakse õigeaegselt ja tõhusalt ning dokumendid on ajakohastatud;
  4. töötajate asjakohase koolitamise ja juhendamise tagamine;
  5. asjakohastele regulatiivsetele nõuetele vastavuse tagamine;
  6. vajaduse korral ettevõtte toiduohutuse juhtimise süsteemi pideva täiustamise soodustamine lähtuvalt arengusuundumustest teaduse, tehnoloogia ja parima tava valdkonnas.

Tagasisidet toiduohutuskultuuri toimimise kohta annavad küsitlused.

Veendumaks, et toiduohutuse poliitika ka toimib, tuleb enda tegevused üle vaadata. Järgnevalt on toodud mõned kontrollküsimused.

  • Kas oli ettevõtte poliitika, sealhulgas toiduohutuskultuur, edastatud kõigile töötajatele?
  • Kuidas olid toiduohutuskultuuri elemendid ettevõttes rakendatud?
  • Kas on toiduohutuskultuuriga seotud konkreetsed eesmärgid? Kas need on edastatud vastavatele osakondadele?
  • Kuidas edastati ettevõtte poliitikat kõigile töötajatele?
  • Kuidas on koolitused ja väljaõpe korraldatud?
  • Milliseid parandustegevusi küsitluste tulemusena rakendatakse?

Toidu käitlemisel on oluline, et ruumid ja planeering aitaks ohutult toitu toota. Selle tagamiseks on kehtestatud nõuded määrusega 852/2004.

Määruses kasutatakse mõisteid „vajaduse korral“, „kui on asjakohane“, „vastav“ ja „piisav“, ning siis on eelkõige ettevõtte otsustada, kas nõue on määruse eesmärkide saavutamiseks vajalik, asjakohane, vastav või piisav. Ettevõtja võib põhjendada oma valikut kas enesekontrolliplaanis või ettevõtte töökorraga.

Hooned ja ruumid peavad olema puhtad ja heas seisukorras ning need peavad võimaldama:

  •   piisavat hooldamist, puhastamist ja/või desinfitseerimist;
  •   vältida või minimeerida saastumist õhu vahendusel;
  •   piisavat töötamisruumi kõikide toimingute hügieeniliseks teostamiseks;
  •   vältida mustuse kogunemist;
  •   kokkupuudet toksiliste ainetega;
  •   võõrkehade sattumist toitu;
  •   kondensatsioonivee või soovimatu hallituse teket pindadel;
  •   heade toiduhügieeni tavade kasutamist, sh kaitset saastumise eest ja eriti kahjuritõrjet;
  •   kaitsta toiduaineid ristsaastumise eest tööoperatsioonide vahel ja ajal. 

Väikese ettevõtte puhul, kui ristsaastumist on võimalik vältida, võib toidukäitlemine toimuda ka ühes ruumis, st ei pea olema eraldi sanitaarruumi ja riietusruumi. Piisab ühest uksest sisenemiseks, väljumiseks, tooraine sisse võtmiseks ja kauba väljastamiseks. Selles samas ruumis võib toimuda toidu valmistamine, pakendamine ning märgistamine.

Ristsaastumise vältimiseks tuleb tähelepanu pöörata käte pesemisele erinevate protsesside vahel, tagada ajaline eristatus erinevate etappide vahel ning vajadusel katta toitu erinevate etappide ajal.

Olenemata ettevõtte suurusest, peavad ruumides, kus toimub toidu valmistamine või töötlemine, olema tagatud:

  •  põrandapinnad peavad olema heas seisukorras ning kergesti puhastatavad ja vajaduse korral desinfitseeritavad. Selleks tuleb kasutada veekindlat, mitteimavat, pestavat ja mittetoksilist materjali või muid materjale, mille sobivust toidukäitleja suudab pädevale asutusele tõendada. Kui on asjakohane, peavad põrandad võimaldama piisavat pinnalt äravoolu;
  •  seinapinnad peavad olema heas seisukorras ning kergesti puhastatavad ja vajaduse korral desinfitseeritavad. Selleks tuleb kasutada veekindlat, mitteimavat, pestavat ja mittetoksilist materjali ning toimingutest tingitud asjakohase kõrguseni siledat pinda, kui käitleja ei tõenda pädevale asutusele teistsuguste materjalide kasutamise sobivust;
  •  lagi (või lagede puudumisel katuse sisepind) ja laealune armatuur peab olema ehitatud ja viimistletud eesmärgiga vältida mustuse kogunemist ning minimeerida kondensatsioonvee teket, soovimatu hallituse kasvu ja osakeste pudenemist;
  •  aknad ja teised avad peavad olema ehitatud nii, et oleks välditud mustuse kogunemine. Väliskeskkonda avanevad aknad ja teised avad peavad vajaduse korral olema kaetud putukatõrjevõrguga, mida saab kergesti eemaldada ja puhastada. Kui avatud aknad võib põhjustada saastumist, peavad aknad olema tootmise ajal suletud ja fikseeritud;
  •  uksed peavad olema kergesti puhastatavad ja vajaduse korral desinfitseeritavad. Selleks tuleb kasutada sileda ja mitteimava pinnaga materjali või muid materjale, mille sobivust toidukäitleja suudab pädevale asutusele tõendada;
  •   pinnad (sealhulgas seadmete pinnad) toidukäsitsemise alades ja eriti toiduga kokkupuutuvad pinnad peavad olema heas seisukorras, kergesti puhastatavad ja vajaduse korral desinfitseeritavad. Selleks tuleb kasutada siledat, pestavat, korrosioonikindlat ja mittetoksilist materjali või muid materjale, mille sobivust toidukäitleja suudab pädevale asutusele tõendada.

Ruumides peab olema piisavalt tõhusa äravoolusüsteemiga veeklosette. Klosetid ei tohi avaneda otse ruumi, kus käsitsetakse toitu.

Väikeses ettevõttes ei pea olema tualettruumi, kui töötajal on võimalik kasutada ettevõtte läheduses paiknevat tualettruumi.

Vajadusel peab olema piisav joogivee varustus koos asjakohaste vee hoidmise, jaotamise ja temperatuuri kontrollimise võimalustega.

Ruumides peab olema piisavalt sobivalt paiknevaid valamuid, mis on määratud käte pesemiseks. Valamud peavad olema varustatud kuuma ja külma voolava veega, kätepuhastusvahenditega ning hügieeniliste kätekuivatusvahenditega.

Vajaduse korral peavad toidu pesemise üksused paiknema kätepesukohast eraldi.

Vajaduse korral peab olema asjakohaselt ette nähtud toidu pesemise võimalus. Iga kraanikauss või muu vahend toidu pesemiseks, peab olema varustatud piisava kuuma ja/või külma joogiveega ning see tuleb hoida puhas ja vajaduse korral desinfitseerida.

Üks valamu toidukäitlemisruumis võib olla piisav nii töövahendite kui ka käte pesemiseks, kui töötajaid on vähe või toitu ei ole vaja pesta.

Ruumides (sh sanitaarruumides) peab olema piisav loomulik või mehaaniline ventilatsioon. Ventilatsioonisüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et õhk ei saaks liikuda saastatud aladelt puhastele ning et vajaduse korral saaks neid süsteeme piisavalt hooldada ja puhastada. Mehaaniline ventilatsioon ei ole kohustuslik.

Vajaduse korral peavad akendele olema paigaldatud eemaldatavad ja puhastatavad putukatõrjevõrgud.

Ventilatsioonisüsteemid peavad olema konstrueeritud nii, et filtritele ja muudele puhastatavatele või vahetatavatele osadele oleks hea juurdepääs.

Ruumides peab olema piisav looduslik ja/või tehislik valgustus.

Vajaduse korral peavad olema asjakohased vahendid vahendite ja -seadmete puhastamiseks, desinfitseerimiseks ning nende hoidmiseks. Sellised vahendid peavad olema valmistatud korrosioonikindlatest materjalidest, need peavad olema kergesti puhastatavad ning neil peab olema piisav kuuma- ja külmaveevarustus. 

Puhastus- ja desinfitseerimisvahendeid ei tohi hoida alas, kus käideldakse toiduaineid.

Toidu, toiduvalmistamisriistade ja -seadmete puhastamiseks peavad olemas olema asjakohased vahendid.

Vajadusel peavad olemas olema piisavad võimalused toidus mitte kasutatavate kemikaalide (st puhastusmaterjalide, määrete, kütuste) hoidmiseks. Vajaduse korral peavad olema tagatud eraldi ohutud hoiukohad puhastusmaterjalidele ja ohtlikele ainetele. Neid võib hoida eraldi lukustatavas kapis. Selleks ei pea olema eraldi ruumi. Ohtlike ainete hoidmiseks kasutatavad konteinerid peavad olema märgistatud ning, kui see on asjakohane, ka lukustatavad, et ära hoida kuritahtlikku või juhuslikku toidu saastamist.

Ettevõttes peavad olema identifitseeritavad konteinerid jäätmete, kõrvalsaaduste ja mittesöödavate või ohtlike ainete jaoks, mis on sobivalt valmistatud ning vajaduse korral tehtud ka vastupidavast materjalist.

Väikese ettevõtte puhul ei pruugi olla vaja eraldi kõrvalruumi jäätmete jaoks, oluline on, et välditakse jäätmete kuhjumist ja jäätmed viiakse tootmisruumidest regulaarselt välja.

Äravooluseadmed peavad olema piisavad ettenähtud otstarbel kasutamiseks. Need peavad olema konstrueeritud ja ehitatud eesmärgiga vältida toiduainete saastumise riski.

Kui äravooluviimarid on täielikult või osaliselt avatud, peavad need olema konstrueeritud eesmärgiga vältida jäätmete voolamist saastunud alast puhta ala poole, eriti alasse, kus lõpptarbija jaoks käideldakse toitu, mis võib olla kõrge riskiastmega.

Äravooluavad põrandas ei ole kohustuslikud, kui on võimalik kuivpuhastust teha ja sellest piisab põranda puhastamiseks.

Eritemperatuuriga ruumid (nt külmakamber) peavad võimaldama vajadusel sobiva temperatuurikontrolliga ja piisava võimsusega hoiutingimusi toiduainete hoidmiseks asjakohasel temperatuuril.

Ettevõttes peavad vajaduse korral olema asjakohased töötajate riietumiskohad. Välisriiete hoidmiseks võib ukse kõrval olla nagi või kapp. Näiteks ühe töötajaga ettevõttes ei pea olema riietumiseks eraldi ruumi, jalanõud võib ukse kõrval vahetada.

Mikroettevõte

Väikesemahulisel käitlemisel on võimalik rakendada erisusi ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuete osas. Hügieeninõuete erisuste kasutamine ei ole kohustus, vaid võimalus käitlejale nõuete paindlikuks rakendamiseks.

Erisuste võimalusi võivad kasutada mikroettevõtted, kes vastavad järgmistele kriteeriumitele

  • töötajaid vähem kui 10 ja
  • käive aastas ei tohi ületada 2 miljonit.

Mikroettevõtjana käsitatava käitleja käibe hulka arvestatakse üksnes toidu käitlemisega seotud käive aasta algusest arvestatuna ja töötajate hulka arvestatakse ettevõtte kõik töötajad. Alustava ettevõtja puhul lähtume hinnangulistest näitajatest.

Erisused mikroettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuete osas on toodud järgnevalt.

  • Erinevate tehnoloogiliste protsesside etappe võib läbi viia ja erinevaid tooteid võib käidelda samas ruumis eri ajal või eri kohas.
  • Tootmisprotsessi ühe etapi võib vajaduse korral läbi viia väljaspool käitlemisruumi või välitingimustes.
  • Tehnoloogilisest protsessist tulenevalt võib mikroettevõttes kasutada puitpindasid.
  • Käitlemisruumi uks võib avaneda otse õue, kui see on tootmisprotsessi ajal suletud.
  • Tehnoloogilisest protsessist tulenevalt ei pea põrandapinnal olema äravoolutrappi, kui mikroettevõttes on tagatud põrandapinna puhastamine ja heitvee eemaldamine muul sobival viisil.
  • Üleriideid või kaitseriideid võib hoida selleks ettenähtud kohas käitlemisruumis, kui need on toidukäitlemisalast piisavalt eraldatud.
  • Mikroettevõttes ei pea olema tualettruumi, kui töötajal on võimalik kasutada ettevõtte läheduses paiknevat tualettruumi.
  • Käte ja toidu pesemiseks ei pea mikroettevõttes olema eraldi valamuid.
  • Mikroettevõttes ei pea olema eraldi ruumi:
    •   toidu ning pakendamis- ja pakkimismaterjali hoidmiseks;
    •   käitlemisel kasutatavate vahendite pesemiseks;
    •   puhastus- ja desinfitseerimisvahendite hoidmiseks, kui need on selgelt tähistatud ja neid hoitakse toidust piisavalt eraldatuna ning võimaluse korral selleks ette nähtud kohas

Mida peab mikroettevõte veel arvestama?

Toidu käitlemisel tuleb arvestada peale ehituslike ja ruumide nõuete ka muid nõudeid. Seega on ka mikroettevõtte erisusi kasutades vaja koostada enesekontrolliplaan ning korraldada puhastamine, kahjuritõrje, töötajate väljaõpe, koolitus jne. Täpsemalt on nõuded kehtestatud määruse 852/2004 II lisas. Enne tootmise ja toidu valmistamise alustamist nõuab  viidatud määrus ning toiduseadus ka ohu analüüsil põhineva enesekontrolliplaani koostamist.

Mikroettevõttena alustav ettevõte peab arvestama, et tegemist on ikkagi eraldiseisva ettevõttega ning loomse toidu valmistamine kuulub tunnustamisele. Toidu käitlemisel on oluline, et ruumid ja planeering aitaks ohutult toitu toota. Selle tagamiseks on kehtestatud nõuded määrusega 852/2004.

Kuidas ettevõte saab teada anda oma soovist kasutada mikroettevõtte erisusi?

Käitleja, kes alustab tegevust või kes soovib ettevõtte ehituslikke, tehnilisi või tehnoloogilisi tingimusi muuta, sh erisuste kasutamiseks, peab teavitama sellest PTA-d.

Toidukäitlejad peavad alati tagama ettevõtte kohta ajakohase teabe olemasolu pädevale asutusele, sealhulgas teavitades olemasoleva ettevõtte tegevuse igast olulisest muudatusest või selle sulgemisest.

Kas ettevõtjad peavad erisuste kasutamisest PTA-d eraldi teavitama?  

Alustav tegevusloakohustusega käitleja esitab teabe ettevõtte kohta koos tegevusloataotlusega järelevalveasutusele.

Tegutseva ettevõtte puhul peab käitleja teavitama tegevusloa väljastamise või majandustegevuse teate esitamise ajal valitsenud tingimusi muutvatest ehituslikest, tehnoloogilistest, töökorralduslikest ja teistest ümberkorraldustest järelevalveasutust.

  • Toidu käitlejad on kohustatud kontrollima toidu ja selle käitlemise nõuetekohasust ning rakendama abinõusid selle tagamiseks. Üheks abinõuks on enesekontrolliplaani koostamine, mille koostamine on toidu käitlejatele kohustuslik.

Enesekontrolliplaanis on kirjas järgmine info:

  • toidu käitlemisega seonduvad tegevused;
  • toidu käitlemisega kaasnevad ohud;
  • meetmed ohtude hindamiseks;
  • tegevused ohtude ennetamiseks;
  • tegevused ohtude kõrvaldamiseks või viimiseks vastuvõetavale tasemele;
  • tegevused juhuks, kui tuvastatakse ohtlik või mittenõuetekohane toit.

Juhendid

Juhendid vene keeles

Isikuid, kelle kohta on teada või keda kahtlustatakse selles, et nad kannavad konkreetset haigust, mis tõenäoliselt võib edasi kanduda toidu kaudu, ei tohi lubada toidukäitlemisalale, kui on tõenäoline, et nad saastavad toitu.

Töötajad peaksid teadma seedetrakti nakkuste, hepatiidi ja haavadega kaasnevaid ohte, mille puhul on asjakohane nende kõrvaldamine toidu käitlemiselt või sobiva kaitse rakendamine; asjaomastest terviseprobleemidest tuleks teavitada juhatajat.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata ajutistele töötajatele, kes on võimalikest ohtudest vähem teadlikud.

Toidukäitleja peab käima arstlikul läbivaatusel, kui see on kliiniliselt või epidemioloogiliselt näidustatud. Tööandjal on õigus nõuda tööle asujalt nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimist ning vastava tõendi esitamist ka kehtiva tervisetõendi korral, kui uue tõendi väljastamine on töö iseärasuste tõttu põhjendatud.

Alates 01.01.2017. a jõustusid muudatused tervisekontrolli läbimise osas nakkushaiguste suhtes. Muudatuste kohaselt ei pea töötaja enam käima perioodilises ehk korrapärases tervisekontrollis nakkushaiguste suhtes, sh iga kahe aasta järel kopsude röntgenuuringul.

Seadusega on ette nähtud:

  • tervisekontroll enne tööle asumist ja 
  • täiendav tervisekontroll.

Ettevõttes määratakse isik, kes vastutab töötaja eelnevale ja perioodilisele tervisekontrollile suunamise eest, kontrollib töötaja tervisetõendi olemasolu ja kehtivust, registreerib töötajate haigestumised ja terviserikked, korraldab personali varustatuse tööriietuse ja töökohal isikliku hügieeni tagamiseks vajalike vahenditega.

Toiduseaduse §32 lõike 1 sõnastuse kohaselt "Ettevõte peab olema varustatud piisava hulga veeseaduse alusel kehtestatud joogivee nõuetele vastava veega". Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta II lisa VII peatükk lg 1a) sätestab, et käitlemisettevõttes peab olema piisav joogiveevarustus, mida kasutatakse alati, kui see on vajalik toiduainete saastumise vältimise tagamiseks.

Veeseaduse §87 lõike 11 kohaselt ei loeta joogivee käitlejaks toidukäitlemisettevõtjat, kes võtab oma veevõtukohast vett üksnes toidukäitlemisettevõttes kasutamiseks, mistõttu ei pea nimetatud käitleja täitma joogivee käitlejale kehtestatud nõudeid. Toidukäitleja, kes võtab vett oma veevõtukohast üksnes toidukäitlemisettevõttes kasutamiseks, näiteks puu- ja köögivilja pesemiseks, toidu valmistamiseks või toidu koostisosana, peab tagama, et kasutatava vee kvaliteet ei mõjuta tarbimisvalmis toidu ohutust. Toidu hügieeninõuetest lähtuvalt tuleb toidukäitlemisel kasutada joogivee miinimumnõuetele vastava kvaliteediga vett. Lisaks peab toidukäitleja täitma toiduseaduse §34 sätestatud enesekontrolli nõudeid. Näiteks on ta kohustatud kontrollima toidu ja selle käitlemise nõuetekohasust ning rakendama abinõud selle tagamiseks, määrama kindlaks olulised käitlemisetapid, sealhulgas kriitilised kontrollpunktid, neid kontrollima ning registreerima kontrolli tulemused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 5 kohaselt.

Ettevõtja hindab enesekontrolli raames, millistes toidukäitlemisetappides on vajalik joogivee nõuete kohast vett ja millistes etappides piisab puhtast veest. Näiteks esmatootmistasandil piisab puhtast veest. Proovivõtu sageduste määramisel võib juhinduda ka Sotsiaalministri määruse nr 61 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid §10 toodud sagedustest.

Tegevused enne tegevuse alustamist
Tegevused tegutsemise ajal

Kui ettevõte taotleb tegevusluba, siis tuleb lähtuda toiduseaduse §9 punktist 8, et tuleb esitada ettevõttes kasutatava vee analüüsi katseprotokollid veeseaduse § 85 lõike 2 alusel kehtestatud joogivee tavakontrolli käigus uuritavate näitajate kohta. Katseprotokollid peab olema väljastanud joogivee analüüsimiseks akrediteeritud laboratoorium. Seega loa taotlemisel tuleb ettevõttel lähtuda SoM määruse nr 61 §10 lõikes 3 toodud tavakontrolli näitajatest.

Teatamiskohustusega ühisveevärgi vee kasutajatel soovitame teostada analüüse vastavalt SoM määruse nr 61 §4 lõikele 1.

Teatamiskohustusega ja loakohustusega ühisveevärgi vee kasutajatel soovitame teostada analüüse vastavalt SoM määruse nr 61 §4 lõikele 1. Proovivõtu sageduse peab käitleja ise endale enesekontrolli raames ja riskihindamise tulemusena kehtestama.

Kui teatamiskohustusega ettevõttel on oma puurkaev, siis peab ta enne tegevuse alustamist määrama mikrobioloogilisi ja keemilisi kvaliteedinäitajaid vastavalt SoM-i määruse nr 61 §4 ja §5.  Kui kasutusele võetakse uus puurkaev, siis selle protsessi käigus analüüsitakse ka vett. Seega saab arvesse võtta juba teostatud analüüside tulemused. Uue puurkaevu tegemisel tuleb lähtuda ehitusseadustikust ja keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43. Määruse nr 43 §-st 19 ja lisast 4 leiab veeanalüüside andmed.

Kui teatamiskohustusega ja loakohustusega ettevõttel on oma puurkaev, siis peab ta määrama mikrobioloogilisi ja keemilisi kvaliteedinäitajaid vastavalt SoM-i määruse nr 61 §4 ja §5. Käitleja paneb riskihindamise tulemusena enesekontrolliplaanis paika edasiste analüüside näitajad ja sageduse.

Esmatootjatele, kes turustavad toorpiima ning puu- ja köögivilja  vahetult tarbimiseks, soovitame määrata näitajaid vastavalt SoM määruse nr 61 §4 lõikele 1. 

Esmatootjatele, kes turustavad toorpiima ning puu- ja köögivilja vahetult tarbimiseks, soovitame määrata näitajaid vastavalt SoM määruse nr 61 §4 lõikele 1.  Proovivõtu sageduse peab käitleja ise endale enesekontrolli raames ja riskihindamise tulemusena kehtestama.

Toidukäitleja, kes villib joogivett on joogivee käitleja ning ettevõtjal tuleb lähtuda veeseadusest ja SoM-i määrusest nr 61.  Ettevõttel peab olema Terviseametiga kooskõlastatud joogivee kontrollikava, analüüside maht ja sagedus peavad vastama SoM-i määrusele nr 61.

Veevillija on joogivee käitleja ning lähtub veeseadusest ja SoM määrusest nr 61. Ettevõttel peab olema Terviseametiga kooskõlastatud joogivee kontrollikava, analüüside maht ja sagedus peavad vastama SoM-i määrusele nr 61.

Idukäitleja, kellel on oma veevõtukoht ja kes tegutseb joogivee käitlejana (varustab ka teisi ettevõtteid ja elanikke joogiveega), peab järgima joogivee käitlejale kehtestatud nõudeid, sh joogivee määruses kehtestatud nõudeid. Seega tuleb ettevõtjal lähtuda veeseadusest ja SoM määrusest nr 61.

Toidukäitleja, kellel on oma veevõtukoht ja kes tegutseb joogivee käitlejana, peab järgima joogivee käitlejale kehtestatud nõudeid, sh joogivee määruses kehtestatud nõudeid.

Käitleja enesekontrollikohustuse täitmine tähendab lisaks üldiste kohustuste täitmisele ka proovide võtmist ja nende analüüsimist. See on käitleja valida, kas ta teeb vajalikud analüüsid oma ettevõttes või tellib need mõnelt teiselt analüüsiteenuse pakkujalt ehk tavapärases tähenduses laboratooriumilt.

Käitleja peab koostama plaani, mis sisaldab proovide võtmise kava ettevõttesse vastuvõetud toidu ja seal käideldava toidu nõuetele vastavuse hindamiseks.   

Toidu proovivõtukavas tuleb määrata:

  •     kontrollitavad toidugrupid;
  •     proovivõtu sagedus;
  •     uuritavad näitajad (nt keemia, mikrobioloogia, allergeen, toitumisalane näitaja);
  •     näitajate piirnormid;
  •     laborid, kus uuringuid teostatakse.

Tööpindadelt ja seadmetelt proovide võtmise kavas on näidatud:

  •     proovivõtu sagedus;
  •     uuritavad näitajad;
  •     näitajate piirnormid;
  •     laborid, kus uuringuid teostatakse.

Tootmishügieeni ja tootmisprotsessi näitajad on tinglikult patogeensed mikroorganismid nagu:

  •     Clostridium perfringens  lihatoodetes
  •     Enterobacteriaceae  munatoodetes (täidetud muna, majonees munadest, tiramishu kook)
  •     Bacillus cereus  eelkõige riisis, sushis ning valmistoitudes
  •     E.coli suuremas osas toitudes
  •     Stapylococcus aureus suuremas osas valmistoitudes

Nende mikroorganismide kõrged sisaldused viitavad eeltingimuste programmide puudulikkusele ning vajadusele ajakohastada ning valideerida enesekontrollisüsteemi.

Toidukäitlejad, kes valmistavad valmistoitu, mis võib olla tervisele ohtlik Listeria monocytogenes’e tõttu, võtavad proovivõtukava osana töötlemisaladelt ja seadmetelt proove Listeria monocytogenes’e analüüsideks.

E.coli pinnaproovid annavad teavet, kuidas tootmishügieeni parandada saastumise minimeerimiseks.

Vajadusel ning toitumis- ja tervisealaste väidete esitamisel teostatakse analüüse ka näiteks gluteenile, laktoosile, vitamiinidele ja toitainetele. Tähelepanu tuleb pöörata sellistele ühenditele, millele on lisanõuded märgistamisele, nt polüoolid (kasemahlas), sulfitid.

Toodete säilimisaja määramiseks teostatakse kestvuskatsed. Kestvuskatsete planeerimiseks on koostatud selgitavad abimaterjalid: Toidu säilimisaja määramine osa I, Toidu säilimisaja määramine osa II ja Toidu säilimisaja määramine osa III. Antud juhendid sisaldavad ka toiduohutuse näitajaid.

Toiduseaduse järgi tuleb proovide analüüsimisel rakendada asjakohast kvaliteedisüsteemi.

Määrusega (EÜ) 2073/2005 kehtestatud toiduohutus ja hügieeninäitajaid peavad eeltingimusena olema täidetud ohutu toidu valmistamisel. Nende nõuete täitmiseks peab olema enesekontrolliplaaniga kehtestatud proovide võtmise sagedus ning tulemused peavad olema dokumenteeritud.

Euroopa Komisjon on koostanud juhenddokumendi uuringute korraldamiseks, milles käsitletakse valmistoitude vastavust kriteeriumidele kõlblikkusaja jooksul seoses Listeria monocytogenes’ega vastavalt määrusele (EÜ) nr 2073/2005.

Erand: Kombineeritud tegevusega ettevõtetes hakkliha ja lihavalmististe proovivõtu sagedus.

Toit ei tohi sisaldada patogeene. Nt Salmonella ja verotoksiline E. coli on võimalik oht just toidu puhul, mida ei kuumutata 72 kraadini ja mis sisaldab taimseid koostisosi.

Keemilisi ohte toidus võivad põhjustada allergeenid, lisaainete üledoseerimine aga ka töötlemisel tekkivad saasteained nagu polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) ja akrüülamiid.

Toidukäitleja peab viivitamata teavitama pädevaid asutusi, kui ta arvab või kui tal on põhjust arvata, et toit, mille ta on turule viinud, võib kahjustada inimeste tervist. Käitlejad teavitavad pädevaid asutusi meetmetest, mis on võetud lõpptarbijaga seotud riskide ärahoidmiseks. Käitlejad ei takista ega pidurda ühegi isiku siseriikliku õiguse ja õiguspraktika kohast koostööd pädevate asutustega, kui see võib ära hoida või kõrvaldada toidust tuleneva riski või seda vähendada.

Toidukäitleja peab teavitama pädevat asutust, kui ta teab või kui tal on põhjust arvata, et ta on importinud, tootnud või jaotanud inimese tervisele ohtlikku toitu ja nimetatud toit on tema vahetu kontrolli alt väljunud. Kui toode võib olla juba tarbijani jõudnud, siis annab käitleja tarbijatele tõhusat ja täpset teavet toote kõrvaldamise põhjuste kohta.

Inimese tervisele ohtlik toit - toit, mis on füüsikaliselt, keemiliselt või mikrobioloogiliselt saastunud ja seeläbi inimese tervist kahjustav. Samuti toit, mille märgistusel puudub teave koostisosade kohta, mis muudab sellise toidu ohtlikuks tarbijarühmale, kellel on talumatus või ülitundlikkus teatud toidu suhtes.

Toidu tervistkahjustav toime võib olla kohene või pikaajaline, kusjuures pikaajaline mõju mitte ainult sellist toitu tarvitava isiku, vaid ka järgmiste põlvkondade tervisele (kumulatiivne toksiline mõju).

Turuleviimine – toidu valdamine müügi eesmärgil, kaasa arvatud müügiks pakkumine ja mis tahes muud liiki tasu eest või tasuta üleandmine ning müük, turustamine ja muud liiki üleandmine.

Millisel juhul on vaja toidukäitlejal teavitada pädevat asutust?

Toidukäitlejal on kohustus teavitada pädevat asutust, kui ta teab või kui tal on põhjust arvata, et ta on turuleviinud inimese tervisele ohtliku toidu.

Keda on vaja teavitada?

Teavitada tuleb toidukäitleja asukohajärgset esindust (käitlemisettevõtte tegevuskohajärgne PTA esindus).

Millisel viisil ja kui kiiresti tuleb teavitada?

Teavitada tuleb kirjalikult (nt e-posti teel) ja viivitamata (hiljemalt 24 tunni jooksul peale asjakohase informatsiooni saamist). PTA esinduste e-posti aadressid on leitavad teatise näidisvormilt.

Mis informatsiooni peab teavitus sisaldama?

Teavitus peab sisaldama võimalusel teatise näidisvormil esitatud andmeid.

Temperatuuri jälgimine külmutatud toiduainete transpordivahendites, lao- ja säilitusruumides on toiduohutuse seisukohalt oluline etapp toiduainete turustamise ahelas.

Temperatuuril –18 °C on kogu toiduaine kvaliteeti halvendav mikrobioloogiline aktiivsus peatatud. Seetõttu on vaja kiirkülmutatud toiduainete ladustamisel ja turustamisel enne nende müüki lõpptarbijale säilitada vähemalt temperatuur -18 °C, lubades siiski teatavat tehniliselt vältimatut hälvet. Tehnilistel põhjustel on teatavad temperatuuritõusud vältimatud ja neid võib seetõttu lubada tingimusel, et see ei kahjusta toodete kvaliteeti. Head ladustamis- ja turustamistava järgides ja eelkõige varude ringluse nõuetekohast kiirust silmas pidades on võimalik tagada nõuetekohast temperatuuri -18 °C.

Kui ettevõte valmistab või hoiustab külmutatud toitu, siis on vaja tähelepanu pöörata mõõtevahenditele, mida kasutatakse vastavate ruumide ja seadmete temperatuuride mõõtmiseks. Täpsemad nõuded termomeetritele ja mõõtevahenditele on kirjeldatud määruses 37/2005.

Kui toiduettevõte väljastab külmutatud toitu teise ladustamisettevõttesse, tegeleb toidu ladustamisega või turustab toitu Eestist välja, siis peab temperatuuri mõõtmiseks kasutama salvestavat seadet ja see peab vastama standardi EVS-EN 12830 nõuetele ning seda seadet peab perioodiliselt kontrollima vastavalt standardile EVS-EN 13486. Standardisse 13486 on sisse kirjutatud vastavuskontrolli sageduseks minimaalselt üks kord aastas, et saaks kindlalt väita, et salvestav mõõtevahend on ka standardile vastav.

Kui toitu väljastatakse tööstusest külmutatult otse jaekaubandusse, siis sel juhul ei pea olema isesalvestavat mõõtevahendit, kuid termomeeter peab vastama standardi EVS-EN 13485 nõuetele ja seda termomeetrit peab perioodiliselt kontrollima vastavalt standardi EVS- EN 13486 nõuetele. Seega tuleb termomeeter viia mõõtevahendite kalibreerimisega tegelevasse ettevõttesse, mis seda teenust ka pakub.

Ka poes ning toitlustuses võib kasutada ainult termomeetrit ning ka see termomeeter peab vastama standardi EVS-EN 13485 nõuetele. See tähendab, et peavad olema olemas vastavad tõendused dokumentidel ja termomeetri märgistusel. Selline termomeeter tuleb ka viia kontrolli vastavalt standardile EVS-EN 13486 kalibreerimisega tegelevasse ettevõttesse. Vastavushindamise asemel võib ka uue termomeetri osta, kui tootjapoolne garantii lõpeb. Jaheruumide termomeetritele ja muudele termomeetritele ei laiene nõue vastata standardi EVS-EN 13485 nõuetele.

Igal temperatuurimeerikul ehk salvestaval mõõtevahendil peab olema korpusel selge ja püsiv märgistus, millel on järgmised andmed:

  • viide Euroopa standardile EN 12830;
  • tootja nimi või kaubamärk;
  • individuaalne toote identifikaator, nt seerianumber;
  • sobilikkus kasutamiseks
    • ladustamisruumidele (S) või
    • transpordivahenditele (T);
  • täpsusklass: (0,2; 0,5; 1 või 2);
  • tarkvara klassid „ilma tasemeta“, I, II või III;
  • mõõtepiirkond Celsiuse kraadides.

Igal termomeetril peab olema korpusel selge ja püsiv märgistus, millel on järgmised andmed:

  • viide Euroopa standardile EN 13485; 
  • tootja nimi või kaubamärk;
  • individuaalne toote identifikaator, nt seerianumber;
  • sobilikkus kasutamiseks
    • ladustamisruumidele (S) või
    • transpordivahenditele (T);
  • kasutuskeskkonna tüüp (A, B, C, D);
  • täpsusklass õhutermomeetritel 1 või 2.

Ainult külmutatud toidu ruumides olevatele termomeetritele laieneb nõue neid viia vastavuskontrolli vastavalt standardile EVS-EN 13486.

Seega kui toitu ei väljastata külmutatult, siis ei ole täiendavaid erinõudeid termomeetritele ja salvestavatele mõõtevahenditele. Üldine mõõtevahendite töökorra tagamine on iga käitleja enda kohustus ning mõõtevahendite kontrolli sagedus tuuakse ära enesekontrolliplaanis.

Viimati uuendatud 25.01.2024