Lisaained, lõhna- ja maitseained, ensüümid

Lisaained on ained, mida lisatakse toidule selle valmistamise käigus mitmesugustel põhjustel - näiteks säilivusaja pikendamiseks, värvi andmiseks või magustamiseks.

Lõhna- ja maitseained lisatakse toidule lõhna ja/või maitse andmiseks või muutmiseks.

Toiduensüümid on ained, mis lisatakse toidule, et täita toidu tootmisel, töötlemisel, valmistamisel, pakendamisel, transpordil või ladustamisel teatavat tehnoloogilist funktsiooni, sealhulgas abiainetena kasutatavad ensüümid

Lisaained jaotatakse põhifunktsiooni alusel rühmadeks, kuulumine ühte põhirühma ei välista aga lisaaine teisi funktsioone. Rühmad: hape, happesuse regulaator, paakumisvastane aine, vahutamisvastane aine, antioksüdant, mahuaine, toiduvärv, emulgaator, emulgeeriv sool, tardaine, lõhna- ja maitsetugevdaja, jahu parendaja, vahustusaine, želeeriv aine, glaseeraine, niiskusesäilitaja, modifitseeritud tärklis, säilitusaine, propellent, kergitusaine, sekvestrant, stabilisaator, magusaine, paksendaja.

Lisaainetele on kehtestatud loetelu ning Euroopa Komisjoni kodulehel on andmebaas. Euroopa Komisjon on koostanud dokumendi toidugruppide kirjeldajate (PDF) kohta.

Puhtuskriteeriumid- toidus on lubatud kasutada lisaainet, mis vastab komisjoni määruses (EL) nr 231/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid, sätestatud nõuetele.

Lisaainete kasutustasemed- lisaainet kasutatakse soovitud mõju saavutamiseks kõige madalamal vajalikul tasemel.

Piirnormid on sätestatud turustatava toote suhtes, kui ei ole öeldud teisiti. Erand: kuivatatud/kontsentreeritud toidu puhul kohaldatakse piirnorme tarvitusvalmiks muudetud toidu suhtes (näiteks siirup).

Piirnormid on maksimaalsed lubatud lisatavad kogused! (Erandiks vääveldioksiid ja sulfitid E 220-228, piirnorm hõlmab kõikidest allikatest saadavat üldkogust)

Quantum satis- kui asjakohane, ei kehtestata toidu lisaaine jaoks arvulisi piirnorme (quantum satis). Sellisel juhul kasutatakse toidu lisaainet vastavalt quantum satis põhimõttele. „Quantum satis põhimõte” – põhimõte, mille kohaselt arvulisi piirnorme ei kehtestata ja aineid kasutatakse hea tootmistava kohaselt tasemel, mis ei ole kavandatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust tasemest kõrgem, ja tingimusel, et tarbijat ei eksitata.

Käitleja peab suutma selgitada kasutamiskoguseid!

Ülekandumise põhimõte

Toidu lisaaine esinemine on lubatud:

  • liittoidus, kui toidu lisaaine olemasolu on lubatud liittoidu ühes koostisosas;

Näide: Pitsale võib lisada juustu, vorsti, kastet jne. Iga koostisosa võib sisaldada lisaaineid vastavalt oma toidugrupi nõuetele.

  • toidus, millele on lisatud toidu lisaainet, toiduensüümi või toidu lõhna- ja maitseaineid, kui toidu lisaaine:
    • on kooskõlas määrusega toidu lisaaines, toiduensüümis või toidu lõhna- ja maitseaines lubatud ning
    • on toidule toidu lisaaine, toiduensüümi või toidu lõhna- ja maitseaine kaudu üle kandunud ning
    • ei oma valmistoidus mingisugust tehnoloogilist funktsiooni;

Näide: Lisaaine segule on lahustamise ja säilitamise jaoks lisatud glütserooli, see kandub üle saiakesse.

  • toidus, mida kasutatakse vaid liittoidu valmistamiseks ja tingimusel, et liittoit vastab määrusele.

Näide: Suhkrule ei ole lubatud toiduvärve lisada. Kui suhkrut kasutatakse ainult kondiitritoodete tegemiseks ja toiduvärvide sisaldus on vastavuses kondiitritoodete piirnormidega, siis võib suhkur sisaldada toiduvärve. Sel juhul peab suhkrule olema määratud kasutusjuhend, et seda võib kasutada ainult kondiitritoodete valmistamiseks.

Kui toidu lisaainel on toidus lisaainet sisaldava toidu lõhna- ja maitseaine, toidu lisaaine või toiduensüümi lisamise tõttu tehnoloogiline funktsioon, tuleb seda käsitada toidu lisaainena ja mitte lisatud lõhna- ja maitseaine, lisaaine või toiduensüümi lisaainena, ning sel juhul peab ta vastama selle toidu suhtes sätestatud kasutustingimustele.

Näide: Lõhna- ja maitseaine sisaldab sorbaate või bensoaate vastavalt 1333/2008 III lisa sätestatud tingimustele. Kui bensoaatidel või sorbaatidel on funktsioon ka lõpptootes, siis tuleb arvestada lõpptootes kehtestatud piirmäärasid ja piiranguid ning need lisaained tuleb esitada tarbijale üleantava lõpptoote märgistusel.

 Magusainena kasutatava toidu lisaaine olemasolu on lubatud suhkrulisandita liittoidus, vähendatud energiasisaldusega liittoidus, kalorivaeseks dieediks ette nähtud dieetliittoidus, kaariest mittetekitavas liittoidus ja pikendatud säilimisajaga liittoidus, tingimusel et magusaine on lubatud liittoidu ühe koostisosa puhul.

Näide: Marineeritud kurgid, mis sisaldavad magusainet, võivad olla koostisosaks rosoljes.

Toiduained, milles ei tohi leiduda lisaaineid määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikli 18 lõike 1 punktis a sätestatud ülekandumise põhimõtte tõttu:

  • Töötlemata toidud (määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikkel 3 alusel)
  • Mesi
  • Emulgeerimata loomsed õlid ja rasvad
  • Või
  • Maitsestamata pastöriseeritud ja steriliseeritud piim ja maitsestamata pastöriseeritud koor
  • Maitsestamata hapendatud piimatooted, mida pole pärast hapendamist kuumutatud
  • Maitsestamata pett (v.a. steriliseeritud pett)
  • Naturaalne mineraalvesi
  • Kohv (v.a. maitsestatud lahustuv kohv) ja kohviekstraktid
  • Maitsestamata tee
  • Suhkrud
  • Kuivad makaronitooted
  • Imiku- ja väikelapsetoidud

1.  Kui toidu lisaaineid, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale, müüakse eraldi või omavahel segatuna ja/või muude toidu koostisosadega ja/või muude neile lisatud ainetega segatuna, peavad nende pakendile või mahutile olema märgitud järgmised andmed:

  • määruses iga toidu lisaaine kohta sätestatud nimi ja/või E-number või müüginimetus, mis sisaldab iga toidu lisaaine nimetust ja/või E-numbrit;
  • kas märge „toiduks” või märge „piiratud kasutamine toidus” või täpsem viide selle kavandatud kasutusele toidus;
  • vajaduse korral ladustamise ja/või kasutamise eritingimused;
  • partii või seeria identifitseerimistähis;
  • kasutusjuhised, kui nende märkimata jätmine takistaks toidu lisaaine otstarbekohast kasutamist;
  • valmistaja, pakendaja või müüja nimi või ärinimi ja aadress;
  • teave iga toidus koguselisele piiramisele kuuluva komponendi või komponentide rühma maksimaalse koguse kohta ja/või selge ning hõlpsasti arusaadav asjakohane teave, mis võimaldab ostjal järgida käesolevat määrust või muud asjaomast ühenduse õigust; kui sedasama koguselist piirangut kohaldatakse eraldi või kombineeritult kasutatava komponentide rühma suhtes, võib kombineeritud osakaalu märkida üheainsa arvuna; koguseline piirang tuleb märkida kas arvuna või quantum satis põhimõttel;
  • netokogus;
  • minimaalne säilivusaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev;
  • vajaduse korral andmed allergeenide ja toidu talumatust põhjustavate ainete (85 KB, PDF) kohta.

2.  Kui toidu lisaaineid müüakse omavahel ja/või muude toidu koostisosadega segatuna, peab nende pakendile või mahutile olema märgitud kõigi koostisosade loetelu kahanevas järjestuses vastavalt nende osale kogukaalust.

3.  Kui toidu lisaainetele lisatakse aineid (sealhulgas toidu lisaaineid ja muid toidu koostisosi) nende ladustamise, müügi, standardimise, lahjendamise või lahustamise hõlbustamiseks, tuleb toidu lisaainete pakenditele või mahutitele märkida kõigi selliste ainete loetelu kahanevas järjestuses vastavalt nende osale kogukaalust.

4.  Erandina lõigetest 1, 2 ja 3 võib lõike 1 punktides e kuni g ning lõigetes 2 ja 3 nõutud andmed märkida vaid saadetisega seotud dokumentidesse, mis tuleb esitada tarnimise hetkel või enne seda, kui kõnealuse toote pakendi või mahuti nähtavale osale on kantud märge „mitte jaemüügiks”.

5.  Erandina lõigetest 1, 2 ja 3 võib juhul, kui toidu lisaaineid tarnitakse tsisternides, kõik andmed esitada üksnes saatedokumentides, mis tuleb esitada kättetoimetamisel.

1.  Lõpptarbijale müügiks ette nähtud toidu lisaaineid, mida müüakse eraldi või omavahel ja/või muude toidu koostisosadega segatuna, võib turustada vaid juhul, kui nende pakendile on kantud järgmised andmed:

  • iga toidu lisaaine kohta sätestatud nimi ja E-number või müüginimetus, mis sisaldab iga toidu lisaaine nime ja E-numbrit,
  • kas märge „toiduks” või märge „piiratud kasutamine toidus” või täpsem viide selle kavandatud kasutusele toidus,
  • muud asjakohased toidu märgistamise kohustuslikud andmed, mis tulenevad toidualase teabe esitamise nõuetest (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest nr (EL) 1169/2011).

2.  Erandina lõike 1 punktist a peab lauamagusaine müüginimetus sisaldama mõistet „… põhinev lauamagusaine” ning selle koostisse kuuluva(te) magustava(te) aine(te) nimetuse(i).

3.  Polüoole ja/või aspartaami ja/või aspartaam-atsesulfaamsoola sisaldava lauamagusaine märgistusel peavad olema järgmised hoiatused:

  • polüoolid: „ülemäärane tarbimine võib tekitada kõhulahtisust”;
  • aspartaami/aspartaam-atsesulfaamsool: „sisaldab fenüülalaniini allikat”.

4.  Lauamagusaine valmistajad teevad sobivate vahendite abil kättesaadavaks teabe, mis võimaldab tarbijatel toodet ohutult kasutada.

Lisaained, mis kuuluvad ühte loetletud rühmadest, peavad olema tähistatud selle rühma nimetusega, millele järgneb nende ainete täpne nimetus või vajaduse korral E-number. Kui mõni koostisosa kuulub mitmesse rühma, siis märgitakse aine põhifunktsioonile vastava rühma nimetus. 

Näiteks "toiduvärv kurkumiin" või "toiduvärv E 100".

Koostisosade loetelus ei pea esitama lisaained, mis esinevad toidus ainult seetõttu, et sisalduvad vastavalt (määruse EÜ nr 1333/2008 artikli 18 lõike 1 punktides a ja b osutatud) ülekandumise põhimõttele kõnealuse toidu ühes või mitmes koostisosas, juhul kui neil ei ole tehnoloogilist funktsiooni valmistootes, või mida kasutatakse abiainetena.

Ülekandumispõhimõtte kohaselt toidu lisaaine esinemine on lubatud:

  • liittoidus (välja arvatud 1333/2008 II lisas osutatud liittoidus), kui toidu lisaaine olemasolu on lubatud liittoidu ühes koostisosas (näiteks maitseainesegu paakumisvastane aine sisaldub kotletis ja seda lõpp-toote märgistusel välja tooma ei pea);
  • toidus, millele on lisatud toidu lisaainet, toiduensüümi või toidu lõhna- ja maitseaineid, kui toidu lisaaine:
    • on kooskõlas määrusega toidu lisaaines, toiduensüümis või toidu lõhna- ja maitseaines lubatud ning
    • on toidule toidu lisaaine, toiduensüümi või toidu lõhna- ja maitseaine kaudu üle kandunud ning
    • ei oma valmistoidus mingisugust tehnoloogilist funktsiooni. (nt lisaaine segule on lahustamise ja säilitamise jaoks lisatud glütserooli, see kandub üle saiakesse, aga seda ei pea välja tooma tarbijale üleantava lõpp-toote märgistusel) 

Kui toidu lisaainel, mis on lubatud sisalduda lõhna- ja maitseaines, lisaaines või ensüümis, on tehnoloogiline funktsioon, tuleb seda käsitleda toidu lisaainena ja ta peab vastama selle toidu suhtes sätestatud kasutustingimustele. Nt lõhna- ja maitseaine sisaldab sorbaate või bensoaate vastavalt 1333/2008 III lisa sätestatud tingimustele. Kui bensoaatidel või sorbaatidel on funktsioon ka lõpptootes, siis tuleb arvestada lõpptootes kehtestatud piirmäärasid ja piiranguid ning need lisaained tuleb esitada tarbijale üleantava lõpptoote märgistusel.

LA tootmine

  • rakenduvad puhtuskriteeriumite nõuded 231/2012,
  • kontrollida lisaainete kasutamisel lisaainete segus vastavust 1333/2008 lisa III nõuetele,
  • registreerima  toodete valmistamiseks kasutatavate toorainete koguseid, millest tulenevalt käitleja saab tõendada, et toidu märgistusel esitatud teave toidu koostisosade kohta on tõene,
  • kasutusjuhiste andmisel järgmisele käitlejale peab arvestama lubatud piirmäärasid ja piiranguid nendele toodetele, millele kasutusjuhis antakse,
  • väljastada saatedokumente ja märgistada vastavalt eelpool juhendis toodud nõuetele;

LA importimisel ja vahendamisel

  • kontrollida ja nõuda saatedokumente ja märgistust vastavalt eelpool juhendis toodud nõuetele.

Lisaainete segude valmistamisel

  • kontrollida ja nõuda toorainete saatedokumente ja märgistust vastavalt eelpool toodud nõuetele,
  • kontrollida lisaainete segus lisaainete esinemist vastavalt 1333/2008 lisa III nõuetele,
  • registreerima  toodete valmistamiseks kasutatavate toorainete koguseid, millest tulenevalt käitleja saab tõendada, et ta järgib toidu valmistamisel enda poolt koostatud retsepti ning seetõttu tagab, et toidu märgistusel esitatud teave toidu koostisosade kohta on tõene;
  • kasutusjuhiste andmisel järgmisele käitlejale peab arvestama lubatud piirmäärasid ja piiranguid nendele toodetele, millele kasutusjuhis antakse.

Toidutööstused, kes kasutavad lisaaineid

  • kontrollida ja nõuda toorainete saatedokumente ja märgistust vastavalt eelpool toodud nõuetele,
  • kontrollida lisaainete lubatud esinemist vastavalt 1333/2008 lisa II ja III nõuetele, (kontrollida nii toidugruppide vastavust kui ka kasutuspiiranguid ja koguseid; kontrollida, kas piirnormid on lõpp-tootele, üldkogusele või lisatavale kogusele);
  • kinni pidada kasutusjuhendist ning veenduda, et lisaainete kasutamine on lubatud vastavas toidugrupis ning ülekandumine on lubatud. Segu kasutamine muul eesmärgil toodete valmistamisel, kui kasutusjuhend kirjeldab, ei ole lubatud. Tuleb küsida uus kasutusjuhend või rohkem andmeid segus olevate koostisosade kohta;
  • registreerida  toodete valmistamiseks kasutatavate toorainete koguseid, millest tulenevalt käitleja saab tõendada, et ta järgib toidu valmistamisel enda poolt koostatud retsepti ning seetõttu tagab, et toidu märgistusel esitatud teave toidu koostisosade kohta on tõene;
  • tagada nõuetekohane märgistus lõpp-tarbijale, nõuetekohaselt nimetada lisaainet koostisosade loetelus.

Toidu vahendajad, kes vahendavad lisaainetega toitu

  • tagada nõuetekohase märgistuse lõpptarbijale, nõuetekohaselt nimetada lisaainet koostisosade loetelus.

Lõhna- ja maitseained ei ole ette nähtud sellisena tarbimiseks ja neid lisatakse toidule lõhna ja/või maitse andmiseks või muutmiseks. NB! Tegemist ei ole vürtside, maitsetaimede ja/või maitseainetega.

Lõhna- ja maitseaineid on kuus erinevat rühma:

  • lõhna- ja maitseühendid,
  • lõhna- ja maitsepreparaadid,
  • termilisel töötlemisel saadud lõhna- ja maitseained,
  • suitsutuspreparaadid,
  • lõhna- ja maitse prekursorid,
  • muud lõhna- ja maitseained või nende segud.

Lõhna- ja maitseühenditele on kehtestatud loetelu ning andmebaas, suitsutuspreparaatidele on kehtestatud lubatud esmatoodete loetelu.

1. Kui lõhna- ja maitseaineid, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale, müüakse eraldi või omavahel ja/või muude toidu koostisosadega segatuna ja/või neile on lisatud muid aineid, peavad nende pakendile või mahutile olema märgitud järgmised andmed:

  • müüginimetus: kas sõna „lõhna- ja maitseaine” või lõhna- ja maitseaine täpsem nimetus või kirjeldus;
  • kas märge „kasutamiseks toidus” või märge „piiratud kasutamine toidus” või täpsem viide selle ettenähtud kasutusele toidus;
  • vajaduse korral ladustamise ja/või kasutuse eritingimused;
  • partii või seeria identifitseerimistähis;
  • kahanevas kaalujärjestuses loetelu:
    • tootes sisalduvate lõhna- ja maitseainete rühmadest ja
    • kõigi teiste tootes sisalduvate ainete või materjalide nimetustest või vajaduse korral nende E-numbritest;
  • valmistaja, pakendaja või müüja nimi või ärinimi ja aadress;
  • iga komponendi või komponendirühma, mille kasutamisel toidus kohaldatakse koguselist piirangut, maksimaalne kogus ja/või piisav, selge ja kergestimõistetav teave, mis võimaldab ostjal järgida käesolevat määrust või muud asjakohast ühenduse õigust;
  • netokogus;
  • minimaalne säilivusaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev;
  • vajaduse korral andmed allergeenide ja toidu talumatust põhjustavate ainete kohta.

2. Erandina võib andmed märkida vaid saadetisega seotud dokumentidesse, mis tuleb esitada tarnimise hetkel või enne seda, eeldusel et kõnealuse toote pakendi või mahuti nähtavale osale on kantud märge „mitte jaemüügiks”.

3. Erandina võib juhul, kui lõhna- ja maitseaineid tarnitakse tsisternides, kõik andmed esitada üksnes saatedokumentides, mis tuleb esitada kättetoimetamisel.

Lõpptarbijale müügiks ette nähtud lõhna- ja maitseaineid, mida müüakse kas eraldi või omavahel ja/või muude toidu koostisosadega segatuna ning millele on lisatud muid aineid, võib turustada üksnes juhul, kui nende pakendile on kantud kas märge „kasutamiseks toidus” või „piiratud kasutamine toidus” või täpsem viide ettenähtud kasutusele toidus, ning kõnealune märge või viide peab olema selgesti nähtav, loetav ja kulumiskindel.  Lisaks peavad lõhna- ja maitseaine müügipakendil olema esitatud kõik muud toidualase teabe kohustuslikud üksikasjad (nimetus, koostisosade loetelu, netokogus, säilimisaeg, säilitamistingimused jne).

Lõhna- ja maitseained tähistatakse kas mõistetega:

  • „lõhna- ja maitseaine(d)” või lõhna- või maitseaine veelgi täpsema nimetuse või kirjeldusega (nt vanilli lõhna- ja maitseaine, kaneeliekstrakt, tilliekstrakt, X-eeterlik õli või X-essents, vanilliin, rebaudiosiid A jne),
  • „suitsutuspreparaat” või „suitsutuspreparaadid” või „toidust/toitudest või toidurühmast või lähtematerjali(de)st toodetud suitsutuspreparaat” või „toidust/toitudest või toidurühmast või lähtematerjali(de)st toodetud suitsupreparaadid” (nt pöökpuust toodetud suitsupreparaat), kui lõhna- ja maitsekomponent annab toidule suitsuse maitse.

Toidu tootmisel või valmistamisel lõhna- ja maitseainena kasutatud kiniin ja/või kofeiin nimetatakse koostisosade loetelus nimeliselt kohe pärast nimetust „lõhna- ja maitseaine(d)” (nt kiniini lõhna- ja maitseaine, lõhna- ja maitseaine kofeiin jne).

Kui toidu lisaainel, mis on lubatud sisalduda lõhna- ja maitseaines, on tehnoloogiline funktsioon, tuleb seda käsitleda toidu lisaainena ja ta peab vastama selle toidu suhtes sätestatud kasutustingimustele. Nt lõhna- ja maitseaine sisaldab sorbaate või bensoaate vastavalt 1333/2008 III lisa sätestatud tingimustele. Kui bensoaatidel või sorbaatidel on funktsioon ka lõpptootes, siis tuleb arvestada lõpptootes kehtestatud piirmäärasid ja piiranguid ning need

  • Mõistet „looduslik” võib lõhna- ja maitseaine kirjeldamiseks kasutada üksnes juhul, kui lõhna- ja maitsekomponent sisaldab ainult lõhna- ja maitsepreparaate ja/või looduslikke lõhna- ja maitseühendeid.
  • Mõistet „looduslik(ud) lõhna- ja maitseühend(id)” võib kasutada üksnes lõhna- ja maitseainete kohta, mille lõhna- ja maitsekomponent sisaldab ainult looduslikke lõhna- ja maitseühendeid.
  • Mõistet „looduslik” võib kasutada üksnes koos viitega toidule, toidurühmale või taimsele või loomsele lõhna- ja maitseaine lähtematerjalile, kui nimetatud lähtematerjalist on saadud kogu lõhna- ja maitsekomponent või vähemalt 95 % selle kaalust.

Kirjelduse sõnastus peab olema „looduslik „toit(toidud) või toidurühm või    lähtematerjal(id)” lõhna- ja      maitseaine”. Nt looduslik maasika lõhna- ja maitseaine.

  • Mõistet „looduslik „toit(toidud) või toidurühm või lähtematerjal(id)” lõhna- ja maitseaine koos teiste looduslike lõhna- ja maitseainetega” võib kasutada üksnes juhul, kui lõhna- ja maitsekomponent on osaliselt saadud osutatud lähtematerjalist, mille lõhna ja maitset on lihtne ära tunda. Nt looduslik maasika lõhna- ja maitseaine koos teiste looduslike lõhna- ja maitseainetega.
  • Mõistet „looduslik lõhna- ja maitseaine” võib kasutada üksnes juhul, kui lõhna- ja maitsekomponent on saadud erinevatest lähtematerjalidest ja kui lähtematerjalidele viitamine ei kajasta nende lõhna või maitset.

Suitsutuspreparaati ei tohi nimetada looduslikuks.

Suitsutuspreparaatide tootmine algab suitsu kondenseerimisest. Kondenseeritud suits lahutatakse/ faaside eraldamine:

  • Veepõhiseks esmaseks suitsutuskondensaadiks
  • Vees lahustumatuks suure tihedusega tõrvafaasiks
  • Vees lahustumatuks õlifaasiks (eraldatakse – ei sobi toidus kasutamiseks)
  • Esmane suitsutuskondensaat ja esmane tõrvafraktsioon puhastatakse, et kõrvaldada neist inimese tervisele ohtlikud suitsu koostisosad – PAHd
  • Seejärel võib neid esmatooteid sellisel kujul kasutada toidus või toidu pinnal või suitsutuspreparaatides, mis on saadud esmatoodete edasisel töötlemisel
  • Mõiste „suitsutuspreparaadid“ hõlmab nii esmatooted (esmased suitsutuskondensaadid ja esmased tõrvafraktsioonid) kui ka esmatoodetest valmistatud suitsutuspreparaadid

Suitsutuspreparaate kasutatakse:

  • suitsutusprotsessides ja suitsutamise asendamiseks (regenereeritud suits, suitsukondensaadi pritsimine/vannis),
  • toidule lisamiseks lõhna- ja maitseainena.

Lubatud suitsutuspreparaadid

Loetelu sisu koosneb 10 esmatootest, mida võib sellisena kasutada toidus või toidu pinnal ja/või suitsutuspreparaatide tootmiseks. Sätestatud on ka

  • esmatoote kirjeldus ja puhtusnõuded,
  • kasutamistingimused: toidugrupid ja piirnormid.

Märkused kasutamise kohta

  • Piirnormid on esmatoote kasutamise kohta ning on väljendatud turustatava esmatoote suhtes. Kui esmatootest on toodetud suitsutuspreparaat, siis tuleb piirnorme vastavalt kohandada.
  • Kui suitsutuspreparaate kasutakse kombineeritult, tuleb piirnorme proportsionaalselt vähendada.
  • Regenereeritud suitsu tootmises võib esmatoodet kasutada „vajalikus koguses“.
  • Ülekandumine lubatud, va eritoidud.

1. Loetelus nimetatud lubatud esmatoote või lubatud esmatoodetest saadud suitsutuspreparaadi turule viimise esimesel etapil tagavad toidukäitlejad, et toodet vastuvõtvale toidukäitlejale edastatakse järgmine teave:

  • Loetelus märgitud esmatoote kood
  • Loetelus sätestatud kasutamistingimused
  • Esmatootest saadud suitsutuspreparaadi puhul suitsutuspreparaadi ja esmatoote kvantitatiivne suhe; see peab olema esitatud selgelt ja arusaadavalt, et vastuvõttev toidukäitleja saaks esmatootest saadud suitsutuspreparaati kasutada kooskõlas loetelus sätestatud kasutamistingimustega

2. Kõikides turuleviimise järgmistes etappides peavad toidukäitlejad tagama, et punkti 1 kohaselt saadud teave edastatakse tooteid vastuvõtvale toidukäitlejale.

3. Toidukäitlejad loovad süsteemid ja korra, mis võimaldavad identifitseerida inimese, kellelt punktis 1 nimetatud tooted on saadud ja kellele need on kättesaadavaks tehtud.

  • Lõhna- ja maitseaine, mida ei leidu looduses, tuleb nimetada lõhna- ja maitseaineks, terminit kunstlik ei tohi kasutada. Kui lõhna- ja maitseainel on maasika lõhn ja maitse, siis võib seda nimetada maasika lõhna- ja maitseaine või lihtsalt lõhna- ja maitseaine.
  • Lõhna- ja maitseaine tuleb vastavalt märgistada, kui seda kasutatakse lõhna ja maitse andmiseks. Kui näiteks paprika ekstrakti kasutatakse värvi andmiseks, siis on see lisaaine ja tuleb  märgistada lisaainena: toiduvärv E160c. Kui pärmiekstrakti kasutatakse hoopis tehnoloogilistel ja toitumise eesmärkidel, siis tuleb see märgistada kui tavaline koostisosa.

Euroopa Komisjon on avaldanud juhendi värvivate omadustega ekstraktide kohta, mida ei pea märgistama lisaainena: Guidance Note on the classification of food extracts with colouring properties (PDF).

  • Suitsutuspreparaati peab nimetama koostisosade loetelus, kui seda kasutatakse suitsutuskambris ning toidul on vastavad maitseomadused. Sel juhul peab olema toote nimetuses termin „suitsu“/„suitsutatud“.
  • Kui suitsutuspreparaati on lisatud toote sisse või toote pinnale, siis ei tohi olla toidu nimetuses terminit „suitsu-“ (=suitsutatud), aga võib olla „suitsumaitseline“. Suitsutuspreparaat peab olema esitatud igal juhul koostisosade loetelus, sest  seda on lisatud toote sisse/toote pinnale.

LMA tootmine

  • rakenduvad 1334/2008 III peatüki ja IV peatüki nõuded,
  • rakendub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/32 toiduainete ja toidu koostisosade tootmisel kasutatavaid ekstrahente käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,
  • Toidu ekstraheerimislahusti suhtes esitatavad nõuded, ekstraheerimislahusti kasutamise tingimused ja viisid ning toidus lubatud jääksisalduse piirnormid,
  • kontrollida lisaainete kasutamisel vastavust 1333/2008 lisa III nõuetele,
  • registreerima  toodete valmistamiseks kasutatavate toorainete koguseid, millest tulenevalt käitleja saab tõendada, et toidu märgistusel esitatud teave toidu koostisosade kohta on tõene,
  • kasutusjuhiste andmisel järgmisele käitlejale peab arvestama lubatud piirmäärasid ja piiranguid nendele toodetele, millele kasutusjuhis antakse,
  • väljastada saatedokumente ja märgistada vastavalt eelpool juhendis toodud nõuetele;

LMA importimisel ja vahendamisel

  • kontrollida ja nõuda saatedokumente ja märgistust vastavalt eelpool juhendis toodud nõuetele.

Lõhna- ja maitseainete segude valmistamisel

  • kontrollida ja nõuda toorainete saatedokumente ja märgistust vastavalt eelpool toodud nõuetele,
  • kontrollida lisaainete esinemist vastavalt 1333/2008 lisa III nõuetele,
  • registreerima  toodete valmistamiseks kasutatavate toorainete koguseid, millest tulenevalt käitleja saab tõendada, et ta järgib toidu valmistamisel enda poolt koostatud retsepti ning seetõttu tagab, et toidu märgistusel esitatud teave toidu koostisosade kohta on tõene;
  • kasutusjuhiste andmisel järgmisele käitlejale peab arvestama lubatud piirmäärasid ja piiranguid nendele toodetele, millele kasutusjuhis antakse.

Toidutööstused, kes kasutavad lõhna- ja maitseaineid

  • kontrollida ja nõuda toorainete saatedokumente ja märgistust vastavalt eelpool toodud nõuetele,
  • kontrollida lisaainete esinemist vastavalt 1333/2008 lisa III nõuetele,
  • kinni pidada kasutusjuhendist ning veenduda, et lõhna- ja maitseainete kasutamine on lubatud vastavas toidugrupis. Segu kasutamine muul eesmärgil toodete valmistamisel, kui kasutusjuhend kirjeldab, ei ole lubatud. Tuleb küsida uus kasutusjuhend või rohkem andmeid segus olevate koostisosade kohta.
  • registreerida  toodete valmistamiseks kasutatavate toorainete koguseid, millest tulenevalt käitleja saab tõendada, et ta järgib toidu valmistamisel enda poolt koostatud retsepti ning seetõttu tagab, et toidu märgistusel esitatud teave toidu koostisosade kohta on tõene;
  • tagada nõuetekohane märgistus lõpp-tarbijale, nõuetekohaselt nimetada lõhna- ja maitseainet koostisosade loetelus.

Toidu vahendajad, kes vahendavad lõhna- ja maitseainega toitu

  • tagada nõuetekohase märgistuse lõpptarbijale, nõuetekohaselt nimetada lõhna- ja maitseainet koostisosade loetelus.

Toiduensüümid on ained, mis lisatakse toidule, et täita toidu tootmisel, töötlemisel, valmistamisel, pakendamisel, transpordil või ladustamisel teatavat tehnoloogilist funktsiooni, sealhulgas abiainetena kasutatavad ensüümid.

1.  Kui toiduensüüme ja toiduensüümi preparaate, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale, müüakse eraldi või omavahel ja/või teiste toidu koostisosadega segatuna, peavad nende pakendile või mahutile olema märgitud järgmised andmed:

  • iga toiduensüümi kohta sätestatud nimetus või müüginimetus, mis sisaldab iga toiduensüümi nimetust või sellise nimetuse puudumisel Rahvusvahelise Biokeemia ja Molekulaarbioloogia Liidu (IUBMB) nomenklatuuris sätestatud üldtunnustatud nimetust;
  • märge „toiduks” või märge „piiratud kasutamine toidus” või täpsem viide selle kavandatud kasutamisele toidus;
  • vajaduse korral ladustamise ja/või kasutamise eritingimused;
  • partii või seeria identifitseerimistähis;
  • kasutusjuhised, kui nende märkimata jätmine takistaks toiduensüümi otstarbekohast kasutamist;
  • valmistaja, pakendaja või müüja nimi või ärinimi ja aadress;
  • teave iga toidus koguselisele piiramisele kuuluva komponendi või komponentide rühma maksimaalse koguse kohta ja/või selge ning hõlpsasti arusaadav asjakohane teave, mis võimaldab ostjal järgida käesolevat määrust või muud asjaomast ühenduse õigust; kui sama koguselist piirangut kohaldatakse eraldi või kombineeritult kasutatava komponentide rühma suhtes, võib kombineeritud osakaalu märkida üheainsa arvuna; koguseline piirang tuleb märkida kas arvuna või quantum satis põhimõttel;
  • netokogus;
  • toiduensüümi(de) toime;
  • minimaalne säilivusaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev;
  • vajaduse korral andmed allergeenide ja toidu talumatust põhjustavate ainete kohta.

2.  Kui toiduensüüme ja/või toiduensüümi preparaate müüakse omavahel ja/või muude toidu koostisosadega segatuna, peab nende pakendile või mahutile olema märgitud kõigi koostisosade loetelu kahanevas järjestuses vastavalt nende osale kogukaalust.

3.  Toiduensüümi preparaatide pakendile või mahutile peab olema märgitud kõigi komponentide loetelu kahanevas järjestuses vastavalt nende osale kogukaalust.

4.  Erandina punktidest 1, 2 ja 3 võib punkti 1 alapunktides ning punktides 2 ja 3 nõutud andmed märkida vaid saatedokumentidesse, mis tuleb esitada kättetoimetamise hetkel või enne seda, kui kõnealuse toote pakendi või mahuti hõlpsasti nähtavale osale on kantud märge „mitte jaemüügiks”.

5.  Erandina punktidest 1, 2 ja 3, võib juhul, kui toiduensüüme ja toiduensüümi preparaate tarnitakse tsisternides, kõik andmed esitada üksnes saatedokumentides, mis tuleb esitada kättetoimetamisel.

Lõpptarbijale müügiks ette nähtud toiduensüüme ja toiduensüümi preparaate, mida müüakse eraldi või omavahel ja/või muude toidu koostisosadega segatuna, võib turustada vaid juhul, kui nende pakendile on kantud järgmised andmed:

  • iga toiduensüümi kohta sätestatud nimetus või müüginimetus, mis sisaldab iga toiduensüümi nimetust või sellise nimetuse puudumisel Rahvusvahelise Biokeemia ja Molekulaarbioloogia Liidu (IUBMB) nomenklatuuris sätestatud üldtunnustatud nimetust;
  • märge „toiduks” või märge „piiratud kasutamine toidus” või täpsem viide selle kavandatavale kasutamisele toidus.

Toiduensüümid, mis kuuluvad ühte loetletud rühmadest, peavad olema tähistatud selle rühma nimetusega, millele järgneb nende ainete täpne nimetus või vajaduse korral E-number. Kui kehtestatakse toiduensüümide loetelu, siis ei ole E-number enam vajalik. Kui mõni koostisosa kuulub mitmesse rühma, siis märgitakse aine põhifunktsioonile vastava rühma nimetus. Rühmad: hape, happesuse regulaator, paakumisvastane aine, vahutamisvastane aine, antioksüdant, mahuaine, toiduvärv, emulgaator, emulgeeriv sool, tardaine, lõhna- ja maitsetugevdaja, jahu parendaja, vahustusaine, želeeriv aine, glaseeraine, niiskusesäilitaja, modifitseeritud tärklis, säilitusaine, propellent, kergitusaine, sekvestrant, stabilisaator, magusaine, paksendaja. Rühmad on täpsemalt kirjeldatud 1333/2008 I lisas.

Lisaks peavad olema esitatud andmed allergeenide ja toidu talumatust põhjustavate ainete (85 KB, PDF) kohta.

Koostisosade loetellu ei pea esitama toiduensüümi:

  • kui neil ei ole tehnoloogilist funktsiooni valmistootes, või
  • mida kasutatakse abiainetena.

Toiduensüümides olevaid lisaaineid ei pea eraldi välja tooma juhul, kui lisaaine on toiduensüümides lubatud vastavalt 1333/2008 III lisa nõuetele.

Kui toidu lisaainel, mis on lubatud sisalduda toiduensüümides, on tehnoloogiline funktsioon, tuleb seda käsitleda toidu lisaainena ja ta peab vastama selle toidu suhtes sätestatud kasutustingimustele. Nt toiduensüüm sisaldab sorbaate või bensoaate vastavalt 1333/2008 III lisa sätestatud tingimustele. Kui bensoaatidel või sorbaatidel on funktsioon ka lõpptootes, siis tuleb arvestada lõpptootes kehtestatud piirmäärasid ja piiranguid ning need lisaained tuleb esitada lõpptoote märgistusel.

  • Määruse 1332/2008 reguleerimisalast on välja jäetud toiduensüümid, mida kasutatakse eranditult Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1333/2008 (toidu lisaainete kohta)  reguleerimisalasse kuuluvate lisaainete tootmiseks, sest nende toitude ohutust juba hinnatakse ja reguleeritakse. Kui kõnealuseid toiduensüüme kasutatakse toiduensüümide kujul toidus, kuuluvad nad siiski määruse 1332/2008 reguleerimisalasse.
  • Määruse 1332/2008 kohaselt võib turule viia ja toidus kasutada vaid ühenduse loetelusse kantud toiduensüüme, mis vastavad seal esitatud spetsifikatsioonidele ja tingimustele. Loetelusse kandmiseks peavad kõik kasutuses olevad ja uued toiduensüümid läbima EFSA hindamise ja Euroopa Komisjoni heakskiitmise. Ensüümide heakskiidetud loetelu ei ole veel jõutud koostada. Iga ensüümi hindamisel arvestatakse 3 kriteeriumi: ensüüm ei põhjusta ohtu tarbijate tervisele, ensüümil on põhjendatud tehnoloogiline vajadus ning selle kasutamine ei eksita tarbijaid värskuse, kvaliteedi, toiteväärtuse vm küsimustes.
  • Toiduensüümid E 1103 invertaas ja E 1105 lüsosüüm on hetkel toidus kasutatavate lisaainetena lubatud vastavalt määrusele 1333/2008. Need 2 ensüümi lisatakse hiljem ensüümide loetellu.
  • Euroopa Komisjon on koostanud juhendmaterjali hindamaks, kas toiduensüüm on koostisosa või abiaine ning kuidas sellest tulenevalt on kohustus toiduensüümi lõpp-toote märgistusel välja tuua. GUIDANCE DOCUMENT ON CRITERIA FOR CATEGORISATION OF FOOD ENZYMES (PDF)

Toiduensüümidel ei ole kindlasti enam funktsiooni lõpptootes peale kuumtöötlemist ja alkoholi destilleerimist. Õlle ja mahla tootmisel kasutatava filtreerimismeetodi puhul üldiselt jäävad ensüümid tahke osa külge, mis jääb filtri membraanile. Toiduõli tootmisel jäävad ensüümid vesifaasi. Ülekandumisel ühe koostisosaga liittoitu tuleb siiski arvestada asjaolu, et ensüüm võib leida uued substraadid ning muutunud pH, veeaktiivsus ja temperatuur võivad aidata ensüümidel uuesti aktiveeruda ja omada funktsiooni.

Toiduensüümide tootmine

Toiduensüümide importimisel ja vahendamisel

  • kontrollida ja nõuda saatedokumente ja märgistust vastavalt eelpool juhendis toodud nõuetele.

Toiduensüümide segude valmistamisel

  • kontrollida ja nõuda toorainete saatedokumente ja märgistust vastavalt eelpool toodud nõuetele,
  • kontrollida lisaainete esinemist vastavalt 1333/2008 lisa III nõuetele,
  • registreerima  toodete valmistamiseks kasutatavate toorainete koguseid, millest tulenevalt käitleja saab tõendada, et ta järgib toidu valmistamisel enda poolt koostatud retsepti ning seetõttu tagab, et toidu märgistusel esitatud teave toidu koostisosade kohta on tõene;
  • kasutusjuhiste andmisel järgmisele käitlejale peab arvestama lubatud piirmäärasid ja piiranguid nendele toodetele, millele kasutusjuhis antakse.

Toidutööstused, kes kasutavad toiduensüüme

  • kontrollida ja nõuda toorainete saatedokumente ja märgistust vastavalt eelpool toodud nõuetele,
  • kontrollida lisaainete esinemist vastavalt 1333/2008 lisa III nõuetele,
  • kinni pidada kasutusjuhendist ning veenduda, et toiduensüümide kasutamine on lubatud vastavas toidugrupis. Segu kasutamine muul eesmärgil toodete valmistamisel, kui kasutusjuhend kirjeldab, ei ole lubatud. Tuleb küsida uus kasutusjuhend või rohkem andmeid segus olevate koostisosade kohta.
  • registreerida  toodete valmistamiseks kasutatavate toorainete koguseid, millest tulenevalt käitleja saab tõendada, et ta järgib toidu valmistamisel enda poolt koostatud retsepti ning seetõttu tagab, et toidu märgistusel esitatud teave toidu koostisosade kohta on tõene;
  • tagada nõuetekohane märgistus lõpp-tarbijale, nõuetekohaselt nimetada toiduensüüme koostisosade loetelus.

Toidu vahendajad, kes vahendavad toiduensüümidega toitu

  • tagada nõuetekohase märgistuse lõpptarbijale, nõuetekohaselt nimetada toiduensüüme koostisosade loetelus.

Alus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1332/2008, 16. detsember 2008 , mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ja määrust (EÜ) nr 258/97 (EMPs kohaldatav tekst).

Viimati uuendatud 31.12.2020