Sööda tootmine

Sööda tootmisel, töötlemisel, turuleviimisel, liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisel (impordil), ekspordil, ladustamisel ja veol, segasööda toomisel oma ettevõtte tarbeks kasutades lubatud söödalisandeid või nendest saadud eelsegusid, söödalisandi ja eelsegu lisamisel põllumajandusloomadele joogivette ning otsekuumutusega kuivatamisel rakenduvad söödahügieenimääruse II lisa nõuded.
  • Sööt ja söödaohutus

Sööt on töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata toode, mis on mõeldud loomade söötmiseks ja esineb söödamaterjalina, söödalisandina, segasöödana, erisöödana või ravimsöödana.

Söödakontrolli eesmärk on tagada sööda ohutus inimese ja looma tervisele ning keskkonnale ja soodne mõju loomale ja loomakasvatussaadustele. Kontrolli kohaldatakse sööda kõigi tootmis-, töötlemis- ja turustusetappide, sealhulgas ka sööda liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise, hoiustamise, transpordi, müügi ja tarnimise suhtes.

Eestis reguleerivad sööda käitlemist söödaseadus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 178/2002, millega sätestatakse söödaalaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, kehtestatakse sööda ohutusega seotud menetlused ning asutatakse Euroopa Toiduohutusamet (EFSA). Lisaks söödaseadusele ja selle rakendusaktidele reguleerivad sööda valdkonda ka teised seadused ja nende rakendusaktid ning otsekohalduvad Euroopa Liidu õigusaktid. Täpsemad viited seadustele, Vabariigi Valitsuse ning ministri määrustele ja EL õigusaktidele on toodud seadusandlust kirjeldavas osas.

Sööda ohutuse ja jälgitavuse tagamiseks peavad söödakäitlejad oma tegevuse kohta esitama Põllumajandus- ja Toiduametile majandustegevusteate või taotlema tegevusloa ning täitma söödahügieeninõudeid.

Töödeldud loomseid proteiine (kalajahu, putukajahu, verejahu jt), diklatsiumfosfaati, trikaltsiumfosfaati või veretooteid sisaldava sööda tootmiseks ja/või söötmiseks peab taotlema Põllumajandus- ja Toiduametilt loa.

Vastavalt söödaseadusele teostab Eestis sööda ametlikku kontrolli ehk riiklikku järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet.

Tegevusalade muudatused

1. juulil 2022 jõustub põllumajandusministri määrus, millega kehtestatakse rida uusi tegevusalasid, mille puhu peab käitleja oma tegevuste osas teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit või taotlema tegevusloa.

Uued tegevused, mille puhul tuleb esitada majandustegevusteade on näiteks:

  • põllumajandusloomadele mõeldud sööda müümine jaekaubanduses sidevahendite kaudu
  • sööda pakendamisteenuse pakkumine
  • lemmikloomadele ette nähtud ravimsööda müümine jaekaubanduses sh sidevahendite kaudu

Uued tegevused, mille puhul peab taotlema tegevusloa on näiteks:

  • ravimsööda ettetootmine (loomade ravivõimaluste ja ravimsöötade kättesaadavuse parandamiseks on võimalik ravimsööta ette toota st, käitleja võib ravimsööta toota ja turule viia enne veterinaarretsepti väljastamist, kuid ei tohi seda tarnida loomapidajale)
  • ravimsööda turuleviimine, liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine (import) ja eksport
  • ravimsööda tootmine selleks spetsiaalselt valmistatud veokis
  • ravimsööda ja ravimsööda vahetoote ladustamine ja vedu

Samas tuletame meelde, et käitlejatel, kes tegelevad põllumajandusloomadele mõeldud sööda käitlemisega ja lemmikloomatoidu käitlemisega (va jaemüük) on kohustus esitada majandustegevusteade või taotleda tegevusluba enne tegevuse alustamist.

Lisaks söödahügieeninõuetele tuleb söödakäitlejal, kes tegeleb ravimsööda käitlemisega täita ka ravimsööda määrusest 2019/4 tulenevaid nõudeid.

Täpsem tegevusalade ja ainete loetelu on kirjas määruse "Nende tegevusalade ja käitlemisel kasutatavate ainete täpsustatud loetelu, mille puhul peab esitama majandustegevusteate või mille puhul peab sööda käitlejal olema tegevusluba" lisades.

*******

Söödalisandi etoksükiini kasutamine söötades on keelatud

Euroopa Toiduohtusameti (EFSA) hinnagust lähtudes, ei ole kindlaks tehtud, et etoksükiinil puudub mistahes kahjulik mõju loomade ja inimeste tervisele või keskkonnale, kui seda kasutatakse söödalisandina (antioksüdandina).

Sellest tulenevalt on söödalisandi etoksükiini kasutamine keelatud kõikides söötades sh lemmikloomatoitudes.

*******

Söödalisandi titaandioksiid turult kõrvaldamine (03.12.2021)

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) hinnangul tuleb sööda värvaine titaandioksiid (E 171) ja seda sisaldav sööt võimalikult kiiresti turult kõrvaldada. Puuduvate andmete tõttu ei saa EFSA söödalisandi ohutust loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale kinnitada. Muu hulgas võivad titaandioksiidi osakesed olla genotoksilised, olles sissehingamise korral kantserogeense toimega.

Rakendusmäärusega (EL) nr 2021/2090 on ette nähtud üleminekuperiood, mis ajaks titaandioksiid peab olema turult kõrvaldatud:

  • söödalisandit ja seda sisaldavat eelsegu tohib toota kuni 20.12.2021;
  • olemasolevaid söödalisandi ja seda sisaldavate eelsegude varusid tohib müüa kuni 20. märts 2022;
  • söödamaterjale ja segasööta, milles on kasutatud titaandioksiidi või seda sisaldavat eelsegu ja mis on toodetud enne 20. märtsi 2022, tohib müüa kuni 20.06.2022.

Mainitud tähtaegadest hoolimata soovitame suhtuda turult kõrvaldamise keeldu tõsiselt ja nii loomade kui inimeste tervise seisukohast lõpetada selliste toodete kasutamine.

Küsimuste korral palume pöörduda [email protected]

*******

Söötmiskeelu leevendamine (08.09.2021)                      

Anname teada, et jõustus Euroopa Komisjoni määrus (EU) 2021/1372, mis kaotab mittemäletsejalistele põllumajandusloomadele kehtinud teatud loomsete valkude söötmiskeelud ja millega lubatakse:

sigadele sööta järgmiseid loomseid valkusid:

             a) tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomsed valgud,

            b) kodulindudelt saadud töödeldud loomsed valgud,

            c) mäletsejalistelt saadud kollageeni ja želatiini.

kodulindudele sööta järgmiseid loomseid valkusid:

             1) tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomsed valgud,

            2) sigadelt saadud töödeldud loomsed valgud,

            3) mäletsejalistelt saadud kollageeni ja želatiini.

Määrusega kehtestatakse ka nõuded nimetatud töödeldud valkude ja neid sisaldava segasööda tootmisele, kasutamisele ning toodete saatedokumendile ja märgistusele.

******

Söödalisandite kasutamise peatamine (13.08.2021)                                                              

Anname teada, et on peatatud söödalisandite naatriumlasalotsiid A (Avatec 15%cc) ja naatriumlasalotsiid A (Avatec 150G) (loa hoidja Zoetis Belgium S.A.) kasutamise luba broilerkanade ja munakanade söödalisandina.

Peatamise keeld on vastu võetud 9. juunil 2021. a jõustunud komisjoni rakendusmäärusega nr (EL) 2021/932, millega  peatatakse luba naatriumlasalotsiid A (Avatec 15 % cc) ja naatriumlasalotsiid A (Avatec 150 G) kasutamiseks broilerkanade ja munakanade söödalisandina (loa hoidja Zoetis Belgium S.A.) Peatamise keeld vaadatakse Euroopa komisjoni poolt uuesti läbi 31. detsembriks 2023.

Söödamaterjali ja segasööta, mille valmistamisel on kasutatud neid söödalisandeid või eelsegu, võib jätkuvalt turule lasta kuni 30. augustini 2021 ja kasutada kuni 30. septembrini 2021.

Küsimuste korral palume pöörduda [email protected]

*****

Hea söödakäitleja! (22.06.2021)

Pöördume teie poole seoses muudatustega, mis puudutavad söödalisandeid. 27. mail 2021. a jõustus komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/758, milles käsitletakse teatavate toodete staatust söödalisandina ja teatavate söödalisandite turult kõrvaldamist.

Teatavate söödalisandite turult kõrvaldamine

Antud muudatus puudutab söödalisandeid, mille kohta pole esitatud teadet Euroopa Ühenduste komisjonile ega söödalisandi loa taotlust Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) või mille kohta esitatud taotlus on hiljem tagasi võetud.

Üleminekuperioodi jooksul võib ära kasutada asjaomaste söödalisandite, eelsegude, söödamaterjalide ja segasööda olemasolevad varud, mille tootmiseks on kasutatud kõnealuseid söödalisandeid.

Määruse I lisas kirjeldatud söödalisandid kõrvaldatakse turult lisas nimetatud loomaliike ja-kategooriaid hõlmavas ulatuses. Määruse  I lisa 1.A ja 1.C peatükis loetletud söödalisanditele kehtivad järgmised üleminekumeetmed:

1.       I lisa 1.A ja 1.C peatükis loetletud söödalisandite olemasolevaid varusid võib turule lasta ja kasutada kuni 30. maini 2022.

2.       Viidatud söödalisanditega eelsegusid võib turule lasta ja kasutada kuni 30. augustini 2022.

3.       Viidatud söödalisandeid ja eelsegusid sisaldavat söödamaterjali või segasööta võib turule lasta ja kasutada kuni 30. maini 2023.

4.       Erandina võib I lisa 1.A peatükis loetletud söödalisandeid naatriumtsitraate, kaaliumtsitraate, sorbitooli, mannitooli ja kaltsiumhüdroksiidi ning neid lisandeid sisaldavat sööta turule lasta ja kasutada kuni 30. maini 2028.

Määruse I lisa 1.B peatükis on toodud söödalisandid kalkunitele (E 758 robenidiinvesinikkloriid ja E 770 α-maduramütsiini ammooniumisool), mille jaoks antud tähtajaline luba on lõppenud ning need söödalisandid kõrvaldatakse turult. Söödalisandi E 770 luba broilerkanadele kaotas kehtivuse 10.05.2021.

Teatavate söödalisandite ja söödamaterjalide staatuse muutumine

Määruse lisas II on loetletud 17 toodet, mis olid üheaegselt kantud nii söödalisandite registrisse kui ka söödamaterjalide kataloogi. Antud tooteid on analüüsitud ning jõutud on järeldusele, et neid ei tohiks enam käsitada söödalisanditena. Tegemist on söödamaterjalidega. Teises lisas nimetatud tooteid, mis on märgistatud söödalisandi või eelseguna enne 30. maid 2024, võib turule lasta kuni varude ammendumiseni. Samuti kehtib sama üleminekuperiood neid tooteid sisaldavale söödamaterjalile ja segasöödale, mille märgistusel on need tooted märgitud söödalisanditele kehtestatud nõuete kohaselt. Peale üleminekuperioodi kustutatakse nimetatud tooted söödalisandite registrist.

Määruse lisas III on loetletud tooted (ksülitool, ammooniumlaktaat ja ammooniumatsetaat), mis on kantud söödamaterjalide kataloogi. Kuna on väljendatud kahtlusi seoses nende õigusliku staatusega söödamaterjalidena, on neid tooteid analüüsitud ja jõutud järeldusele, et nende tõhusamaks haldamiseks seoses ohutuse ja kasutusviisiga tuleks neid käsitada söödalisanditena. Nimetatud tooteid võib turule lasta söödamaterjalidena kuni 30. maini 2028. Pikk üleminekuperiood on ette nähtud selleks, et huvitatud isikud kohaneks toodete uue staatusega ning jõuaks esitada loataotlusi toodete kandmiseks söödalisandite registreisse. Pärast loataotluste esitamist menetletakse neid vastava korra alusel. Kui nimetatud tähtajaks pole loataotlusi ksülitooli, ammooniumlaktaadi ja ammooniumatsetaadi söödalisandite registrisse kandmiseks esitatud, ei tohi neid tooteid enam söödas kasutada.

Küsimuste korral palume pöörduda [email protected]

Euroopa Liidus on kehtestatud söödaliikidele ühtsed mõisted, et sööda käitlemisel ja kauplemisel oleks kõigil ühine arusaam erinevate söödaliikide kohta.

Söödamaterjal on peamiselt loomade toitumisvajaduste rahuldamiseks ette nähtud töötlemata või töödeldud, värsked või konserveeritud taimset, mineraalset või loomset päritolu aine või toode. Näiteks:

  • taimsed: oder, kaer, hein, silo, rapsikook jm;
  • mineraalsed: lubjakivi, keedusool jm;
  • loomsed: kalajahu, lõss/lõssipulber jm.

Söödamaterjal võib sisaldada vähesel määral söödalisandeid nende säilivuse parandamiseks.

Söödamaterjalide loetelu ja töötlemisviiside sõnastik on leitav Euroopa Liidu söödamaterjalide kataloogist siit.

Söödamaterjali alla kuulub ka endine toit. See on toit, mis on valmistatud inimtarbimiseks kooskõlas toidualaste normidega, kuid mis ei ole enam inimtoiduks ette nähtud kas praktilistel või logistilistel põhjustel või seoses tootmis- pakendamis- või muude vigadega ning mis ei põhjusta söödana kasutamise korral mingeid terviseohte.

Endise toidu mõiste alla ei kuulu toidujäätmed. Toidujäätmed on igasugused toidujäätmed, sealhulgas kasutatud toiduõli, mis on pärit restoranidest, toitlustusettevõtetest ja köökidest, sealhulgas keskköökidest ja kodumajapidamiste köökidest.

 
  • Segasööt on loomade söötmiseks ette nähtud, söödalisanditega või ilma, vähemalt kahe söödamaterjali segu, mis jaguneb järgnevalt:
    • Täiendsööt on sööt, milles on rohkesti teatavaid aineid, kuid mis oma koostiselt sobib päevaratsiooni rahuldamiseks ainult sel juhul, kui seda kasutatakse koos teiste söötadega (täiendsööt, lisamismäär on näiteks 20%). Täiendsööda alla kuuluvad ka mineraalsöödad, milles on vähemalt 40% toortuhka
    • Täissööt on sööt, mis on oma koostiselt piisav looma päevaratsiooni rahuldamiseks, näiteks sigade või kodulindude täissöödad.

Lisaks on veel kaks segasööda liiki:

  • Erisööt/dieetsööt, mis on oma koostise või tootmistehnoloogia poolest ette nähtud teatava erisöötmise eesmärgi rahuldamiseks ning mis on selgelt eristatav tavalisest söödast. Erisöötmise eesmärk on rahuldada selliste loomade konkreetseid toitumisvajadusi, kelle seedimis-, imendumis- või teatud ainevahetusprotsessid on kahjustunud või võivad kahjustuda, näiteks ketoosiohu või tetaaniaohu vähendamiseks. Erisööda kasutusotstarvete ja nende saavutamiseks vajalike kasutusviiside loetelu loomaliikide kaupa on leitav siit.
  • Ravimsööt on sööt, mis on ilma edasise töötlemiseta valmis otse loomale söötmiseks ning mis koosneb ühe või mitme veterinaarravimi või vahetoote homogeensest segust söödamaterjalide või segasöödaga. Ravimsööda vahetoode on sööt, mis ei ole ilma edasise töötlemiseta valmis otse loomale söötmiseks ning mis koosneb ühe või mitme veterinaarravimi või vahetoote homogeensest segust söödamaterjalide või segasöödaga ja mida kasutatakse üksnes ravimsööda tootmiseks.

Söödalisand (aminohapped, vitamiinid, ensüümid, mikroelemendid jm) on aine, mikroorganism või valmistis, mida lisatakse tahtlikult söödale või veele. Söödalisandi ülesanne näiteks mõjutada soodsalt sööda omadusi, rahuldada loomade toitumisvajadusi, mõjutada soodsalt loomakasvatustoodangut, loomade jõudlust ja heaolu, mõjutades eelkõige mao-soole mikrofloorat või sööda seeduvust jne.

Euroopa Liidus lubatud söödalisandite register on leitav siit. Söödalisandid on jaotatud viide kategooriasse.

  • Kategooria “tehnoloogilised lisandid” (mis tahes aine, mida lisatakse söödale tehnoloogilisel eesmärgil) alla lisatakse järgmised funktsionaalrühmad:

a) säilitusained: ained või mikroorganismid, mis kaitsevad sööta mikroorganismide või nende metaboliitide põhjustatud riknemise eest;

b) antioksüdandid: ained, mis pikendavad sööda ja söödatooraine säilimisaega, kaitstes neid oksüdatsiooni põhjustatud riknemise eest;

c) emulgaatorid: ained, mis muudavad söödas kaks või enam segunematut koostisfaasi ühtlaseks seguks või säilitavad seda;

d) stabilisaatorid: ained, mis võimaldavad säilitada sööda füüsilis-keemilist olekut;

e) paksendajad: ained, mis suurendavad sööda viskoossust;

f) želeerivad ained: ained, mis želee tekkimisega annavad söödale tekstuuri;

g) sideained: ained, mis suurendavad sööda osakeste kalduvust kokku kleepuda;

h) ained, mis tõkestavad radionukliididest põhjustatud saastatust: ained, mis takistavad radionukliidide imendumist või aitavad kaasa nende eritumisele;

i) paakumisvastased ained: ained, mis vähendavad sööda üksikute osakeste kalduvust kokku kleepuda;

j) happesuse regulaatorid: ained, mis reguleerivad sööda pH taset;

k) silokonservandid: ained, kaasa arvatud ensüümid ja mikroorganismid, mida lisatakse söödale silo toodangu parandamiseks;

l) denatureerivad ained: ained, mis võimaldavad töödeldud sööda valmistamisel kasutatuna kindlaks teha konkreetse toiduaine või söödatooraine päritolu;

m) ained, mis vähendavad sööda saastumist mükotoksiinidega: ained, mis võivad tõkestada või vähendada mükotoksiinide omastamist, soodustada nende eritumist või muuta nende toimeviisi;

n) hügieeniseisundit paremaks muutvad ained: ained või vajaduse korral mikroorganismid, mis mõjutavad soodsalt sööda hügieeniomadusi spetsiifilise mikrobioloogilise saastumise vähendamise teel.

o) muud tehnoloogilised lisandid: ained või mikroorganismid, mis lisatakse söödale tehnoloogilisel eesmärgil ja mis mõjutavad soodsalt sööda omadusi.

  • Kategooria “organoleptilised lisandid”(mis tahes aine, mille lisamine söödale parandab või muudab sööda organoleptilisi omadusi või loomadelt saadud toidu nähtavaid tunnuseid) alla lisatakse järgmised funktsionaalrühmad:

a) värvained:

     i) ained, mis annavad söödale värvuse või taastavad selle;

     ii) ained, mis loomadele söötmise korral annavad loomse päritoluga toidule värvuse;

     iii) ained, mis parandavad dekoratiivkalade või -lindude värvust;

b) lõhna- ja maitseained: ained, mille lisamine söödale parandab sööda lõhna ja maitset.

  • Kategooria “toitainelised lisandid” alla lisatakse järgmised funktsionaalrühmad:

a) vitamiinid, provitamiinid ja samalaadse toimega keemiliselt täpselt määratletud ained

b) mikroelementide ühendid;

c) aminohapped, nende soolad ja analoogid;

d) karbamiid ja selle derivaadid.

  • Kategooria “zootehnilised söödalisandid” (mis tahes lisandid, mida kasutatakse hea tervisega loomade jõudluse parandamiseks või keskkonna soodsaks mõjutamiseks) alla lisatakse järgmised funktsionaalrühmad:

a) seedimist soodustavad ained: ained, mis loomadele söötmise korral suurendavad sööda seeduvust konkreetsele söödatoorainele avaldatava toime abil;

b) soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained: mikroorganismid või muud keemiliselt määratletud ained, millel loomadele söötmise korral on positiivne toime soolestiku mikrofloorale;

c) ained, mis mõjutavad soodsalt keskkonda;

d) muud zootehnilised söödalisandid;

e) füsioloogilise seisundi stabilisaatorid: ained või, kui see on asjakohane, mikroorganismid, mis hea tervisega loomadele söötmise korral mõjuvad soodsalt nende füsioloogilisele seisundile, sealhulgas nende vastupanuvõimele stressitegurite suhtes.

  • Kategooria “koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid” (ained, mis on ette nähtud algloomade hävitamiseks või nende kasvu pärssimiseks). Enim kasutatakse linnukasvatuses.
  • Eelsegu on söödalisandite segu või ühe või mitme söödalisandi segu, mis ei ole ette nähtud loomadele otse söötmiseks. Eelsegu tuleb enne loomale söötmist kokku segada teiste söötadega, näiteks 0,2% lisamismääraga eelsegu.

'Sööda käitlemisega tegelev füüsiline või juriidiline isik esitab PTAle majandustegevusteate oma tegevuste kohta. Majandustegevusteate alusel registreeritakse sööda käitleja riigi toidu ja sööda käitlejate registris.

Majandustegevusteade tuleb esitada ja täita määruse 183/2005 II lisa nõudeid järgmiste tegevuste puhul:

  • Taimse ja mineraalse söödamaterjali tootmine turuleviimiseks
  • Taimse, mineraalse ja loomse söödamaterjali töötlemine (sh otsekuumutusega kuivatamine) turuleviimiseks, liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine, eksport, ladustamine, vedu
  • Tehistingimustes kasvatatud putukate töötlemine turuleviimiseks, liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine, eksport, ladustamine, vedu
  • Silo turuleviimine
  • Segasööda tootmine oma ettevõtte tarbeks, kasutades lubatud söödalisandeid või nende eelsegusid
  • Segasööda tootmine turuleviimiseks, turuleviimine, ümberpakendamine, liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine, eksport, ladustamine, vedu
  • Ravimsööda ja/või ravimsööda vahetoote turuleviimisel (ladustamata); ekspordil (ladustamata seda oma ehitises), liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisel (ladustamata seda oma ehitises); ainult ladustamisel; ainult veol 
  • Ravimsööda vahetoote tootmisel oma ettevõtte tarbeks
  • Teatud söödalisandi või eelsegu tootmine, turuleviimine, liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine, eksport, ladustamine, vedu
  • Söödalisandist eelsegu tootmine oma ettevõtte tarbeks, tootmine turuleviimiseks, turuleviimine, liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine, eksport, ladustamine, vedu
  • Söödalisandi lisamine loomse toidu saamiseks peetava looma joogivette
  • Eelsegu ladustamine, vedu
  • Lemmikloomatoidu tootmine turuleviimiseks, turuleviimine, liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine, eksport, ladustamine, vedu
  • Endise toidu turustamine söödakäitlejale loomade söötmiseks
  • Loomse, taimse või mineraalse söödamaterjali pakendamisteenus
  • Segasööda, lemmiklooma ravimsööda, loomse, taimse või mineraalse söödamaterjali müümine jaekaubanduses sh sidevahendite kaudu sh e-müük sidevahendite kaudu
  • Segasööda, lemmiklooma ravimsööda, loomse, taimse või mineraalse söödamaterjali jaemüük (muu)

Tegevusloa taotlemise nõue ja põhimõtted on sätestatud söödaseaduses, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 183/2005.

Tegevusloa taotlemiseks peab ettevõtja enne tegevuse alustamist esitama PTAle tegevusloa taotluse ja enesekontrolliplaani, mis on kooskõlas HACCP ja II lisa nõuetega.

Tegevusloa taotluse menetlemisel hinnatakse ettevõtte või selle osa, kus sööta käideldakse, vastavust söödaseaduses, Euroopa Parlamendi ning nõukogu määruses (EÜ) nr 183/2005 ning muudes asjakohastes söödaalastes õigusaktides sätestatud nõuetele.

Tegevusloa taotluse alusel registreeritakse sööda käitleja riigi toidu ja sööda käitlejate registris.

Tegevusloa taotlus tuleb esitada järgmiste tegevuste puhul:

  • söödalisandite tootmisel
    • kõik toitainelised lisandid
    • kõik zootehnilised lisandid
    • tehnoloogilistest lisanditest antiosküdandid, millel on max sisaldus
    • organoleptilistest lisanditest värvained-> karotinoidid ja ksantofüllid
    • koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid
  • eelsegude tootmisel turuleviimiseks ja/või oma ettevõtte tarbeks
    • zootehnilised lisandid (muud zootehnilised lisandid)
    • koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid
    • toitainelised lisandid-> A ja D vitamiin, Cu ja Se                              
  • segasööda tootmisel turuleviimiseks
    • söödalisanditest ja/või neist valmistatud eelsegudest (koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid)
  • erisööda tootmisel turuleviimiseks ja/või segamisel oma ettevõtte tarbeks
  • söödamaterjali tootmisel turuleviimiseks
    • biodiisli tootmise kõrvalsaadustest
    • rasvhapete segamise teel
    • rasvhapete õlikeemilise protsessi teel
    • töötlemata taimeõlist va tootmine, mis kuulub EÜ määruse 852/2004 reguleerimisalasse
  • ravimsööda ja/või ravimsööda vahetoote segamisel oma ettevõtte tarbeks
  • ravimsööda ja/või ravimsööda vahetoote tootmisel turuleviimiseks
  • ravimsööda tootmisel selleks spetsiaalselt seadmestatud veokis oma ettevõtte tarbeks
  • ravimsööda ja/või ravimsööda vahetoote turuleviimisel ja ladustamisel koos veoga
  • ravimsööda ja/või ravimsööda vahetoote impordil ja/või ekspordil ladustades seda oma ehitises
  • ravimsööda ja/või ravimsööda vahetoote ettetootmisel
  • ravimsööda ja/või ravimsööda vahetoote veol koos ladustamisega
  • eisööda tootmisel turuleviimiseks, kasutades A vitamiini, D vitamini, Cu, Se, koktsidiostaatikume ja histomonostaatikume või muid zootehnilisi lisandeid
  • segasööda segamisel oma ettevõtte tarbeks
    • söödalisanditest ja/või neist valmistatud eelsegudest (koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid)
  • söödalisandite turuleviimisel sh liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisel (impordil), ekspordil
    • kõik toitainelised lisandid
    • kõik zootehnilised lisandid
    • tehnoloogilistest lisanditest antiosküdandid, millel on max sisaldus
    • organoleptilistest lisanditest värvained-> karotinoidid ja ksantofüllid
    • koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid
  • eelsegude turuleviimisel sh liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisel  (impordil), ekspordil
    • zootehnilised lisandid (muud zootehnilised lisandid)
    • koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid
    • toitainelised lisandid: A ja D vitamiin, Cu ja Se
  • saastunud sööda puhastamisel/detoksifitseerimisel saastest
    • füüsikaline detoksifitseerimine
    • keemiline detoksifitseerimine
    • (mikro)bioloogiline detoksifitseerimine

Tegevusloa taotlus tuleb esitada ka siis, kui sööda käitleja soovib oma käitlemisvaldkonda muuta, käitlemisvaldkonnas tegevuse peatada, käitlemsivaldkonnas tegevuse taastada või tegevuse lõpetada. Dokumendivormid leitavad siit.

Sööda käitlemise hügieeninõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 183/2005 II lisas. Määruses sätestatud hügieenialaste õigusnormide peamine eesmärk on tagada söödaohutus kogu toiduahelas, alates sööda tootmisest kuni toidu tootmiseks peetavate turustamisotstarbeliste loomade söötmiseni.

Vastutus söödaohutuse eest lasub sööda käitlejal. Söödakäitlejad peavad tagama, et nende tegevus sööda tootmisel, töötlemisel, turustamisel, transportimisel ja ladustamisel vastab hügieeninõuetele ning põllumajandusloomade söötjad rakendavad kõiki meetmeid, et ära hoida sööda, loomade ja loomsete saaduste bioloogiline, keemiline ja füüsikaline saastumine.

Söödahügieeni määrus kehtestab järgmised põhimõtted ja nõuded:

  • Tagada söödaohutus kogu toiduahelas, alates sööda esmatootmisest kuni toidu tootmiseks peetavate loomade söötmiseni;
  • Tagada sööda jälgitavus igas käitlemise etapis tootjast lõppkasutajani, see tähendab, et kõik isikud, kellele määrus laieneb, peavad pidama arvestust, kelle käest on sööt ostetud või kellele on sööta müüdud;
  • Ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi rakendamine sööda käitlejatele, kes peavad täitma söödahügieeni määruse II lisa nõudeid.
  • Imporditud sööt peab vastama samadele nõuetele kui Euroopa Liidus toodetud sööt.

Nõuded laienevad  kõikidele isikutele, kes esitavad/on esitanud majandustegevusteate või taotlevad/on taotlenud tegevusluba.

Lisaks söödahügieeninõuetele peavad söödakäitlejad rakendama meetmeid ja kontrollima oma tegevust (nt puhastamise ja desinfitseerimise, kahjuritõrje, toorme ja valmistoodangu laboratoorse kontrolli osas). Rakendatavad abinõud tuleb vormistada kirjalikult ja need moodustavad enesekontrollisüsteemi (enesekontrolliplaan), mis põhineb HACCP põhimõtetel. Käitleja peab määrama kindlaks sööda ohutuse seisukohalt olulised käitlemisetapid, sealhulgas kriitilised kontrollpunktid, kontrollima neid ja registreerima kontrolli tulemused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 söödahügieeni kohta artikli 6 ja 7 nõuete kohaselt.

HACCP (Hazard analysis and critical control points system/Ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi) põhimõtted on:

  • ohtude, mida tuleb vältida, kõrvaldada või vähendada vastuvõetavale tasemele, väljaselgitamine;
  • kriitiliste kontrollpunktide kindlakstegemine etapis või etappides, mille kontrollimine on oluline ohtude vältimiseks, kõrvaldamiseks või vastuvõetavale tasemele vähendamiseks;
  • kriitilistes kontrollpunktides kriitiliste piiride kehtestamine, mis eraldavad vastuvõetava ja mittevastuvõetava taseme väljaselgitatud ohtude vältimiseks, kõrvaldamiseks või vastuvõetava tasemeni vähendamiseks;
  • tõhusate seiretoimingute väljatöötamine ja rakendamine kriitilistes kontrollpunktides korrigeerivate tegevuste kavandamine juhuks, kui seire tulemusel selgub, et kriitilised kontrollpunktid ei ole kontrolli all;
  • toimingute kehtestamine, mida teostatakse regulaarselt punktides 1 kuni 5 esitatud meetmete tõhususe kontrollimiseks;
  • käitlemisettevõtte suurusele ja liigile vastavate dokumentide ja andmete loomine, mis tõendavad punktides 1 kuni 6 esitatud meetmete rakendamise tõhusust.

Käitleja vastutab oma ettevõttes sööda käitlemise hügieeninõuete ja enesekontrollisüsteemi täitmise eest, esitab järelevalveasutusele viimase nõudel asjakohased ja ajakohastatud dokumendid enesekontrollisüsteemi rakendamise ja toimimise kohta ning säilitab neid dokumente vajaliku aja jooksul.

Ravimsööda käitlemise nõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/4. Määruses sätestatakse nõuded ravimsööda tootmisele, turuleviimisele ja kasutamisele.
Söödakäitleja, kes tegeleb ravimsööda ja ravimsööda vahetoote tootmise, ladustamise, veo ja turuleviimisega peab vastama järgmistele nõuetele:
•    koostatakse ja rakendatakse puhastuskavad, et hoida ehitised ja vahendid ning nende vahetu ümbrus puhtana
•    ainult ettevõtete töötajatel on juurdepääs ehitistele
•    on määratud isikud, kes vastutavad ravimsööda ja vahetoote käitlemise ja kvaliteedikontrolli eest
•    ravimsööta ja vahetoodet hoitakse eraldi tavasöödast vältimaks ristsaastumist
•    veterinaarravimeid hoitakse eraldi
•    koostatakse ja rakendatakse kvaliteedikontrolli kava, mis hõlmab tootmisprotsessi kriitiliste etappide kontrollimist, proovide võtmise metoodikat ja sagedust, mittevastavuste  korral kasutusel vastavaid meetmeid jm
•    ravimsööda ja vahetoote tootmisel on tagatud veterinaarravimi homogeene jaotumine söödas
•    ravimsööda tootmisel on välditud tavasööda saastumine toimeainega, mis pärineb ehitise või vahendi eelmisest kasutamisest ehk ravimsööda tootmisest
•    ravimsööt ja vahetoode peavad olema märgistatud nii, et seda oleks ladustamise ja veo ajal lihtne identifitseerida
•    ravimsööt ja vahetoode tuleb ladustada eraldi ruumides või suletud mahutites, kus on tagatud head säilitamistingimused
•    ravimsööta ja vahetoodet tuleb vedada sobivates transpordivahendites
•    kasutamata või aegunud ravimsööt ja vahetoode tuleb ladustada eraldi ja käidelda kooskõlas jäätmeseaduses ohtlike jäätmete kohta sätestatud nõuetega
•    pärast ravimsööda ja vahetoote vedu tuleb veokites olevad mahutid puhastada, et vältida ristsaastumise riske
•    pidama arvestust asjakohaste ravimsööda ja vahetoote käitlemise kohta
•    säilitama asjakohaseid dokumente viis aastat
•    koostab ja rakendab kaebuste registreerimise ja käsitlemise süsteemi ning toodete ringlusest kõrvaldamise süsteemi
•    ravimsööta ja vahetoodet viiakse turule üksnes suletud pakendites (ühekordseks kasutamiseks mõeldud) või mahutites. Suletakse nii, et pakendi või mahuti avamiseks tuleb sulgemiskoht rikkuda ja seda ei ole võimalik enam kasutada.

Mobiilse söödaveskiga (autoga) ravimsööda tootmise puhul peab lisaks eespool nimetatud nõuete täitmisele autos olema järgmiste dokumentide koopiad:
•    ravimsööda tegevusluba, selle liikmesriigi pädevalt asutuselt, kus see mobiilne söödaveski on tunnustatud
•    HACCP dokumendid ja kvaliteedikontrolli kava
•    puhastuskava
•    ravimsööda tootmise eest vastutavate isikute nimekiri

Samuti tuleb autot puhastada iga kord pärast ravimsööda tootmist ning auto registreerimismärk tuleb edastada pädevale asutustele.

Põllumajandustootjad, kes ostavad valmis ravimsööta üksnes oma põllumajandusettevõttes kasutamiseks peavad täitma ravimsööda veol ja ladustamisel järgmiseid nõudeid:
•    ravimsööt peab olema märgistatud nii, et seda oleks ladustamise ja veo ajal lihtne identifitseerida
•    ravimsööt tuleb ladustada eraldi ruumides või suletud mahutites, kus on tagatud head säilitamistingimused
•    ravimsööta tuleb vedada sobivates transpordivahendites
•    kasutamata või aegunud ravimsööt tuleb ladustada eraldi ja käidelda kooskõlas jäätmeseaduses ohtlike jäätmete kohta sätestatud nõuetega
•    pärast ravimsööda vedu tuleb veokites olevad mahutid puhastada, et vältida ristsaastumise riske

Söödakäitleja, kes turustab ravimsööta  või vahetoodet teises liikmesriigis peab tagama et kõnealuse ravimsööda või vahetoote tootmiseks kasutatud veterinaarravimite kasutamine on vastavalt määrusele (EL) 2019/6 kasutuskoha liikmesriigis lubatud.

Söödakäitleja, kes toimetab Eestisse Euroopa Liidu välisest riigist ravimsööta või vahetoodet tagab, et kõnealuse ravimsööda või vahetoote tootmiseks kasutatud veterinaarravimite kasutamine on vastavalt määrusele (EL) 2019/6 kasutuskoha liikmesriigis lubatud.

Sööda märgistamise nõuded

Söötade märgistamise eesmärk on anda ostjale vajalikku teavet. Sööda turuleviimisel on kehtestatud nõuded söödalisandite, eelsegude, söödamaterjalide ja segasöötade (nt täissööt, täiendsööt, erisööt, ravimsööt) märgistamiseks. Nõuded on erinevad sõltuvalt sellest, kas sööt on mõeldud toidu tootmise eesmärgil (nt veis, siga, kana) peetavate loomade söötmiseks või mitte toidu tootmise eesmärgil (lemmikloomad, karusloomad) peetavate loomade söötmiseks.

Märgistus peab olema eestikeelne. Märgistusandmed tuleb esitada tervikuna, nähtavalt, selgelt, loetavalt ja kustumatult silmapaistval kohal, sööda pakendil, mahutil, etiketil või puistes sööda puhul saatedokumendil.

Märgistus ei tohi kasutajat eksitada järgneva osas:

  • sööda kasutusotstarve
  • sööda tüüp
  • tootmis- või valmistamismeetod
  • sööda omadused
  • koostis
  • kogus
  • loomade liik või kategooria, kellele sööt on ette nähtud

Söödale ei tohi omistada  toimeid või omadusi, mida sellel ei ole või osutada nagu söödal oleks mingi eriomadus, mis tegelikult on kõigil sarnastel söötadel.

Sööda märgistusel võib kasutada väiteid. Väidetega juhitakse tähelepanu mõne aine esinemisele või puudumisele söödas, konkreetsele toiteomadusele või protsessile või mõne eespool esitatud omadusega seotud konkreetsele funktsioonile. Väita ei tohi, et sööt aitab ära hoida/ennetada, ravida või parandada haigusi, välja arvatud koktsidoistaatikume või histomonostaatikume sisaldavate söötade ja erisöötade puhul. Erisöötasid söödetakse loomadele, kelle seedimis-, imendumis- või ainevahetusprotsessid on kahjustatud või võivad kahjustuda, nende tervise seisundi parandamiseks. Näiteks struviidikivi taastekkimisohu vähendamine. Väiteid võib kasutada, kui need on objektiivsed, teaduslikult tõestatud ja sööda kasutajatele arusaadavad.

Vältimaks loomadel esinevate taudide, nagu transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (lühidalt TSE) tekkimist ja levikut on keelatud põllumajandusloomadele (va karusloomad) sööta teatud  loomseid proteiine.

Loomasööta käsitlev keeld on osa TSE ennetamise ja tõrje programmist ning on teaduslikult tõestatud, et teatud TSE gruppi kuuluvad loomataudid, nagu veistel esinev veiste spongioosne entsefalopaatia (BSE ehk nn „hullu lehma tõbi“) võib edasi kanduda ka loomadelt inimestele.

Loomse proteiini käitlemise nõuded ja keeld tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest 999/2001. Määruses on sätestatud, millisele loomaliigile, millist loomset söödamaterjali tohib sööta ja millisel juhul ei tohi sööta. Lisaks kehtestab määruse IV lisa erinõuded söödakäitlejale ja loomapidajale ehk kohustuse taodelda luba loomseid proteiine sisaldadva sööda tootmiseks ja söötmiseks.
 

Lubatud loomseid proteiine sisaldava sööda tootmiseks ja söötmiseks peab söödakäitleja ja loomapidaja taotlema loa ning täitma nõudeid, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 999/2001 IV lisast.

Lubatud loomsed proteiinid on:

  • töödeldud loomsed proteiinid (näiteks: kalajahu, verejahu, putukajahu, hüdrolüüsitud proteiinid jt)
  • dikaltsiumfosfaat
  • trikaltsiumfosfaat
  • veretooted

Lubatud loomseid proteiine sisaldava sööda tootmise või söötmise luba on vaja taotleda , kui söödakäitleja või loomapidaja soovib:

  • toota sööta, mis sisaldab lubatud loomseid proteiine, välja arvatud töödeldud loomseid proteiine
  • toota kalajahu sisaldavat piimaasendajat
  • toota vesiviljelusloomade segasööta, mis sisaldab töödeldud loomseid proteiine, välja arvatud kalajahu ja tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomseid proteiine
  • toota tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomseid proteiine sisaldavat segasööta
  • toota sigadelt saadud töödeldud loomseid proteiine sisaldavat segasööta
  • toota kodulindudelt saadud töödeldud loomseid proteiine sisaldavat segasööta
  • peab eri liiki põllumajandusloomi ja soovib oma ettevõttes peetavatele mittemäletsejalistele põllumajandusloomadele anda lubatud loomseid proteiine sisaldavat sööta
  • peab mäletsejalisi põllumajandusloomi ja soovib oma ettevõttes peetavatele võõrutamata mäletsejalistele põllumajandusloomadele sööta kalajahu sisaldavat piimaaasendajat
Erinõuded, mida tuleb söödakäitlejal ja loomapidajal järgida on toodud määruse lisas IV.

Vältimaks loomadel esinevate taudide, nagu transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (lühidaltTSEde) tekkimist ja levikut on põllumajandusloomadele (va karusloomadele) keelatud sööta teatud loomseid proteiine.

Mäletsejalistele on keelatud sööta järgmisi loomset päritolu proteiine:

  • mäletsejalistelt saadud želatiini ja kollageeni
  • mäletsejaliste kehaosadest saadud hüdrolüüsitud proteiine, va mäletsejaliste toornahkadest saadud hüdrolüüsitud proteiine
  • töödeldud loomseid proteiine (näiteks: tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomseid proteiine (putukajahu), lihajahu, verejahu jt)
  • kalajahu (va võõrutamata mäletsejalistele kalajahu sisaldav täispiimaasendaja)
  • veretooteid
  • loomset päritolu dikaltsiumfosfaati ja trikaltsiumfosfaati

Erand: Võõrutamata mäletsejalistele on lubatud sööta täispiimaasendajat, mis sisaldab kalajahu. Käitleja, kes kasutab kalajahu sisaldavat piimaasendajat, peab taotlema PTA`lt selleks loa.

Mittemäletsejalistele, va vesiviljelusloomadele, on keelatud sööta:

  • mäletsejaliste kehaosadest saadud hüdrolüüsitud proteiine, va mäletsejaliste toornahkadest saadud hüdrolüüsitud proteiine
  • mäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid proteiine (tehistingimustes putukatelt saadud töödeldud loomseid proteiine (putukajahu), lihajahu, verejahu jt
  • mäletsejalistelt saadud veretooteid (NB! mittemäletsejalistelt saadud veretooted on lubatud, näiteks sigadele on lubatud lindudelt pärit veretooted ja vastupidi)
  • mittemäletsejalistelt saadud töödeldud loomsed proteiinid välja arvatud eranditena:
    • sigadele on lubatud sööta lindudelt saadud  töödeldud loomset proteiini
    • lindudele on lubatud sööta sigadelt saadud töödeldud loomset proteiini

Vesiviljelusloomadele on keelatud sööta:

  • mäletsejaliste kehaosadest saadud hüdrolüüsitud proteiine, va mäletsejaliste toornahkadest saadud hüdrolüüsitud proteiine
  • mäletsejalistelt saadud veretooteid
  • mäletsejalistelt saadud töödeldud loomseid proteiine

Täpsemalt, mida tohib millisele loomaliigile sööta on toodud söötmiskeelu tabelis.

Tehistingimustel kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomne proteiin on hea proteiini allikas ja seda on lubatud kasutada loomasöödana. Tehistingimustes kasvatatud putukatest saadud töödeldud loomset proteiini (näiteks putukajahu) sisaldavat sööta on lubatud kasutada sigadele, kodulindudele, vesiviljelus- ja karusloomade söötmiseks.

Tehistingimustes putukate kasvatatamine on esmatootmine ning ettevõte, kes hakkab tegelema putukate kasvatamisega peab Põllumajandus- ja Toiduametit teavitama ja esitama majandustegevusteate riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse saamiseks.

Ettevõte, kes hakkab tegelema tehistingimustes kasvatatud putukate töötlemisega söödaks peab olema tunnustatud määruse EÜ/1069/2009 alusel ja tootmine peab toimuma määruse EL/142/2011 nõuete kohaselt.

Ettevõte, kes hakkab tootma ja turustama putukatelt pärit loomseid proteiine sisaldavat segasööta, peab Põllumajandus- ja Toiduametit oma tegevusest teavitama ja esitama majandustegevusteate riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse saamiseks. Lisaks on sellel ettevõttel vaja taotleda Põllumajandus- ja Toiduameti luba loomseid proteiine sisaldava sööda tootmiseks.

Loomade söötmiseks ettenähtud sööt (putukajahu) võib olla saadud ainult järgmistelt putukaliikidelt:
  • kärbes liigist Hermetia illucens ja harilik toakärbes Musca domestica;
  • harilik jahumardikas Tenebrio molitor ja mardikas liigist Alphitobius diaperinus;
  • toakilk Acheta domesticus ning sihktiivalised liikidest Gryllodes sigillatus ja Gryllus assimilis.

Putukate söötmiseks kasutatav toitesubstraat võib sisaldada neid söödamaterjale, mis on nimetatud söödamaterjalide kataloogis EL/68/2013:

  • taimsed söödamaterjalid;
  • mineraalained;
  • loomsed söödamaterjalid:
    • kalajahu
    • mittemäletsejalistelt saadud veretooted;
    • loomne kaltsiumvesinik-ja trikaltsiumfosfaat;
    • mittemäletsejalistelt saadud hüdrolüüsitud valgud;
    • mäletsejaliste toornahkadest saadud hüdrolüüsitud valgud;
    • mittemäletsejalistelt saadud želatiin ja kollageen;
    • munad ja munatooted;
    • piim, piimapõhised tooted, piimasaadused ja ternespiim;
    • mesi;
    • sulatatud rasvad.

Putukate söötmiseks mõeldud toitesubstraat ning putukad või nende vastased ei tohi olla kokku puutunud muude, kui eelpool nimetatud söödamaterjalidega ning substraat ei tohi sisaldada sõnnikut, toidujäätmeid/biojäätmeid ega muid jäätmeid (sealhulgas tapamajast pärit jäätmeid ja kalajäätmeid).

Söödana võib kasutada näiteks:

1) inimtoiduks enam mittesobivaid tooteid, mis ei koosne ega sisalda loomseid saadusi ega ole nendega saastunud, näiteks: kaubandusliku välimuse kaotanud, kuid veel mitte riknenud puu- ja köögiviljad, mis on pärit nt jaekauplusest ja hulgimüügist

2) restoranidest pärit mitteloomset päritolu kasutamata toit, mis ei ole kokku puutunud ega saastunud loomset päritolu toiduga

Rohkem informatsiooni putukate kasvatamisest toiduks ja söödaks on leitav allolevast failist:

Sööda müük sidevahendite kaudu

Sidevahendite (sh internet, telefon) kaudu sööta müües peab silmas pidama, et see tegevus peab vastama söödaseadusandluses sätestatud nõuetele. Isik, kes vahendab lemmikloomadele (nt kass, koer, hamster, kilpkonn) mõeldud pakendatud sööta jaekaubanduse korras otse loomapidajale, ei pea olema registreeritud riigi toidu ja sööda käitlejate registris. Põllumajanduslooma (nt lammas, siga, hobune, kana, küülik, kala) sööda vahendaja samas peab oma tegevusest teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit, täites majandustegevusteate vormi (rohkem infot siit).

Enne müüki (nt sööda kirjelduses) peavad olema esitatud seadusandluses nõutud kohustuslikud märgistusandmed, et tarbijad saaksid teha põhjendatud ning neile sobilikke valikuid. Müües sööta, millel puudub eestikeelne märgistus, tuleb tootja poolt esitatud märgistusandmed eesti keelde tõlkida. Tõlkimisel tuleb kasutada seadusandluses toodud sõnavara. Euroopa Liidus tegutsevatele tootjatele kehtivad samad nõuded ning tootja poolt koostatud märgistus peab vastama nõuetele.

Järgmised andmed ei pea olema ostjale teada enne müüki, kuid need tuleb avaldada turule viidava sööda pakendil või kaaskirjas hiljemalt sööda tarnimise ajal:

  • märgistamise eest vastutava söödakäitleja nimi või ärinimi ja aadress;
  • partii number;
  • netokogus, mida tahkete toodete puhul väljendatakse massiühikutes ja vedelate toodete puhul massi- või mahuühikutes.
  • Säilivusaeg
    • söödamaterjali puhul- juhul kui söödamaterjal sisaldab söödalisandeid, tuleb peale märkida ka söödalisandite minimaalne säilivusaeg (va kui tegemist on tehnoloogiliste lisanditega).
    • segasööda puhul järgmiste nõuete kohaselt:
    • lagunemisprotsessi tõttu kergesti riknevate söötade korral: „kasutada enne …”, millele järgneb asjakohane kuupäev;
    • muude söötade korral: „parim enne …”, millele järgneb asjakohane kuu.

Sidevahendite kaudu sööta müües ei tohi sööda esitusviis kasutajat eksitada ning väga ettevaatlik tuleb olla igasuguste väidete kasutamisega. Tavaline sööt ei aita ära hoida, ravida ega parandada haigusi. Lubatud on juhtida tähelepanu mõne aine esinemisele või puudumisele söödas, konkreetsele toiteomadusele või protsessile või mõne eespool esitatud omadusega seotud konkreetsele funktsioonile. Väite taga peab olema teaduslik tõendatud põhjendus.

Näiteid märgistuse kohta leiab vastavatest juhenditest siit.

Kohustuslikud märgistusnõuded tulenevad järgmistest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest ja põllumajandusministri määrustest:

Määrus (EÜ) 767/2009, nõuded söötade märgistamiseks;

Põllumajandudministri määrus 96, lemmiklooma segasööda märgistusel avaldatavate söödamaterjalide rühmade nimetused;

Määrus (EL) 68/2013, söödamaterjalide kataloog;

Määrus (EÜ) 1829/2003  ja määrus EÜ1830/2003 lisanõuded geneetiliselt muundatud organismi sisaldavate, neist koosnevate või neist toodetud söötade märgistamiseks;

Määrus (EL) 2020/354, erisööda kasutusotstarvete loetelu.

Alates 01.01.2020 on muutunud mitteloomse sööda liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise kord. Sööda ohutuse normide täitmise kontrollimiseks on koostatud enne vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduuri rakendamist kontrollitavate mitteloomsete söötade riskipõhine nimekiri. Riskipõhise nimekirja koostamisel on arvesse võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2017/625 artiklis 44 toodud teavet (nt RASFF teade, järelevalve tulemused). Soovitame kõrge riskitasmega mitteloomse sööda liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisel enne vabasse ringlusse suunamist aegsasti teavitada läbi Regionaal- ja  Põllumajandusministeeriumi kliendiportaali Põllumajandus- ja Toiduametit kõrge riskitasemega sööda saabumisest. Kõrge riskitasemega söötade loetelu nimekirja ajakohastatakse PTA poolt vastavalt riskihindamise tulemustele. Selles nimekirjas olevate söötade saatedokumente ja söötade nõuetekohasust tõendavaid dokumente kontrollitakse enne vabasse ringlusse suunamist (vajadusel võetakse söödast proov/proove).

  • Ukrainast ja Venemaalt mitteloomse sööda Eestisse toimetamisel-> söödatootja poolt väljastatud originaaldokument kuumtöötlemise kohta konkreetsele kaubasaadetisele (infoga, et sööt on kuumtöödeldud viisil, mis on piisav sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tekitajate hävitamiseks)
  • Valgevenest ja Moldovast mitteloomse sööda Eestisse toimetamisel-> vastava riigi pädeva asutuse poolt väljastatud originaaldokument konkreetse kaubasaadetise kohta (infoga, et viimase kolme aasta jooksul ei ole piirkonnas diagnoositud sigade klassikalist katku ja sigade Aafika katku)
  • Egiptusest pärit päevalilleseemnetest saadud söötade ja Ukrainast pärit rapsiseemnetest/rüpsiseemnetest saadud söötade puhul ohutuse sertifikaat
  • Muud dokumendid-> CMR, SMGS, Bill of Loading

Muu kohustusliku kontrolli alla mittekuuluva kolmandast riigist pärit mitteloomse sööda osas, mida ei ole kõrge riskitasemega söötade nimekirjas, tõhustatakse kontrolli sihtkohas.

Nõuded  sööda käitlemise ja kasutamise  kohta ning nõuded sööda ohutus-ja muudele nõuetele vastavuse  üle riikliku järelevalve korraldamise kohta, et tagada sööda ohutus inimese ja looma tervisele ning keskkonnale ja soodne mõju loomale ja loomakasvatussaadustele reguleerib söödaseadus.

Nii loomset kui  ka mitteloomset päritolu  imporditav sööt peab vastama:

  • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EÜ) 183/2005 (edaspidi söödahügieeni määrus), millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded ning kõikidele muudele ühenduse õigusaktidele, millega kehtestatakse eeskirju sööda kohta
  • sööt peab olema ohutu inimese ja looma tervisele ning keskkonnale ning vastama kasutusotstarbele
  • sööt ei tohi sisaldada keelatud koostisosi (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) 767/2009 III lisas nimetatud materjal)
  • sööt ei tohi sisaldada soovimatuid ainet lubatust suuremal määral. Põllumajandusministri määruses nr 66 soovimatute ainete piirnormid ja häirekünnised on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivi (2002/32/EÜ) I ja II lisas
  • sööt märgistatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) 767/2009 nõuete kohaselt

Söödakäitleja, kes soovib sööta importida peab olema registreeritud riigi toidu ja sööda käitlejate registris.

Kolmandatest riikidest  sööta importivad ettevõtted peavad  olema kantud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2017/625 artikliltele 126 ja 127 kolmandatest riikidest koostatud nimekirja.

Kuni  nimekirjade koostamiseni võib importimine toimuda vaid direktiivis 98/51 artiklis 6 sätestatud ülemineku meetmete tingimustel:

Kolmandatest riikidest võib importida tooteid vaid ettevõtetelt, kellel on asutatud esindaja Eestis.

Selleks tuleb täita ühendusevälisest riigist Eestisse imporditava sööda tootja esindamise avaldus ja edastada see Põllumajandus- ja Toiduametile, võttes endale üleminekumeetmetes esitatud kohustused.

Seoses sigade klassikalise katku ja Aafrika katku levikuga Venemaal, Valgevenes, Ukrainas ja Moldovas tuleb sööda importimisel arvestada ka VTA peadirektori asetäitja 12.12.2019 käskkirjaga 116 kehtestatud täiendavate loomatauditõrje abinõudega

Seotud dokumendid:

Mitteloomse sööda liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise (impordi) küsimustega tegeleb PTA loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialist Pille Sadrak (+372 525 7221; e-post: [email protected])

Söödakäitlejal on  kohustus teavitada järelevalveasutust ohtlikust söödast.

Sööt loetakse ohtlikuks kui see mõjub kahjustavalt inimeste või loomade tervisele või muudab toiduloomadelt pärit toidu tarbimise inimestele ohtlikuks.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidu- ja söödaalaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, artikli 20 lõikele 3, siis  teavitab söödakäitleja viivitamata pädevaid asutusi, kui ta arvab või kui tal on põhjust arvata, et sööt, mille ta on turuleviinud, võib kahjustada loomade ja inimeste tervist. Käitlejad teavitavad pädevaid asutusi meetmetest, mis on võetud kõnealuse sööda kasutamisest tuleneva riski ärahoidmiseks. Käitlejad ei takista ega pidurda ühegi isiku siseriikliku õiguse ja õiguspraktika kohast koostööd pädevate asutustega, kui see võib ära hoida või kõrvaldada söödast tuleneva riski või seda vähendad.

Söödakäitleja peab teavitama pädevat asutust, kui ta teab või kui tal on põhjust arvata, et ta on importinud, tootnud või turuleviinud ohtlikku sööta ja nimetatud sööt on tema vahetu kontrolli alt väljunud. Kui toode võib olla juba tarbijani jõudnud, siis annab käitleja tarbijatele tõhusat ja täpset teavet toote kõrvaldamise põhjuste kohta.

Keda on vaja teavitada?

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonda: [email protected]

Millisel viisil ja kui kiiresti tuleb teavitada?

Teavitada tuleb kirjalikult (nt e-posti teel) ja viivitamata (hiljemalt 24 tunni jooksul peale asjakohase informatsiooni saamist).

Mis informatsiooni peab teavitus sisaldama?

Teavitus peab sisaldama võimalusel teatise näidisvormil esitatud andmeid. Näidisvormi leiad siit.

Viimati uuendatud 06.03.2024