Toidupakendid ja materjalid

Teiste sõnadega ka toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed (edaspidi TKM).
Toiduga kokkupuutumiseks võib kasutada mitmesuguseid materjaliliike (plast, klaas, keraamika, metall, puit, paber jne). Söödavaid materjale ja esemeid käsitletakse toiduna.
Toiduga kokkupuutuvate materjalidega seotud tegevustest (tootmine, töötlemine, import, turustamine) peab Põllumajandus- ja Toiduametit teavitama.

Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed hõlmavad kõiki materjale ja esemeid, mis on mõeldud toiduga kokkupuutumiseks (nt toidunõud ja köögitarvikud); mis juba puutuvad toiduga kokku ja on selleks ette nähtud (nt toidupakendid); või mille puhul võib eeldada, et need puutuvad toiduga kokku või eraldavad toitu oma koostisosi (nt salvrätid, kaupluste ostukotid). Sisuliselt on TKM mistahes toiduga vahetusse kontakti minev/olev materjal ja ese.

Toiduga kokkupuutuvateks materjalideks ja esemeteks liigitatakse ka inimtarbimiseks mõeldud veega kokkupuutuvad materjalid ja esemed (va ühis- või eraveevärgi püsiosad). Toiduga kukkupuutuvateks materjalideks/esemeteks ei liigitata antiikesemeid ja katte- või pindmaterjale, mida võib koos toiduga süüa (näiteks söödavad juustukoorikud).

TKM võib olla valmistatud:

  • plastist (nt plastkarbid, joogitopsid)
  • klaasist (nt pudelid)
  • keraamikast (nt kruusid, ahjupotid)
  • metallist (nt konservitoosid, pannid)
  • paberist (nt pakkepaber) ja papist (nt koogikarbid)
  • puidust (nt lõikelauad)
  • muust materjalist (nt korgist- veinipudeli korgid, silikoonist- ahjunõud või ka mitmest eelpooltoodud materjalist korraga nagu plastaknaga paberist saiakotid, plastkorkidega kartongist tetrapakendid jm).

Kõik toiduga kokkupuutuvad materjalid peavad olema ohutud. Materjalid ei tohi ohustada inimeste tervist, põhjustada toidu koostises vastuvõetamatuid muutusi ega toidu organoleptiliste omaduste (lõhn, maitse) halvenemist.

Miks võib TKM inimese tervisele ohtu põhjustada?

Kõikidest toiduga kokkupuutuvatest materjalidest/esemetest kandub mingisugune kogus materjaliosakesi toitu. Selleks, et materjalid/esemed oleksid inimese tervisele ohutud, on lubatud toiduga kokkupuutumisel nendest toitu üle kanduda väga väike kogus materjaliosakesi. Kui materjaliosakesi on toidus lubatust rohkem, võivad need pideva tarbimise tulemusena hakata organismis kogunema ja aja möödudes organismi mõjutama. See, kui palju osakesi kandub materjalist/esemest toitu sõltub materjali/eseme koostisest (kasutatud lähteained, tootmise tingimused) ja materjali/eseme kasutamise tingimustest toiduga kokkupuutel.

Kasutamistingimuste puhul on kolm olulist tegurit:

  1. toidu reageerimisvõime materjaliga ehk toidu võime põhjustada materjaliosakeste sattumist toitu.
  2. materjali/eseme kasutamise temperatuur toiduga kokkupuutumisel. 
  3. materjali/eseme toiduga kokkupuute ajaline kestvus. 

Toidukäitlejal on kohustus tagada TKM selline lõpptarbijani jõudmine, nagu TKM tootja on seda ette näinud (nõuetekohased ladustamise tingimused, hügieeniline ümberpakendamine jne).

Käitlejal on ka kohustus tõestada, et materjal/ese on nõuetekohane- turustamisetappides on vajalik korrektne materjali/eseme märgistus ja tõendusdokumendid,  teatud materjalirühmade korral nõuetekohane vastavusdeklaratsioon (VD).

Nii märgistuse kui vastavusdeklaratsiooni väljastab TKM valmistaja või Euroopa Liidu tolliterritooriumile importija või ühenduses asutatud müüja. Kui importija/müüja koostab märgistuse või VDi ise, saadakse algne informatsioon toote võimalike kasutamise piirangute jm kohta materjali/eseme tootjalt. Lähtudes saadud informatsioonist võib importija/müüja teostada tõenduskatseid migratsiooniväärtuste kohta.

Vastavusdeklaratsioon

Teatud materjalirühmadele on kehtestatud täiendavad nõuded ohutuse tagamiseks, mille kohaselt tuleb lisaks nõuetekohasele märgistusele esitada ka VD. Materjalirühmad, mille puhul esitatakse VD:

  • plastid (sh kile ja vahtplast),
  • keraamika ning
  • regenereeritud tsellulooskile.

Lisaks on VD esitamise kohustus ka aktiivsetel ja intelligentsetel materjalidel ja esemetel ning epoksüühendeid sisaldavatel materjalidel ja esemetel.

Vastavusdeklaratsiooni väljastab TKM valmistaja või EL tolliterritooriumile importija või ühenduses asutatud müüja. Käitleja peab olema suuteline vastavusdeklaratsiooni esitama kõikides turustamisetappides, kusjuures jaekaubanduses esitatakse VD nõudmisel (välja arvatud toodete üleandmisel tarbijatele). Vastavusdeklaratsiooni õigsuse tõendamiseks peavad olema kättesaadavad ka asjakohased tõendusdokumendid (katseprotokollid või teoreetilised arvutused).

Vastavusdeklaratsioonil ei ole kohustuslik esitada kehtivusaega. VD väljaandja uuendab deklaratsiooni, kui migratsioon muutub tootmises toimunud oluliste muudatuste tulemusena või kui ilmnevad uued teaduslikud andmed.

Eestisse sisse tulevaid (nii EL sisesed, kui ka kolmandatest riikidest) TKM vastavusdeklaratsioone on lubatud esitada järgmistes keeltes:

  • eesti;
  • vene;
  • inglise.

Selle juures paralleelselt peab VD olema ka sellest huvitatud käitlejatele kergesti arusaadavas keeles. Tõlke korraldab ja selle õigsuse eest vastutab käitleja. Tõlge ei pea olema notariaalselt kinnitatud või tõlgitud vandetõlgi poolt. Siseriiklikult koostatav (st Eesti tootja poolt koostatav) VD peab olema eesti keeles.

TKM valmistamine- materjalide, ainete või komponentide mehaaniline, füüsikaline või keemiline muundamine uueks tooteks. Valmistamisprotsessi väljundiks võib olla kas valmistoode või pooltoode, mis on edasise tootmise sisendiks.

Ringlussevõetud plastist materjale ja esemeid tootavad ettevõtted peavad teavitama [email protected] ja [email protected].
Ringlussevõtjad peavad esitama vastavuskontrolli kokkuvõtte (CMSS) [email protected].

Rohkem infot Euroopa Komisjoni kodulehelt

TKM turustamine- materjalide, esemete või nende valmistamiseks vajalike ainete, komponentide või materjalide hulgi- või jaemüük.

Hea tootmistava

TKM valmistamine ettevõttes (ja edasine turustamine) peab toimuma hea tootmistava põhimõtete kohaselt ja viisil, et valmistatav materjal või ese ei eritaks tavapärastes või prognoositavates tingimustes toitu oma koostisosi kogustes, mis võivad:

  • ohustada inimese tervist või
  • põhjustada toidu koostises vastuvõetamatuid muutuseid või
  • põhjustada toidu organoleptiliste omaduste halvenemist.

Hea tootmistava põhimõtted kohalduvad materjalide ja esemete kõigi valmistamis-, töötlemis- ning turustamisetappide suhtes kuni lähteainete tootmiseni. See võimaldab tagada, et lõpptarbijani jõuab kvaliteetne ja toiduga kokkupuutes kasutamiseks ohutu TKM.

TKM hea tootmistava on kvaliteedisüsteem, mille rakendamise eesmärgiks on tagada toiduohutus. Hea tootmistava rakendamine on kohustuslik. Erinevad kvaliteedi tagamise süsteemid (nt ISO 9001, ISO 22000) on vabatahtlikud. Vabatahtlik on ka näiteks BRC kvaliteedi tagamise süsteem, mis osaliselt katab ka toiduohutuse aspekte, kuid ei vasta oma sisult täielikult TKM heale tootmistavale.

Kui ettevõttes on rakendatud hea tootmistava ja soovitakse juurutada veel mõnda kvaliteedisüsteemi, siis võib head tootmistava ja vabatahtliku kvaliteedisüsteemi integreerida.

Hea tootmistava kujutab endast kvaliteedi tagamise neid aspekte, mis kindlustavad, et tootmist kontrollitakse järjekindlalt ettevõtja poolt kooskõlas TKM-le asjaomaste eeskirjade ja nõuetega (nt lähteainete sobivus TKM tootmiseks, lähteainete kasutamise tingimused, puhtus jm).

Hea tootmistava kohustab ettevõtjat:

  • kehtestama, rakendama ja järgima tõhusat ja dokumenteeritud kvaliteedi tagamise süsteemi;
  • kehtestama ja säilitama tõhusat kvaliteedikontrollisüsteemi;
  • pidama ja säilitama asjakohast dokumentatsiooni valmismaterjali ja eseme ning selle valmistamisel teostatud tootmisoperatsioonide kohta.

Hea tootmistava nõuetekohasel rakendamisel on ettevõttes valmistatav (ja edasistes etappides turustatav) materjal või ese ohutu. Valmistajal on kohustus tagada ka lõpptoote korrektne märgistamine (kõikide materjalirühmade kohta) ja teatud materjalirühmadest valmistatud toodetele väljastada vastavusdeklaratsioon.

Juhend tootmise headele tootmistavadele

Vastavusdeklaratsioon

Teatud materjalirühmadele on kehtestatud täiendavad nõuded ohutuse tagamiseks, mille kohaselt tuleb lisaks nõuetekohasele märgistusele esitada ka vastavusdeklaratsioon (VD). Materjalirühmad, mille puhul esitatakse VD:

  • plastid (sh kile ja vahtplast),
  • keraamika ning
  • regenereeritud tsellulooskile.

Lisaks on VD esitamise kohustus ka aktiivsetel ja intelligentsetel materjalidel ja esemetel ning epoksüühendeid sisaldavatel materjalidel ja esemetel.

Vastavusdeklaratsiooni väljastab TKM valmistaja või EL tolliterritooriumile importija või ühenduses asutatud müüja. Käitleja peab olema suuteline vastavusdeklaratsiooni esitama kõikides turustamisetappides, kusjuures jaekaubanduses esitatakse VD nõudmisel (välja arvatud toodete üleandmisel tarbijatele). Vastavusdeklaratsiooni õigsuse tõendamiseks peavad olema kättesaadavad ka asjakohased tõendusdokumendid (katseprotokollid või teoreetilised arvutused).

Vastavusdeklaratsioonil ei ole kohustuslik esitada kehtivusaega. VD väljaandja uuendab deklaratsiooni, kui migratsioon muutub tootmises toimunud oluliste muudatuste tulemusena või kui ilmnevad uued teaduslikud andmed.

Eestisse sisse tulevaid (nii EL sisesed, kui ka kolmandatest riikidest) TKM vastavusdeklaratsioone on lubatud esitada järgmistes keeltes:

  • eesti;
  • vene;
  • inglise.

Selle juures paralleelselt peab VD olema ka sellest huvitatud käitlejatele kergesti arusaadavas keeles. Tõlke korraldab ja selle õigsuse eest vastutab käitleja. Tõlge ei pea olema notariaalselt kinnitatud või tõlgitud vandetõlgi poolt. Siseriiklikult koostatav (st Eesti tootja poolt koostatav) VD peab olema eesti keeles.

Märgistatud peavad olema toiduga veel mitte kokkupuutuvad materjalid ja esemed. Märgistus peab olema nähtav, selgesti loetav ja koosnema vähemalt järgmisest teabest:

  1. sõnad “toiduga kokkupuutumiseks” või konkreetset kasutusotstarvet näitav märge, nagu “kohvimasin”, “veinipudel”, “supilusikas” või Peekrit-kahvlit kujutav eristusmärk;
    ​​
  2. vajadusel ohutu ja asjakohase kasutamise erijuhised;
  3. materjalide ja esemete turule viimise eest vastutava, ühenduses asutatud tootja, käitleja või müüja nimi/ärinimi ning kummalgi juhul aadress või registreeritud asukoht;
  4. küllaldane märgistus või identifitseering, mis tagab materjali jälgitavuse;
  5. aktiivsete materjalide ja esemete puhul teave nende lubatud kasutusotstarbe või otstarvete kohta ning muu asjakohane teave.

Jaemüügis peab märgistus olema esitatud ühena järgmistest:

  • materjalidel ja esemetel või nende pakendil; või
  • materjalidele ja esemetele või nende pakenditele kinnitatud etikettidel; või
  • materjalide ja esemete vahetus läheduses oleval ostjatele selgelt nähtaval sildil.

Turustamise muudes etappides kui jaemüügis peab märgistus olema esitatud ühena järgmistest:

  • saatedokumentides; või
  • etikettidel või pakenditel (millesse on materjalid/esemed pakendatud); või
  • materjalidel ja esemetel.

Plastist köögitarvikute import Hiinast ja Hongkongist

Hiinast ja/või Hongkongist pärit (või sealt lähetatud) polüamiid- ja melamiinplastist köögitarvetele on kehtestatud impordi eritingimused Komisjoni määruse (EL) nr 284/2011 kohaselt.

Kõnealuseid tooteid võib Euroopa Liitu (EL) tuua vaid läbi selleks määratud sissetoomiskohtade (esimene sissetoomiskoht on koht, kus saadetis ELi siseneb). Eestis on selleks on Muuga Sadama piiripunkt. Kogu ametlik kontroll teostatakse esimeses sissetoomiskohas.

Saadetiste saabumisest tuleb esimese sissetoomiskoha pädevat asutust (Eestis PTA) teavitada ette vähemalt 2 tööpäeva. Selleks täidab käitleja ühtse sisseveodokumendi (CHED-D) I osa andmebaasisüsteemis TRACES NT.

Imporditingimused

  1. Kõikide Hiinast ja Hongkongist imporditud polüamiidist ja melamiinist köögitarvetega peab kaasas olema nõuetekohaselt täidetud avaldus, mis kinnitab saadetise vastavust sätestatud nõuetele primaarsete aromaatsete amiinide (polüamiidi puhul) ja formaldehüüdi (melamiini puhul) eraldumise kohta.
  2. Avaldusele peab olema lisatud laboratooriumi protokoll, milles on esitatud:
  • Polüamiidist köögitarvete analüüsitulemused, mis näitavad et köögitarvetest ei eraldu toitu või toidu mudelainesse primaarseid aromaatseid amiine määratavas koguses. Primaarsete aromaatsete amiinide analüüsi piirtundlikkus on 0,01 mg/kg toidu või toidu mudelaine kohta;
  • Melamiinist köögitarvete analüüsitulemused, mis näitavad, et köögitarvetest ei eraldu toitu või toidu mudelainesse formaldehüüdi üle 15 mg/kg toidu kohta.

Lisaks tuleb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 16 kohaselt plastmaterjalist esemetele lisada kirjalik deklaratsioon (vastavusdeklaratsioon), mis kinnitab nende vastavust kehtivatele nõuetele.

Identsus- ja füüsiline kontroll

Lisaks 100% dokumentide kontrollile teostatakse esimeses sissetoomiskohas pädeva asutuse (Eestis on selleks PTA) poolt ka identsus- ja füüsiline kontroll, 10% saadetistele.

Identsuse kontrollimine hõlmab saadetise ja saadetise kohta esitatud dokumentide kokkuviidavuse kontrollimist. Saadetis avatakse ja hinnatakse toodetel olevat märgistust või muid tunnuseid, mis kinnitavad saadetise ja dokumentides toodud toodete kirjelduse samasust.

Füüsiline kontrollimine hõlmab täiendavaid laboratoorseid analüüse primaarsete aromaatsete amiinide ja formaldehüüdi sisalduse kontrollimiseks.

Toodete vabasse ringlusesse vormistamine

Juhul kui nõutud dokumendid (avaldus, laboratooriumi protokoll ja vastavusdeklaratsioon) on nõuetele vastavad, on dokumentide kontroll rahuldav (ning kui saadetis ei ole valitud identsus- ja füüsilisse kontrolli), tunnistatakse saadetis EL vabasse ringlusesse sobivaks. Sama kehtib kui identsus- ja füüsiline kontroll (sh laboratoorsed analüüsid) on rahuldavad/nõuetele vastavad.

Meetmed nõuetele mittevastavuse korral

Nõuetele mittevastavate saadetiste osas annab pädev asutus korralduse saadetiste ametlikuks kinnipidamiseks ning seejärel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625 artiklile 66 asjakohasteks edasisteks meetmeteks:

  • tagasitoimetamine päritoluriik;
  • hävitamine;
  • kasutamine muuks otstarbeks kui algselt kavandatud;
  • mis tahes muu meede, mida pädev asutus peab asjakohaseks.

Järelevalvetoimingute ja teiste ametlike kontrollimisega seotud kulud kannab käitleja.

Dokumendid

Kõik Euroopa Liidus turule toodud toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalid ja -esemed peavad vastama määruse (EL) nr 10/2011 nõuetele, hõlmates ka vastavust lubatud lähteainete loetelule (määruse I lisa).
Looduslikest materjalidest on toiduga kokkupuutuvas plastis lubatud kasutada näiteks jahvatatud päevalilleseemne kestasid. Bambust sisaldav plastmaterjal ei vasta määruse (EL) nr 10/2011 nõuetele. Sama kehtib ka teisi samalaadseid täitaineid (näiteks mais, nisuõled) sisaldavate plastesemet kohta.
Bambus-plast esemeid pole mitte ainult nõuetele mittevastavad, neid seostatakse ka otsese ohuga tervisele. Viimase kolme aasta jooksul on bambus-melamiin toodetega seoses esitatud umbes 70 ohuteadet läbi toidu ja sööda kiirhoiatussüsteemi (RASFF), kus laboratoorselt on kinnitatud melamiini või formaldehüüdi migratsiooni piirnormide ulatuslikud ületused (ulatudes isegi kuni 30 korda üle piirnormi). Melamiini seostatakse neerukahjustustega ning formaldehüüdile on omistatud kantserogeenne toime (ninaneeluvähk, leukeemia).

Bambust sisaldavate plasttoodete märgistamisel kasutatakse tihti ka väiteid keskkonnasõbralikkuse kohta. Selliste väidete kasutamine võib olla eksitav, kuna tarbijatele võib jääda mulje nagu tegemist poleks plastesemetega. Siinkohal oleks oluline välja tuua, et määruses (EL) nr 10/2011 pole välja toodud lisaainete maksimaalset (või minimaalset) sisaldust valmisesemes.
 

Korduma kippuvad küsimused

1.     Kas toodete müügilt eemaldamiseks on ka üleminekuaeg?

Kuna tooted on õigusaktide nõudeid eirates EL turule toodud, pole alust kehtestada üleminekuaega.

2.     Kui tootes on alla 50% plasti (nt melamiini), kas sellisel juhul on tegemist siiski plastiga?

Määruses (EL) nr 10/2011 pole välja toodud lisa- ja täiteainete maksimaalset (või minimaalset) sisaldust valmisesemes ning isegi kui materjali koostises on ülekaalus taimsed kiud, annavad tootele põhiomadused sünteetiline plast (nt melamiin), seega on tegemist siiski plastiga.

3.     Kauba tarnija pole toote kohta esitanud vastavusdeklaratsiooni. Kuidas tean, kas tooted sisaldavad plasti või mitte?

Kõigis käitlemisetappides peab olema võimalik veenduda toote ohutuses, mistõttu peaks toote ohutust tõendava dokumentatsiooniga (sh vastavusdeklaratsiooniga) tutvuma juba enne kauba tellimist. Toodete, mille ohutust ja nõuetekohasust pole võimalik tõendada, edasine käitlemine (sh turustamine) tuleb peatada.

4.     Tootega tuli kaasa vastavusdeklaratsioon ja labori protokoll migratsioonitestide kohta. Kas see on piisav tõendus ohutuse kohta, et toodete turustamist siiski jätkata?

Ei. Kui plastese sisaldab täiteainena bambust või teisi samalaadseid täiteaineid, on tegemist nõuetele mittevastava tootega, mis on määruse (EL) nr 10/2011 nõudeid eirates turule toodud.

Tarbijate kasvav teadlikkus keskkonnast ja jätkusuutlikust tarbimisest on kaasa toonud nõudluse pakendada jaekaubanduses/toitlustusasutuses toitu ka tarbija pakendisse. Samuti kasutatakse kodus erinevaid pakendeid toidu säilitamiseks ja hoiustamiseks. Toiduga kokkupuutuvad materjalid peavad olema nõuetekohased ja ohutud.

Võimalikud ohud korduvkasutatavate nõude kasutamisel

Tarbija pakendiga kaasnevad ohud võib jagada füüsikalisteks, bioloogilisteks ja keemilisteks.

  • Füüsikalised ohud

Peamised füüsikalised ohud on võõrkehad (näiteks pakendi osad, tükid, killud, karvad vms).

  • Bioloogilised ohud

Peamised bioloogilised ohud on mikroorganismid (nt bakterid, seened, parasiidid). Kuna bioloogilisi ohte on silmaga tihti võimatu tuvastada, on nende kontrollimine ja ohjamine kõige keerulisem. Esmase abinõuna tuleb tagada pakendi puhtus.

  • Keemilised ohud

Toidupakendite puhul on peamine keemiline oht pakendi materjali osakeste ülekandumine toitu (nn migratsioon). Tegemist on silmaga mittenähtava protsessiga. Materjalist ülekanduvad osakesed võivad mõjutada ka toidu omadusi, näiteks lõhna ja maitset. Ohutuse tagamiseks on kehtestatud teatud ainetele migratsiooninormid, kuna pideva tarbimise tulemusena võivad ained hakata inimese organismis kogunema ning aja möödudes avaldada negatiivset mõju. See, kui palju osakesi kandub materjalist toitu, sõltub materjali koostisest ja kasutamise tingimustest, mistõttu on oluline jälgida tootja poolt väljastatud kasutusjuhiseid pakendile.

Ohtude vähendamiseks on oluline, et pakend on puhas, terve ja sobiv toiduga kokkupuuteks. Vastasel juhul võib tarbija pakend saastada käitlemispindu (nt töölaud, kaal) ning ohustada seeläbi ka teisi tarbijaid ja töötajaid või mõjutada negatiivselt pakendatava toidu ohutust ning kvaliteeti. Eelnev viitab, et ka tarbija peab täitma toiduohutuse ja hügieeni nõudeid.

Levinud vead toidukarpide ja teiste toiduga kokkupuutuvate materjalide kasutamisel

  1. Ühekordseks kasutuseks ettenähtud pakendite (piimatoodete topsid, karastusjookide pudelid, jäätisekarbid) korduvkasutamine.
  2. Pakendi kasutusjuhise mitte järgimine (toidutüüp, masinpesu, kasutustemperatuurid).

Plastkarpidel on üsna levinud piktogrammid ja muud kasutust lubavad/keelavad märgid. Näitena mõned mikrolaineahjus kasutamist lubavad märgid:

Plastkarpidel mikrolaineahjus kasutamist lubavad märgid

Enne pakendi kasutamist mikrolaineahjus või pesemist nõudepesumasinas, peaks kindlasti veenduma, et toote kasutusjuhend seda lubab.

3. Pakendi liiga pikk kasutamine (esialgsed omadused – värvus, läbipaistvus – on muutunud, pakend on mehaaniliste vigastustega).

  

Märgistuse kohta saab lugeda siit.

Kas oma pakendiga võib kauplusest/toitlustusasutusest lahtist toitu osta?

Jah võib. Kuid tarbija vastutab, et pakend on puhas, terve ja sobiv toiduga kokkupuuteks. Toidu müüja vastutab toiduohutuse tagamise eest toidu üleandmiseni tarbijale ja võib seada täiendavaid nõudeid toiduohutuse tagamiseks.

Info teenusepakkujale

Toiduohutuse valdkonnas ei ole korduskasutusnõudele standardeid kehtestatud, kehtivad õigusaktid, mis reguleerivad toidu hügieeni ja toiduga kokkupuutuvaid materjale ja esemeid (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused 852/2004 (toiduhügieeni kohta) ja 1935/2004 (toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta). Nõud peavad olema piisavalt puhtad ja sobima kasutamiseks ettenähtud tingimustel (temperatuur, kokkupuuteaeg, toidutüüp), et nende materjalist ei erituks toitu aineid ohtlikus koguses, samuti peab olema tagatud nende jälgitavus. Täpsemad nõuded materjalist erituvate koostisainete koguste kohta on sätestatud keraamiliste esemete (põllumajandusministri 2014. a määruses nr 93, plii ja kaadmiumi eritumise piirnormid) ning plastist esemete puhul (komisjoni määruses 10/2011, koostisainete toitu eritumise piirnormid, nõuetele vastavuse tõendamiseks katsetingimused, sh korduvaks kasutuseks ette nähtud esemete puhul kolm järjestikust katset). Mõlemast materjaliliigist nõude turustamisel peab kaasas olema vastavusdeklaratsioon, kuid tähele tuleb panna, et seda ei saa jaemüügist ostes. Plastist korduskasutusnõude ostmisel tuleks veenduda, et nõud on toodetud korduvalt kasutamiseks ning ostmisel tuleks eelistada selliseid esemeid, mille vastavusdeklaratsioonil on see aspekt selgelt esitatud. Kui ei ole, siis tuleks küsida müüjalt täiendavalt kinnitust ja tõendusdokumente, nt katseprotokoll, millel on teave tehtud katse tingimuste kohta.

Kõigil korduskasutatavatel nõudel peavad olemas olema dokumendid, mis tõendavad nende sobivust toiduga kokkupuuteks ja ohutust. Toiduseaduse alusel peavad kõik toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete käitlejad (sh nõude rendi ja pesemise teenuse pakkujad) enda tegevusest teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit.

Ühekordse plasti direktiiviga seotud korduma kippuvate küsimuste vastused on leitavad Kliimaministeeriumi kodulehelt

Vastavusdeklaratsioonid

Teatud materjalirühmadele on kehtestatud täiendavad nõuded ohutuse tagamiseks, mille kohaselt tuleb lisaks nõuetekohasele märgistusele esitada ka vastavusdeklaratsioon (VD). Materjalirühmad, mille puhul esitatakse VD:

  • plastid (sh kile ja vahtplast),
  • keraamika ning
  • regenereeritud tsellulooskile
  • aktiivsetel ja intelligentsetel materjalidel ja esemed
  • epoksüühendeid sisaldavatel materjalidel ja esemed.

Vastavusdeklaratsiooni väljastab TKM valmistaja või EL tolliterritooriumile importija või ühenduses asutatud müüja. Käitleja peab olema suuteline vastavusdeklaratsiooni esitama kõikides turustamisetappides, kusjuures jaekaubanduses esitatakse VD nõudmisel (välja arvatud toodete üleandmisel tarbijatele). Vastavusdeklaratsiooni õigsuse tõendamiseks peavad olema kättesaadavad ka asjakohased tõendusdokumendid (katseprotokollid või teoreetilised arvutused).

Vastavusdeklaratsioonil ei ole kohustuslik esitada kehtivusaega. VD väljaandja uuendab deklaratsiooni, kui migratsioon muutub tootmises toimunud oluliste muudatuste tulemusena või kui ilmnevad uued teaduslikud andmed.

Eestisse sisse tulevaid (nii EL sisesed, kui ka kolmandatest riikidest) TKM vastavusdeklaratsioone on lubatud esitada järgmistes keeltes:

  • eesti;
  • vene;
  • inglise.

Selle juures paralleelselt peab VD olema ka sellest huvitatud käitlejatele kergesti arusaadavas keeles. Tõlke korraldab ja selle õigsuse eest vastutab käitleja. Tõlge ei pea olema notariaalselt kinnitatud või tõlgitud vandetõlgi poolt. Siseriiklikult koostatav (st Eesti tootja poolt koostatav) VD peab olema eesti keeles.

Videoloeng plasti vastavusdeklaratsiooni kohta leitav Toiduteave.ee lehelt

Vastavusdeklaratsioonid liikide kaupa

Vastavusdeklaratsiooni nõuet kohaldatakse plastmaterjalide ja -esemete suhtes, mis on ette nähtud kokkupuuteks toiduga või mis on kokkupuutes toiduga.

Plastist toiduga kokkupuutumiseks ette nähtud toodete vastavusdeklaratsioonis peab sisalduma vähemalt järgmine teave EL nr 10/2011 IV lisa kohaselt:

  1. vastavusdeklaratsiooni väljaandnud ettevõtte nimi ja aadress;
  2. plastmaterjalide või esemete, nende tootmise vaheetappidel saadud toodete või plastmaterjalide või -esemete tootmiseks ettenähtud ainete tootja või importija nimi ja aadress;
  3. materjalide, esemete, nende tootmise vaheetappidel saadud toodete või nende materjalide ja esemete tootmiseks ettenähtud ainete nimetused;
  4. deklaratsiooni kuupäev
  5. kinnitus, et plastmaterjalid või -esemed, nende tootmise vaheetappidel saadud tooted või kõnealused ained vastavad kehtivate õigusaktide nõuetele;
  6. piisav teave kasutatud ainete või nende lagunemissaaduste kohta, mille suhtes on õigusaktides kehtestatud piirangud ja/või spetsifikatsioonid, et tootmisahela järgmisel etapil tegutsev ettevõtja saaks järgida nimetatud piiranguid;
  7. ainete puhul, mille esinemise suhtes toidus kohaldatakse piiranguid, katseandmete või teoreetilise arvutuse põhjal saadud piisav teave nende konkreetsete ainete migratsiooni määra ja vajaduse korral puhtusekriteeriumide kohta, et võimaldada selliste materjalide või esemete kasutajatel täita asjakohaseid ELi sätteid või toidu suhtes kohaldatavaid siseriiklikke sätteid, kui ELi sätted puuduvad;
  8. nõuded materjali või eseme kasutamisele, näiteks:
    1. millist tüüpi toiduga kokkupuutumiseks on see ette nähtud;
    2. töötlemise ja säilitamise aeg ning temperatuur toiduga kokkupuutumisel;
    3. materjali või eseme vastavuse kindlaks määramiseks kasutatav toiduga kokku puutuva materjali või eseme pindala ja mahu suhe;
  9. kui mitmekihilises plastmaterjalis või -esemes kasutatakse funktsionaalset tõkkekihti, kinnitus selle kohta, et materjal või ese vastab nõuetele.

Videoloeng vastavusdeklaratsiooni kohta leitav Toiduteave.ee lehelt

Ringlusse võetud plasti VD vormid on EL 2022/1616

Lisa III A osa Ringlussevõtjate kasutatav vastavusdeklaratsioon

Lisa III B osa Järeltöötlejate kasutatav vastavusdeklaratsioon, kui järeltöödeldud plastmaterjal sisaldab ringlussevõetud plasti

Lisaks võib esitada plastmaterjalide vastavusdeklaratsioonis sisalduv teave.

Vastavusdeklaratsiooninõuet kohaldatakse keraamilise materjali ja -eseme suhtes, mis on ette nähtud kokkupuuteks toiduga. Nõuet ei kohaldata keraamilise materjali ega -eseme suhtes, mis juba on kokkupuutes toiduga.

Keraamiline ese peab turustamisetapis (kaasa arvatud jaekaubanduses) olema varustatud vastavusdeklaratsiooniga, mille väljastab valmistaja või Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud müüja. Vastavusdeklaratsioon peab sisaldama järgmist teavet:

  1. keraamilise eseme valmistaja ja selle Euroopa Liidu tolliterritooriumile importija nimi ja aadress;
  2. eset identifitseerivad andmed;
  3. vastavusdeklaratsiooni väljaandmise kuupäev;
  4. kinnitus, et keraamiline ese vastab kehtivate õigusaktide nõuetele.

Vastavusdeklaratsiooninõuet kohaldatakse regenereeritud. tsellulooskilest materjali ja -eseme suhtes, mis on ette nähtud kokkupuuteks toiduga.

Regenereeritud tsellulooskilest materjalide vastavusdeklaratsioonis sisaldub järgmine teave:

  1. vastavusdeklaratsiooni väljaandja nimi või nimetus, väljaandja elu- või asukoht;
  2. andmed toote identifitseerimiseks;
  3. kinnitus regenereeritud tselluloosost materjalide või esemete vastavuse kohta kehtivatele õigusaktidele; viited standarditele või tehnilisele tunnustusele, millele toode vastab;
  4. vastavusdeklaratsiooni väljaandmise aeg ja koht;
  5. vastavusdeklaratsiooni väljaandja nimi ja allkiri või tema esindaja nimi, allkiri ja ametikoht.

Vastavusdeklaratsiooninõue kohaldub aktiivsetele ja intelligentsetele toidu pakenditele või nende osadele.

Vastavusdeklaratsioonis sisaldub vähemalt järgmine teave:

  1. vastavusdeklaratsiooni esitava ettevõtja nimi ja aadress;
  2. aktiivseid ja intelligentseid materjale ning esemeid, nende materjalide ja esemete tootmiseks ette nähtud koostisosi või koostisosade tootmiseks ette nähtud aineid tootva või importiva ettevõtja nimi ja aadress;
  3. aktiivseid ja intelligentseid materjale ning esemeid, nende materjalide ja esemete tootmiseks ette nähtud koostisosi või koostisosade tootmiseks ette nähtud aineid identifitseerivad andmed;
  4. deklaratsiooni kuupäev;
  5. kinnitus, et aktiivne või intelligentne materjal või ese on vastavuses õigusaktide nõuetega;
  6. piisav teave selliste koostisosades esinevate ainete kohta, mille suhtes kehtivad piirangud toidu suhtes kehtestatud normides ning määrustes; vajaduse korral puhtuse erikriteeriumid kooskõlas asjakohaste toidu suhtes kehtestatud ühenduse õigusaktidega ning aktiivse koostisosa eritatavate ainete nimi ja kogus, et võimaldada tootmisahela järgmises etapis tegutseval ettevõtjal tagada nende piirangute täitmist;
  7. piisav teave aktiivse ja intelligentse materjali ning eseme sobivuse ja tõhususe kohta;
  8. nõuded koostisosa kasutamise suhtes, nagu:
  • materjali- ja esemerühmad, millele võib lisada kõnealuse koostisosa või milles see võib sisalduda;
  • soovitud mõju saavutamiseks vajalikud kasutustingimused;
  1. nõuded materjali või eseme kasutamise suhtes, nagu:
  • toidu liik või liigid, millega kokkupuutumiseks on see ette nähtud;
  • töötlemise ja säilitamise aeg ning temperatuur toiduga kokkupuutumisel;
  • toiduga kokkupuutes oleva pindala ja ruumala suhe, mida kasutatakse materjali või eseme nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks;
  1. funktsionaalse tõkkekihi kasutamise korral kinnitus selle kohta, et aktiivne või intelligentne materjal või ese on vastavuses kehtivate õigusaktidega.

Materjalidele ja esemetele tuleb esitada vastavusdeklaratsioon, kui nende valmistamisel on kasutatud või need sisaldavad epoksüühendit BADGE ja selle derivaate.

Materjalirühmade puhul, millel ei ole vastavusdeklaratsiooni kohustust, tuleb esitada kirjalik teatis, materjali või eseme epoksühendi BADGE ja selle teatavate derivaatide sisalduse kohta.

Viimati uuendatud 12.12.2023