Tasud ja riigilõivud

Ameti poolt kontrollitavatel ettevõtjatel ja eraisikutel tuleb mitmete järelevalvetoimingute eest tasuda järelevalvetasu või riigilõivu.

Järelevalvetasud

Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra kehtestab maaeluminister oma määrusega. Vastavalt maaeluministri määrusele on kehtivad tunnitasumäärad järgmised.

  • Toidujärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2024. aastal on 35,74 eurot.

  • Söödajärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2024. aastal on 42,7 eurot.

  • Veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2024. aastal on 22,3 eurot.

  • Taimetervise järelevalvetoimingu tegemise eest makstava järelevalvetasu määr 2024. aastal on 105,35 eurot.

  • Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti heakskiitmise taotluse nõuetekohasuse kontrollimise tunnitasu määr 2024. aastal on 50 eurot.

  • Toimeaine, taimekaitseaine ja sünergisti identsuse, füüsikaliste ja keemiliste omaduste, analüüsimeetodite, toksikoloogiliste omaduste, kokkupuutest tuleneva riski, jääkide, keskkonnas käitumise ja leviku, ökotoksikoloogiliste omaduste ning efektiivsuse hindamise tunnitasu määr 2024. aastal on 50 eurot.

Järelevalvetasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise kord on kehtestatud maaeluministri määrusega.

Riigilõivud

Põllumajandus- ja Toiduameti poolt sissenõutavaid riigilõive reguleerib riigilõivuseadus.

Riigilõivu tasumisel tuleb märkida saajaks RAHANDUSMINISTEERIUM.

Viitenumber näitab, millist riigilõivu soovitakse tasuda.
Kui tasute riigilõivu kolmanda isiku eest, siis palun märkige selgitusse isiku või ettevõtte nimi, kelle eest riigilõivu tasute.

Arveldusarve numbrid:

SEB Pank  EE891010220034796011  (BIC/SWIFT: EEUHEE2X)
Swedbank  EE932200221023778606  (BIC/SWIFT: HABAEE2X)
LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)
Luminor Bank  EE701700017001577198  (BIC/SWIFT: RIKOEE22)

Viitenumbrid:

2900082265 mahepõllumajanduslik tootja ja mahetoodete käitleja ning importija 
2900082278 litsentsid ja load
2900083028 alkoholiregistri toimingud
2900082252 söödatoimingud riigilõivuseaduse alusel
2900082184 väetise käitlemine
2900082168 seemne sertifitseerimine ja pakendamine
2900082964 vastavusmärgiga märgistamise tegevusload ja järelevalve; taimepassi väljastamise tegevusload
2900082210 fütosanitaarsertifikaadiga seotud toimingud
2900082207 taimetervise registrisse kandmise toimingud
2900082951 seemnekartuli kvaliteedi kontroll
2900082197 taimekaitsevahendite registrisse kandmise toimingud
2900082223 maaparanduse valdkonna toimingud

Järelevalvetasu

Järelevalvetasude võtmise kohustus tuleneb Euroopa Liidu kontrollimäärusest. Järelevalvetasu põhimõte on kehtinud aastaid toidu, loomatervise, piirikontrolli, taimekaitse ja sööda valdkondades. Järelevalvetasu on  tasu, mida ettevõtjad peavad maksma, kui nende ettevõttes on Põllumajandus- ja Toiduamet läbi viinud järelevalvetoiminguid.

Euroopa Liidu otsekohalduva kontrollimääruse järgi on ametlikke kontrolle läbi viivatel asutustel kohustus küsida teostatud kontrollitoimingute eest järelevalvetasu, et oleks vähendatud kontrolliasutuse ja läbiviidavate kontrollide sõltuvus riigieelarvest. Järelevalvetasu suurus on liikmesriikide otsustada, võttes arvesse ametliku kontrolli läbiviimisel tekkivate kulude suurust. Üldjuhul on järelevalvetasu aluseks järelevalve peale kulunud aeg tundides. Teatud valdkondades on järelevalvetasu suurus kindlaks määratud juba kontrollimäärusega (nt piirikontroll, tapamajad, lihalõikus, ulukite käitlemine jne) – seda põhjusel, et ühtlane tasu välistab selle, et odavama hinna otsinguil tehtaks piiriületusi mõnedes üksikutes odavama järelevalvetasuga riikides või tekiks riigid, kus on odavam loomi tappa.

Kontrollimäärus hakkas kehtima 2019. aasta lõpust. Selle alusel muudeti ka Eesti siseriiklikku õigust. Veterinaarseadus, toiduseaduse muudatused ja söödaseaduse muudatused hakkasid kehtima 2021. aasta lõpust. See tingis vajaduse ka Põllumajandus- ja Toiduametis üle vaadata seni kehtinud järelevalvetasude protseduurid ning praktikad, et viia need muutunud õigusega kooskõlla.
Üldjoontes järelevalvetasude põhimõtetes suuri muutusi ei olnud. Siiski muutusid mõningates valdkondades ka järelevalvetasude võtmise põhimõtted:

  • Loomseid saaduseid käitlevate ettevõtete kontrollile kulunud aja eest võeti varasemalt veterinaarjärelevalvetasu veterinaarkorralduse seaduse alusel. Muutunud õiguses võetakse selliste ettevõtete nõuetekohasuse kontrollile kulunud aja eest järelevalvetasu toiduseaduse alusel.
  • Loomsete saaduste käitlemisel on ette nähtud tükitasu käideldud koguste pealt (näiteks kuu jooksul käideldud piima kogus tonnides, lihaks tapetud loomade arv jne). Kui sellises ettevõttes teostatakse nõuetekohasuse kontrolli (nt hügieeninõudeid), siis küsitakse lisaks tasu ka tunnitasuna. Varasemalt kõigis loomsete saaduste käitlemise valdkondades järelevalvetasu tunnitasuna ei küsitud.
  • Ametil on õigus küsida järelevalvetasu ooteaja ning töövälisel ajal töötamise eest kõrgendatud tunnimääraga.
  • Lisandunud on järelevalvetasu võtmine juhul, kui on tarvis teha  täiendavaid proove. Varasemalt oli kasutusel selline praktika, et kui proovitulemused ei vastanud nõuetele, siis võttis ametnik ettevõttest uued proovid ning ettevõte tasus proovide uurimise eest otse laborile labori väljastatud arve alusel. Uue õiguse kohaselt võtab ametnik kordusproovid ning proovide maksumus lisandub järelevalvetasu otsusele. Labor esitab analüüside eest arve Põllumajandus- ja Toiduametile.

Üle vaadati ka ametisisesed protseduurid tasuotsuse alusdokumentide liikumise, tasuotsuse tegemise ja väljastamise ning sissenõudmise osas. Täiendavate küsimuste tekkimisel on abiks korduma kippuvad küsimused (KKK) ning ameti teenistujad.

1.    Mis on järelevalvetasu?
Järelevalvetasu on tasu, mida ettevõtjad peavad tasuma, kui nende ettevõttes on tehtud järelevalvetoiminguid. Üldjuhul on järelevalvetasu aluseks järelevalve peale kulunud aeg tundides. Lisaks on teatud valdkondades (nt piirikontroll ja loomseid saadusi tootvad toiduettevõtted) järelevalvetasu käideldud koguste eest, tükitasuna, seaduses summana ette nähtud.

2.    Mis valdkondades võetakse järelevalvetasu?
Vastavalt seadustele on olemas:

  • toidujärelevalvetasu – tasu küsitakse toiduga tegelevate ettevõtete (ja eraisikute) järelevalve eest (erandina on teatud ettevõtted järelevalvetasu tasumisest vabastatud nt esmatootjad (nt loomafarmid, põllumehed), teatud haridus ja tervishoiuasutused, mis toitlustavad asutuse sees ning on riigi või KOV eelarvest finantseeritavad jne);
  • veterinaarjärelevalvetasu – tasu küsitakse erinevates loomade pidamisega tegelevates ettevõtetes, loomseid kõrvalsaadusi käitlevates ettevõtetes jms ettevõtetes tehtud järelevalve eest;
  • söödajärelevalvetasu – tasu küsitakse sööda käitlemise ja tootmisega tegelevates ettevõtetes tehtud järelevalve eest.

3.    Milliste kontrollide eest võetakse järelevalvetasu?

  • kontroll piiripunktis;
  • toidu, sööda ja loomatervise valdkonna ettevõtte tegevusloa menetlemine;
  • kontrollid ettevõtte nõuetekohasuse hindamiseks ja järelkontroll(id) ettekirjutuse järgselt
  • loomade ja loomsete saaduste riigist väljaviimisele ja ekspordisertifikaadi väljastamisele eelnev kontroll;
  • saabunud vihje kontrollimiseks tehtud kontroll (juhul kui vihje oli põhjendamatu, siis järelevalvetasu ei küsita);
  • loomseid saaduseid käitlevas toiduettevõttes (nt tapamaja, ulukite käitlemine, lihalõikus, kala käitlemine, jne) käideldud koguste eest;
  • jne.

4.    Kas loomseid saaduseid käitlevad toiduettevõtted peavad ametile esitama eelmisel kuul käideldud kogused?
Jah. Üldjuhul toimub esitamine vabas vormis piirkonna ametniku meilile.

5.    Mis kuupäevaks peab ameti eelmisel kuul käideldud kogused esitama?
Järelevalvetasu otsus väljastatakse järgmise kuu seitsmendaks kuupäevaks, enne seda peavad olema esitatud eelmise kuu käideldud kogused.

6.    Kuidas ma saan järelevalvetasuotsuse?
Pärast läbi viidud järelevalvetoiminguid väljastab PTA järgmise kuu alguses eelmise kuu toimingute suhtes tehtud järelevalvetasude koondotsuse. Näiteks kui ettevõttel on viis kohvikut, mida eelmisel kuul kontrolliti ning mille kohta protokoll vormistati, siis koondotsusel on summeeritud kõigi viie kontrolli eest tasuotsused. Lisaks loomseid saaduseid käitleva toiduettevõtte puhul käideldud koguste eest. Järelevalvetasu otsuseid võib esitada ka jooksvalt pärast algdokumendi (protokoll, sertifikaat jne) väljastamist, kuid halduskoormuse vähendamiseks väljastatakse võimalikult palju koondotsuseid.

7.    Millise aja jooksul tuleb järelevalvetasu tasuda?
Järelevalvetasu otsuse tasumise tähtaeg on 28 päeva.

8.    Kas teistes EL riikides võetakse ka järelevalvetasu?
Järelevalvetasu võtmise aluseks on EL otsekohalduv määrus nn kontrollimäärus. Kontrollimääruse järgi peavad ametlikke kontrolle läbi viivad asutused küsima teostatud kontrollitoimingute eest järelevalvetasu, et oleks vähendatud kontrolliasutuse ja läbiviidavate kontrollide sõltuvus riigieelarvest. Järelevalvetasu suurus on liikmesriikide otsustada. Teatud valdkondades on järelevalvetasu suurus kindlaks määratud juba kontrollimäärusega (nt piirikontroll, tapamajad, lihalõikus, ulukite käitlemine jne) – seda põhjusel, et ühtlane tasu välistab selle, et odavama hinna otsinguil tehtaks piiriületusi mõnedes üksikutes odavama järelevalvetasuga riikides või tekiks riigid, kus on odavam loomi tappa.

9.    Kuhu laekub järelevalvetasu?
Järelevalve tasu laekub riigi eelarvesse.

10.    Kas järelevalvetasul on ka maksimummäär, mida ei tohi ületada?
Otsest rahalist maksimummäära ette nähtud pole. Küll aga võib summa piir ette tulla seoses sellega, et tavapäraselt üle kaheksa tunni kohapealset kontrolli ei teostata. Järelevalvetasu arvestuses võib kohapealsetele tundidele lisanduda ettevalmistuse ja järeltegevuste peale kulunud aeg, proovide maksumus jne. Seetõttu pole ka maksimummäära.

11.    Kas järelevalvetasul on ka miinimumäär?
Alla viie euro suurust järelevalvetasu otsust sisse ei nõuta. Erinevatel kuudel tehtud alla viie euro suuruseid järelevalvetasu otsuseid ei summeerita.

12.    Kuidas järelevalvetasu hind ettevõtte kontrollimisel kujuneb?
Järelevalvetasu aluseks on ettevõttes kohapealse kontrolli aeg, kontrolli ettevalmistamise aeg (ettevõtte andmete kontrollimine, eelmiste järelevalvetulemustega tutvumine, ettevõtte esitatud dokumentidega tutvumine), ettevõtte poolt täiendavate dokumentide ülevaatamine ning peale kontrolli protokolli vormistamisele kuluv aeg. Sõiduaega järelevalvele kulunud aja sisse ei arvestata. Kulunud aega arvestatakse poole tunni täpsusega.

13.    Ametnik oli ettevõttes tund aega, kuid järelevalve tasu võetakse kahe tunni eest. Miks?
Lisaks ettevõttes oldud ajale kuuluvad järelevalvetasu arvestamise aluseks ka järelevalve ettevalmistamisele ja protokolli vormistamisele kulunud aeg.

14.    Kas järelevalvetasu arvestatakse ka järelevalve ettevalmistamise ja protokolli vormistamise eest?
Jah.

15.    Mille alusel arvestatakse tasu?
Järelevalvetasu võtmise näeb ette EL otsekohalduv määrus. Lisaks kontrollimäärusele täpsustavad siseriiklikult järelevalvetasude võtmise korda ja põhimõtteid veterinaarseadus, toiduseadus, söödaseadus ja taimekaitseseadus. Järelevalvetasu tunnimäära kehtestab maaeluminister oma määrusega, mis vaadatakse igal aastal üle. Vastavalt kehtestatud tunnimäärale arvutatakse kokku järelevalvele kulunud aeg. Erinevate seaduste alusel kehtestatud tunnitasu määrad on erinevad (nt söödajärelevalvetasu vs veterinaarjärelevalvetasu)

16.    Mis juhtub, kui järelevalvetasu jääb maksmata või hilineb?
Esmalt saadab amet meeldetuletuse tasu maksmise kohta. Kui tasu on ikka maksmata, siis edastatakse see kohtutäiturile.

17.    Kas mõni valdkond/tegevus on järelevalvetasust vabastatud?
Järelevalvetasu ei võeta üldjuhul esmatootmisega tegelevas ettevõttes läbiviidud järelevalvetoimingute eest (näiteks loomafarmid, puu-ja köögiviljakasvatajad, jahimehed jt) .
Samuti ei võeta järelevalvetasu riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest rahastatavate haridusasutuste, sotsiaalasutuste ja tervishoiuasutustes toimuva asutusesisese toitlustamise kontrollimise eest.

18.    Kui jah, siis miks?
See on olnud Eestis poliitiline otsus esmatootjate vabastamiseks

19.     Juhul kui järelevalvet teostatakse MTÜ/heategevusasutuse/ -organisatsiooni üle, kas siis nemad peavad ka järelevalve tasu maksma?
Jah peavad, nendele vabastust järelevalvetasu maksmisest ei ole kehtestatud.

20.    Mis on muutunud 2022. aastal võrreldes varasemaga?
Kontrollimäärus hakkas kehtima 2019. aasta lõpust. Selle alusel muudeti ka Eesti siseriiklikku õigust. Veterinaarseadus, toiduseaduse muudatused ja söödaseaduse muudatused hakkasid kehtima 2021. aasta lõpust. Veterinaarnõuded tulevad toiduseadusest ja selle alusel on kehtestatud loomse toidu hügieeni nõuded. Veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest võetakse järelevalvetasu loomse toidu erinõuete alusel, nt piima töötlemise korral, liha ja kala käideldavate koguste pealt ja sellele lisandub tunnitasu ettevõtte nõuetekohasuse hindamise eest (üldhügieeni nõuete) kontrollil.
Seoses muutunud õigusruumiga muutusid mõningates valdkondades ka järelevalvetasude võtmise põhimõtted:

  • Loomseid saaduseid käitlevate ettevõtete kontrollile kulunud aja eest võeti varasemalt veterinaarjärelevalvetasu veterinaarkorralduse seaduse alusel. Muutunud õiguses võetakse selliste ettevõtete nõuetekohasuse kontrollile kulunud aja eest järelevalvetasu toiduseaduse alusel.
  • Loomsete saaduste käitlemisel on ette nähtud tükitasu käideldud koguste pealt. Kui sellises ettevõttes teostatakse nõuetekohasuse kontrolli (nt hügieeninõudeid), siis küsitakse lisaks tasu tunnitasuna. Varasemalt kõigis loomsete saaduste käitlemise valdkondades järelevalvetasu tunnitasuna ei küsitud.
  • Kui kalur püüab kala ja müüb kogu kala vahendajale, siis maksustatakse koguste järgi vahendajat (hulgimüüjat), kes teeb esmakokkuostu. Kalurit ei maksustata, kuna kalur on esmatootja.
  • Lisandunud on järelevalvetasu võtmine ameti poolt täiendavate proovide võtmise eest. Varasemalt oli kasutusel selline praktika, et kui proovitulemused ei vastanud nõuetele, siis võttis ametnik ettevõttest uued proovid ning ettevõte tasus proovide uurimise eest otse laborile labori väljastatud arve alusel. Uue õiguse kohaselt võtab ametnik kordusproovid ning proovide maksumus lisandub järelevalvetasu otsusele. Labor esitab analüüside eest arve PTA-le.

21.    Miks tuleb järelevalvetasu maksta mitu korda?
Juhul, kui teie juures on käidud mitu korda aasta jooksul tegemas erinevaid järelevalvetoiminguid, siis võibki juhtuda, et aastas peab tasuma mitme järelevalvetasu otsuse alusel.


22.    Kui ma tegelen mitme valdkonnaga ühes ettevõttes, kas ma saan mitu järelevalvetasuotsust?
See võib juhtuda. Kui ettevõtte tegeleb mitme valdkonnaga ning kontrolli ajal teostatakse kontrolle erinevate seaduste alusel, siis võib järelevalvetasu otsusel olla mitu õiguslikku alust järelevalvetoimingute eest, millel on erinevad tasumäärad.

23.    Kui ma ei ole järelevalvetasuotsuses viidatud andmetega nõus, siis kas seda saab vaidlustada?
Jah.

24.    Kui saab, siis kuidas?
Vaie tuleb esitada 30 kalendripäeva jooksul Põllumajandus- ja Toiduametile. Vaide esitamine ei tähenda, et tasu automaatselt tühistatakse.

25.    Miks osade järelevalveproovide eest tuleb tasuda, kuid teiste osas mitte?
Üldjuhul ettevõte võetud seireproovide eest tasuma ei pea. Lisandunud on aga järelevalvetasu võtmine ametniku poolt täiendavate proovide võtmise eest. Täiendavate proovide võtmine toimub juhul kui eelmised proovitulemused ei vastanud nõuetele ning peale ettevõtte poolseid korrektuurmeetmeid tuleb kontrollida, kas puudus sai kõrvaldatud. Täiendava proovi maksumus lisandub järelevalvetasu otsusele.
Varasemalt oli kasutusel selline praktika, et kui proovitulemused ei vastanud nõuetele, siis võttis ametnik ettevõttest uued proovid ning ettevõte tasus nende proovide uurimise eest otse laborile, labori väljastatud arve alusel.

26.    Kuidas tekib järelevalvetasu tunnimäär?
Järelevalvetasu tunnimäär on kehtestatud Maaeluministri määrusega. Igal aastal hinnatakse tunnitasu aluseks olevate komponentide maksumust (töötajate kulu, töövahendite kulu, proovivõtmise kulu jms kulud, mis tekivad ametliku kontrolli läbiviimisega) ning komponentide kogukulu jagatakse tunnitasuks.

Tasud ja riigilõivud valdkondade kaupa

Toidujärelevalve tasu on teatamis- või loakohustusega ning selle kohustuse täitnud ettevõtja ettevõtte, toidu ja toidu käitlemise nõuetekohasuse ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemise eest toiduseaduses kehtestatud määras tasutav summa. Järelevalvetasu makstakse ka toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemetega seotud järelevalvetoimingu tegemise eest. Järelevalvetasu määra arvutamise aluseks võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 nimetatud kulud, mis on seotud Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalvetoimingute tegemisega.

Toidujärelevalve tasuga seonduvat reguleerib toiduseadus.

Veterinaarjärelevalve tasu on veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli toimingu tegemise eest veterinaarkorralduse seaduses ja selle alusel kehtestatud määras tasutav summa. Veterinaarjärelevalve toimingu tegemise kulude hulka kuuluvad veterinaarjärelevalveametniku veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli teostamiseks tehaslaevale lähetamise kulud. Järelevalvetasu määra arvutamise aluseks võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 sätestatud kulud, mis on seotud Põllumajandus- ja Toiduameti veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega.

Veterinaarjärelevalve tasuga seonduvat reguleerib veterinaarkorralduse seadus.

Söödajärelevalve tasu on teatamis- või loakohustusega ja selle kohustuse täitnud ettevõtja ettevõtte, sööda, sööda käitlemise ja söötmise nõuetekohasuse ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemise eest söödaseaduse alusel kehtestatud määras tasutav summa. Järelevalvetasu määra arvutamise aluseks võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 sätestatud kulud, mis on seotud Põllumajandus- ja Toiduameti söödajärelevalve toimingute tegemisega.

Söödajärelevalve tasuga seonduvat reguleerib söödaseadus.

Riigilõivu võetakse vastavalt Riigilõivuseaduse § 34, § 261 prim 9, § 261 prim 10, § 261 prim 11, § 261 prim 12, § 261 prim 13, § 261 prim 14, § 261 prim 15

  • taotluste esitamise eest,
  • sortide sordikaitse all hoidmise eest iga-aastaselt,
  • sordilehes hoidmise eest iga-aastaselt.

Riigilõivude määrad.doc | 32 KB | doc

Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumile enne taotluse esitamist.

Saaja nimi: Rahandusministeerium                              

Saaja konto:

SEB Pank EE8910102200347960011  (SWIFT: EEUHEE2X)

Swedbank EE932200221023778606(SWIFT:HABAEE2X)

LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)

Luminor Bank EE701700017001577198  (SWIFT: NDEAEE2X)                                                                              

Viitenumber 2900082171

Riigilõivu tagastamine

Vastavalt riigilõivuseadusele on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Taotlus esitatakse kirjalikult.

Riigilõivuseadus, § 15. Tagastatav riigilõiv

(1) Tasutud riigilõiv tagastatakse:
1) enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem;
2) kui riigilõiv on tasutud valele riigilõivu võtjale või toimingu eest, mille tegemist ei taotletud;
3) kui riigilõivu on tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest;
4) kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist;
5) kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata;

Riigilõivu võtja teeb otsuse riigilõivu tagastamise kohta ja tagastab riigilõivu 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates.

Taotlus riigilõivu tagastamiseks.rtf | 72.2 KB | rtf

Seemne sertifitseerimise toimingute eest tasumine 

Sertifitseerimise taotleja tasub põldtunnustamise, proovivõtmise ja seemnete analüüsimise eest arve alusel.

Põllumajandus- ja Toiduameti ametniku poolt tehtava põldtunnustamise ja proovivõtmise eest tasub taotleja riigilõivu vastavalt  riigilõivuseaduse § 26116 

Põldtunnustamise eest tasutakse riigilõivu
1) teraviljakultuuri liigi, õli- ja kiukultuuri liigi, põldoa ja -herne, peedi ning köögiviljakultuuri liigi puhul 14 eurot hektari kohta
2) söödakultuuri liigi, välja arvatud põldoa ja -herne puhul 7 eurot hektari kohta.

Seemneproovi võtmise eest tasutakse riigilõivu
1) teraviljakultuuri liigi, õli- ja kiukultuuri liigi, põldoa ja -herne, peedi ning köögiviljakultuuri liigi puhul 100 eurot ühe proovi kohta ja lisaks 75 eurot iga järgmise seemneproovi võtmise eest samas ettevõttes sama proovivõtmise korra ajal
2) söödakultuuri liigi, välja arvatud põldoa ja -herne puhul 50 eurot ühe proovi kohta ja lisaks 35 eurot iga järgmise seemneproovi võtmise eest samas ettevõttes sama proovivõtmise korra ajal.

Põldtunnustamise või proovivõtmise eest käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata liigi puhul või muul eesmärgil kui seemnete sertifitseerimiseks tasutakse riigilõivu käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud köögiviljakultuuri liigi kohta sätestatud määra kohaselt

Riigilõivust vabastus

Riigilõivuseaduse § 34. Põllumajandus- ja Toiduameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

  • Riigilõivu ei võeta sertifitseerimise eesmärgil põldtunnustamise või seemneproovi võtmise eest, kui seda teeb isik, kellel on põldtunnustamise või seemneproovi võtmise tegevusluba, või isik, kelle ettevõttes võetakse seemneproove automaatse proovivõtmisseadmega.
  • Riigilõivu ei võeta sertifitseerimise eesmärgil söödakultuuri, välja arvatud põldoa ja -herne, ning köögiviljakultuuri supereliitseemne ja eliitseemne kategooria seemne põldtunnustamise või seemneproovi võtmise eest, samuti sertifitseerimise eesmärgil supereliit- ja eliitkategooria seemnekartuli kvaliteedi määramiseks mugulaproovi võtmise ja visuaalse analüüsimise eest, kui seda teeb Põllumajandusamet.
  • Riigilõivu ei võeta geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi sordilehes hoidmise ja geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi seemnete sertifitseerimise eest.

Riigilõivu ettenähtud suuruses tasumata jätmise korral ei väljasta PTA toiminguga kaasnevaid dokumente.

Riigilõivu tasumine

Saaja: Rahandusministeerium

Arveldusarve:

  • SEB Pank EE891010220034796011
  • Swedbank EE932200221023778606
  • LHV Pank EE777700771003813400 
  • Luminor Bank EE701700017001577198

Viitenumber 2900082168

Selgitus: toimingu nimetus ja ettevõtte nimi, kelle eest riigilõivu tasutakse

Riigilõivu tagastamine

Vastavalt riigilõivuseadusele on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Taotlus esitatakse kirjalikult.

Riigilõivuseadus, § 15. Tagastatav riigilõiv

(1) Tasutud riigilõiv tagastatakse:
1) enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem;
2) kui riigilõiv on tasutud valele riigilõivu võtjale või toimingu eest, mille tegemist ei taotletud;
3) kui riigilõivu on tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest;
4) kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist;
5) kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata;

Riigilõivu võtja teeb otsuse riigilõivu tagastamise kohta ja tagastab riigilõivu 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates.

Taotlus riigilõivu tagastamiseks.rtf | 72.2 KB | rtf

Väetise käitleja peab tasuma väetise nõuetekohasuse järelevalvetoimingute eest riigilõivu väetise käitlemisega alustamise aastal majandustegevusteate esitamisel ja igal sellele järgneval kalendriaastal 10. jaanuariks kuni sama väetise käitlemise lõpetamiseni.

Riigilõivu suurus sõltub väetise pakendi suurusest:

• 10 eurot kuni 25-kilogrammisesse või 25-liitrisesse pakendisse pakendatud väetise puhul;
• 160 eurot üle 25-kilogrammisesse või 25-liitrisesse pakendisse pakendatud ja pakendamata väetise puhul.

Kui väetist turustatakse erinevas pakendi suuruses, siis riigilõivu tasumine toimub kõige suurema pakendi järgi.

Riigilõivu saab tasuda Kliendiportaalis majandustegevusteadet esitades või pangaülekandena. Riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ei pea Põllumajandus- ja Toiduametile esitama.

Riigilõiv kantakse Rahandusministeeriumi pangakontole.

Riigilõivu tasumisel märkida maksedokumendile:
Maksmise alus: Riigilõivuseadus §26125
Riigilõivu saaja (kellele makstakse ): Rahandusministeerium;
Viitenumber: 2900082184

Rahandusministeeriumi pangakontod on:

  • SEB Pank EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X)
  • Swedbank EE932200221023778606 (BIC/SWIFT: HABAEE2X)
  • LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)
  • Luminor Bank  EE701700017001577198  (BIC/SWIFT: RIKOEE22)

Makse sooritaja kohustub kandma kõik ülekandega seotud kulud.

Majandustegevusteate esitamise eest muul viisil kui Kliendiportaali kaudu, tuleb tasuda lisaks riigilõivu 10 eurot.

Kui riigilõivu on tasutud ettenähtust suuremas summas või on mingil põhjusel loobutud registreerimistoimingust, siis on võimalik taotleda riigilõivu tagastamist.

Riigilõivu tagastamiseks palun täita vorm „Taotlus riigilõivu tagastamiseks“, allkirjastada ning esitada see Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetise osakonda.

Taimekaitseseaduse alusel tehtavad toimingud

Riigilõivuseadus § 26117. Taimekaitsevahendi turulelaskmine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1–50) artiklis 33 nimetatud loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:

1) taimekaitsevahendi Eestis turulelaskmise puhul 1560 eurot

2) taimekaitsevahendi Eestis ja teises liikmesriigis turulelaskmise puhul 8240 eurot.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 40 nimetatud loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 915 eurot.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 43 nimetatud loa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1650 eurot.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 30 nimetatud loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1560 eurot.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 47 nimetatud loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1560 eurot.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 52 nimetatud loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 185 eurot.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklites 30, 33, 40, 45, 47 ja 52 nimetatud loa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot.

Riigilõivuseadus § 26118. Taimekaitsevahendite registri toimingud

Taimekaitsevahendite turustaja, väga mürgiste taimekaitsevahendite Eestisse toimetaja ja kasutaja ning nende hoiu- ja turustamiskohtade registrisse kandmise või registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu 7 eurot.

Riigilõivu tasutakse Rahandusministeeriumile

Maksekorraldusele märgitakse:

  • viitenumber 2900082197;
  • toimingu nimetus, mille eest tasutakse;
  • isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasutakse.

Riigilõivu saab tasuda järgmistele Rahandusministeeriumi pangakontodele:

Swedbank – saaja konto: EE932200221023778606;

SEB pank - saaja konto: EE891010220034796011;

Luminor Bank - saaja konto: EE701700017001577198;

LHV Pank - saaja konto: EE777700771003813400.

Välisriigis tuleb riigilõiv tasuda ühele järgnevalt välja toodud Rahandusministeeriumi pangakontodest:

• SEB – IBAN: EE891010220034796011 (BIC: EEUH EE2X)

• Swedbank – IBAN: EE932200221023778606(BIC: HABAEE2X)

•  Luminor Bank  EE701700017001577198  (BIC/SWIFT: RIKOEE22)

• LHV – IBAN: EE777700771003813400 (BIC: LHVBEE22)

Makse sooritaja kohustub kandma kõik ülekandega seotud kulud.

Riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda Põllumajandus- ja Toiduametilt ekslikult rohkem tasutud riigilõivu tagastamist kahe aasta jooksul tasumise päevale järgneva aasta 1. jaanuarist alates.

Riigilõiv Taimetervise registrisse kandmise eest

"Riigilõivuseadus" § 26119

Maksja: Ettevõtte nimi, mille eest riigilõiv tasutakse

Saaja : Rahandusministeerium

•    SEB Pank EE891010220034796011
•    Swedbank EE932200221023778606
•    LHV Pank EE777700771003813400
•    Luminor Bank EE701700017001577198

Selgitus: Taimetervise registrisse kandmine

Viitenumber: 2900082207

Summa: 32 eurot

Majandustegevusteate esitamise eest muul viisil kui Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu, tuleb tasuda lisaks taimetervise registrisse kandmise lõivule riigilõiv 10 eurot  („ Riigilõivuseadus“ §345)

Riigilõiv taimepassi väljastamise tegevusloa eest

Riigilõivuseaduse § 26120

Taimepassi väljastamise tegevusloa eest tasutakse riigilõivu summas 270 eurot.

Saaja: Rahandusministeerium

•    SEB Pank EE891010220034796011
•    Swedbank EE932200221023778606
•    LHV Pank EE777700771003813400
•    Luminor Bank EE701700017001577198

Viitenumber: 2900082964

Selgitus: Taimepassi väljastamise tegevusluba

Summa: 270 eurot

Riigilõiv seemnekartuli kvaliteedi kontrolli eest

"Riigilõivuseadus" § 26116

Maksja: Ettevõtte nimi, mille eest riigilõiv tasutakse

Saaja : Rahandusministeerium

•    SEB Pank EE891010220034796011
•    Swedbank EE932200221023778606
•    LHV Pank EE777700771003813400
•    Luminor Bank EE701700017001577198

Selgitus: Enne seemnekartuli kvaliteedi kontrolli taotluse esitamist makstav riigilõiv. 

Tasumist tõendavale dokumendile märkida:
•    toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasutakse (seemnekartuli kvaliteedi kontroll);
•    isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasutakse

Viitenumber: 2900082951

Summa: 55 EUR kuni viie mugulaproovi eest samas ettevõttes sama proovivõtmise ja analüüsimise korra ajal ning lisaks 10 EUR iga järgmise mugulaproovi eest samas ettevõttes sama proovivõtmise ja analüüsimise korra ajal.

Riigilõiv puidust pakkematerjali, puidu ja muu objetki vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa eest

Riigilõivuseadus § 26122

Puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa eest tasutakse riigilõivu summas 320 eurot.

Saaja: Rahandusministeerium

•   SEB Pank EE891010220034796011
•   Swedbank EE932200221023778606
•   LHV Pank EE777700771003813400
•   Luminor Bank EE701700017001577198

Viitenumber:  2900082964

Selgitus: vastavusmärgiga märgistamise tegevusluba

Summa: 320 eurot

Riigilõiv puidust pakkematerjali, puidu ja muu objetki töötlemise, parandamise ja märgistamise nõuete täitmise ülejärelevalve teostamise eest

Riigilõivuseadus § 26123

Puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemise ja vastavusmärgiga märgistamise ning puidust pakkematerjali parandamise nõuete täitmise üle järelevalve teostamise eest tasutakse riigilõivu 170 eurot.

Saaja: Rahandusministeerium

•   SEB Pank EE891010220034796011
•   Swedbank EE932200221023778606
•   LHV Pank EE777700771003813400
•   Luminor Bank EE701700017001577198

Viitenumber:  2900082964

Selgitus: vastavusmärgiga märgistamise järelevalve

Summa: 170 eurot

Põllumajandus- ja Toiduameti poolt järelevalve toimingute eest määratud makseid ehk riigilõive reguleerib riigilõivuseadus.

Riigilõivu tasumisel tuleb märkida saajaks RAHANDUSMINISTEERIUM.

Arveldusarve numbrid:

SEB Pank  EE891010220034796011  (BIC/SWIFT: EEUHEE2X)
Swedbank  EE932200221023778606  (BIC/SWIFT: HABAEE2X)
LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)
Luminor Bank  EE701700017001577198  (BIC/SWIFT: RIKOEE22)

Maksekorraldusel tuleb näidata:                                                                                                                                                                 

  • viitenumber 2900082265
  • maksmise alus - Riigilõivuseadus § 261 prim 28 alusel
  • isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasutakse

Mahepõllumajanduslik tootja:

Mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, sealhulgas seemne ja paljundusmaterjali ettevalmistamine ja turuleviimine koos tootmisega, ning loomakasvatusega, sealhulgas mesindusega, ning vesiviljelusloomade ja merevetikate tootmisega isik tasub ettevõtte või selle osa tunnustamise eest ning tunnustamisele järgnevast aastast alates igal aastal korralise järelevalvetoimingu eest riigilõivu 62 eurot ning lisaks iga hektari kontrollitava maa või vesiviljelusloomade ja merevetikate tootmisala kohta 1,5 eurot ning taimede ja seente korjamiseks kasutatava mitteharitava ala hektari kohta 0,24 eurot, kuid kokku mitte üle 5000 euro.

Kui ettevõttes või selle osas tegeletakse samaaegselt nii mahe- kui mittemahepõllumajandusliku taimekasvatusega, peavad tootjad tasuma riigilõivu ettevõtte või selle ettevõtte osa kogu maa eest. Kui ettevõttes või selle osas tegeletakse mitteharitavalt alalt taimede või seente korjamisega, tuleb tasuda riigilõiv.

Tootjad, kes ise toodavad ja lisaks ostavad seemet kokku ning turustavad edasi, tasuvad riigilõivu 120 eurot.

Riigilõiv tasutakse Põllumajandus- ja Toiduametile ettevõtte tunnustamise taotluse esitamise kuupäevaks ajavahemikus 10.03 kuni 10.04 ja igal aastal mahepõllumajandusliku tegevusega jätkamise taotluse esitamise päevaks - ajavahemikus 10.03 kuni 15.06.

Mahetoodete käitleja ja importija:

Mahepõllumajanduslikku toodet ettevalmistav või üksnes turule viiv isik või sööta tootev ja turule viiv isik tasub ettevõtte või selle osa tunnustamise eest ning tunnustamisele järgnevast aastast alates igal aastal korralise järelevalvetoimingu eest riigilõivu 120 eurot.

Mahepõllumajanduslikku toodet importiv isik tasub ettevõtte andmete mahepõllumajanduse registrisse kandmise eest ning registrisse kandmisele järgnevast aastast alates igal aastal ettevõttes või selle osas tehtud korralise järelevalvetoimingu eest riigilõivu 300 eurot.

Riigilõiv tasutakse Põllumajandus- ja Toiduametile ettevõtte tunnustamise taotluse esitamise kuupäevaks ja igal aastal mahepõllumajandusliku tegevusega jätkamiseks esitatava teabe esitamise tähtpäevaks ehk 1. veebruariks.

  • Maaparandussüsteemi ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.
  • Maaparandusühistu registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.
  • Maaparandusühistu kohta registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 7 eurot.
  • Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri majandustegevusteate esitamine muul viisil kui Kliendiportaali kaudu tasutakse riigilõivu 10 eurot.

Toit

Kõrgendatud ja erikontrolli alla kuuluva toidu importimisel Euroopa Liitu (tooted, millele teostatakse õigusaktidest tulenevalt ametlik kontroll piiripunktis) on toidukäitleja (importija) kohustatud tasuma iga kontrolli kuuluva saadetise eest järelevalvetasu tunnitasuna. Juhul, kui võetakse ametliku kontrolli käigus ka labori proov, lisandub tunnitasule analüüside maksumus.

Toidujärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra kehtestab igaks aastaks maaeluminister määrusega.

NB!
Vastavalt toiduseaduse § 49´4 lõikele 4 on toidukäitleja (importija) kohustatud tasuma toidujärelevalvetasu enne kauba tolliprotseduurile suunamist Põllumajandus- ja Toiduameti poolt esitatud järelevalvetasu sissenõudmise otsuses märgitud summas.

Loomad

Loomade ja loomsete saaduste importimisel võetakse teostatud kontrolltoimingute eest veterinaarjärelevalve tasu. Kontrolltoimingute eest võetavad tasud leiate siit.

Taimed

Taimede, taimsete saaduste ja muu objektide importimisel võetakse teostatud kontrolltoimingute eest taimetervise järelevalvetasu. Kontrolltoimingute eest võetavad tasud leiate siit

Ekspordi fütosanitaarsertifikaadi, reekspordi fütosanitaarsertifikaadi ja ekspordieelse fütosanitaarsertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 13 eurot ning lisaks:

  1. kuni 50 elustaime kohta 4 eurot ja iga järgmise 100 taime kohta 2 eurot;
  2. kuni 1000 lõikelille ja lõikerohelise kohta 20 eurot ning iga järgmise 1000 ühiku kohta 10 eurot;
  3. iga 1000 kilogrammi teravilja ja kaunvilja kohta 0,1 eurot;
  4. kuni 100 kuupmeetri ümarpuidu, saematerjali, laastude, tükkide, saepuru, puidujäätmete ja puidust pakkematerjali kohta 20 eurot ning iga järgmise 100 kuupmeetri kohta 10 eurot;
  5. kuni 25 000 kilogrammi kakao- ja kohviubade kohta 25 eurot ning iga järgmise 1000 kilogrammi kohta 1 euro;
  6. kuni 100 kuupmeetri turba kohta 10 eurot ja üle 100 kuupmeetri kohta 17 eurot;
  7. muude taimede, taimsete saaduste ja muude objektide kohta 40 eurot iga kaubasaadetise kohta.

Tasumist tõendavale dokumendile märkida:
-    toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasuti (fütosanitaarsertifikaadi väljastamine) või viide riigilõivuseaduse sättele, mille alusel riigilõivu tasuti;
-    isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasutakse (kui maksja ei ole ise taotleja).

Saaja: Rahandusministeerium

•    SEB Pank EE891010220034796011
•    Swedbank EE932200221023778606
•    LHV Pank EE777700771003813400
•    Luminor Bank EE701700017001577198

Viitenumber: 2900082210

Viimati uuendatud 02.01.2024