Koerad, kassid ja valgetuhkrud

Alates 21. aprillist 2021. a jõustus Euroopa Liidus loomatervise määrus, mis toob kaasa uusi kohustusi paljudele loomapidajatele, sh koerte, kasside ja valgetuhkrute pidajatele.
Nüüdsest tuleb selgelt eristada, kas koeri, kasse ja valgetuhkruid peetakse lemmikloomana või hoopis muul eesmärgil.
Kui sa oled lemmikloomapidaja (pead oma looma kodumajapidamises isiklikul mittekaubanduslikul eesmärgil), siis oma tegevusest teavitama ei pea, aga arvestada tuleb lemmikloomapidamise üldnõuetega.
Muud kaslased ja koerlased, s.h. nende ristandid (servalid, savannah kassid, bengali kassid jm) kuuluvad muude peetavate maismaaloomade hulka, neid ei käsitleta lemmikloomadena ja nende pidamisest tuleb alati teavitada.

Lemmiklooma pidamiseks ei peeta näiteks koerte ja kasside aretamist, kasvatamist, nende müümist või tasuta ära andmist. Loomapidaja, kes tegeleb loomade ajutise pidamise, näiteks loomapoed või hoiukodud ja varjupaigad, on nüüdsest ettevõtja. Samuti ka need, kes tegelevad loomade teise riiki viimise või toomisega tulu saamise või omandiõiguse üleandmise eesmärgil.

Loomapidajad peavad oma tegevusest teavitama. Eraisikutest loomapidajad peavad esitama Põllumajandusloomade registrile e-PRIA kaudu loomapidamisega tegelemise teate ja juriidilised isikud majandustegevusteade. Juriidilised isikud saavad teateid edastada alates 28. aprillist 2021. a ja füüsilised isikud alates 26. maist 2021 a. Samuti tuleb arvestada nüüdsest suurema vastutusega loomade tervise, heaolunõuete täitmise, veterinaarravimine kasutamise ja bioturvameetmete rakendamise osas.

Teavitust tehes tuleb märkida ka vastutusel olevad hooned, struktuur või loomade väljas pidamise korral koht, kus loomi peetakse. Välja tuleb tuua ka loomapidaja nimi ja aadress, tegevuskoha asukoht ja rajatiste kirjeldus, selle tüüp, seal peetavad loomaliigid ja loomade arv.

Juhul, kui esitatud andmed muutuvad, siis neid tuleb registris ka muuta.

Varjupaikadel ja kogumiskeskustel, kust koerad, kassid või valgetuhkrud teistesse riikidesse viiakse on nüüdsest tegevusloakohustus. See tähendab seda, et tuleb esitada e-PRIAs tegevusloa taotlus. Tegevusloa taotlusi on võimalik esitada e-PRIAs alates 12. maist. E-PRIAs esitatud tegevusloa taotluse andmed jõuavad samaaegselt nii PRIA põllumajandusloomade registrisse kui Põllumajandus- ja Toiduametisse. Amet kontrollib nõuetele vastavust ka kohapeal. Taotluses tuleb esitada loomapidaja nimi ja aadress, tegevuskoha asukoht ja rajatiste kirjeldus, selle tüüp, seal peetavad loomaliigid ja nende arv.

Teatamis- ja tegevusloakohustusega tegevusalad

Koer – peetav loom liigist Canis lupus familiaris
Kassid – peetav loom liigist Felis silvestris catus
Valgetuhkrud – peetav looma liigist Mustela putorius furo

Teatamis- ja tegevusloakohustusega tegevusalad

  • Koera, kassi ja valgetuhkrut käsitletakse lemmikloomana, kui neid peetakse kodumajapidamises mittekaubanduslikul eesmärgil.

Lemmikloomadeks loetakse – koer, kass, valgetuhkur, selgrootud (v.a mesilased ja kimalased, molluskid ja vähid), dekoratiivkalad, kahepaiksed, roomajad, linnud (v.a kanad, kalkunid, pärlkanad, pardid, haned, vutid, tuvid, faasanid, nurmkanad ja silerinnalised linnud), närilised ja küülikud. Muud kaslased ja koerlased, s.h. nende ristandid (servalid, savannah kassid, bengali kassid jm) kuuluvad muude peetavate maismaaloomade hulka ja neid ei käsitleta lemmikloomadena.

  • Lemmikloomapidaja – lemmiklooma pidav eraisik.
  • Lemmiklooma omanik – füüsiline isik, kes on identifitseerimisdokumenti (lemmikloomapass, ostu-müügi leping) kantud omanikuna.
  • Maismaaloomad – linnud, maismaaimetajad, mesilased ja kimalased.
  • Peetavad loomad – inimeste poolt peetavad loomad.
  • Ettevõtja (loomapidaja) – füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab loomade või toodete eest, sealhulgas piiratud kestusega ajal (nt loomade ajutine pidamine varjupaigas, hoiukodus), v.a lemmikloomapidajad ja veterinaararstid.
  • Ettevõte (tegevuskoht) – hoone, struktuur või loomade väljas pidamise korral keskkond või koht, kus loomi peetakse või loomset paljundusmaterjali hoitakse ajutiselt või alaliselt, v.a. kodumajapidamised, kus peetakse lemmikloomi, veterinaarpraksised või -kliinikud.
  • Kogumine – rohkem kui ühest ettevõttest pärit peetavate maismaaloomade kokku kogumine lühemaks ajavahemikuks kui on asjaomase loomaliigi jaoks ette nähtud viibimisaeg (vähem kui 30 päeva).
  • Koerte, kasside ja valgetuhkrute kogumiskeskus – ettevõte, kuhu kogutakse samaväärse tervisestaatusega kõnealuseid loomi rohkem kui ühest ettevõttest. Teisisõnu, loomade, kelle terviseseisund on teada, kogumine mitmetelt registreeritud loomapidajatelt eraldi hoonesse, keskkonda või kohta.
  • Varjupaik – ettevõte, kus peetakse endisi hulkuvaid, metsistunud, kaotatud, hüljatud või konfiskeeritud maismaaloomi, kelle tervisestaatus ei pruugi kõigi loomade puhul ettevõttesse sisenemise ajal teada olla.


Kui mul on kodus üks kass ja koer, kas ma pean ennast PRIA kaudu tegevusest teavitama?

Selgelt tuleb eristada, kas koeri ja kasse peetakse lemmikloomana või hoopis muul eesmärgil. Juhul, kui pead koera ja kassi lemmikuna ning ei tegele koerte ja kasside aretamisega ning kasvatamisega eesmärgiga neid müüa või tasuta ära anda või ei paku loomale hoiukodu, siis ei pea oma tegevusest teavitama.

Kui minu koeral/kassil sünnib pesakond, ja ma annan pojad soovijatele, kas pean end registreerima?

Jah, sellisel juhul tuleb oma tegevusest teavitada.

Kui minu kassil/koeral sünnivad pojad, kas ma pean PRIA kaudu oma tegevusest teavitama?

Juhul kui kassil või koeral sünnivad pojad ning soov on need endale jätta, siis teavitama ei pea. Küll aga tuleb teavitada, kui kassi- või koerapojad antakse üle või müüakse uutele omanikele. PRIAt tuleb teavitada, kui loomade pidamise eesmärk on neid tasu eest või tasuta üle anda uutele omanikele.

Kui mul on rohkem kui üks koer ja ka mõni kass, nad on hästi hoitud ja hoolitsetud aga nende pojad olen ma alati müünud ja plaanin seda ka edasi teha siis mida ma peaksin tegema?

Sellisel juhul tuleb oma tegevusest teavitada. Kõige lihtsam on seda teha e-PRIA kaudu, kus pärast sisenemist ja esindatava valimist tuleb loomapidajal esitada majandustegevusteade (Registrid > Tegevuskohaga seotud taotlused ja teavitused > Alusta uut taotlus > Majandustegevusteade).

Minu naabril on nö kassivabrik/koeravabrik ja mulle tundub, et nende eest ei ole väga hästi hoolitsetud, mida saab nende loomade heaks teha?

Esmalt tuleks naabri tähelepanu juhtida tema kohustustele. Kui sellest ei ole abi, siis teavitada antud naabrist Põllumajandus- ja Toiduametit.

Kas registreerimise puhul peab mul olema juriidiline ettevõte?

Ei, teavitamise puhul pole oluline, kas tegemist on eraisikuga või juriidilise isikuga. Juriidilised isikud saavad teateid edastada alates 28. aprillist 2021. a ja füüsilised isikud alates 26. maist 2021 a.

Minu juures on naabri kass hoiul, omanik on ise välismaal tööl, kas pean end registreerima?

Kuna kassi hoitakse see aeg, mil omanik on ära ning omaniku naastes kass läheb omaniku juurde tagasi, siis ei tule end registreerida.

Lemmikloomapidaja, kes peab koeri, kasse või valgetuhkruid kodumajapidamises mittekaubanduslikul eesmärgil ei ole kohustatud teavitama loomade pidamisest, ega taotlema tegevusluba.

Lemmikloomapidaja tervisealane vastutus:

Lemmikloomapidaja vastutab tema poolt peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute

  • tervise,  
  • raviks määratud ravimite andmise lemmikloomale vastavalt veterinaararsti korraldusele,
  • haiguste leviku riski minimeerimise (nt vaktsineerimine) ja
  • loomapidamise nõuete ( tagama lemmikule piisavalt süüa, juua jne) täitmise eest.

Lemmikloomapidajad peavad tegema vajadusel koostööd Põllumajandus- ja Toiduameti ja veterinaararstiga tauditõrje- ja taudiennetusmeetmete kohaldamisel. Loomaomanikud peavad omaltpoolt tegema kõik, et ennetada haigus- või taudipuhangut.

Koerte, kasside ja valgetuhkrute pidamisest tuleb teavitada e-PRIA kaudu järgmistel juhtudel:

  • koerte, kasside ja valgetuhkrute pidamine tulu saamise eesmärgil ja/või omandiõiguse üleandmise (loomaomaniku vahetamine) eesmärgil;
  • koerte, kasside ja valgetuhkrute viimine teistesse riikidesse või toomine teistest riikidest kaubanduslikul eesmärgil (müümine-ostmine, omandiõiguse üleandmine);
  • koerte, kasside ja valgetuhkrute ajutine pidamine (v.a. loomakliinikud).

Loomapidajal tuleb  enne tegevusega alustamist esitada põllumajandusloomade registrile e-PRIA kaudu „Majandustegevusteade“.

Füüsilisest isikust loomapidajal tuleb esitada  põllumajandusloomade registrile e-PRIA kaudu „Loomapidamisega tegelemise teade“.

Samuti peab loomapidaja teavitama igast tema vastutusel olevast hoonest, struktuurist või loomade väljas pidamise korral  kohast, kus loomi peetakse ajutiselt või alaliselt (edaspidi ettevõttest/tegevuskohast) ja andma järgmist teavet: loomapidaja nimi ja aadress, asukoht ja rajatiste kirjeldus, tegevuskohas peetavad loomaliigid ja loomade arv, tegevuskoha tüüp.

Lisaks peab teavitama tegevuskoha andmete muutustest, tegevuse lõpetamisest loomapidaja poolt või asjaomase tegevuskoha tegevuse lõpetamisest.

Teatamiskohustust ei ole loomapidajal, kelle suhtes kehtib samal tegevusalal tegevusloakohustus. Kogumiskeskused ja varjupaigad, kust koerad, kassid ja valgetuhkrud viiakse teistesse riikidesse peavad omama tegevusluba.

Koerte, kasside ja valgetuhkrute identifitseerimise ja dokumentide nõuded

Koerte, kasside ja valgetuhkrute viimisel teise riiki peavad loomad olema märgistatud mikrokiibiga ja loomadega peab kaasas olema Euroopa Liidu lemmikloomapass. Lisaks on vajalik loomatervisesertifikaat.

Tervisealane vastutus

Loomapidaja vastutab tema poolt peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute

  • tervise,  
  • raviks määratud ravimite andmise lemmikloomale vastavalt veterinaararsti korraldusele,
  • haiguste leviku riski minimeerimise (nt vaktsineerimine) ja
  • loomapidamise nõuete (tagama lemmikule piisavalt süüa, juua jne) täitmise eest.

Bioturvameetmed

Loomapidajad võtavad vajaduse korral nende vastutusel olevate peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute suhtes bioturvameetmeid. Bioturvameetmete eesmärgiks on kaitsta loomi loomataudide (nt marutaudi) leviku eest. Soovitav on planeerida ja kirja panna võimalikud bioturvameetmed.

Võimalikud füüsilise kaitse meetmed:

  • ala sulgemine, piirdetarade ja varjualuste ehitamine, võrguga piiramine;
  • puhastamine, desinfektsioon ning putuka- ja näriliste tõrje.

Ohu korral võib Põllumajandus- ja Toiduamet rakendada :

  • loomade, sõidukite ja inimeste tegevuskohta sisenemise ja sealt väljumise korra;
  • seadmete kasumise korra;
  • liikumistingimuste piiramine;
  • loomade tegevuskohta toomise tingimused;
  • äsja sisse toodud või haigete loomade karantiin, isoleerimine või eraldamine;
  • surnud loomade ohutu kõrvaldamine.

Loomapidajad peavad tegema koostööd Põllumajandus- ja Toiduameti  ja veterinaararstiga tauditõrje- ja taudiennetusmeetmete kohaldamisel. Loomaomanikud peavad omaltpoolt tegema kõik, et ennetada haigus- või taudipuhangut.

Loomatervisealased teadmised

Loomadega tegelevatel isikutel peavad olema piisavad teadmised loomataudidest, sh inimestele edasikanduvatest taudidest, bioturvalisuse põhimõtetest, loomatervise, loomade heaolu ja inimeste tervise omavahelistest seostest, nende hoole all olevate loomaliikide kasvatamise headest tavadest, ravimiresistentsusest, s.h. antimikroobsest resistentsusest, ja selle mõjust. Loe lisaks lemmikloomi ohustavatest taudidest siit.

Koerte, kasside või valgetuhkrute müümisel või nende omandiõiguse üleandmisel tuleb anda tulevasele lemmikloomapidajale teave, mis on lemmiklooma puhul asjakohane.

Loomatervise jälgimine ja kontroll

Loomapidajad peavad jälgima nende vastutusel olevate loomade tervist ja käitumist, pöörama erilist tähelepanu ebatavalisele suremusele (kui muidu terved loomad ootamatult surevad või sureb lühikese aja jooksul mitu looma) ja muudele haigus tunnustele. Loomapidajad peavad hoolitsema selle eest, et loomade tervis on regulaarselt kontrollitud loomaarsti poolt vähemalt üks kord aastas.

Arvestuse pidamise kohustus

Teatamiskohustusega koeri, kasse ja valgetuhkruid pidavad loomapidajad peavad pidama arvestust, antud teabe osas:
1.    tegevuskohas peetavate loomade liigid, kategooriad, loomade arv ja identifitseerimistunnused;
2.    koerte, kasside ja valgetuhkrute sünnikuupäev;
3.    tegevuskohas aset leidnud surma või kadumise kuupäev;
4.    loomatervise jälgimine, ravi, testide tulemused, bioturvameetmed;
5.    loomatervise kontrolli tulemused;
6.    tegevuskohta saabuvate või sealt lahkuvate koerte, kasside või valgetuhkrutega kaasas olevad dokumendid;
7.    loomade tegevuskohas välja ja sisse liikumise andmed:

a.    loomade päritolukoht ja päritoluettevõtte kordumatu registreerimis- või tegevusloanumber, kui loomad on pärit teisest tegevuskohast;
b.    loomade sihtkoht ja sihtettevõtte kordumatu registreerimis- või tegevusloanumber, kui loomad kavatsetakse viia teise tegevuskohta;
c.    liikumise kuupäev.

Arvestust tuleb pidada ja säilitada paberil või elektrooniliselt, vähemalt kolm aastat.

Tegevusalad, millega tegelemise korral peab loomapidaja taotlema tegevusluba:

1.    koerte, kasside ja valgetuhkrute kogumiskeskused (loomade ajutine hoidmine müümiseks või omandiõiguse üleandmiseks), kust kõnealused loomad teise riiki viiakse;
2.    varjupaigad, kust koerad, kassid ja valgetuhkrud teise riiki viiakse.

Koerte, kasside ja valgetuhkrute kogumiskeskus

Koerte, kasside ja valgetuhkrute kogumiskeskuseks nimetatakse ettevõtet, kuhu loomi kogutakse ajutiseks hoidmiseks, müümiseks või omandiõiguse üleandmiseks. Kokku kogutavate loomade tervise staatus on teada, ning need võivad pärineda rohkem kui ühest ettevõttest. Loomi on lubatud vastu võtta ainult registreeritud ettevõtetest.

Juhul, kui loomi kogutakse rohkem kui ühest registreeritud ettevõttest selleks, et moodustada neist saadetis teise riiki viimiseks, siis kogumiskeskust pidav loomapidaja peab esitama PRIAle taotluse tegevusloa saamiseks ja tema ei tohi alustada, ega jätkata oma tegevust enne, kui tema kogumiskeskus on tegevusloa saanud. Tegevusloa taotlusi on võimalik esitada e-PRIAs alates 12. maist. E-PRIAs esitatud tegevusloa taotluse andmed jõuavad samaaegselt nii PRIA põllumajandusloomade registrisse kui Põllumajandus- ja Toiduametisse. Amet kontrollib nõuetele vastavust ka kohapeal. Taotluses tuleb esitada loomapidaja nimi ja aadress, tegevuskoha asukoht ja rajatiste kirjeldus, selle tüüp, seal peetavad loomaliigid ja nende arv.

Kui loomi ei viida teistesse riikidesse, siis sellised kogumiskeskused ei vaja tegevusluba, kuid on kohustatud teavitama oma tegevusest põllumajandusloomade registrile e-PRIA kaudu.
Loomapidaja peab teavitama tegevuskoha andmete muutustest, tegevuse lõpetamisest loomapidaja poolt või asjaomase tegevuskoha tegevuse lõpetamisest PRIAt.

Tegevusloa saamiseks peavad koerte, kasside ja valgetuhkrute kogumiskeskused vastama järgmistele nõuetele:

1.    Olemas peavad olema isoleerimine ja muud bioturvalisuse meetmed:

  • vastu võib võtta ainult koeri, kasse ja valgetuhkruid, kes on pärit registreeritud ettevõtetest;
  • nõuetekohased isoleerimisehitised;
  • pärast puhastamist ja desinfitseerimist ning enne iga uue koera, kassi ja valgetuhkru partii saabumist, tuleb ehitistes teha nõuetekohane sanitaarpaus (aeg millal ettevõttes pole loomi);
  • tagatud peab olema reovee kogumine.

2.    Ehitised ja vahendid:

  • kogumiskeskustel peavad olema loomade majutamiseks sobivad ruumid, mis on ehitatud nii, et takistatud on kontakt väljaspool asuvate loomadega ja puudub otsene kokkupuude isoleerimisruumidega. Loomi peab olema lihtnekontrollida ja sooritada kõiki vajalikke raviprotseduure;
  • alad, kus loomi peetakse (samuti kõik läbikäigud, põrandad, seinad ja kõik muud materjalid või vahendid, mis nende loomadega kokku puutuvad) peavad olema kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad;
  • kogumiskeskustel peavad olema sobivad alad/ruumid  allapanu, väljaheidete ja lemmikloomatoidu ladustamiseks;
  • kogumiskeskustel peavad olema sobivad vahendid ehitiste, töövahendite ja veovahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks.

Koerte, kasside ja valgetuhkrute identifitseerimise ja dokumentide nõuded

Koerte, kasside ja valgetuhkrute viimisel teise riiki peavad loomad olema märgistatud mikrokiibiga ja loomadega kaasas peab olema Euroopa Liidu lemmikloomapass. Lisaks on vajalik loomatervisesertifikaat.

Tervisealane vastutus

Loomapidaja vastutab tema poolt peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute

  • tervise,  
  • raviks määratud ravimite andmise lemmikloomale vastavalt veterinaararsti korraldusele,
  • haiguste leviku riski minimeerimise (nt vaktsineerimine) ja
  • loomapidamise nõuete ( tagama lemmikule piisavalt süüa, juua jne) täitmise eest.

Bioturvameetmed

Loomapidajad võtavad vajaduse korral nende vastutusel olevate peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute suhtes bioturvameetmeid. Bioturvameetmete eesmärgiks on kaitsta loomi loomataudide (nt marutaudi) leviku eest. Soovitav on planeerida ja kirja panna võimalikud bioturvameetmed.

Võimalikud füüsilise kaitse meetmed:

  • ala sulgemine, piirdetarade ja varjualuste ehitamine, võrguga piiramine;
  •     puhastamine, desinfektsioon ning putuka- ja näriliste tõrje.

Ohu korral võib Põllumajandus- ja Toiduamet rakendada :

  • loomade, sõidukite ja inimeste kogumiskeskusesse sisenemise ja sealt väljumise korra;
  • seadmete kasumise korra;
  • liikumistingimuste piiramine;
  • loomade kogumiskeskusesse toomise tingimused;
  • äsja sisse toodud või haigete loomade karantiin, isoleerimine või eraldamine;
  • surnud loomade ohutu kõrvaldamine.

Loomapiajad peavad tegema koostööd Põllumajandus- ja Toiduameti ja veterinaararstiga tauditõrje- ja taudiennetusmeetmete kohaldamisel. Loomaomanikud peavad omaltpoolt tegema kõik, et ennetada haigus- või taudipuhangut.

Loomatervisealased teadmised

Loomadega tegelevatel isikutel peavad olema piisavad teadmised loomataudidest, sh inimestele edasikanduvatest taudidest, bioturvalisuse põhimõtetest, loomatervise, loomade heaolu ja inimeste tervise omavahelistest seostest, nende hoole all olevate loomaliikide kasvatamise headest tavadest, ravimiresistentsusest, s.h. antimikroobsest resistentsusest, ja selle mõjust.

Koerte, kasside või valgetuhkrute müümisel või nende omandiõiguse üleandmisel tuleb anda tulevasele lemmikloomapidajale teave, mis on lemmiklooma puhul asjakohane.

Loomatervise jälgimine ja kontroll
Loomapidajad peavad jälgima nende vastutusel olevate loomade tervist ja käitumist, pöörama erilist tähelepanu ebatavalisele suremusele (kui muidu terved loomad ootamatult surevad või sureb lühikese aja jooksul mitu looma)  ja muudele haigus tunnustele. Loomapidajad peavad hoolitsema selle eest, et loomade tervis on regulaarselt kontrollitud loomaarsti poolt vähemalt üks kord aastas.


Arvestuse pidamise kohustus

Teatamiskohustusega koeri, kasse ja valgetuhkruid pidavad loomapidajad peavad pidama arvestust, antud teabe osas:


1.    kogumiskeskuses peetavate loomade liigid, kategooriad, loomade arv ja identifitseerimistunnused;
2.    koerte, kasside ja valgetuhkrute suremus kogumiskeskuses;
3.    loomatervise jälgimine, ravi, testide tulemused, bioturvameetmed;
4.    loomatervise kontrolli tulemused;
5.    kogumiskeskusesse saabuvate või sealt lahkuvate koerte, kasside või valgetuhkrutega kaasas olevad dokumendid;
6.    loomade kogumiskeskuses välja ja sisse liikumise andmed:

a.    loomade päritolukoht ja päritoluettevõtte kordumatu registreerimis- või tegevusloanumber, kui loomad on pärit teisest ettevõttest;
b.    loomade sihtkoht ja sihtettevõtte kordumatu registreerimis- või tegevusloanumber, kui loomad kavatsetakse viia teise ettevõttesse;
c.    liikumise kuupäev.

7.    Veovahendite puhul, millesse loomi laaditakse või millest nad maha laaditakse, nende numbrimärgi või registreerimisnumbri ning vedaja kordumatu registreerimisnumbri, kui see on olemas

Arvestust tuleb pidada ja säilitada paberil või elektrooniliselt, vähemalt kolm aastat.

Varjupaik

Varjupaigaks nimetatakse ettevõtet, kus peetakse endisi hulkuvaid, metsistunud, kaotatud, hüljatud või konfiskeeritud loomi, kelle tervisestaatus ei pruugi kõigi loomade puhul ettevõttesse sisenemise ajal teada olla.

Juhul, kui loomi viiakse teistesse riikidesse, siis varjupaiga pidav loomapidaja peab esitama PRIAle taotluse tegevusloa saamiseks ja tema ei tohi alustada, ega jätkata oma tegevust enne, kui tema varjupaik on tegevusloa saanud. Tegevusloa taotlusi on võimalik esitada e-PRIAs alates 12. maist. E-PRIAs esitatud tegevusloa taotluse andmed jõuavad samaaegselt nii PRIA põllumajandusloomade registrisse kui Põllumajandus- ja Toiduametisse. Amet kontrollib nõuetele vastavust ka kohapeal. Taotluses tuleb esitada loomapidaja nimi ja aadress, varjupaiga asukoht ja rajatiste kirjeldus, selle tüüp, seal peetavad loomaliigid ja nende arv.

Kui loomi ei viida teistesse riikidesse, siis sellised varjupaigad ei vaja tegevusluba, kuid on kohustatud teavitama oma tegevusest põllumajandusloomade registrile e-PRIA kaudu.

Loomapidaja peab teavitama tegevuskoha andmete muutustest, tegevuse lõpetamisest loomapidaja poolt või asjaomase tegevuskoha tegevuse lõpetamisest PRIAt.

Tegevusloa saamiseks koerte, kasside ja valgetuhkrute varjupaigad peavad vastama järgmistele nõuetele:

1)  Olemas peavad olema isoleerimine ja muud bioturvalisuse meetmed:

  • nõuetekohased isoleerimisehitised;
  • alad, kus kasse, koeri ja valgetuhkruid hoitakse, samuti kõik läbikäigud ning loomadega kokku puutunud materjal ja vahendid tuleb pärast iga kõnealuste loomade partii lahkumist puhastada ja desinfitseerida; vajaduse korral tuleb need puhastada enne iga uue selliste loomade partii saabumist kooskõlas kehtestatud töökorraga;
  • pärast puhastamist ja desinfitseerimist ning enne iga uue koerte, kasside ja valgetuhkrute partii saabumist, tuleb ehitistes teha nõuetekohane sanitaarpaus (aeg millal ettevõttes pole loomi);
  • tagatud peab olema reovee kogumine.

2)   Ehitised ja vahendid:

  • Varjupaikadel peavad olema loomade majutamiseks sobivad ruumid, mis on ehitatud nii, et takistatud on kontakt väljaspool asuvate loomadega ja puudub otsene kokkupuude isoleerimisruumidega. Loomi peab olema lihtnekontrollida ja sooritada kõiki vajalikke raviprotseduure;
  • alad, kus loomi peetakse (samuti kõik läbikäigud, põrandad, seinad ja kõik muud materjalid või vahendid, mis nende loomadega kokku puutuvad) peavad olema kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad;
  • varjupaikadel peavad olema sobivad alad/ruumid vastavalt allapanu, väljaheidete ja lemmikloomatoidu ladustamiseks;
  • varjupaikadel peavad olema sobivad vahendid ehitiste, töövahendite ja veovahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks.

Koerte, kasside ja valgetuhkrute identifitseerimise ja dokumentide nõuded

Koerte, kasside ja valgetuhkrute viimisel teise riiki peavad loomad olema märgistatud mikrokiibiga ja loomadega peab kaasas olema Euroopa Liidu lemmikloomapass. Lisaks on vajalik loomatervisesertifikaat.

Tervisealane vastutus

  • tervise,  
  • raviks määratud ravimite andmise lemmikloomale vastavalt veterinaararsti korraldusele,
  • haiguste leviku riski minimeerimise (nt vaktsineerimine) ja
  • loomapidamise nõuete ( tagama lemmikule piisavalt süüa, juua jne) täitmise eest.

Bioturvameetmed

Loomapidajad võtavad vajaduse korral nende vastutusel olevate peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute suhtes bioturvameetmeid. Bioturvameetmete eesmärgiks on kaitsta loomi loomataudide (nt marutaudi) leviku eest. Soovitav on planeerida ja kirja panna võimalikud bioturvameetmed.

Võimalikud füüsilise kaitse meetmed:

  • ala sulgemine, piirdetarade ja varjualuste ehitamine, võrguga piiramine;
  • puhastamine, desinfektsioon ning putuka- ja näriliste tõrje.

Ohu korral võib Põllumajandus- ja Toiduamet rakendada :

  • loomade, sõidukite ja inimeste varjupaika sisenemise ja sealt väljumise korra;
  • seadmete kasumise korra;
  • liikumistingimuste piiramine;
  • loomade varjupaika toomise tingimused;
  • äsja sisse toodud või haigete loomade karantiin, isoleerimine või eraldamine;
  • surnud loomade ohutu kõrvaldamine.

Loomapidajad peavad tegema koostööd Põllumajandus- ja Toiduameti  ja veterinaararstiga tauditõrje- ja taudiennetusmeetmete kohaldamisel. Loomaomanikud peavad omaltpoolt tegema kõik, et ennetada haigus- või taudipuhangut.

Loomatervisealased teadmised

Loomadega tegelevatel isikutel peavad olema piisavad teadmised loomataudidest, sh inimestele edasikanduvatest taudidest, bioturvalisuse põhimõtetest, loomatervise, loomade heaolu ja inimeste tervise omavahelistest seostest, nende hoole all olevate loomaliikide kasvatamise headest tavadest, ravimiresistentsusest, s.h. antimikroobsest resistentsusest, ja selle mõjust.

Koerte, kasside või valgetuhkrute müümisel või nende omandiõiguse üleandmisel tuleb anda tulevasele lemmikloomapidajale teave, mis on lemmiklooma puhul asjakohane.

Loomatervise jälgimine ja kontroll

Loomapidajad peavad jälgima nende vastutusel olevate loomade tervist ja käitumist, pöörama erilist tähelepanu ebatavalisele suremusele (kui muidu terved loomad ootamatult surevad või sureb lühikese aja jooksul mitu looma)  ja muudele haigus tunnustele. Loomapidajad peavad hoolitsema selle eest, et loomade tervis on regulaarselt kontrollitud loomaarsti poolt vähemalt üks kord aastas.


Arvestuse pidamise kohustus (varjupaik)

Loomapidajad peavad ja säilitavad arvestust, mis sisaldab järgmist teavet:
1.    varjupaigas peetavate loomade liigid, kategooriad, loomade arv ja identifitseerimistunnused;
2.    varjupaika saabuvate või sealt lahkuvate koerte, kasside või valgetuhkrutega kaasas olevad dokumendid;
3.    loomade hinnanguline vanus, sugu, tõug või karvkatte värv;
4.    mikrokiibi paigaldamise või selle kontrollimise kuupäev;
5.    saabuvaid loomi käsitlevad tähelepanekud, mis tehakse isoleerimisperioodi jooksul;
6.    varjupaigas aset leidnud surma või kadumise kuupäev;
7.    loomatervise jälgimine, ravi, testide tulemused, bioturvameetmed;
8.    loomatervise kontrollimise tulemused;
9.    loomade varjupaigas välja ja sisse liikumise andmed:

a.    loomade päritolukoht ja päritoluettevõtte kordumatu registreerimis- või tegevusloanumber, kui loomad on pärit teisest ettevõttest;
b.    loomade sihtkoht ja sihtettevõtte kordumatu registreerimis- või tegevusloanumber, kui loomad kavatsetakse viia teise ettevõttesse;
c.    liikumise kuupäev.

Viimati uuendatud 05.05.2021