Seened

• Korjata ja osta toiduks ainult neid seeni, mida te tunnete ja teate, et need ei ole mürgised;
• tooreid seeni proovides mitte neelata seenetükki alla, vaid sülitada välja;
• mitte süüa vananenud ja riknenud seeni, sest need võivad põhjustada seedehäireid samamoodi nagu muu riknenud toit;
• mitte korjata seeni saastunud piirkonnast (suurte teede lähedalt, linna haljasaladelt, tööstuspiirkondadest), sest seentesse kogunevad keskkonnas olevad mürgid (raskemetallid, radioaktiivsed ained);
• seente riknemise vältimiseks tuleb seened võimalikult kiiresti ära puhastada ja tarbida;
• kui seeni on vaja kauem säilitada siis teha seda jahedas ja õhurikkas keskkonnas;
• kindlasti tuleb seeni piisavalt kuumtöödelda (kupatamine, praadimine);
• seeni tuleks kupatada vähemalt 20 minutit ning kupatamisvett ei tohi kasutada toidu valmistamiseks;
• kupatatud seeni mitte hoida raud- või alumiiniumnõudes.

• Kui on söödud midagi mürgist, tuleb suu kohe loputada.
• Kindlasti pole vaja ajada kannatanut oksendama.
• Anda vett juua väikeste lonksude kaupa.
• Tee kindlaks taime, marja, seene täpne nimetus ja hinda võimalikku allaneelatud kogust!
• Helista mürgistusinfoliinile 16662, et saada teada, kui mürgise taime, seene või marjaga on tegu ning kas allaneelatud kogus on tervisele ohtlik või mitte.
• Jälgi täpselt mürgistusinfoliinilt saadud juhiseid!

Surmavalt mürgised seened

Kõik Eestis leiduvad surmavalt mürgised seened on rakumürke sisaldavad seened (välja arvatud tavavahelik). 

Rakumürgid kahjustavad elusaid rakke ja põhjustavad seetõttu suuri kahjustusi eelkõige maksas ja neerudes. Seenemürgistuse esimesed nähud võivad ilmneda alles 4-24 tunni möödudes.

Esimesteks mürgistuse nähtudeks on kõhuvalu, oksendamine ja kõhulahtisus. Vahepeal võib inimene tunda end juba paranenuna, kuid hiljem ilmnevad haigusnähud taas kui kahjustunud maks ja neerud enam ei toimi.

Surmavalt mürgised seened Eestis on valge kärbseseen, roheline kärbseseen, kühmvöödik, tavavahelik, kevadkorgits ja jahutanuk.

Valge kärbseseen

 Amanita virosa

Surmavalt mürgine seen, mis ei muutu kupatamisel ohutuks. Isegi väikese tüki allaneelamine põhjustab mürgisust, mis võib lõppeda surmaga. Eestis küllaltki sage seen augustist oktoobrini.

Kõige rohkem aetakse valget kärbseseent segi šampinjonidega. Šampinjone eristab valgest kärbseseenest eoslehekeste värvus. Valge kärbseseen on üleni valge sealhulgas eoslehed, kuid šampinjonide eoslehtede värvus varieerub heleroosast kuni tume-punapruunideni. 

Roheline kärbseseen

Amanita phalloides

Surmavalt mürgine seen, mis ei muutu kupatamisel ohutuks. Isegi väikese tüki allaneelamine põhjustab mürgisust, mis võib lõppeda surmaga.

Leidub rohkem Eesti lääneosas augustist oktoobrini.

Roheline kärbseseen on põhjustanud kõige rohkem surmaga lõppenud seenemürgistusi maailmas.

Kühmvöödik

Cortinarius rubellus

Surmavalt mürgine seen, mis ei muutu kupatamisel ohutuks. Isegi väikese tüki allaneelamine põhjustab mürgistust, mis võib lõppeda surmaga.

Eestis sage seen, mida võib leida augustis ja septembris.

Tavavahelik

Paxillus involutus

Eestis väga sagedane seen juunist novembrini. Lisaks metsadele leiab ka inimmõjuga kohtades (aiad, pargid). Eriti palju leidub kuival suvel ja sügisel.

Tavavaheliku mürgistused on põhjustanud Euroopas mitmeid surmajuhtumeid.

Tavavaheliku mürk moodustab inimese veres antikehi, mis hävitavad punaliblesid. See immuunhemolüütiline aneemia on võrreldav allergiaga. 

Tavavaheliku mürgistuse peiteaeg on tunnist kuni paari aastani. Tavavaheliku muudab ohtlikuks see, et mürgid ei eraldu väljaheidetena, vaid need kogunevad organismi. Tavavahelik ei ole tegelikult mürgine, vaid põhjustab vereliblede kokkukleepumist.

Inimesed võivad seenele reageerida erinevalt. Söömine võib lõppeda surmaga.

Kupatamine ei muuda tavavahelikku ohutuks.

Kevadkorgits

Gyromitra esculenta

Õigel viisil töödeldes on söödav seen, kuid värskelt või valel viisil töödeldes on eluohtlikult mürgine.

Kasvab Eestis maist juulini.

Korgitsate kasutamisõpetus:

• kupatada värskeid seeni kaks korda ohtras vees 5 minutit (1 osa seeni ja 3 osa vett);
• pärast mõlemat keetmist korralikult loputada;
• kuivatatud seeni tuleb samuti keeta ja loputada nagu värskeid seeni;
• korgitsaid kupatades ja kuivatades tuleb ruumi korralikult tuulutada.

Nii auru  hingamisel kui ka seene söömisel on kumulatiivne toime (mürgid kogunevad organismis).

Jahutanuk

Galerina marginata

Septembrist novembrini Eestis kasvav seen.

Väga kerge segamini ajada hariliku kännumampliga. Kõige lihtsam on eristada neid lõhna järgi, jahutanukil on nõrk jahu lõhn, kuid kännumamplil on tugev meeldiv iseloomulik seene lõhn. 

Mürgised seened on närvimürke sisaldavad seened, mis mõjutavad inimese kesknärvisüsteemi. Nende seente mürgisuse mõju avaldub kiiresti, 20 minuti kuni 4 tunni jooksul. Mürgistuse nähtuteks on higistamine, suurenenud süljeeritus, segadusetunne, nägemishäired, madal vererõhk ja hallutsinatsioonid. Erinevad seened kutsuvad esile erinevaid mürgistuse nähtusid ning seente mõju oleneb ka inimese füüsilisest ja psüühilisest seisundist.

Eestis levinumad närvimürke sisaldavad seened on panter-kärbseseen, punane kärbseseen, kuhik-narmasnutt, siid-narmasnutt, niitlehtrik ja terav paljak.

Panter-kärbseseen

Amanita pantherina

Punane kärbseseen

Amanita muscaria

Kuhik-narmasnutt

Inocybe rimosa (I. fastigiata)

Siid-narmasnutt                                           Niitheinik (niitlehtrik)

Inocybe geophylla                                         Clitocybe dealbata

Terav paljak

Psilocybe semilanceata

Seedetrakti ärritavate seente toksiinid ärritavad eelkõige seedetrakti limaskesta ja tavaliselt need seened ei mõjuta kesknärvisusteemi ega põhjusta ka siseelundite kahjustusi. Erandiks on hiid-punalehik, mis põhjustab lisaks tugevale maoärritusele ka mööduvat maksa- ja neerukahjustust.   

Mõned selle rühma seened on piisava kuumutamise järel söödavad ja ei põhjusta mürgistust. Alljärgnevalt on toodud välja mõned seened, mis võivad põhjustada inimestel seedetrakti ärritusi. . 

Pruun kärbseseen

Amanita porphyria

Saatana kivipuravik

Boletus satanas

Soomus-harisirmik (püramiid-soomussirmik)

Echinoderma aspera

Kuldmampel

Phaeolepiota aurea

Söödavad on ainult noored seened.

Pruunikas heinik

Tricholoma albobrunneum

Sapipuravik

Tylopilus felleus

Täpiline värvik

Stropharia hornemannii

Sälk-kollanutt                                               Läik-punalehik

Hypholoma fasciculare                                  Entoloma rhodopolium          

Haisev vöödik                                               Harilik murukera

Cortinarius traganus                                     Scleroderma citrinum

Hiid-Punalehik

Entoloma sinuatum

Verev vöödik 

Cortinarius sanguineus

Tamme-kivipuravik                                                Sooriisikas

Boletus luridus                                                           Lactarius helvus

Metskõrges                                                               Kevad-Punalehik                             

Gymnopus dryophilus                                               Entoloma vernum

Sälk-Kollanutt                                             Näsaline heinik

Hypholoma fasciculare                                  Tricholoma pessundatum

Mitmed seened võivad alkoholiga koos tarvitatuna põhjustada antabusreaktsioonile sarnaseid sümptomeid ehk organismi tekib selle reaktsiooni käigus atseetaldehüüdi.
Mürgistus põhjustab ebameeldivaid aistinguid nagu näo, kaela ja ülakeha punetus, kuumamine, sügelus, urtikaaria, higistamine, peavalu, südamepekslemine ja vererõhu kõikumine, uimasus, nõrkus, kurvameelsus, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja kõhulahtisus.
Antabusreaktsioon võib vallanduda 5 ööpäeva jooksul pärast seene söömist ning ka ööpäev varem tarvitatud alkohol võib vallandada seene söömisel kirjeldatud reaktsiooni.

Seened, mis võivad põhjustada antabusreaktsioonile sarnaseid sümptomeid: tamme-kivipuravik, nuijalg-lehtrik, soomusmampel, mürklid, mõningad heinikulised (kuldheinik), kurrel ehk sõrmkübaraseen ning mõned tindikud nagu voldiline tindik.  

Tamme-kivipuravik (Boletus luridus)         Nuijalg-lehtrik (Clitocybe clavipes) 

Soomusmampel (Pholiota squarrosa)         Mürklid  (Morchella spp.)

Kuldheinik (Tricholoma aurantium)                       Kurrel (Verpa bohemica)

Voldiline tindik (Coprinus atramentarius) 

Kasutatud allikad:

1. Eesti Loodusmuuseum (www.loodusmuuseum.ee)
2. Mürgistusteabekeskus (www.16662.ee)
3. Tea von Bondsdorff, Lasse Kosonen „Seened. Tunne, korja, hoidu)“  Varrak Kirjastus, (2010)
4. „Seente ja alkoholi koosmõju võib viia haiglavoodisse“ (30.08.2009) (www.tarbija24.ee)