Kogu Euroopas valmistatakse hulgaliselt suurepäraseid toidutooteid. Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud hea mainega toit võib aga sattuda turul konkureerima samalaadsete toodetega, mis esitavad end algupärase tootena ning kannavad sama nime. Selline ebaõiglane konkurents heidutab tootjat ning eksitab tarbijat.
Seetõttu loodi Euroopa Liidus (EL) 1992. aastal kvaliteedimärkide süsteem, mis võimaldab ettevõtetel oma toodet ebaõiglase konkurentsi eest kaitsta. Süsteem tugineb vanade liikmesmaade varem eksisteerinud seadustel, mis tagasid kaitse nende kohalikele tootenimetustele. Selliste nimetuste kaitse liidu tasandil tagavad riigisisesed sõltumatud inspektsioonisüsteemid.
Lisaks on võimalik teatud toodete nimetusi kaitsta ka ainult siseriiklikul tasandil (Eesti territooriumil).
Geograafilised tähised jaotuvadki vastavalt kaitse ulatusele:
Eestis registreeritud geograafilised tähised, mis omavad õiguskaitset Eesti territooriumil;
ELi seadusandluse alusel registreeritud geograafilised tähised, mis omavad õiguskaitset kogu ELi territooriumil.
Siseriikliku kaitse all olevaid geograafilisi tähiseid registreeritakse ja kaitstakse geograafilise tähise kaitse seaduse alusel.
Geograafiliste tähiste registreerimise taotlusi võtab vastu ja menetleb Patendiamet.
Eestis on siseriikliku seaduse alusel registreeritud neli toodet:
VÄRSKA (Mineraalvesi (looduslik, karboniseeritud))
PÕLTSAMAA (Puuvilja- ja marjavein)
VÄRSKA (Karboniseeritud lauavesi; Karboniseeritud maitsestatud lauavesi; Karboniseeritud lauavesi rikastatud loodusliku mineraalveega; Karboniseerimata joogivesi; Karboniseerimata magustatud maitsestatud jook)
VÄRSKA (Karboniseeritud looduslik mineraalvesi)
Patendiameti kohustuseks on ka siseriiklikult registreeritud geograafiliste tähiste registri pidamine.
Geograafilise tähise kaitse seaduse alusel registreeritud geograafilise tähise nimetuse nõuetekohase kasutamise ning registreeritud geograafilise tähise kirjelduses sätestatud nõuetele vastavuse üle teostab järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet.
Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga jõustus muudatus, mille kohaselt riigisisene seadus ei reguleeri enam nende põllumajandustoodete, toiduainete ning alkohoolsete jookide geograafilisi tähiseid, mis on kaitstavad Euroopa Liidu tasandil. Juba registreeritud nimetusi kaitstakse endiselt, kuid uusi nimetusi Patendiametis juurde registreerida ei saa (küll saab nt registreerida ja kaitsta mineraalvett, mida ei saa kaitsta EL tasandil).
Registreeritud geograafilisi tähiseid võivad kasutada kõik tootjad, kes asuvad konkreetses geograafilises piirkonnas ja toodavad registreeritud spetsifikatsioonile vastavat toodet.
Geograafiliste tähiste kohta leiab infot Euroopa Liidu (EL) geograafiliste tähiste registrist eAmbrosia ning GIview kaudu saab EL tasandil kaitstud geograafiliste tähiste andmetele ligi ühest kohast. Andmebaas sisaldab ka infot ELis kaitstud kolmandate riikide geograafiliste tähiste kohta ning EL geograafiliste tähiste kohta, mis on kaitstud liiduvälistes riikides.
EL tasandil on kogu registreerimisprotseduur ning kvaliteedimärkide kasutamine tasuta.
Kui soovitakse mõnda nimetust geograafilise tähisena ELis registreerida, tuleb selleks huvirühmal (taotlejal) esitada registreerimistaotlus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Taotlusprotsessi kohta saab täpsemalt lugeda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt leitavast infolehest "Euroopa Liidu kvaliteedimärkide, nende taotlemise protseduuri, esitatavate nõuete ning kaitse ulatuse tingimused (2021)"
Registreeritud geograafiliste tähiste tootespetsifikaadile vastavuse kontrolle enne toote turule laskmist ning järelevalvet registreeritud geograafiliste tähiste turul kasutamise üle teostab Eestis Põllumajandus- ja Toiduamet.
Kasutusel on kolm erinevat kvaliteedimärki: kaitstud päritolunimetus, kaitstud geograafiline tähis ja kaitstud traditsiooniline toode.
EL sümbol: kaitstud päritolunimetus
Kaitstud päritolunimetus (KPN)
(Protected Designation of Origin, PDO)
Toode pärineb kindlast geograafilisest piirkonnast ning ka tootmine, töötlemine ja valmistamine toimuvad sealsamas; toote omadused tulenevad peamiselt sellest piirkonnast ning sellele iseloomulikest looduslikest ja inimteguritest.
Tootegrupid: liha‐, piima‐, kalatooted, puu‐ ja juurviljad, muud põllumajandussaadused ja ‐tooted, töödeldud toodetest õlu, taimeekstraktidest valmistatud joogid, sinep, pagaritooted, koogid, küpsised, kondiitritooted ja makaronitooted.
Tuntumad kaitstud päritolunimetused on näiteks: Champagne, Asti, Feta, Parmigiano Reggiano, Prosciutto di Parma.
Eestil endal ei ole veel ühtegi kaitstud päritolunimetusega toodet.
EL sümbol: kaitstud geograafiline tähis
Kaitstud geograafiline tähis (KGT)
(Protected Geographical Indication, PGI)
Toode pärineb teatavast kohast, piirkonnast või riigist ning vähemalt üks tootmisetapp (s.o tootmine, töötlemine või valmistamine) peab toimuma määratletud geograafilises piirkonnas; toote seos geograafilise piirkonnaga võib põhineda nii kvaliteedil, muudel omadustel kui ka ainult mainel.
Tootegrupid: liha‐, piima‐, kalatooted, puu‐ ja juurviljad, muud põllumajandussaadused ja ‐tooted, töödeldud toodetest õlu, taimeekstraktidest valmistatud joogid, sinep, pagaritooted, koogid, küpsised, kondiitritooted, makaronitooted ja piiritusjoogid.
Eesti kaitstud geograafilised tähised:
• Estonian Vodka – registreeritud Euroopa Komisjoni poolt 27.03.2019; seotud dokumendid on leitavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.
• Sõir – registreeritud Euroopa Komisjoni poolt 01.06.2021 (ametlikult jõustus otsus 20.06.2021). Sõira tootespetsifikaat, registreerimistaotlus ning muu täiendav info on leitav Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.
Palume kindlasti anda teada oma ettevõttes järelevalvet teostavale PTA ametnikule, kui soovite hakata tootma geograafilise tähisega toodet (Estonian vodkat või sõira), et järelevalveametnik saaks teostada toote tootespetsifikaadile vastavuse kontrolli enne toote turule laskmist. Kui olete alustav ettevõte, siis saab pöörduda oma ettevõtte asukohajärgse PTA piirkondliku esinduse poole.
Tootja või töötleja teavitab Põllumajandus- ja Toiduametit enne kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega põllumajandustoote või toidu või garanteeritud traditsioonilise põllumajandustoote või toidu turule viimist. Kui nimetatud põllumajandustoode või toit ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 7 või 19 sätestatud tootespetsifikaadile, keelab Põllumajandus- ja Toiduamet toote turule viimise (ELÜPS § 91 lg 4).
Tootja või töötleja annab oma tegevusest aru määruse (EL) 2019/787 artikli 38 lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud pädevale asutusele ehk PTAle ((EL) 2021/1236 art 12 lg 2).
EL sümbol: garanteeritud traditsiooniline toode
Garanteeritud traditsiooniline toode (GTT)
(Traditional Specialty Guaranteed, TSG)
Traditsioonilisest toorainest, traditsioonilise koostisega või toodetud ja/või töödeldud traditsioonilisel viisil; nimi peab väljendama eripära ning ei tohi olla seotud mingi geograafilise piirkonnaga; ajalugu peab olema vähemalt 30 aastat.
Tootegrupid: põllumajandussaadused ja ‐tooted, õlu, šokolaad ja muud kakaosisaldusega toidukaubad, kondiitritooted, koogid, küpsised ning muud pagaritooted, makaronitooted, eelnevalt töödeldud toidud, vürtsikastmete pooltooted, supid, puljongid, taimeekstraktidest valmistatud joogid, jäätised ja puuviljajäätised.
Tuntumad garanteeritud traditsioonilised tooted on näiteks: Karjalanpiirakka, Mozzarella Tradizionale.
Eestil endal ei ole veel ühtegi garanteeritud traditsioonilist toodet.
Alates 04.01.2023 on 7 garanteeritud traditsioonilise toote kaitse lõppenud:
See tähendab, et tabelis välja toodud nimetuse puhul ei ole enam tegu garanteeritud traditsiooniliste toodetega ning neid nimetusi võivad kasutada kõik.
ELi kvaliteedimärkidest saab täpsemalt lugeda Euroopa Komisjoni kodulehelt.
Registreeritud nimetusi kaitstakse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil väärkasutamise, sh imiteerimise eest.
Keelatud on kasutada tõlgitud geograafilist tähist ja geograafilist tähist, millele on lisatud väljend “liiki”, “laadi”, “maitsega” või muu samalaadne väljend, mis võib eksitada tarbijat ning seeläbi kahjustada algupärase toote mainet ja turupositsiooni. Kaitstakse ka muude toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate valede või eksitavate märgete eest, mis on esitatud nt pakendil või reklaamis.
Euroopa Liidus kaitstakse ka kolmandate riikide geograafilisi tähiseid vastavalt rahvusvahelistele lepingutele, milles liit on lepinguosaline. Nende samade lepingute alusel kaitstakse ka Eesti geograafilisi tähiseid (nt Estonian vodkat) kolmandates riikides.
Kui on soov mõnda geograafilise tähisega toodet Eestisse lahtiselt importida, siin villida/pakendada ja/või märgistada, siis tuleb kõigepealt tutvuda tootespetsifikaadiga ning teha kindlaks, kas selline tegevus on lubatud ning kui jah, siis mis tingimustel. Kindlasti teavitada ka oma plaanist PTA ametnikku, kes teie ettevõttes järelevalvet teostab.
Whiskyt ehk whiskeyt võivad toota kõik ettevõtted, kes peavad kinni piiritusjookide määruses (EL) nr 2019/787 sätestatud nõuetest, sh sama määruse lisa I punktis 2 välja toodud whisky kategooria erinõuetest.
Teatud whiskyde nimetused on aga kaitstud, Euroopa Komisjoni poolt registreeritud ning omavad seetõttu kaitstud geograafilist tähist. Määruse (EL) nr 2019/787 alusel kaitstavaid geograafilisi tähiseid võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad piiritusjooke, mis on valmistatud kooskõlas vastava tootespetsifikaadiga.
Seda, millised whiskyd omavad kaitstud geograafilist tähist, saab vaadata täpsemalt Euroopa Liidu geograafiliste tähiste registrist eAmbrosia või geograafiliste tähiste andmebaasist GIview.
Kaitstud geograafiliste tähisega whiskyd on näiteks Scotch Whisky ja Irish Whiskey / Uisce Beatha Eireannach / Irish Whisky. Nii Scotch Whisky kui Irish Whiskey / Uisce Beatha Eireannach / Irish Whisky lahtiselt importimine, villimine ja/või märgistamine on vastavalt tootespetsifikaatidele lubatud teatud tingimustel ka Eestis. Tootmine (sh destilleerimine ja laagerdumine) peab toimuma kindlasti vastavalt kas Šotimaal või Iirimaal.
Kui mõni ettevõte soovib Eestisse Scotch whiskyt lahtiselt importida, siin segada, villida ja/või märgistada, siis peab ta selleks saama loa Ühendkuningriigi (UK) pädeva ametiasutuse HM Revenue & Customs (HMRC) käest ja kuuluma ka nende kontrolli alla. Ka ainult lahtise Scotch whisky ladustajal Eestis (nt aktsiisilaol) peab olema selleks saadud HMRC käest luba.
Lisainfot protsessi, sh tootespetsifikaadi kohta saab lugeda HMRC kodulehelt.
Kui mõni ettevõte soovib Eestisse lahtiselt importida Irish whiskeyt või seda siin villida, märgistada või segada, siis tuleb ettevõttel kõigepealt pöörduda Iirimaa pädeva ametiasutuse Department of Agriculture, Food and the Marine (DAFM) poole.
Lisainfot saab lugeda DAFM kodulehelt.
Enne, kui ei ole saadud luba vastavalt UK või Iirimaa pädeva ametiasutuse käest, ei tohi käitleja ei Scotch whiskyt ega Irish whiskeyt Eestis lahtiselt käidelda.
Kindlasti tuleb teavitada ka oma plaanist hakata käitlema lahtist geograafilise tähisega whiskyt Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) ametnikku, kes teie ettevõttes järelevalvet teostab.
Registreeritud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise all turustatavate liidust pärit põllumajandustoodete ja toidu märgistusel ja reklaammaterjalil peavad olema neile vastavad liidu sümbolid. Märgistusel võivad lisaks olla märked „kaitstud päritolunimetus” või „kaitstud geograafiline tähis” või vastavad lühendid „KPN” või „KGT”.
Kolmandast riigist pärit tootel, mis on kantud eAmbrosia registrisse, võib olla liidu sümbol ning eelnevalt viidatud märge. Lepingu alusel kaitstavatel kolmandate riikide toodetel ei tohi olla liidu sümbolit ega vastavat märget, kui need ei ole kantud registrisse.
Nt Parmigiano Reggiano juustu märgistusel ning selle reklaammaterjalis peab olema välja toodud KPN logo (vastav liidu sümbol). Sulguni juustu märgistusel ega reklaammaterjalis ei tohi liidu sümbolit kasutada, kuna tegemist on Gruusia geograafilise tähisega, mis kaitstud lepingu alusel.
Piiritusjookide ja veinitoodete (va aromatiseeritud veinitooted) puhul liidu sümbolite kasutamine on vabatahtlik!
Seega Sõira märgistusel peab liidu sümbol olema kindlasti välja toodud, kuid Estonian vodka puhul ei ole see kohustuslik.
Lisaks tuleb silmas pidada, et kui toote märgistusel kasutatakse liidu sümbolit, et see oleks õigetes värvitoonides ning suuruses. Nõuded on välja toodud Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 668/2014, 13. juuni 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad.
Euroopa Komisjoni lehel on üleval failid, kust saab erinevates keeltes vastava ühenduse sümboli alla laadida.
Euroopa Komisjon koostas suunised selliste töödeldud toodete märgistamise kohta, mille koostisaineks on geograafilise tähisega toode (toode ise ei oma geograafilist tähist), nt pitsa Parmigiano Reggianoga, salat Fetaga, pasteet Cognaciga.
Suuniste eesmärk on tuua näiteid selles valdkonnas kohaldatavatest õigusaktidest lähtuvalt ja aidata ettevõtjatel määrata kindlaks lubatud tegevuse piirid. Eelkõige on suunised ette nähtud selleks, et kajastada komisjoni seisukohta järgmistes küsimustes:
— KPNi või KGTna registreeritud nimetuse kasutamise tingimused sellise toidu märgistamisel, esitlemisel ja reklaamimisel, mis sisaldab registreeritud nimetusega koostisainet;
— hea tava, mis tagab, et KPNi või KGTna registreeritud nimetusega koostisainet ei kasutataks toidus lubamatul viisil, mis kahjustaks registreeritud nimetusega toote mainet või eksitaks tarbijat töödeldud toote koostise osas.
Suuniste järgimine on vabatahtlik, kuid lähtuda tuleb geograafilise tähise valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, kus ühe sättena on välja toodud, et registreeritud nimetusi kaitstakse nende otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest registreerimisega hõlmamata toodete puhul, kui need tooted on võrreldavad asjaomase nimetuse all registreeritud toodetega või kui nende puhul kasutatakse ära, nõrgestatakse või kahjustatakse kaitstud nimetuse mainet, sealhulgas juhtudel, kui neid tooteid kasutatakse koostisainetena.
Alljärgnevalt on välja toodud mõned soovitused registreeritud nimetuste kasutamise kohta
Komisjon leiab, et KPNi või KGTna registreeritud nimetuse võib esitada registreeritud nimetusega toodet sisaldava toidu müüginimetuse osana või müüginimetuse läheduses, samuti võib registreeritud nimetust kasutada vastava toidu märgistamisel, esitlemisel ja reklaamimisel, kui on täidetud järgmised tingimused:
— Kõnealune toit ei tohi sisaldada mitte ühtegi „võrreldavat koostisainet” ehk mitte ühtegi koostisainet, millega saaks KPNi või KGTga toote täielikult või osaliselt asendada. Näitlikustades üldjoontes mõistet „võrreldav koostisaine”, leiab komisjon, et koostisaine „sinihallitusjuust” on võrreldav koostisainega „Roquefort”.
— Lisaks tuleks registreeritud nimetusega koostisainet kasutada nii suures koguses, et see oleks kõnealuse toidu iseloomulike omaduste seisukohast oluline. Arvestades, et kõne alla võib tulla väga suur hulk erilaadseid juhtumeid, ei hakka komisjon välja pakkuma ühtselt kohaldatavat miinimumprotsenti. Näiteks KPNi või KGTga maitseaine üliväike kogus toidus võib teataval juhul tagada kõnealusele toidule tema iseloomulikud omadused. Samas on aga endastmõistetav, et kui toitu lisada üliväike kogus KPNi või KGTga liha, siis see ei saa toidu iseloomulikke omadusi tagada.
— KPNi või KGTga koostisaine sisaldusprotsent peaks parimal juhul olema märgitud vastava toidu müüginimetuse osana või vahetult selle läheduses, müüginimetuse puudumise korral toidu koostisainete loetelus, kohe vastava koostisaine järel.
Täpsemalt saab kaitstud päritolunimetuse (KPN) või kaitstud geograafilise tähisega (KGT) koostisainet sisaldava toidu märgistamise suuniste kohta lugeda komisjoni teatisest.
Kõige olulisem on silmas pidada, et kui toote märgistusel (sh müüginimetuses) soovitakse viidata geograafilisele tähisele, siis see toode peab sisaldama ka autentset geograafilise tähisega toodet (nt Champagne’i, Cognaci, Fetat, Parmigiano Reggianot). Selle asemel ei saa toote valmistamisel kasutada mõnda muud sarnast toodet (nt mõnda muud piiritusjooki, juustu või vahuveini). Näiteks ei saa nimetada toodet „Kook Cognaciga“, kui see sisaldab Cognaci asemel hoopis brandyt. Sellisel juhul on tegemist registreeritud nimetuse väärkasutamisega ning see ei ole lubatud. Lisatav kogus peab olema ka selline, mis annaks lõpptootele lisandväärtuse (maitsest, lõhnast on tunda, et toode sisaldab müüginimetuses välja toodud geograafilise tähisega toodet). Märgistuselt peab välja tulema ka selle sisaldusprotsent.
Lisaks tuleb meeles pidada, et geograafilisi tähiseid ei tõlgita ning kasutada tuleb sama kirjapilti nagu see nimetus on registreeritud. Seda saab kontrollida ELi geograafiliste tähiste registrist eAmbrosia. Seega ei saa nt Cognaci asemel kirjutada konjak või Champagne asemel šampanja.
Viimati uuendatud 08.05.2026