Loomade ravimisel tuleb teda kaitsta välditavate kannatuste ja haigustesse nakatumise eest. Loomaarst peab kinni pidama heast veterinaarsest tavast, tagada steriilsus ning kasutada vajadusel valuvaigisteid, kaitsmaks looma välditavate kannatuste eest.
Operatsioone ja muid veterinaarseid menetlusi, sh koerte ja kasside tätoveerimist ning mikrokiipimist viib läbi veterinaararst. Lühiajalisi ja vähest valu tekitavaid lubatuid menetlusi võib läbi viia ka vastava ettevalmistusega isik, kes omab tunnistust kohase teoreetilise ja praktilise koolituse läbimise kohta.
Teoreetiline koolitus peab andma vajalikke teadmisi looma anatoomiast, füsioloogiast, kirurgiast, loomaliigile omastest käitumisharjumustest ja loomakaitsenõuetest. Praktiline koolitus peab andma lisaks teoreetilistele teadmistele oskusi viia läbi lihtsamaid veterinaarseid menetlusi. Praktilisi oskusi võib isikule õpetada ainult veterinaararsti kontrolli all.
Veterinaarpraksis
Veterinaarpraksis hõlmab loomahaiguste ravi ning haiguste ennetamist ja diagnoosimist, sealhulgas laboratoorset diagnoosimist. Veterinaarpraksise alla ei loeta riiklikku veterinaarjärelevalvet.
Veterinaararstil peab olema veterinaarpraksisega tegelemiseks kutsetegevuse luba, mille väljastab Põllumajandus- ja toiduamet. Kutsetegevusluba omavate veterinaararstide registreerimiseks on olemas veterinaararstide register. Antud registri avalikust päringust on võimalik leida kutsetegevusloaga veterinaararste.
Antibiootikumid
Loomade esinevate haiguste raviks ning ka ennetamiseks kasutatakse tänapäeval laialdaselt antibiootikume, kuid kahjuks on selgunud, et sellega on kaasnenud paljude haigusttekitavate bakterite ravimresistentsuse kujunemine.
Antibiootikumid on ained, mis pärsivad või peatavad mikroorganismide kasvu. Just see omadus võimaldas tuua murrangu võitluses paljude haigustega, mida kuni antibiootikumide toime avastamiseni 20 sajandil, peeti ravimatuks. Tänapäeval kasutatakse antibiootikume laialdaselt nii inimeste kui loomade esinevate haiguste raviks ning ka ennetamiseks, kuid kahjuks on selgunud, et sellega on kaasnenud paljude haigusttekitavate bakterite ravimresistentsuse kujunemine.
Ravimresistentsus ehk antibiootikumiresistentsu on mikroorganismide omadus mitte alluda antibiootikumide toimele. Haigusttekitav bakter on ravimresistentne juhul, kui tal on kujunenud vastupanuvõime ühe või mitme antibiootikumi suhtes. Selle tagajärjel jäävad haigust tekitavad mikroorganismid ellu ja paljunevad edasi, andes resistentsusgeeni tulevastele generatsioonidele edasi ning just seetõttu on paljud haigused, mida lähiminevikus edukalt raviti antibiootikumidega, on nüüdseks muutunud samade vahenditega ravimatuks.
Riikliku veterinaararstide registri avalik päring
Veterinaararsti kutsetegevuse luba on vaja taotleda, kui soovite tegeleda veterinaarpraksisega.
Kutsetegevuse luba on tähtajatu ja selle väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet.
Veterinaartegevust reguleerivad:
- veterinaarseadus
- põllumajandusministri 23. novembri 2021. a määrus nr 67 „Riikliku veterinaararstide registri põhimäärus“.
Nõuded taotlejale
Veterinaararsti kutsetegevuse loa taotleja peab omama veterinaararsti kvalifikatsiooni.
Veterinaararst, kes on omandanud kvalifikatsiooni välisriigis (kaasa arvatud Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis), peab Eestis töötamiseks taotlema kutsetegevuse luba.
Kui Eestis õppinud veterinaararst soovib töötada väljaspool Eestit, taotleb ta vajaduse korral Põllumajandus- ja Toiduametilt enda kutsealal tegutsemist kinnitava tõendi vastavalt veterinaarseaduse § 23.
Taotluse täitmine ja esitamine
Kutsetegevuse loa taotlemisel tuleb esitada:
- taotluse;
- elulookirjelduse, mis sisaldab muu hulgas ees- ja perekonnanime, eelmist ees- ja perekonnanime või eelmisi ees- ja perekonnanimesid, isikukoodi või isikukoodi puudumise korral sünniaega ning isikut tõendava dokumendi nimetust ja numbrit, kontaktandmeid, eelmise töökoha riiki ning kutsealase töökäigu kirjeldust;
- veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia;
- erialast täiendamist tõendava dokumendi koopia (ei pea esitama taotlemisel viie aasta jooksul pärast veterinaararsti kvalifikatsiooni omandamist).
Kutsetegevuse loa taotleja, kes on omandanud veterinaararsti kvalifikatsiooni Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis, esitab veterinaar- ja toiduametile taotluse, eluloolised andmed ja kutsealase töökäigu kirjelduse ja veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia.
Mujal veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isik esitab lisaks ka veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastanud õppeasutuse loomaarstiõppe õppekava.
NB! Enne taotluse esitamist tasuge riigilõiv.
Taotluse saate esitada:
- maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu (teenuse kasutamine nõuab autentimist ID-kaardi või mobiil-ID kaudu);
- digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressil: [email protected];
- posti teel;
- notari kaudu.
Kui taotlust ei esitata Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu, tuleb taotlejal täiendavalt esitada deklaratsioon, et tal ei ole kehtivat töölepingut töötamiseks üldapteegis, veterinaarapteegis või ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omaja juures ravimiseaduse § 43 lõike 7 kohaselt.
Riigilõivu tasumine
Veterinaararsti kutsetegevuse loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 70 eurot.
Veterinaararsti kutsetegevust kinnitava tõendi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 35 eurot.
Tegevusloa taotlemiseks tasuge riigilõiv viitenumbriga 2900082278 Rahandusministeeriumi pangakontole:
· SEB EE891010220034796011
· Swedbank EE932200221023778606
· Luminor Bank EE701700017001577198
Kui tasute riigilõivu kolmanda isiku eest, märkige isiku või ettevõtte nimi, kelle eest riigilõivu tasutakse.
Taotluse menetlemine
Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab kutsetegevuse loa andmise, peatamise, kehtetuks tunnistamise või selle andmisest keeldumise, arvestades otsuse tegemisel erialaorganisatsiooni arvamusega. Põllumajandus- ja Toiduamet menetleb kutsetegevuse loa taotlust ning teeb kutsetegevuse loa andmise või andmisest keeldumise kohta otsuse 20 tööpäeva jooksul kõigi otsuse tegemiseks vajalike dokumentide ja andmete saamisest arvates.
Kui veterinaararsti kvalifikatsioon on omandatud mujal, kui Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis, tuleb arvestada täiendavalt kuni 40 tööpäevaga, mis on ette nähtud hinnangu andmiseks läbitud õppekava vastavuse kohta.
Kutsetegevuse loa andmisest keeldumine
Põllumajandus- ja Toiduamet keeldub kutsetegevuse loa andmisest, kui:
- loa taotlemisel on tahtlikult esitatud valeandmeid;
- veterinaararsti suhtes kehtib jõustunud kohtuotsus, millega on temalt ära võetud veterinaarteenuse osutamise õigus;
- loa taotleja kvalifikatsioon ei vasta asjaomasel erialal töötamiseks nõutavale kvalifikatsioonile;
- loa taotleja töötab üldapteegis, veterinaarapteegis või ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omaja juures ja ta ei tohi osutada veterinaarteenust tulenevalt ravimiseaduse § 43 lõikest 7
- taotleja on teenistuses veterinaarjärelevalveametnikuna ja tal on avaliku teenistuse seaduse § 60 lõike 2 alusel täielikult keelatud tegeleda kõrvaltegevusena veterinaarteenuse osutamisega.
Tegevusloa kehtetuks tunnistamine
Põllumajandus- ja Toiduamet tunnistab kutsetegevuse loa kehtetuks järgmistel alustel:
- veterinaarseaduse § 17 lõikes 1 nimetatud kutsetegevuse loa kehtivuse peatamise aluseks olnud rikkumine ei ole ettekirjutuses määratud tähtpäevaks kõrvaldatud;
- veterinaararst on kutsetegevuse loa taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid, mis mõjutasid loa andmist ning mille esitamata jätmise korral oleks pidanud loa andmisest keelduma;
- veterinaararsti suhtes kehtib jõustunud kohtuotsus, millega on temalt veterinaarteenuse osutamise õigus ära võetud;
- veterinaararst loobub enda taotlusel kutsetegevuse loast.
Kutsetegevuse luba muutub kehtetuks veterinaararsti surma korral.
Järelevalve
Riikliku järelevalvega tegeleb Põllumajandus- ja Toiduamet.
Registriandmete muutmine
Andmete (sh kontaktandmed, erialane täiendamine jms) muutumise korral tuleb need ajakohastada Riiklikus veterinaararstide registris.
Registriandmeid saab kõige hõlpsamalt muuta maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu.
Juhendmaterjalid
Antibiootikumid on ained, mis pärsivad või peatavad mikroorganismide kasvu. Just see omadus võimaldas tuua murrangu võitluses paljude haigustega, mida kuni antibiootikumide toime avastamiseni 20 sajandil, peeti ravimatuks. Tänapäeval kasutatakse antibiootikume laialdaselt nii inimeste kui loomade esinevate haiguste raviks ning ka ennetamiseks, kuid kahjuks on selgunud, et sellega on kaasnenud paljude haigusttekitavate bakterite ravimresistentsuse kujunemine.
Ravimresistentsus ehk antibiootikumiresistentsus on mikroorganismide omadus mitte alluda antibiootikumide toimele. Haigusttekitav bakter on ravimresistentne juhul, kui tal on kujunenud vastupanuvõime ühe või mitme antibiootikumi suhtes. Selle tagajärjel jäävad haigust tekitavad mikroorganismid ellu ja paljunevad edasi, andes resistentsusgeeni tulevastele generatsioonidele edasi ning just seetõttu on paljud haigused, mida lähiminevikus edukalt raviti antibiootikumidega, on nüüdseks muutunud samade vahenditega ravimatuks.
Mikroorganismide ravimresistentsuse väljakujunemist põhjustab eelkõige just antibiootikumide massiline ja sageli ka põhjendamatu kasutamine nii inim- kui ka veterinaarmeditsiinis, samuti antibiootikumide kasutamisega kaasnev keskkonnasaastatus.
Põllumajandus- ja Toiduamet on 10 aasta jooksul läbi viinud ravimresistentsuse seiret Eestis. Kogutud seireandmed sisaldavad informatsiooni veistel, sigadel ja kodulindudel ning nendelt pärinevatel loomsetel saadustel esinevate Salmonella spp., Campylobacter jejuni ja Campylobacter coli isolaatide valikrühma kohta ning seiretulemused näitavad, et mikroorganismide ravimresistentsususe esinemise kasvutrend ilmneb ka Eestis.
Lisaks seirele kogub PTA alates 2023. aastast andmeid loomadel kasutatud mikroobivastaste ravimite kohta ja avaldab iga-aastase kokkuvõtte. „Mikroobivastaste ravimite ja vaktsiinide kasutusandmete aruanne 2023–2024” koondab veiste, sigade jt. kasutusandmed ning 2024. aasta vaktsineerimisandmed. 2024. aastal kasutati kokku 4071 kg mikroobivastaseid ravimeid ning üleriigiline keskmine kasutus oli 16,1 mg/kg loomse biomassi kohta.
Antimikroobse resistentsuse (AMR) tõkestamine
Antibiootikumide vastutustundliku ja läbimõeldud kasutamise soodustamiseks on Euroopa Ravimiameti juures tegutsev Antimikroobsete ainete kasutamise nõustamise ajutine eksperdirühm (Antimicrobial Advice Ad Hoc Expert Group, AMEG) liigitanud antibiootikumid kategooriatesse (A-vältida, B-piirata, C- ettevaatlik kasutamine, D- mõistlik kasutamine). Liigitamisel võeti arvesse loomadel kasutatavate antibiootikumide võimalikku mõju rahvatervisele, nende vajalikkust veterinaarmeditsiinis ning antimikroobsete ainete olulisust inimmeditsiinis, sh resistentsuse leviku ohtu loomadelt inimestele. Selline klassifikatsioon suunab veterinaararste eelistama madalama resistentsusriskiga ravimeid ja piirama inimmeditsiinis kriitilise tähtsusega toimeainete kasutamist. Vaata klassifikatsiooni täpsemalt SIIT.
AMR leviku tõkestamine on ülemaailmselt kriitilise tähtsusega. Eestis on selleks välja töötatud Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2026–2032 ning Eesti antimikroobse resistentsuse ohjamise strateegia 2025-2030. Mõlemad lähtuvad Ühe Tervise (One Health) põhimõttest, mille kohaselt on inimeste, loomade ja keskkonna tervis omavahel tihedalt seotud ning resistentsuse ohjamine eeldab koostööd kõikides nendes valdkondades.
Ülevaade veterinaarantibiootikumide kasutamisest maailmas ja Euroopas:
- Veterinaarantibiootikumide kasutamine maailmas: andmebaas ANIMUSE
- Veterinaarantibiootikumide kasutamine Euroopas alates 2023: ESUAvet Dashboard
- Veterinaarantibiootikumide kasutamine Euroopas 2010-2022: ESVAC Dashboard
Eesti Maaülikool on välja töötanud järgmised soovitused antibiootikumide kasutamiseks:
- Soovitused antibiootikumide mõistlikuks kasutamiseks väikeloomadel erinevate bakteriaalsete infektsioonide ravis (2025)
- Soovitused antibiootikumide mõistlikuks kasutamiseks eksootilistel loomadel esinevate bakteriaalsete infektsioonide ravis (2025)
- Escherichia coli, Staphylococcus spp ja Pseudomonas aeruginosa nakkused küülikutel, merisigadel, rottidel, papagoidel ja roomajatel. Zoonoossed haigustekitajad eksootilistel loomadel (2025)
Vastavalt Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/963 artiklile 10 kehtestavad liikmesriigid elektroonilistes identifitseerimisvahendites, nt süstitavates transpondrites, elektroonilistes kõrvamärkides või elektroonilistes sõrgatsile kinnitatavates tähistes kasutatavate transpondrite kuvatava koodi kordumatuse tagamise süsteemi Euroopa Liidus sündinud või pärast kolmandast riigist toomist Euroopa Liidus vabasse ringlusse lubatud hobuslaste identifitseerimiseks.
Veterinaarseaduse § 30 lõikest 4 tulenevalt väljastab tavapäraselt loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali saamise eesmärgil peetava maismaalooma ja hobuslase (edaspidi põllumajandusloom) märgistamiseks kasutatava identifitseerimisvahendi Põllumajandus- ja Toiduametiga selleks halduslepingu sõlminud isik taotluse alusel ja taotleja kulul. Põllumajanduslooma märgistamiseks kasutatav süstitav elektroonne identifitseerimisvahend väljastatakse ainult veterinaararstile.
Põllumajandus- ja Toiduametiga sõlmis halduslepingu Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS (EPJ). Seetõttu saab kutsetegevuse loaga veterinaararst hobuslase märgistamiseks kasutatavat süstitavat elektroonset identifitseerimisvahendit ehk mikrokiipi tellida EPJst (www.epj.ee).
Alates 01.10.2022 tohib Eestis hobuslasele paigaldada ainult selliseid mikrokiipe, mis on väljastatud EPJi poolt.
Tavapäraselt loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali saamise eesmärgil peetava maismaalooma ja hobuslase märgistamiseks kasutatavate heakskiidetud elektrooniliste identifitseerimisvahendite (kõrvamärkide ja mikrokiipide) nimekiri on leita allpool olevas failis:
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli 41 lõike 2 punkti b ja artikli 48 lõike 3 punkti b peavad olema heakskiidetud ja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 111 punkt c peab pädev asutus avalikustama peetavate maismaaloomadel heakskiidetud kasutatavate kõrvamärkide nimekirja.
Tavapäraselt loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali saamise eesmärgil peetava maismaalooma märgistamiseks kasutatavate heakskiidetud tavaliste kõrvamärkide nimekiri on leitav allpool olevas failis:
Koerte, kasside ja valgetuhkru mikrokiibid peavad saama Põllumajandus- ja Toiduameti heakskiidu.
Alates 1. detsembrist 2021 peavad hulgimüüjad esitama ametile taotluse süstitava elektroonse identifitseerimisvahendi heakskiidu saamiseks.
Millised on nõuded mikrokiipidele?
- Mikrokiibi nõuded tulenevad:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 576/2013 II lisa.
- Mikrokiibid peavad:
a) Vastama ISO-standardile 11784 ja neis tuleb kasutada HDX- või FDX-B-tehnoloogiat ning
b) neid peab saama lugeda ISO-standardile 11785 vastava lugemisseadme abil.
Alates 1. detsembrist 2021 peavad hulgimüüjad:
Esitama taotluse koos tootekirjeldusega Põllumajandus- ja Toiduametile süstitava elektroonse identifitseerimisvahendi.
Taotluse blankett:
Mida teeb Põllumajandus- ja Toiduamet:
- vaatab taotluse üle 30 päeva jooksu, alates taotluse registreerimisest;
- teeb otsuse identifitseerimisvahendi heakskiitmise kohta;
- avaldab kodulehel heakskiidetud süstitavate elektroonsete identifitseerimisvahendite (ehk mikrokiipide) loetelu (tootjate kaupa).
Millega peab arvestama tegevusloaga veterinaararst:
- Alates 01.12.2021 tohib Eestis tegevusloaga veterinaararst paigaldada koertele, kassidele ja valgetuhkrutele vaid selliseid mikrokiipe, mis on heakskiidetud ameti poolt.
Veterinaarseaduse §33 alusel heaks kiidetud koerte, kasside ja valgetuhkrute märgistamiseks kasutatavate süstitavate elektroonsete identifitseerimisvahendite (mikrokiipide) nimekiri:
Enne mis tahes ravi teostamist peab veterinaararst veenduma, kas kasutatava ravimi manustamisel arvatakse hobuslane inimtoiduks tapmisele kuuluvaks või mittekuuluvaks. Selleks tuleb juhinduda järgmisest:
- Kui hobuslasele manustatakse veterinaarravimit, mis on ette nähtud hobuslasel kasutamiseks - kehtivad need keeluajad, mis on kirjas ravimi omaduste kokkuvõttes (SPC) või ravimi infolehes (PIL). Kui seal on kirjas, et ei ole lubatud kasutada hobustel, keda kavatsetakse tarvitada inimtoiduks, siis tuleb enne raviga alustamist arvata hobuslane pöördumatult inimtoiduks tapmisele mittekuuluvaks;
- Kui hobuslasele on vaja manustada mõnele muule loomaliigile või inimesele mõeldud ravimit, siis peab loomaarst:
- tegema kindlaks, kas toimeaine on toiduloomadele (sh hobusele) lubatud ning seejärel järgima vastavalt määruse (EL) 2019/6 artiklis 113 kirjeldatud kaskaadi. Järgmisena tuleb kontrollida, kas toimeaine on nimetatud määruses (EÜ) 1950/2006 või rakendusmääruses (EL) 2025/901 - kui jah, siis rakendub keeluaeg 6 kuud ja veterinaararst kannab neid aineid sisaldava ravimi kohta nõutavad andmed hobuslase passis vastavasse ossa („Hobuslane on ette nähtud inimtoiduks tapmiseks“);
- kui toimeainet ei ole punktis a loetletud määrustes nimetatud, siis tuleb kontrollida, kas toimeaine on olemas määruses (EL) 37/2010
- Kui see on hobuslasele lubatud (toimeaine juures kirjas, et kõik toiduloomad või hobune), siis arvutatakse keeluaeg vastavalt määruse (EL) 2019/6 artiklile 115 või
- Kui toimeaine on kõnealuses määruses keelatud ainete nimekirjas (tabel 2), siis tuleb enne raviga alustamist arvata hobuslane pöördumatult inimtoiduks tapmisele mittekuuluvaks;
- kui toimeainet ei ole punktis a ja b toodud määrustes nimetatud, siis enne raviga alustamist tuleb hobuslane arvata pöördumatult inimtoiduks tapmisele mittekuuluvaks.
Lisaks palume pöörata tähelepanu veterinaarias keelatud toimeainete nimekirjale. Neid toimeained ei saa veterinaarias kasutada mitte ühelgi juhul, sh ka mitte hobuslasel, kes ei ole ette nähtud inimtoiduks tapmiseks. Veterinaarias keelatud toimeainete nimekiri on leitav Ravimiameti kodulehel: https://ravimiamet.ee/ravimid-ja-ohutus/veterinaarravimid/veterinaarias-keelatud-toimeained
Kui hobusel plaanitakse kasutada hormoonravi, siis tuleb ravimi omaduste kokkuvõte (eriti lõpuosa) hoolikalt läbi lugeda, sest uues hobuslase passis on IV osa, kuhu tuleb teha märge, kui registreeritud hobuslastega, kellele on direktiivi 96/22/EÜ artiklis 4 osutatud põhjustel manustatud allüültrenbolooni (altrenogest) või beetaagoniste sisaldavaid veterinaarravimeid, soovitakse kooskõlas direktiivi 96/22/EÜ artikli 7 lõikega 1 kaubelda enne keeluaja lõppu.
Täpsem juhend hobuslastele manustatavate ravimite kohta on leitav allolevas dokumendis:
Viimati uuendatud 15.01.2026
