Sigade Aafrika katk

Praegu ei ole olemas tõhusat ning ohutut SAKi vaktsiini. Vaktsiini väljatöötamisega tegelevad hetkel mitmed teadlaste rühmad üle terve maailma, kuid lähiajal ei ole veel oodata vaktsiini, mis sobiks kasutamiseks Euroopa Liidus.

Siiani väljatöötatud vaktsiinid on vähetõhusad: ei kaitse piisavalt haigestumise ega nakatumise vastu. Nendega vaktsineerimine tähendaks, et nakkus jääks loomapopulatsiooni ringlema ja sealiha ning muud saadused võiksid jätkuvalt seega sisalda viirust. Kauplemine teiste riikidega ei oleks võimalik ja haiguspuhangute oht säiliks.

SAKi peamised sümptomid sigadel on:

• palavik üle 40 °C
• isutus, loidus, naha sinakaks muutumine
• köha, hingamisraskused
• verevalumid nahal, kõrvade laiguliseks muutumine
• silmapõletik koos nõre eritumisega

Ei, SAK ei ole nakkav teistele loomaliikidele ja inimestele, küll aga võivad nad haigust edasi kanda.

Viirus levib haige looma vahendusel. Samuti võib haigustekitajat levitada saastunud sõiduvahendite (nt metsatöömasinad, autod jne), riiete, jalanõude, seadmete jne abil, juhul kui neid pole desinfitseeritud.

SAK on väga raske viirushaigus. See tekitab kodu- ja metssigadel palavikku, verejooksu, põletikku erinevates elundites. Enamik nakatunud sigu sureb.

Kui farmis tuvastatakse sigade Aafrika katk ehk SAK, kehtestatakse farmi ümber kolme kilomeetri raadiuses kaitsetsooon ning 10 kilomeetri raadiuses järelvalvetsoon:

• kaitsetsoonis (3 km) on kehtestatud loomade, loomsete saaduste, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete ning loomapidamisega seotud inimeste liikumise piirangud ja viiakse läbi loomataudile vastuvõtlike loomaliikide ulatuslik uurimine uute taudipunktide õigeaegseks avastamiseks.
• järelevalvetsoonis (10 km) on kehtestatud loomapidamisega seotud inimeste, loomade, loomsete saaduste ja transpordi liikumise piirangud.

Kuna SAKile puudub ravi, siis kõik sead hukatakse. Nõuetekohase kahjustustamise korraldab AS Vireen. Seejärel teeb Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) farmis täieliku puhastuse ja desinfektsiooni. Lisaks aitavad Eesti Maaülikooli teadlased epidemioloogilise uuringu käigus välja selgitada, kuidas viirus farmi sattus.

Kui puhastus tehtud ja piirangud maha võetud, võib farmi tuua uued sead.

Riigieelarvest kaetakse taudikoldes haiguse likvideerimisega seotud kulud, sh sigade läbivaatamine, proovivõtmine, laboriuuringud jm järelvalvetoimingud.

Otse loomapidajale hüvitatakse Põllumajandus- ja Toiduameti spetsialistide ettekirjutuse alusel:

• hukatud ning taudi tõttu hukkunud sead (arvestades looma kaalu, vanust ja keskmist kokkuostu- või aretushinda);
• hävitamisele kuuluv varutud sööt ja allapanu;
• hävitamisele kuuluvad seadmed ja pakkematerjal, mida ei ole võimalik desinfitseerida.

Põllumajandus- ja Toiduamet jätab endale õiguse hüvitamisele kuuluvat vara kaaluda.

Ei, SAKile ei ole ravi.

SAK on väga nakkav. Haiguse peiteaeg on 5–15 päeva. See tähendab, et siga võib juba olla nakatunud, aga haigustunnused ei paista veel välja. Et katk ei leviks edasi, tuleb ka ühe nakatanud sea avastamisel kõik farmis olevad sead hukata, kuna varem või hiljem jõuaks viirus nagunii kõigi sigadeni.

Seatku leiud on kantud interaktiivsele kaardile: www.arcgis.com.

SAKi leviku kõrghooaeg on maist septembrini.

Nakatunud metssigade leiud on koondatud kaardile: arcgis.com.

SAK viirus ei ole tuvastatav nakatumise algses faasis, seetõttu loetakse kõik nakatunuks tunnistatud loomad või viirusega saastunud keskkonnas olevad sead nakatunuks ja nad hukatakse taudi edasise leviku vältimiseks.

Arvestades viiruse iseloomu ja nakkuse kulu eripära, on taudi leviku vältimiseks oluline läbi lõigata kõikvõimalikud viiruse edasikandumise võimalused. Viirusest lahti saab ainult siis, kui pidamiskoht kiirelt ja tõhusalt loomadest tühjaks teha ehk loomad hukata, farm pesta ja korralikult ära desinfitseerida. Eesmärk on katkestada taudi levik kiiresti ning vältida viiruse edasikandumist tootmisahelas ja kaubanduses. Majanduslikult on seakasvatajale oluline, et ta saaks farmi hooneid võimalikult kiirelt jälle kasutada.

Ei. Loomatauditõrje põhimõtted, mida Euroopa Liidus rakendatakse, on kokku lepitud rahvusvahelises loomaterviseorganisatsioonis WOAH. Reeglid põhinevad kaasaja parimal teadmisel ja praktilisel kogemusel.

Loomatauditõrje põhimõtteid tunnustavad kõik rahvusvahelised kaubandusorganisatsioonid, kaasa arvatud Maailma Kaubandusorganisatsioon.

PTA kontrollib seafarme vähemalt kaks korda aastas.

Üldiselt võib öelda, et sigalate bioturvalisus on hea.

31.05.2025 seisuga oli Eestis 132 seafarmi.

Läga segatakse kloorlubja või seebikiviga, mis hävitab viiruse. Kui läga ei ole võimalik desoainega tõhusalt segada, tuleb jätta see 42 päevaks seisma. PTA loaga võib läga põllule vedada.

Ei. Iru koostootmisjaamas läbi viidud test kinnitas, et jaama tehnoloogia sea korjuste töötlemiseks ei sobi ja selline tegevus seab ohtu jaama töökindluse. Test viidi läbi viie mittenakatunud sea korjusega. Korjused ei põlenud täielikult ning jäid alles suured poolpõlenud tükid, mis vajavad käsitsi sorteerimist ja täiendavat utiliseerimist.

Viibimiskeelu kehtestamise ettevalmistamine on aeganõudev protsess (kaardi- ja plaanimaterjal, turvataktikaline hinnang erilahenduseks, omanike teavitamine, farmide tähistamine, töövahendite korje/soetus jne). Seni kehtestatud viibimiskeelud puudutavad üle 10 000 seaga ettevõtteid ja Eesti seakasvatuse taaastootmisvõime seisukohalt olulisi seakasvatusettevõtteid, nt kuldijaamad, poegimis- ja võõrdepõrsaste sigalad. Järgmiste piirangute kehtestamisel lähtutakse ohuprognoosist.

Viibimiskeeld puudutab üle 10 000 seaga ettevõtteid ja Eesti seakasvatuse taaastootmisvõime seisukohalt olulisi seakasvatusettevõtteid, nt kuldijaamad, poegimis- ja võõrdepõrsaste sigalad.

Kuna inimesed võivad olla viiruse edasikandjad, siis mida vähem inimesi farmi territooriumil liigub, seda suurem tõenäosus on katku levikut takistada. Haigustekitaja võib edasi kanduda saastunud sõiduvahendite, riiete, jalanõude, seadmete jms kaudu.

Inimesed suunatakse viibimiskeelualalt välja. Kui juhiseid ei täideta, võetakse ühendust politseiga.

Viibimiskeelu alas tagatakse läbipääs inimestele, kes peavad täitma oma tööülesandeid, sealhulgas farmi töötajad, PTA spetsialistid ja farmi teenindav personal.

Viibimiskeeld kehtib kuu aega alates selle kehtestamisest. Viibimiskeelu pikendamisest või lõpetamisest teavitab PTA.

Kohalikud elanikud saavad jätkuvalt liikuda koju, tööle ning ka farmi teenindava transpordi osas piiranguid ei ole.

Viibimiskeelualas on keelatud koguneda. PTA soovib võimalikult vähe segada kohalike inimeste igapäevaelu. Kohalikud elanikud võivad jätkuvalt kasutada viibimiskeeluala läbivat teed läbisõiduks.

Viibimiskeeluala on tähistatud infotahvlitega, kus on kirjas „Viibimiskeeld! Edasiminek keelatud!“. See tähendab, et farmi territooriumile ei tohi minna (välja arvatud farmi töötajad ja farmi teenindav personal) ning sinna sattudes tuleb sealt kohe lahkuda.

Viibimiskeeluga sigu pidavale ettevõttele kuuluvates hoonetes, territooriumil ja lühiümbruses on keelatud kolmandate isikute viibimine. See tähendab, et farmi territooriumil ja selle ümbruses võib viibida vaid tööülesannete täitmiseks ja katku ohjamiseks.

Kõrvaliste isikute farmi lähedusse sattumisel suunatakse nad viibimiskeelualalt välja. Juhul kui suunist ei kuulata, pöördutakse politsei poole, kes suunab viibimiskeelu alale loata siseneja eemale.

Keeld ei piira kohalike elanike, farmi töötajate ja farmi teenindava personali liikumist.

• Kui farmis tuvastatakse sigade Aafrika katk, kehtestatakse farmi ümber kolme kilomeetri raadiuses kaitsetsoon ning 10 kilomeetri raadiuses järelvalvetsoon. Tsoonid pole eraldi infotahvlitega tähistatud, kitsendused puudutavad vaid tsooni jäävat loomapidajat ning tavainimese liikumist see ei piira.
• Viibimiskeeluala on määratud iga farmi kohta eraldi, st sellel pole ühtset raadiuse suurust. Viibimiskeeluala on tähistatud infotahvlitega, kus on kirjas „Viibimiskeeld! Edasiminek keelatud!“. See tähendab, et farmi territooriumile ei tohi minna (välja arvatud farmi töötajad ja farmi teenindav personal) ning sinna sattudes tuleb sealt kohe lahkuda. Kohalikud elanikud tohivad endiselt kasutada viibimiskeeluala läbivat teed läbisõiduks.

PTA soovib võimalikult vähe segada kohalike inimeste igapäevaelu. Kohalikud elanikud võivad jätkuvalt kasutada viibimiskeeluala läbivat teed läbisõiduks - st liikuda koju ja tööle.

Matmispaiga ümbruses kehtestatud viibimiskeeld tähendab, et alal võib viibida vaid tööülesannete täitmiseks ja katku ohjamiseks. Viibimiskeelualas on keelatud koguneda. Viibimiskeeluala tähistatakse infotahvlitega. Inimesed suunatakse viibimiskeelualalt välja. Kui juhiseid ei täideta, võetakse ühendust politseiga. Viibimiskeeld kehtestatakse ka droonide lennutamisele matmispaiga kohal.

Õisu metskond 16 (Metsküla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa) droonide lennutamise keelu raadius ulatub 1,5 km kaugusele matmispaiga keskkohast ning kõrgusele kuni 400 meetrit maapinnast. Keeld kehtib kuni 15.09.2025 või kuni edasiste korraldusteni.

Keeluala kehtestamine aitab vajadusel tauditõrjeprotseduure ette valmistada (juhul kui peaks matmine osutuma vajalikuks) ja viiakse läbi turvaliselt ja häireteta.

Kui on soov drooni lennutada, tuleb arvestada, et igal pool ei tohi seda teha. Eestis on määratud eraldi ajutised ja alalised alad, kus drooni kasutamine on piiratud. PTA piirangu puhul on tegemist ajutise droonide lennutamise keeluga kuni tauditõrjemeetmete lõpetamiseni. Selle aja jooksul ei ole teatud aladel droonide lennutamine lubatud.

Droonide lennutamise keelu eiramisel võib järgneda väärteomenetlus ja rahaline trahv.

LABRISe (Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse) Tartu laboratoorium on ainuke labor Eestis, kus SAKi uuringuid tehakse.

SAKi laboratoorseks diagnoosimiseks võtab proovid kas Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) spetsialist, veterinaararst või looma omanik. Nemad vastutavad ka proovide nõuetekohase pakkimise, märgistamise ja transportimise eest LABRISe Tartu laboratooriumisse, kus toimub SAKi analüüside tegemine. Proovi saatja kohustus on lisada proovide juurde korrektselt täidetud kaaskiri.

Laboris proov registreeritakse ja igale proovile antakse unikaalne registreerimisnumber. Kui tegemist on organproovide või toruluuga, siis liigub proov edasi patoloogia laborisse, kus patoloogid võtavad edasisteks analüüsideks uurimismaterjali ning registreerivad visuaalselt esinevad muutused. Sealt edasi liigub materjal PCR analüüse teostavasse laborisse. Vereproovid liiguvad otse PCR analüüside laborisse. Kui on vaja teha ka antikehade määramine verest, siis see toimub viroloogia laboris paralleelselt PCR analüüsimisega.

Kui analüüsid on teostatud, siis väljastab LABRIS katseprotokolli. Teatamiskohustusliku leiu puhul (sh SAK) teavitatakse leiust PTAd.

LABRIS ei vastuta proovide võtmise ja transportimise eest.

Kui proovid jõuavad Tartu laborisse enne kella 10 hommikul, siis saab testi vastuse samal tööpäeval. Hiljem saabunud proovid uuritakse üldjuhul järgmisel tööpäeval.

Juhtudel, kui Põllumajandus. ja Toiduameti spetsialist või loomaarst kahtlustab kodusigadel SAKi ning teavitab LABRISt proovide saatmisest ette, on võimalik testimist alustada esimesel võimalusel ja sel juhul saab vastuse enamasti kuue tunni jooksul.

Analüüsimise aeg laboris pikeneb, kui testi on vaja korrata või kinnitada.

SAKi uuringuteks võetakse loomalt kas veri, neer, põrn, tonsillid, aga võib võtta ka lümfisõlmed, kopsud, südame, maksa ja/või luuüdi. Teaduspõhiselt on selgitatud, missugused on viiruse sihtorganid ja iga konkreetse haiguse puhul neid uuritaksegi.

LABRISesse tuuakse enamasti uuringuks kas neeru, põrna ja/või vereproovid, mõnedel juhtudel ka toruluu, millest laboris võetakse testimiseks luuüdi.

LABRISes kasutatakse SAKi viiruse DNA määramiseks reaalaja PCR testi. See on väga tundlik, spetsiifiline ja kiirelt teostatav. PCR test võimaldab haigeid loomi tuvastada juba paar päeva pärast nakatumist − see on veel enne, kui loomadel tekivad haigustunnused. PCR testi kasutamine taudidiagnoosi panemiseks on aktsepteeritud Euroopa Liidu õigusruumis.

SAKi antikehade määramiseks kasutatakse LABRISes rutiinselt ELISA testi ja tulemuse kinnitamiseks IPT testi. Antikehade testimine on oluline, et mõista, kui kaua on viirus karjas esinenud. Neid teste ei kasutata taudidiagnoosi panekuks ega haiguse varaseks avastamiseks, sest antikehad tekivad üldjuhul 10–14 päeva pärast nakatumist.

See on tõsi, et PCR test määrab viiruse DNA esinemist uuritavas proovis. Võib tõesti olla, et vaatamata PCR positiivsele tulemusele uuritava looma organismis elusat nakkusvõimelist viirust ei esine. Teadlaste hinnangul võib selline olukord esineda juhtudel, kui tegemist on nn nõrgalt positiivse tulemusega. Kui tugev või nõrk on PCR tulemus seda näitab testiga mõõdetav ct väärtus. Näiteks ct väärtust 16–25 loetakse tugevaks positiivseks tulemuseks. See tähendab kõrget viiruskoormust ja tavaliselt ka tugevat nakkusohtu. Sellisel juhul on äärmiselt ebatõenäoline, et proovis ei ole eluvõimelist viirust.

Jah, kõik LABRISes kasutatavad testid põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud juhendmaterjalidel ja Euroopa Liidu referentlaboratooriumi protokollidel.

SAK analüüsimeetodid on valideeritud ja akrediteeritud ning nende tõhusust ja täpsust kontrollitakse regulaarselt sise- ja välisaudititega. LABRIS osaleb igal aastal Euroopa Liidu referentlaboratooriumi SAK alal poolt korraldatavates pädevuskatsetes. Nende tulemuste põhjal on hinnanud EL referentlaboratoorium LABRISe analüüsitulemused usaldusväärseks.

LABRIS on erapooletu ja sõltumatu labor, kus erapooletuse ja konfidentsiaalsuse nõudeid järgitakse katsetegevuse kõikides etappides alates proovide vastuvõtust kuni analüüsitulemuste väljaandmiseni. LABRIS ei ole mõjutatud rahaliselt, äriliselt ega muul survel. Selline sõltumatus on range nõue tulenevalt rahvusvahelisest katselaborite standardist EVS-EN ISO/IEC 17025:2017, mille nõudeid järgib ka LABRIS. Erapooletus tähendab ka seda, et ühtseid protseduure ja kvaliteedinõudeid järgitakse kõikide klientide proovide puhul.

PTA ja LABRIS on erinevad asutused. PTA on volitanud LABRISe sigade Aafrika katku ametliku kontrolli laboratooriumiks, mis tähendab, et PTA usaldab LABRISt. Kuna tegemist on erinevate asutustega, siis korraldab koostööd nende vahel sõlmitud leping.

LABRIS on akrediteeritud labor, mis tähendab, et kõik protseduurid on täpselt kirjeldatud labori juhtimissüsteemis. Nende protseduuride täitmist ja järgimist kontrollitakse nii sisemiselt kui ka väliste kontrollide poolt.

LABRISes SAKi analüüsimiseks kasutatav PCR analüüsimeetodid on valideeritud ja akrediteeritud. Rutiinses töös kuulub iga analüüsi juurde positiivne ja negatiivne kontroll ning PCR analüüside puhul ka kontroll, mis tõendab loomaliiki (nt SAKi uuringute puhul selle pärinemist sealt).

Teame, et selline risk võib esineda ja suhtume sellesse väga tõsiselt kõigi analüüside puhul. Kui tegemist on väga kõrge tundlikkuse ja spetsiifilisusega testiga (nagu on SAK reaalaja PCR testid), siis võib olla valepositiivse tulemuse põhjuseks proovi saastumine. Selle vältimiseks on laboris kindlad protseduurid, mida pidevalt jälgitakse. Suure mõjuga analüüsitulemuste puhul (nagu SAK kahtlus kodusigadel) kontrollitakse ristsaastumise võimalus alati enne katseprotokolli väljastamist üle ning enamasti teostatakse ka proovide korduv analüüsimine.

Hispaanias asub Euroopa Liidu ja Maailma Loomatervise Organisatsiooni (WOAH) referentlabor sigade Aafrika katku (SAK) alal. Nende üks ülesanne on toetada EL liikmesriikide referentlaboratooriumeid. Kuna LABRIS on nimetatud regionaalministri poolt riiklikuks referentlaboratooriumiks Eestis, siis on see seadusest tulenev reegel, et SAK positiivsete proovide täiendavad ja kinnitavad uuringud teostatakse just Hispaanias EL referentlaboratooriumis.

Riiklikul referentlaboratooriumil (LABRIS) on tulenevalt Euroopa õigusruumist kohustus teha koostööd Euroopa Liidu (EL) referentlaboratooriumiga (Hispaania labor). Taolise koostöö üks eesmärk on ka riiklike referentlaborite analüütilise suutlikkuse toetamine.

Tavapäraselt teostatakse EL referentlaboratooriumi poolt korduvad PCR testid, kasutades LABRISega samu protokolle. Lisaks tehakse antikehade määramine, viiruse isoleerimine ja molekulaarsete markerite määramine. See võimaldab saada täpsemat infot viiruse iseloomu kohta, võimaldab jälgida viirustüvede levikut nii riigi sees kui globaalselt, lisaks annab see teavet haiguse iseloomu kohta. Saadav info on väga oluline viiruse arengu ja haiguse evolutsiooni jälgimiseks.

Alates 2014. aastast, kui SAKi epideemia Eestis algas, on LABRIS saatnud EL referentlaboratooriumisse viirustüvede täpsemaks iseloomustamiseks enam kui 400 proovi (sh proovid kõigist kodusigade puhangufarmidest). Tulemused on olnud kokkulangevad.

Enamasti saavad kõik analüüsid tehtud 3-4 nädala jooksul, aga vahest on uuringute aeg ka pikem olnud.

Täpsemat infot Hispaania referentlaboratooriumis tehtud Nurme farmi SAKi analüüsitulemuste kohta leiad LABRISe lehelt: labris.agri.ee

Nakatunud siga ei ole võimalik tappa ega tema liha edasi käidelda, kuna looma liha võib sisaldada nakkavat viirust. Viirus püsib lihas väga kaua eluvõimeline. Nakatunud sigade lihas ja piisavalt kuumutamata saadustes (üle 80 kraadi) säilib viirus nakatamisvõimelisena pool aastat kuni aasta. Viirusega liha sattumisel, nt tapamajja või lihatööstusse ning nendest toidu, näiteks pitsad, pirukad jne, valmistamisel võivad toidujäätmed sattuda sigade või metssigade söödaks, põhjustades nakkuse edasise leviku. Viimane on ka varasemalt teatud juhtudel kinnitust leidnud. Sel põhjusel on ka keelatud sigade söötmine toidujäätmetega.

Nakatunud siga ei ole võimalik tappa ega tema liha edasi käidelda ilma, et ei saastaks keskkonda SAKi viirusega. Oluline on maandada kõik riskid vältimaks nakkuse levikut taudistunud sigadelt teistesse farmidesse ning ka viirusega saastunud toidu vahendusel.

SAKi puhul on tegemist sigadele väga ohtliku taudiga, mis on väga nakkav ja põhjustab suurt suremust. Laiemalt on taudil mõju nii sealiha ja toodete kättesaadavusele kui ka võimalike sihtriikide poolt enda sigade populatsiooni kaitseks seatavate kaubanduspiirangute läbi.

Kodusigade puhul pole piisavalt kindlust, et teised loomad samas sigalas pole juba siiski viirusega nakatunud isegi siis, kui neil sel hetkel taudinähtusid ei esine. Haigustunnuste puudumine ei tähenda, et siga ei ole viirusesse nakatunud. Viirus võib toimetada looma kehas juba 5– 15 päeva enne, kui haigestumine on väliselt märgatav.

Nakatunud sigade lihas ja piisavalt kuumutamata saadustes (üle 80 kraadi) säilib viirus nakatamisvõimelisena pool aastat kuni aasta. Viirusega liha sattumisel, nt tapamajja või lihatööstusse ning nendest toidu, näiteks pitsad, pirukad jne, valmistamisel võivad toidujäätmed sattuda sigade või metssigade söödaks, põhjustades nakkuse edasise leviku. Viimane on ka varasemalt teatud juhtudel kinnitust leidnud. Sel põhjusel on ka keelatud sigade söötmine toidujäätmetega.

Eesti tingimustes, kus SAK on meie metssigade hulgas ulatuslikult levinud, ei ole taudi leviku vältimiseks lubatud turustada toorest metssealiha. Lubatud on turustada ainult kuumtöödeldud metssealihatooteid.

Kõikidelt kütitud metssigadelt, kes viiakse toiduainetetööstusesse, võetakse eelnevalt SAK viiruse kindlakstegemiseks proov. Liha testitakse ja kui sellest seakatku viirust ei tuvastata, siis võib sellest valmistada tooteid kuumtöödeldes või laagerdades. SAK-positiivsed metssigade lihakehad kahjutustatakse.

Seega, kõik kütitud ja lihakäitlemisettevõttesse saadetavad metssead läbivad SAK laboriuuringu.

Matmispaik eraldatakse aiaga.

Matmispaigad piiritletakse aedadega, et suuremad ulukid matmispaigale ligi ei pääseks.

Matmispaikade korrasolekut seiratakse regulaarselt.

Hetkel ei plaanita piiranguid metsamajanduslikele töödele. Matmispaiga ümbruses kehtestatakse enne ettevalmistustöid viibimispiirang, kuid see ei takista metsamajanduslike töid piirkonnas.

Kui tekib suur loomataudi puhang, kus käitlemisettevõtte võimsusest enam ei piisa, tuleb leida alternatiivseid viise korjuste kahjutustamiseks. Need on põletamine ning matmine.

Matmine on hädaabinõu. Suuremate taudipuhangute tõttu muutub loomsete jäätmete käitlemine ja hoiustamine keeruliseks. AS Vireeni võimekus korjuste kahjutustamiseks on piiratud.

Enne, kui otsustatakse korjused matta, otsitakse alati ka teisi võimalusi, kuidas nakatunud loomad ja materjal ohutult ja tõhusalt kahjutustada.

Otsused kahjutustamise meetodite valikul tuleb teha loetud tundidega, kuna taudikollete likvideerimine ning nakatunud sigade kahjutustamine peab toimuma võimalikult kiiresti. Parima võimaliku variandi leidmiseks teeb Põllumajandus- ja Toiduamet koostööd eirnevate ametite ja kohalike omavalitsustega.

Nagu seafarmides ja taudipunktides, on kõrvalistel isikutel ka matmispaigas viibimine keelatud. Viibimispiirang kehtestatakse juba enne ettevalmistustöödega alustamist.

Keskkonnakaitse seisukohast on korjuste matmise puhul mõistetav ja põhjendatud kohalike elanike mure oma elukeskkonna ning elukvaliteedi säilimise pärast. Seepärast kaalutakse otsuste tegemisel kõiki võimalikke riske väga hoolikalt.

Matmiseks valitakse kohad, kus matmine oleks veekaitse sisukohalt võimalik. Põllumajandus- ja toiduamet teeb koostööd Keskkonnaametiga, kellel on reostuse ärahoidmiseks teadmised ja kogemus.

Jah, väldime matmispaiga valimisel asulate ja inimeste elupaikade lähedust ning samuti arvestame, et veekogud ei oleks lähedal.

Ei, sellist otsust tehtud ei ole. SAKi tõttu hukatud sigade matmine on hädaabinõu ja viimane lahendus. Matmise otsuse teeb Põllumajandus- ja Toiduamet.

Ettevalmistused matmiskohas ei tähenda, et matmiskoht ilmtingimata kasutusele võetakse. Matmispaikade ettevalmistamine on aeganõudev töö. Ettevalmistusi tehakse juhuks, et põhjalikult valmis olla hädaolukorras, kui matmiskohta päriselt peaks vaja olema.

Ettevalmistused matmiskohas ei tähenda, et matmiskoht ilmtingimata kasutusele võetakse. Matmispaikade ettevalmistamine on aeganõudev töö, seega alustame praegu Viljandimaa matmispaiga ettevalmistavate töödega, et põhjalikult valmis olla juhuks, kui seda päriselt peaks vaja olema.

Matmispaikade asukohtade valikul on lähtutud Keskkonnaameti tellitud uuringust, mille tegi 2015. aastal Eesti Geoloogiakeskus OÜ. Välja valitud kohtades on keskkonnariskid kõige madalamad.

Matmispaiga ümbruses kehtestatud viibimiskeeld tähendab, et alal võib viibida vaid tööülesannete täitmiseks ja katku ohjamiseks. Viibimiskeelualas on keelatud koguneda. Viibimiskeeluala tähistatakse infotahvlitega. Inimesed suunatakse viibimiskeelualalt välja. Kui juhiseid ei täideta, võetakse ühendust politseiga. Viibimiskeeld kehtestatakse ka droonide lennutamisele matmispaiga kohal.

PTA soovib võimalikult vähe segada kohalike inimeste igapäevaelu. Kohalikud elanikud võivad jätkuvalt kasutada viibimiskeeluala läbivat teed läbisõiduks - st liikuda koju ja tööle.

Veeproovide võtmine matmispaikade lähedusest on osa ettevalmistustöödest. See ei tähenda, et matmispaik kindlasti kasutusele võetakse. Kui aga matmispaik kasutusele võetakse, tuleb piirkonna vee seisundit regulaarse seirega jälgida. Veeseire eesmärk on hinnata veekeskkonna tervist nii enne matmist kui ka pärast seda, saada infot veekvaliteeti kohta ning tuvastada võimalikke muutusi või saastumist. Seire käigus võetakse proove nii pinnavee kui põhjavee näitude kontrollimiseks. Selleks, et, matmispaiga mõjust või mõju puudumisest täpselt aru saada, on sama oluline esmalt teada saada, milline on veeseisund enne matmist.

Soovitused ja juhised seirekohtade ja analüüsitavate näitajate osas on toodud 2015. a uuringus„ Hukatud sigade võimalike matmiskohtade uuring“. Tänase veekvaliteedi hindamiseks võeti analüüsid planeeritava matmispaiga lähimatest kaevudest ja veekogudest. Kui matmispaik tuleb kasutusele võtta ja selgub, millised saavad olema täpselt matmispaiga mahud ja piirid, täpsustakse vastavalt sellele ka edaspidine seireprogramm ja määratakse järelseirepunktid. Iga matmispaiga seireprogramm peab arvestama matmispaiga suurust, ala geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi ja kaugust reostustundlikest objektidest nagu salvkaevud ja pinnaveekogud: kraavid, ojad, jõed, tiigid jm. 

Õisu metskond 16 (Metsküla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa) droonide lennutamise keelu raadius ulatub 1,5 km kaugusele matmispaiga keskkohast ning kõrgusele kuni 400 meetrit maapinnast. Keeld kehtib kuni 15.09.2025 või kuni edasiste korraldusteni.

Juhul, kui peaks tekkima matmisest tingitud kaevuvee reostus, rajab matmispaiga eest vastutaja oma kuludega uue veevõtukoha. Joogivee kvaliteedi selgitavad välja hilisemad veeanalüüsid. Salvkaevu reostuse korral võib olla vajalik teist tüüpi kaevu rajamine, mis ulatub sügavamale veehorisonti. Matmisotsust ei ole tehtud ja see tehakse viimases hädas.

Korjuste matmine toimub Põllumajandus- ja Toiduameti spetsialistide järelevalve all. Igas võimalikus matmiskohas valitakse matmise sügavus ja matmisala suurus lähtudes konkreetsest paigast.

Droonide lennutamise keelu eiramisel võib järgneda väärteomenetlus ja rahaline trahv.

Eestis on varem kasutatud kahte matmispaika, mille keskkonnamõju seirati aastaid. 2015. aastal maeti ligikaudu 300 tonni seakatku tõttu hukatud sigu Torma prügila kõrval asuvasse matmispaika ning 236 tonni Viljandimaale Nukikese matmispaika. PTA (2015. a Veterinaar- ja Toiduamet) tellimusel teostas OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus seakorjuste matmispaikades keskkonnaseiret aastatel 2015 -2018. Nii Torma kui Nukikese matmispaikade seiretulemused näitavad küll mõningaid saasteainete sisalduste muutusi, kuid seiretulemuste põhjal ei ole matmispaik muutnud püsivalt pinnavee ja põhjavee kvaliteeti matmisaladel ja matmisalade ümbruses.