COVID-19

Põllumajandus- ja Toiduamet koostas toidukäitlejatele ja loomapidajatele juhised, kuidas koroonaviiruse COVID-19 levikut ära hoida.

Käesolevaks hetkeks ei ole olemas mingeid tõendeid, et toit on COVID-19 viiruse allikaks või kandjaks. Samuti pole tõendeid, et lemmikloomad ja muud koduloomad võiksid uue koroonaviirusega nakatuda või olla inimestele nakkusallikad.

Juhised toidukäitlejatele

Juhend on viimati uuendatud 15. detsember 2020

COVID-19 on viirusnakkus, mis levib inimeselt inimesele  piisknakkuse või saastunud pindade kaudu, peamiselt lähikontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid. Viirus võib põhjustada köha, nohu, palavikku ja hingamisraskuseid.

Viirus püsib saastunud metall-, plast- ja roostevabadel pindadel kuni 72 tundi, poorsetel materjalidel nagu paberil ja papil kuni 24 tundi. Samas ei püsi viirus nakatamisvõimelisena elusorganimist väljaspool kaua ja ennetavate tegevustega saab saastumist edukalt vältida.

Kuna teaduslike andmete järgi inimesed koroonaviirusega toidu kaudu ei nakatu, on ebatõenäoline, et viirus COVID-19 levib toiduga. Koroonaviirused vajavad paljunemiseks peremeesorganismi ehk looma või inimest ega saa toidus paljuneda.

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) jälgib tähelepanelikult COVID-19 puhangutega seotut riikides üle maailma. Käesolevaks hetkeks ei ole olemas tõendeid selle kohta, et toit on selle viiruse allikaks või selle kandjaks.

Alates 24.11.2020 kuulub COVID-19, ametliku nimega SARS-CoV-2 (severe acute respiratory syndrome coronavirus 2) bioloogiliste ohutegurite kolmandasse ohurühma. Kõikide tööde korral, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud. Ennetusabinõudega saab tutvuda Tööinspektsiooni Tööelu veebilehel.

Ennetage COVID-19 levimist

  • Ärge laske tootmisesse kõrvalisi isikuid (võõraid, v.a järelevalveametnik töökohustuste täitmiseks).
  • Järgige tavapäraseid toidukäitlemise nõudeid ning ohutu toidukäitlemise praktikaid.
  • Tagage, et kõik toitu käitlevad töötajad on läbinud piisava toiduhügieenialase koolituse.
  • Puhastage ja desinfitseerige regulaarselt kõiki sagedasti puudutatavaid ja toiduga kokku puutuvaid pindu. Terviseameti puhastus ja desinfitseerimise soovitused leiab siit.
  • Tagage kätepesu, desinfitseerimise võimalused ja vajadusel isikukaitsevahendid.
  • Järgige tavapäraseid koristus- ja ventilatsiooninõudeid (täpsemad avalike hoonete ventileerimise ja tuulutamise nõuded eriolukorras leiab siit).
  • Järgige puhastusvahendite tootja avaldatud kasutusjuhendit. Koostage vastavalt tootele puhastusgraafikud koos sagedusega erinevatele pindadele.

Kõik võimalikud viirusega saastunud jäätmed (nt taskurätikud, maskid jm) tuleks käidelda vastavalt juhistele.
Kõigile teistele kohapeal teenust osutavatele isikutele (nt seadmete paigaldajad, remontijad, järelevalveametnikud) tagage koheselt kätepesu ja desinfitseerimise võimalused. Kaitske enda töötajaid.

  • Võimalusel lubada kaugtööle kergete respiratoorsete haigusnähtudega töötajad. Haigusnähtudega töötajad pole tööle lubatud. Ettevõtjatel on kohustus jälgida, et nii töötajatel kui ka klientidel poleks koroonaviirusele iseloomulikke sümptomeid. Haigusnähtudega töötaja peab saatma 14 päevaks koju. Haigestunuga kokku puutunud töötajad peavad jälgima oma tervist ja jääma haigusnähtude tekkimise korral samuti 14 päevaks koju. Kodus peab töötaja viibima 14 päeva alates lähikontaktist või kuni 10. päeval tehtud SARS-CoV-2 PCR negatiivse analüüsi selgumiseni.
  • Haige töötaja peab püsima kodus.
  • Minimeerige riskirühmadesse kuuluvate töötajate (eelkõige vanemaealised ja krooniliste haiguste ja immuunsuslangusega inimesed) kokkupuudeteid teiste töölistega.Soovitage töötajatele mobiilirakenduse Hoia kasutamist. Rakendus informeerib isikuid, kes on olnud lähikontaktis (vähemalt 15 minutit kuni 2 meetri kaugusel) positiivse koroonaviiruse proovi andnud inimesega.
  • Koosolekute korraldamisel tagada osalejate distantsi hoidmise (2 m) võimalus.
  • Võimalusel korraldada töö ühes vahetuses või vahetuste üleandmine nii, et erinevate vahetuste töötajad üksteisega kokku ei puutuks.
  • Täita rangelt respiratoorse hügieeni nõudeid (st köhides ja aevastades katta suu ühekordse pabertaskurätikuga, mis koheselt ära visatakse. Pabertaskurätiku puudumisel katta suu ja nina varrukaga).Vältida nina ja suu puudutamist.
  • Tagada töötajatele regulaarne kätepesu võimalus ning vajadusel vahendid desinfitseerimiseks.

NB! Käte desinfitseerimine ei asenda kätepesu, vaid on täiendav meede. Nakkusohutuse seisukohalt on eelistatum kuivatada käsi ühekordse kuivatuspaberi, mitte kätekuivatiga. Käte pesemisel järgida Terviseameti juhist.

  • Asetage käte desinfitseerimisvahendid töötajate liikumisteedele nähtavasse kohta. Paigaldage vastavad piltjuhised desinfitseerimis- ja pesukohtade juurde.
  • Kui kätepesu ei ole võimalik, desinfitseerige võimalusel käsi minimaalselt 70% etanoolipõhise käte antiseptikumiga. Teostage käte antiseptika vastavalt juhisele. Nähtavalt määrdunud käed tuleb kindlasti pesta.
  • Koostada töökeskkonna riskihinnang, millele alusel hinnake isikukaitsevahendite kasutamise vajadust erineva tööiseloomuga töötajatel. Juhised riskianalüüsi läbiviimiseks leiab Tööelu portaalist: Koroonaviirus kui bioloogiline ohutegur.
  • Vastavalt riskianalüüsile tagada töötajate juurdepääs vajalikele isikukaitsevahenditele. Sealjuures tagada, et töötajad on teadlikud isikukaitsevahendite korrektsest kasutamisest.
  • Tööriided pesta regulaarselt vastavalt ettevõtte tavakorraldusele. Haigestunu töötaja riided tuleb pesta koheselt.
  • Riideid ja teisi tööl kasutatavaid vahendeid võimalusel mitte koju viia.
  • Koostada asutuses COVID-19 juhtumipõhise käsitluse ja käitumise üldkord. Üldkorras sätestada, kuidas toimub töökollektiivis teavitamine, kui keegi on haigestunud COVID-19sse. Selleks määrab tööandja usaldusisiku, keda töötaja saab teavitada, kui tal tuvastatakse COVID-19 kahtlus või see kinnitub. Usaldusisik tuvastab koostöös TA regionaalosakonnaga, millal COVID-19 haige töökollektiivis viibis, milliseid ruume kasutas ja kellega lähikokkupuutes oli. Usaldusisikukaudu saab käivitada ka edasised tegevused vastavalt TA regionaalosakondade soovitustele -ruumide täiendava puhastamise korraldamine, inimeste kaugtööle saatmine, muu edasine töökorraldus jne.
  • Väljaspool tööaega järgida Terviseameti juhiseid.

Käsi tuleb pesta:

  • enne töö alustamist;
  • enne kuumtöödeldud või valmistoidu käitlemist;
  • pärast kuumtöötlemata toidu käitlemist või valmistamist;
  • pärast jäätmete käitlemist;
  • pärast koristamist;
  • pärast tualeti kasutamist;
  • pärast nina nuuskamist, aevastamist või köhimist;
  • pärast söömist, joomist või suitsetamist;
  • pärast raha käsitsemist.

Lähikontakt on:

  • otsene füüsiline kontakt COVID-19 haigega (nt kätlemine);
  • otsene kontakt COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhitud);
  • koos viibimine COVID-19 haigega vähemalt 15 minutit ja kuni 2 meetri kaugusel.

Tulenevalt koroonaviiruse levikust Eestis ja riiklikult rakendatud ettevaatusabinõudest, on paljud inimesed koduses karantiinis või isolatsioonis ning neil on tekkinud raskusi toidu- ja esmatarbekaupade hankimisega. Sellest tulenevalt on Põllumajandus- ja Toiduamet teinud meelespea toiduga varustamisel, millest lähtudes tagatakse nii toidu ohutus kui ka tõkestatakse viiruse levikut.

Meelespea toiduga varustamisel:

• Olen terve ja hea tervise juures.
• Desinfitseerin ja/või pesen käsi enne ja pärast poes käiku.
• Külmkapi- ja sügavkülma tooted transpordin kiirelt, ilma, et need liigselt soojeneks või üles sulaks.
• Abi pakkumiseks kasutan lähimat poodi, et toidu transpordile ei kuluks liiga palju aega.
• Ei kahjusta, lõhu ega mulju toote pakendeid.
• Toidu üleandmisel kasutan kontaktivaba üleandmist, st ei puutu kokku kauba tellijaga. Üleandmisel hoida vähemalt 2 meetrist distantsi.

Isikud, kes kaupu komplekteerivad, peavad oma käed desinfitseerima ja võimalusel kandma kindaid. 

Viimati uuendatud 15. detsember 2020

COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele õhu teel piisknakkuse või saastunud pindade kaudu, peamiselt lähikontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid. Viirus võib põhjustada köha, nohu, palavikku ja hingamisraskuseid.

Kas võin toidu kaudu nakatuda COVID-19 viirusega?

Vaatamata ulatuslikule pandeemiale pole seni teavet, et COVID-19 leviks toidu kaudu. Euroopa Toiduohutusameti kinnitusel puuduvad tõendid selle kohta, et toit ohustaks rahvatervist seoses COVID-19 pandeemiaga. COVID-19 levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkusena, mis tekib siis, kui nakatunud inimesed aevastavad, köhivad või välja hingavad. Koroonaviirused vajavad paljunemiseks peremeesorganismi ehk looma või inimest ega saa toidus paljuneda.

Uuringu kohaselt püsib katsetingimustes (s.o kontrollitud suhtelise niiskuse ja temperatuuri puhul) COVID-19 (SARS-CoV-2) haigustekitaja papi pinnal kuni 24 tundi ja kõvadel pindadel (nagu teras ja plast) kuni mitu päeva, puuduvad tõendid selle kohta, et saastunud pakendid, mis on puutunud kokku erinevate keskkonnatingimuste ja temperatuuridega, kannaksid nakkust edasi. Võttes arvesse probleemi, et nahal olev viirus võiks olla võimeline kanduma hingamisteedesse (näiteks näo puudutamise korral), peaksid pakendeid käitlevad isikud ja samuti tarbijad järgima tervishoiuasutuste suuniseid ja pidama kinni headest hügieenitavadest, pestes muuhulgas sageli ja põhjalikult käsi.

Mida peaksid silmas pidama kauplused, kaubanduskeskused ja toitlustusasutused?

Vaadake Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ning Veterinaar- ja Toiduameti koostatud käitumisjuhised kauplustele, kaubanduskeskustele ja toitlustusasutustele, sh restoranidele ja kohvikutele.

Mida peaksid silmas pidama toidutootjad?

Veterinaar- ja Toiduameti poolt koostatud juhised toidutootjatele on leitavad siit.

Mida peavad silmas pidama inimesed, kes pakuvad toidu kojuvedu koduses karantiinis olevatele inimestele?

Toiduga varustamisel tuleks järgida järgmisi põhimõtteid.

  • Olen terve ja hea tervise juures.
  • Desinfitseeri või pese käsi enne ja pärast poes käiku.
  • Külmkapis või sügavkülmas hoiustamist vajavad tooted transpordi kiirelt, ilma et need liigselt soojeneks või üles sulaks.
  • Abi pakkumiseks kasuta lähimat poodi, et toidu transpordile ei kuluks liiga palju aega.
  • Ära kahjusta, lõhu ega mulju tootepakendeid.
  • Toidu üleandmisel kasuta kontaktivaba üleandmist, st ära puutu kokku kauba tellijaga. Üleandmisel hoia vähemalt 2meetrist distantsi.

Kas ja kuidas peaksin puhastama poest ostetud kaupa ja pakendeid?

Poest ostetud marjade, köögi- ja puuviljade puhul tuleb neid pesta korralikult sooja veega. Seepi või nõudepesuvahendit pole soovitatav kasutada. Paberpakendite puhul võib kasutada desinfitseerimisvahendit, kilepakendeid võib üle pesta seebiveega või kasutada samuti desinfitseerimisvahendit.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid: eelkõige palavik, köha ja hingamisraskuseid. Viirus püsib saastunud pindadel kuni 72 tundi. Seega on oluline ennetavate tegevustega saastumist vältida ja vajadusel võimalikus kokkupuutes olnud pindu puhastada ja desinfitseerida.

Teaduslike andmete järgi inimesed koroonaviirusega toidu kaudu ei nakatu, seega on ebatõenäoline, et viirus levib toiduga. Koroonaviirused vajavad paljunemiseks peremeesorganismi ehk looma või inimest ega saa toidus paljuneda.

Kas võin nakatuda, kui toidukaupu on katsunud nakatunud inimene?

ELi liikmesriikide toiduohutusametite sõnul on väga ebatõenäoline, et saaksite COVID-19 nakkuse toidu käitlemisest. Euroopa Toiduohutusamet märkis lisaks, et praegu puuduvad tõendid selle kohta, et toidukaubad oleksid viiruse edasikandumise tõenäoline allikas või levikutee.

Praegu puudub teave selle kohta, et toidukaupade pinnal võiks leiduda COVID-19 viirust ning et viirus võiks toidukaupade pinnal ellu jääda ja inimesi nakatada. Samuti pole seni tõendeid selle kohta, et toidukaubad on olnud nakkuse allikas või levikutee, kuid on kindel, et praegused haiged on nakatunud kokkupuutel teiste nakatunud inimestega.

Nagu nakatunud isiku poolt saastatud mis tahes kontaktpinna puhul, olgu see siis uksekäepide või muu pind, võib ka toidukaupade puhul nende katsumine põhjustada kaudset saastumist. Seepärast peaksid kõik järgima riiklike tervishoiuasutuste soovitusi kätepesu kohta.

Jaemüüjad on teadlikud toidukaupade käitlemisega seotud hügieeninõuetest. Töötajad, kes peavad toitu käitlema (näiteks lõikama liha, viilutama liha või piimatooteid, puhastama kala, pakendama puu- ja köögivilju), kannavad kindaid ja vahetavad neid sageli või pesevad sageli käsi.

Tarbijad peaksid samuti täitma oma osa. Üldise hea hügieenitava kohaselt peaksid kliendid kaupluses katsuma vaid neid toidukaupu, mida nad plaanivad osta, et vältida kaupade saastumist mis tahes haigusetekitajatega, mis võivad olla nende kätel.

Kas saan kodus midagi ette võtta, et vähendada COVID-19 viiruse võimaliku leviku riski toidu kaudu?

Jah.

Esiteks on eriti oluline pesta käsi hoolikalt seebi ja sooja veega (vt Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse juhend tõhusa kätepesu kohta) enne ja pärast ostlemist, sest nii saab kaitsta ennast ja teisi.

Sama oluline on järgida köögis rangeid hügieenieeskirju, mis tavapäraselt kaitsevad toidumürgituse eest.

Hoiustage toitu nõuetekohaselt (vältida tuleb toortoidu ja töödeldud toidu kokkupuutumist), enne hoiustamist eemaldage toote välispakend (näiteks sisemise plastpakendi puhul eemaldage toote papist välispakend), kuid hoidke seejuures alles oluline teave, näiteks info maksimaalse säilivusaja kohta.

Peske puu- ja köögivilju korrapäraselt puhta veega.

Vältige saastumist kööginõudega (noad, taldrikud jne), pestes neid vahepeal hoolikalt pesuainega, kui kasutate neid erinevate toidu koostisosade käitlemisel.

Kuumtöötlemiseks ettenähtud toidu puhul tuleb järgida asjakohaseid juhiseid (aeg, temperatuur).

Peske käsi sooja vee ja seebiga enne ja pärast toidu valmistamist.

Külmkappe ja köögipindu tuleks korrapäraselt puhastada ning seda tuleks teha varasemast sagedamini.

Kui valmistate toitu kodus, ei tohiks COVID-19 vastaste ettevaatusabinõude kõrval unustada üldiseid eeskirju, et vältida toidumürgitust. Need nõuded kehtivad ka praegu ja kaitsevad toidust põhjustatud haiguste eest, mille ravimine põhjustaks tervishoiuasutustele täiendavat koormust.

Toidulisandid ja koroonaviirus

Toidule ja toidulisanditele ei tohi omistada haigusi ennetavaid, leevendavaid ega ravivaid omadusi.

Seega ei saa toidulisandid olla ette nähtud koroonaviiruse ravimiseks, ennetamiseks ega haiguse sümptomite leevendamiseks.

Lisainfo:

Kas Rootsi lauas toitlustamine on lubatud?

Võimalusel buffee ja iseteeninduse stiilis teenindust vältida, sest seal võib olla raskendatud distantsi hoidmine ning võib toimuda inimeste kogunemine. Kuna kasutatakse ka samu toidu tõstmisvahendeid, siis tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ning järgida, et inimesed desinfitseeriksid enne oma käed, kannaksid maske ja hoiaksid distantsi.

Kui ma olen toidukäitleja, siis kuidas ma saan kaitsta oma töötajaid nakatumise eest?

Toidukäitlejad peavad töötajaid koolitama, kuidas isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt kasutada, ja tuletama neile meelde, kui oluline on järgida juhiseid, mis käsitlevad isiklikku hügieeni ja sotsiaalset distantseerumist tööpauside ajal.

Alates   24.11.2020   kuulub   COVID-19,   ametliku   nimega   SARS-CoV-2 (severe   acute   respiratorysyndrome coronavirus 2) bioloogiliste ohutegurite kolmandasse ohurühma. Kõikide tööde korral, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega  kokkupuute  oht,  peab  tööandja  töökeskkonna  riskianalüüsi  käigus  kindlaks  määrama  töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud. Ennetusabinõudega saab tutvuda Tööinspektsiooni Tööelu veebilehel.

Tagada, et kõik töötajad oleksid teadlikud peamistest hingamisteede haiguste ennetamise meetmest (PDF). Tagada, et kõik töötajad oleksid teadlikud üldistest toiduhügieeni põhimõtetest ja järgiksid isikliku hügieeni reegleid. Minimeerida töötajate omavahelisi lähikontakte ning lähikontakte töötajate ja klientide vahel. Vastasel korral varustada töötajad isikukaitsevahenditega nt visiir, mask.

Rõhutada töötajatele, et väiksemagi nakkuskahtluse korral ei ole tööl viibimine lubatud.

Kuidas käituda töötajaga, kellel on haigusnähud?

Haigusnähtudega töötajad pole tööle lubatud. Ettevõtjatel on kohustus jälgida, et nii töötajatel kui ka klientidel poleks koroonaviirusele iseloomulikke sümptomeid. Haigusnähtudega töötaja peab saatma 14 päevaks koju. Haigestunuga kokku puutunud töötajad peavad jälgima oma tervist ja jääma haigusnähtude tekkimise korral samuti 14 päevaks koju. Kodus peab töötaja viibima 14 päeva alates lähikontaktist või kuni 10. päeval tehtud SARS-CoV-2 PCR negatiivse analüüsi selgumiseni.

Toiduainetööstuses on töötajate tervise kaitseks kehtestatud konkreetne kord. Lisaks tavapärastele toiduhügieeni ja töötajate ohutuse nõuetele on olemas meetmed, mida kohandatakse vastavalt võimalustele kohapeal. Sellised meetmed hõlmavad sotsiaalset distantseerumist töökohal, pleksiklaasist tõket, kui vahemaad pole võimalik säilitada, veokijuhtide ja toidukäitlejate vahelise kontakti vältimist, paremat vahenditega varustatust käte desinfitseerimiseks, vahetustega töötamist tagades, et hoones ei oleks rohkem töötajad, kui tingimata vajalik või võimaluse korral kodus töötamist.

Isegi juhul, kui inimesed võivad olla nakatunud, kuid mitte (veel) haiged (olles viiruse asümptomaatilised kandjad), minimeeritakse kehtivate õigusaktidega riski, et viiruseosakesed puutuksid toiduainetega kokku, sest iga toiduainete käitlemise alal töötav isik peab rakendama ranget isiklikku hügieeni, sealhulgas kandma sobivat puhast riietust ning vajaduse korral kaitseriietust ja järgima pidevalt häid hügieenitavasid (regulaarne kätepesu, toidu valmistamisel või käitlemisel aevastamise ja köhimise kui ebahügieenilise käitumise vältimine jne).

On põhjust arvata, et olemasolevad sanitaarmeetmed on COVID-19 puhul sama tõhusad kui muude mikrobioloogiliste riskide puhul. Lisaks peaksid toidukäitlejad kasutusele võtma vajaduse korral riskipõhiseid täiendavaid sanitaarmeetmeid, eelkõige siis, kui töötajal on tuvastatud viirus. Sellised meetmed koos asjaoluga, et toit pole teadaolevalt nakkuse edasikandumise allikas, tagavad toidu tootmise ohutuse.

Terviseameti koostatud soovitused COVID-19 kahtlusega inimesele või nakatanule leiab siit (PDF).

Kas pean maski kandma, kui külastan toidupoodi?

Jah.

Kaubandusettevõtete teenindussaalides, teenuse osutaja teenindussaalides ning kaubandusettevõtete üldkasutatavates ruumides tuleb kanda maski või katta nina ja suu. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed, inimesed, kellel see ei ole võimalik tervislikel põhjustel ning inimesed, kellel esineb vajadus suhelda vaegkuuljatega, kes loevad suhtluse käigus ka vestluspartneri huultelt. Vaata, kuidas korrektselt maski kanda Terviseameti kodulehelt.

Kas poe töötajad/teenindav personal/toidukuller peab kandma maski?

Põllumajandus- ja Toiduamet koostöös Terviseameti ja Sotsiaalministeeriumiga on koostanud juhised toidukäitlejatele koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Juhises on toodud suunised, toidukäitlejatele, et nad jälgiksid esmalt töötajate tervist, võimaldaksid neile regulaarset kätepesu ja desinfitseerimist ning vajadusel/võimalusel kummikindaid.
Vastutus toidu ohutuse eest lasub käitlejal. Ettevõtetel on võimalus kehtestada tulenevalt eriolukorrast rangemad ettevõttesisesed meetmed tõkestamaks koroonaviiruse levikut.

Juhised loomapidajatele

Praegu teadaoleva informatsiooni alusel on uue koroonaviiruse COVID-19 üle kandumise risk inimeselt kärplastele nagu mingid, tuhkrud, kährikud kõrge, küülikutele madal ja teistele koduloomadele ebatõenäoline. Lisaks peetakse lemmikloomade või muude koduloomade (välja arvatud mingid karusloomafarmis) inimestele nakkusallikaks olemist ebatõenäoliseks.

Elementaarsete hügieeninõuete täitmine aitab kaitsta ka mitmesuguste tavaliste bakterite eest nagu E. coli ja salmonella, mis võivad loomadelt inimestele üle kanduda. Seetõttu pärast loomadega kokkupuutumist on soovitav pesta käsi vee ja seebiga.

Kuna loomad (välja arvatud mingid karusloomafarmis) on loomapidajal jätkuvalt ohutu tegeleda peetavatele loomadele vajaliku hoolitsuse võimaldamisega nagu seda on loomade söötmine-jootmine, arstiabi tagamine, sööda varumine jm tegevused. Juhul kui pole tagatud loomade heaolu, siis paljudel juhtudel võib olla otseselt ohustatud nende terviseseisund või isegi elu. Ka kriisiolukorras on loomade heaolu tagamine oluline ning loomade hooletusse jätmine ei ole lubatav.

Soovitame paika panna plaani olukorraks kui loomaomanik haigestub või peaks vajama hospidaliseerimist. Selleks mõelda läbi järgmised punktid:

  • kes tegeleb lemmiklooma või muu koduloomaga;
  • looma söötmine;
  • muude vajalike tarvikute olemasolu ja kasutamine (nt trantspordipuur, hooldusvahendid)
  • loomade vaktsiinid ja vajadusel ravi (sh ka ravijuhised).

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab nakkuse vältimiseks lähtuda tavapärastest nõuetest, mis kehtivad mitmete haiguste kohta. Need on:

  • pese tihti käsi;
  • väldi kontakti (vähemalt 2 m) inimestega, kellel on välised haigustunnused - näiteks köha või aevastamine;
  • väldi silmade, nina ja suu katsumist;
  • kui sul on palavik, köha, nohu, hingamisraskused, pöördu perearsti poole;
  • ära tarbi tooreid või väheküpsetatud loomseid produkte.

Lihakäitlemisettevõtete töötajad, turgudel loomi ja toitu kontrollivad veterinaararstid, turgude töötajad ja farmides elusloomadega töötavad isikud ja loomseid saadusi käitlevad isikud peaksid järgima isikliku hügieeni reegleid, erilist tähelepanu pöörata sagedasele kätepesule pärast loomade ja loomsete saaduste käsitlemist.

  • Kasutama peaks tööriietust ja kindaid loomade ja värskete lihasaaduste käsitlemisel.
  • Kasutatavaid töövahendeid ja töökohta peaks regulaarselt desinfitseerima, vähemalt kord päevas.
  • Kaitseriietus tuleks eemaldada ja pesta peale töö lõppu. Soovitatav on tööriided/kaitseriided ning muud töövahendid hoida töökohas ning pesta neid kohapeal.

Kõik võimalikud viirusega saastunud jäätmed (nt taskurätikud, maskid jm) tuleks käidelda vastavalt juhistele.

Kõigile teistele kohapeal teenust osutavatele isikutele (nt seadmete paigaldajad, remontijad, järelevalveametnikud, veterinaararst) tagage koheselt kätepesu ja desinfitseerimise võimalused. Kaitske enda töötajaid.

Terviseamet on koostanud COVID-19 käitumissoovitused asutuste töö nakkusohutuks korraldamiseks.

Järgige elementaarseid hügieeninõudeid pestes käsi:

  • pärast tualeti kasutamist;
  • pärast nina nuuskamist, aevastamist või köhimist;
  • enne tööle asumist / naasmist;
  • enne ja pärast söömist või suitsetamist;
  • enne kinnaste kätte panemist;
  • pärast raha käsitsemist;
  • pärast loomade või loomsete jäätmete puudutamist.

Lähikontakt on:

  • otsene füüsiline kontakt COVID-19 haigega (nt kätlemine);
  • otsene kontakt COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhitud);
  • koos viibimine COVID-19 haigega vähemalt 15 minutit ja kuni 2 meetri kaugusel.

NB! Kõik kirjeldatud meetmed on suunatud inimeselt inimesele viiruse võimaliku leviku vältimiseks.

Maailma loomatervishoiu organisatsioon (OIE) on koostanud juhendid (inglise keeles), mis on leitavad siit.

COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele õhu teel piisknakkusevõi saastunud pindade kaudu, peamiselt lähikontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid. Viirus võib põhjustada köha, nohu, palavikku ja hingamisraskuseid.

Mis on koroonaviirused ja kas neid esineb loomadel?

Koroonaviirused on suur viiruste perekond, mis võivad esineda paljudel loomaliikidel. Koroonaviirused tuvastati esmakordselt 1960. aastatel. Tavaliselt põhjustavad antud viirused hingamisteede ja seedetrakti nakkusi. Koroonaviirused on enamasti peremeesliikidele omased ja seetõttu ei levi need hõlpsalt erinevate loomaliikide vahel. Enamik koroonaviirusi ei ole zoonootilised, st nad ei levi inimeste ja loomade vahel.

Koroonaviiruse haigused on teada paljudel loomaliikidel ja neid ei tohiks segi ajada COVID-19 viirusega, mis levib praegu inimeste hulgas. Näiteks sigadel põhjustavad koroonaviirused mitut seedeelundkonna haigust. Veiste koroonaviirus põhjustab ka hingamisteede infektsioone.

Lemmikloomadel on ka oma koroonaviiruse liigid. Näiteks on teada kaks koroonaviirust, mis põhjustavad koertel haigusi: üks põhjustab soolestiku sümptomeid ja teine ​​hingamisteede sümptomeid. Kasside koroonaviirus põhjustab soolestiku sümptomeid ja mõnikord rasket nakkuslikku peritoniiti (FIP).

Kas COVID-19 koroonaviirus nakatab lemmikloomi?

Alates COVID-19 levikus maailmas on mitmed riigid teatanud loomade haigestumisest SARS-CoV-2-ga ning nii mitmete liikide puhul on tõestatud nakatumine kas loomulikul teel (kokkupuutel SARS-CoV-2-ga nakatunud inimese või loomaga) või eksperimentaalselt (labortingimustes). Maailma loomatervishoiu organisatsioon (OIE) on kogunud riikide poolt esitatud teabe kokku ja koondanud selle tabeliks. Allpool toodud tabelis ongi välja toodud millistel loomaliikidel on nakatumine tuvastatud, kas esineb kliinilisi tunnuseid ning kas viirus levib neilt loomaliikidelt ka edasi.

Loomaliik Nakatumise liik (looduslik või eksperimentaalne) Vastuvõtlikkus viirusele Kliiniliste tunnuste esinemine Viiruse ülekandumine
Koer Loomulik ja eksperimentaalne Madal Jah, aga mitte alati Ei
Kass Loomulik ja eksperimentaalne Kõrge Jah, aga mitte alati Jah, kasside vahel
Tuhkur Eksperimentaalne Kõrge Jah, üksikutel juhtudel Jah, tuhkrute vahel
Ameerika mink Loomulik Kõrge Jah, mõningatel juhtudel Jah. Minkide vahel ning minkidelt inimestele
Küülik Eksperimentaalne Kõrge Ei Ei
Kährik Eksperimentaalne Kõrge Ei Jah, kährikute vahel
Veised Eksperimentaalne Väga madal Ei Ei
Sead Eksperimentaalne Väga madal Ei Ei
Kodulinnud Eksperimentaalne Puudub Ei Ei

Mu lemmikloomal on hingamisteede haigestumise sümptomid, kas ta võib olla nakatunud COVID-19?

Paljud erinevad viirused ja bakterid põhjustavad loomadel hingamisteede sümptomeid. Esialgsed eksperimentaalsed uuringud on ka leidnud, et katsetingimustes võivad kassid ja tuhkrud SARS-CoV-2 viirusega nakatuda kergemini, kui muud loomaliigid. Nakatumine eeldab siiski, et loom on olnud tihedas kontaktis inimesega, kellel on COVID-19. Kui loomaga samas leibkonnas elavad inimesed on kõik terved, põhjustavad lemmiklooma hingamisteede sümptome tõenäoliselt muud haigustekitajad. Esialgsete katsete põhjal paistab koerte vastuvõtlikkus SARS-CoV-2 suhtes madal.

Kas COVID-19 koroonaviirus nakatab muid koduloomi?

Praeguste teadmiste kohaselt meile olulised põllumajandusloomad ei paista olevat vastuvõtlikud viirusele. Ülal toodud tabelis on välja toodud praeguseks teadaolev informatsioon koduloomade nakatumise osas. Erandina võib välja tuua mingid, kellel SARS-CoV-2 põhjustab haigestumust ning ka suremust.

Kas COVID-19 nakatunud inimene peaks vältima kontakti loomadega?

COVID-19 nakkuse tõttu ei ole loomade, näiteks lemmikloomadega tegelemise jaoks erilisi kaitsemeetmeid vaja. Soovitame kõigil haigetel inimestel vältida liigset kokkupuudet loomadega ning enne lemmikloomatoidu käitlemist ja pärast liivakasti puhastamist käsi põhjalikult pesta. Võimaluse korral peaks paluma tervel pereliikmel hoolitseda lemmikloomade igapäevase hoolduse eest.

Kas COVID-19 nakkusi levitavad putukad või lestad?

Koroonaviirus COVID-19 kandub edasi inimeselt inimesele ning seda viirust ei levita puugid, sääsed ega muud putukad. Siiski võivad putukad ja lestad võivad levitada teisi nakkushaigusi, näiteks puukborrelioosi, seetõttu on soovitatav end nende eest kaitsta.

Kuidas toimib järelevalve koroonaviiruse epideemia ajal?

Eriolukorra tõttu olid kevadel peatatud plaanilised kontrollid loomakasvatusettevõtetesse. Siiski teostati kohapealset kontrolli taudikahtluse korral ning loomade heaolu alase kaebuse korral. Alates maikuust jätkab amet esmatähtsate plaaniliste kontrollidega ettevõtetes kohapeal.

Endiselt jätkuvad tegevusloa menetlused, mille korral viiakse vajadusel läbi ka kohapealsed kontrollid. Teatud kontrolle võidakse läbi viia ka kaugkontrollina elektroonsete vahendite abil. Jätkuvalt toimub inimese ja loomatervise seisukohast kriitiliste proovide võtmine loomataudide uurimiseks – transmissiivne spongiformne entsefalopaatia ehk TSE (surnud looma ajuproov), SAK (sigade Aafrika katk –  proovid nii mets- kui ka kodusigadelt), lindude gripp, marutaud, trihhinelloos (keeritsusstõbi) jne.

Kas ma võin viia looma loomaarsti juurde?

Loomadele vajalikku ravi peab loomadele võimaldama ka eriolukorras. Loomakliinikud on avatud, kuid enne loomaarsti külastamist soovitame kliinikuga ühendust võtta telefoni teel, kuna mitmed loomakliinikud on kehtestanud oma töötajate kaitsmiseks piirangud kliiniku külastamiseks.

Mis saab loomaga jalutamisest, kui ma olen haiguse tõttu karantiinis?

Juhul kui pole võimalik ise koeraga jalutada, siis selleks paluda tuttava või naabri abi. Vajadusel saab kasutada suukorvi. Kindlasti tuleks abistajal vältida kokkupuudet viirusehaigega kasutades vajadusel isikukaitsevahendeid ja järgides Terviseameti juhiseid. Koroonahaige, kes elab eramajas, võib oma aias koeraga jalutada.

Kuidas saab loomi, s.h lemmikloomi teistest riikidest ja teistesse riikidesse transportida, tellida transporti jne, kui on piirangud inimeste liikumisele?

Kommertsveo puhul väljastavad veterinaarkeskused jätkuvalt loomade saatedokumente ja tervisesertifikaate ning kaubavedu on komisjoni prioriteet. Siiski võib piiridel ette tulla ootamatusi ja ooteaegade pikenemist ka kommertsvedude puhul. Seega soovitame vedude planeerimisel seda arvestada.

Lemmiklooma riiki sissetoomist plaanivad isikud peaksid eelnevalt ühendust võtma Politsei- ja Piirivalveametiga. Samuti peab järgi uurima päritoluriigi piirangud ja juhised, kuna koroonapandeemia ohjeldamiseks on paljude riikide piirid suletud reisimiseks.

Juhul kui soovite kasutada loomakulleri teenust, siis tasub teada, et lemmikloomade transportimisega võib Euroopa Liidus tegeleda ainult veoloaga vedaja, kelle transpordivahend on lemmikloomade vedamiseks sertifitseeritud. Lemmikloomade transport sõltub ka lennufirmadest. Paljud lennu- ja kaubaveod on praegu tühistatud, seega tuleks pöörduda otse lennufirma poole.

Kas mitteloomse sööda impordi toimingutes on takistusi?

Sööda imporditoimingud jätkuvad tavapäraselt.

Kas ma võin külastada loomakliinikut või kutsuda loomaarsti koju/loomapidamishoonesse?

Loomade heaolu ning neile ravi võimaldamine on ka eriolukorra ajal oluline.
• Kui looma seisund ei ole kriitiline (näiteks vaktsineerimine, küünte lõikamine jne), siis võimalusel võiks loomakliiniku külastust edasi lükata eriolukorra möödumiseni.
• Enne loomaarsti visiiti peaks kliinikuga ühendust võtma ning külastusaja kokku leppima.
• Kui peate siiski loomakliinikusse minema, peaks loomaga kaasa minema ainult üks terve täiskasvanu.
• Patsienti kliinikusse tooval isikul ei tohi olla koroonaviiruse nakkusele viitavaid sümptomeid.
• Klientidel soovitatakse võimaluse korral kliiniku ooteruumi ootama mitte jääda.

Mida peaks veterinaar jälgima vastuvõttu korraldades?

• Kaitsevahendite kasutamisel järgida Terviseameti juhiseid.
• Korraldage visiitide kokkuleppimine e-kanalite või telefoni teel.
• Kliendikontaktid peavad olema minimaalsed. Võimalusel vaadata loom üle ilma omanikuta või lühendada omaniku kliinikus viibimise aega
• Vastuvõttude korraldamisel jälgida, et kliinikusse ei tule samaaegselt mitmeid kliente ning võimalusel pikendada aega patsientide vahel, et jõuaks vajadusel desinfitseerida ruumid.
• Regulaarselt tuleb desinfitseerida vastuvõtuletti, uksekäepidemeid jms mida kliendid katsuvad ning eemalda ooteruumist kõik asjad, mida inimesed võivad katsuda (ajakirjad jne).
• Peab korraldama võimaluse käte desinfitseerimiseks ka klientidele.
• Kliinikus viibides/kliiniku juures oodates jälgige, et teiste klientidega ei oleks kokkupuudet.
• Vastuvõtu töökorraldus lisada teavitusena välisuksele.

Viimati uuendatud 31.12.2020