Erandid loomsete kõrvalsaaduste käitlemisel

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 annab võimaluse Põllumajandus- ja Toiduametile lubada Eestis loomsete kõrvalsaaduste käitlemisel ja kasutamisel teatavaid erandeid. Eelduseks on võimalikult väike risk inimeste ja loomade tervisele. Samas jääb järelevalveasutusele õigus nakkushaiguse või selle kahtluse korral või muu ohu ilmnemisel alati erandi rakendamisse sekkuda või seda keelata või erandina lubatud tegevus peatada.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 annab võimaluse Põllumajandus- ja Toiduametile lubada Eestis loomsete kõrvalsaaduste käitlemisel ja kasutamisel teatavaid erandeid. Eelduseks on võimalikult väike risk inimeste ja loomade tervisele. Samas jääb järelevalveasutusele õigus nakkushaiguse või selle kahtluse korral või muu ohu ilmnemisel alati erandi rakendamisse sekkuda või seda keelata või erandina lubatud tegevus peatada.

Põllumajandus- ja Toiduamet lubab teatavatel tingimustel Eestis kasutada mitmeid erandeid, millest peamised on:

  • eriotstarbeline söötmine järgmistele loomadele: metsloomad; röövlinnud; karusloomad; loomaaialoomad; tsirkuseloomad; kasvanduste koerad ja jahikoerad; varjupaiga kassid ja koerad; kalasöödana kasutatavad tõugud ja ussid
  • lemmiklooma matmine
  • hobuslase matmine
  • teatavate loomsete kõrvalsaaduste muul viisil kõrvaldamine
  • kõrvalises piirkonnas loomsete kõrvalsaaduste muul viisil kõrvaldamine
  • teatavate loomsete kõrvalsaaduste prügilasse ladestamiseks saatmine
  • loomsete kõrvalsaaduste kasutamine teadus- või haridustöös, diagnostikas, näitustel ja kunstitegevuses
  • loomsete kõrvalsaaduste üle andmine lemmikloomatoiduks jaekaubandusest
  • karusloomade liigisisene söötmine

Kõik erandid kehtivad vaid Eestis ja ainult sellistele loomsetele kõrvalsaadustele, mis on tekkinud Eestis.

Erandite lubamisel on järelevalveasutus lähtunud erinevatest riskidest inimese ja looma tervisele ning nende erandi põhjendatusest ja vajadusest.

Loomsete kõrvalsaaduste eriotstarbeline söötmine on lubatud Põllumajandus- ja Toiduameti loa olemasolul järgmistele loomadele:

  • metsloomad (ainult põhjenduse alusel ja kooskõlastatult Keskkonnaametiga)
  • röövlinnud (ainult põhjenduse alusel ja kooskõlastatult Keskkonnaametiga)
  • karusloomad
  • tsirkuseloomad
  • loomaaialoomad
  • varjupaiga kassid ja koerad
  • kasvanduste koerad ja jahikoerad
  • kalasöödana kasutatavad tõugud ja ussid

Inimtoiduks kütitavaid liike (näiteks metssiga, karu) söötmine on keelatud.

Söötmiseks on keelatud kasutada:

  • toidujäätmeid st toitlustusettevõtetest ja kodumajapidamistest tekkivaid jäätmeid;
  • verd;
  • loomset rasva (eraldi produktina).

Söötmiseks on lubatud kasutada III kategooria loomseid kõrvalsaadusi. Näiteks:

  • tapamajas tervete loomade tapmisel inimtoiduks tekkivaid kõrvalsaadusi (hingetoru, kopsud jms);
  • toidukäitlemisettevõttes tekkivaid kõrvalsaadusi (defektiga kohukesed, kala fileerimise jäägid jms);
  • toitu, mida ei turustata enam inimtoiduna, kuid mis on ohutu inimese ja looma tervisele;
  • lemmikloomatoitu, mida enam ei kasutata lemmikloomatoiduna, kuid mis on ohutu looma tervisele.

II kategooria loomseid kõrvalsaadusi on lubatud kasutada söötmiseks ainult siis, kui see on saadud nakkushaiguse kahtluseta loomadelt ning söödetava materjali ohutus on tõendatud ning dokumentaalselt kinnitatud.

Kui metsloomadele või röövlindudele soovitakse sööta II kategooria kõrvalsaadusi, peab söötmispaika olema kindlalt takistatud nende liikide juurdepääs, keda võidakse küttida inimtoiduks (metssiga, karu jt).

Erandina on võimalik sööta loomaaialoomadele ka teistelt loomaaialoomadelt saadud materjali (välja arvatud sama liigi loomad) ning mäletsejatelt saadud I kategooria materjali, kui need pärinevad nakkushaiguse kahtluseta loomalt.

Söötmiseks kasutatav materjal peab pärinema tunnustatud või teavitatud toidukäitlemisettevõttest, tunnustatud tapamajast või registreeritud põllumajandusettevõttest.

Söötmiseks peab isikul olema Põllumajandus- ja Toiduameti luba.

Loa taotlemine

Loa taotlemiseks tuleb esitada tegevuskohajärgse maakonna keskusele taotlus, kus on:

  • taotleja nimi ja kontaktandmed;
  • söödetavad liigid;
  • söödetava materjali kategooria ja kirjeldus (nt III kategooria; defektiga kohukesed);
  • söödetava materjali ligikaudne kogus ajaühiku kohta (nt 100 kg kuus);
  • söödetava materjali päritolu (nimi, aadress, tunnustamise või registreerimise number);
  • söötmiskoha täpne asukoht (aadress, katastritunnus, pilt, kaart vm);
  • söötmiskohale PRIA poolt sellele antud ehitise registreerimise number (vt pria.ee).

Taotlusega koos tuleb esitada kirjeldused järgmiste tegevuste kohta:

  • kuidas toimub söödetava materjali varumine ja ladustamine;
  • kuidas toimub söödetava materjali vedu;
  • kuidas toimub veokite ja mahutite puhastamine ja desinfitseerimine;
  • kuidas toimub söötmine;
  • kuidas registreeritakse andmeid söödetava materjali kogumise ja söötmise kohta.

Kui plaanitakse kasutada ka II kategooria materjali (või loomaaialoomade puhul I kategooria materjali), siis tuleb täiendavalt esitada järgmised selgitused:

  • millist II kategooria materjali kasutatakse;
  • kuidas tõendatakse materjali ohutus (näiteks laboratoorsed uuringud jms);
  • kuidas kinnitatakse materjali ohutus (näiteks volitatud veterinaararsti veterinaartõend).

Kui taotletakse metsloomade ja/või röövlindudu söötmist, siis tuleb täiendavalt esitada:

  • söötmise põhjendus;
  • tegevused, millega takistatakse teiste liikide juurdepääs söötmisalale;

Metsloomade ja/või röövlindude söötmise korral on vajalik ka Keskkonnaameti poolne kooskõlastus tegevusele, mis sisaldab kinnitust, et söötmine on liigi püsimajäämiseks vajalik või muul eesmärgil (nt teadustöö, fotograafia) ei kahjusta söötmine söödetavat liiki ega ümbritsevat keskkonda.  Sellekohase järelpäringu teeb Keskkonnaametile veterinaarkeskus taotluses esitatud andmete alusel.

Söötmine on lubatud ainult siis, kui Põllumajandus- ja Toiduamet on teinud selleks vastava otsuse, mille ärakiri edastatakse taotlejale (taotluses esitatud aadressil). Otsuse aluseks on taotlus, esitatud dokumendid,  kohapealse kontrolli tulemused ja metsloomade ja/või röövlindude söötmise korral lisaks Keskkonnaameti kooskõlastus tegevusele.

Metsloomade ja röövlindude söötmiseks väljastatakse luba tähtajaga kuni 1 aasta. Söötmise jätkamise korral tuleb taotleda aasta möödudes selle pikendamist.

Kui söötmiseks on luba olemas, tuleb tagada järgmiste nõuete täitmine:

  • söötmiseks kasutatavat materjali peab söötmiseni hoidma rangelt eraldi, et sellele puuduks igasugune juurdepääs neil loomadel, kelle söötmiseks see mõeldud ei ole;
  • söötmiseks kasutatavat materjali tuleb vedada ja hoida lekkekindlates ja puhastatud mahutites, mida puhastatakse ja desinfitseeritakse peale igat kasutuskorda;
  • söödetava materjali kohta tuleb registreerida pidevalt järgmiseid andmeid - mis kuupäeval, mis kohast (ettevõttest), kui palju ja mis liiki materjali saadi, ning mis kuupäeval, kuidas ja kui palju kasutati söötmiseks;
  • söödetava materjaliga sihtkohast kaasa antud kaubadokumente (ja II kategooria kasutamise korral ka ohutust tõendavaid kinnitusi) ning eelmises punktis nimetatud registreeritavaid andmeid tuleb säilitada esitamiseks vähemalt viimase 2 aasta kohta.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1069/2009 artikkel 19 annab võimaluse järelevalveasutusele lubada kõrvaldada loomseid kõrvalsaadusi matmise või põletamise teel või muul viisil sellises piirkonnas, mis on loetud kõrvaliseks piirkonnaks.

Kõrvaline piirkond saab olla selline piirkond, kus põllumajandusloomade (veis, siga, kits, lammas) populatsioon on madal ning loomsete kõrvalsaaduste äravedu piirkonnast on oluliselt raskendatud. Seetõttu võib pikaajalisest kõrvalsaaduste kogumisest ja ladustamisest tekkida võivad terviseriskid olla oluliselt suuremad, kui nende muul viisil kohapeal kõrvaldamine. Eestis saab taotleda kõrvalise piirkonna staatust saartele (välja arvatud Saaremaa ja Muhumaa, sest nendelt saartelt on loomsete kõrvalsaaduste äravedu regulaarselt korraldatav).

Taotlemine

Taotlemiseks tuleb piirkonnas loomsete kõrvalsaaduste muul viisil kõrvaldamist korraldaval ja selle eest vastutaval isikul esitada tegevuskohajärgse maakonna Põllumajandus- ja Toiduameti keskusele taotlus sooviga tunnistada piirkond loomsete kõrvalsaaduste muul viisil kõrvaldamiseks kõrvaliseks piirkonnaks.

Koos taotlusega tuleb esitada järgmised dokumendid ja andmed:

  • piirkonna täpne asukoht ja ulatus;
  • põhjendus, miks loomsete kõrvalsaaduste äravedu piirkonnast on oluliselt raskendatud;
  • veiste, sigade, kitsede ja lammaste arv piirkonnas;
  • täpne kirjeldus loomsete kõrvalsaaduste muul viisil kõrvaldamise kohta;
  • täpne kirjeldus loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamispaika vedamise kohta;
  • kohaliku omavalitsuse kooskõlastus planeeritavale tegevusele ja asukohale.

Et loomsete kõrvalsaaduste matmine või põletamine mõjutavad olulisel määral keskkonda (õhku, põhjavett jm), peab muul viisil kõrvaldamine toimuma kooskõlas keskkonnaalaste nõuetega. Seepärast teeb Põllumajandus- ja Toiduamet taotluses toodud andmete alusel järelpäringu tegevuse kooskõlastamiseks Keskkonnaametile.

Muul viisil kõrvaldamine on lubatud alates sellest, kui Põllumajandus- ja Toiduamet on teinud otsuse tunnistada piirkond kõrvaliseks.

Kui piirkond on tunnistatud kõrvaliseks piirkonnaks, on seal lubatud muul viisil kõrvaldada 2. ja 3. kategooria loomseid kõrvalsaadusi, metsloomadelt saadud materjal ning surnud loomi ja nende kehaosasid, kui need sisaldavad kõrvaldamise hetkel määratletud riskiteguriga materjali.

TSE suhtes uurimisele kuuluvaid loomi ei ole lubatud muul viisil kõrvaldada enne, kui TSE analüüsimise tulemus kinnitab TSE puudumist. Seni tuleb tagada nende kõrvalsaaduste nõuetekohane ladustamine (eelkõige lekkekindlates ja identifitseeritud mahutites).  Kui piirkonnas on TSE kahtlus või kinnitus, on muul viisil kohapeal kõrvaldamine keelatud.

Kõrvaliseks tunnistatud piirkonnas loomsete kõrvalsaaduste muul viisil kõrvaldamist korraldav ja selle eest vastutav isik peab tagama, et:

  • muul viisil kõrvaldamisel on oht inimeste ja loomade tervisele välistatud;
  • muul viisil kõrvaldamine toimub keskkonnaalaste nõuete kohaselt;
  • põletamisel tuhastatakse kõrvalsaadused täielikult;
  • matmine toimub selliselt, et kõrvalsaadustele on välistatud liha- ja kõigetoiduliste loomade juurdepääs;
  • transport kõrvaldamiskohta toimub suletud ja lekkekindlates veokites või mahutites;
  • transpordivahendite/mahutite puhastamine/desinfitseerimine on korraldatud;
  • loomsete kõrvalsaaduste kogumisel, transpordil ja kõrvaldamisel on tagatud nende jälgitavus (kaubadokument, identifitseerimine, andmeregistri pidamine);
  • surnud, hukatud või tapetud loomade ja nende kõrvaldamise kohta peetakse andmeregistrit, mis kord kuus esitatakse tegevuskohajärgse maakonna Põllumajandus- ja Toiduameti keskusele (e-posti teel) .

Kõrvaliseks tunnistatud piirkonnad Eestis:

  • Hiiumaa ja teised Hiiu maakonda kuuluvad saared (tunnistatud kõrvaliseks piirkonnaks 14. juuni 2012. a)
  • Kihnu saar (tunnistatud kõrvaliseks piirkonnaks 6. juuli 2016. a) 
  • Ruhnu saar (tunnistatud kõrvaliseks piirkonnaks 30. juuli 2019. a)

Viimati uuendatud 28.12.2020