Karusloomakasvatus

Infot karusloomade haiguste, heaolu nõuete ja muude teemade kohta, mis on seotud karusloomade pidamisega, leiad teemade kaupa allpool.

Karusloomade (välja arvatud lemmikloomana peetava karuslooma) pidamiseks peab loomapidaja olema registreeritud põllumajandusloomade registris (PRIAs).

Samuti peab olema PRIAs registreeritud karusloomade pidamiseks kasutatav hoone või rajatis või selleks piiritletud ala (ehitis). Taotluse vormid leiab PRIA kodulehelt. Täidetud taotlus koos koopiaga isikut tõendavast dokumendist tuleb edastada PRIA maakondlikule teenindusbüroole. Võimalik on registreerimine teha ka kliendiportaali e-PRIA kaudu. Registrisse kantud ehitisele antakse registreerimise number.

Kui loomapidaja või ehitise registreerimisel esitatud andmed muutuvad, tuleb neist muudatustest teavitada PRIAt 7 päeva jooksul.

Kui loomade pidamiseks kasutatakse mitut lähestikku asuvat hoonet või ala, mida saab käsitleda ühtse kompleksina ning kus peetavad loomad moodustavad ühtse karja, on võimalik need registreerida ühe ehitisena. Selleks peab olema PTA nõusolek. Nõusoleku saamiseks tuleb loomapidajal esitada taotlus ja vastavad andmed (kaart ehitise moodustavate hoonete või alade kohta ning sel loomade pidamise kirjelduse kohta) tegevuskohajärgse maakonna PTA esindusele.

Loomapidaja peab pidama arvestust peetavate karusloomade kohta.

Arvestuses kajastatakse andmeid loomade karja tulemise (ostmine, sündimine jne) ja karjast välja liikumise (müümine, tapmine, hukkumine, kadumine jne) kohta.

Arvestuses tuleb esitada loomade arv karjas ja looma kohta: 

  • sündmus - müük, ost, kadumine, hukkamine vm;
  • sündmuse kuupäev;
  • liikumise korral andmed eelmise/järgmise omaniku/ehitise kohta;

Andmeid tuleb säilitada vähemalt kolm aastat peale looma teise karja viimist, hukkumist, kadumist või tapmist.

Arvestust võib pidada nii paberkandjal kui elektrooniliselt.

Arvestus peab olema alati kättesaadav ja esitatav järelevalvet teostavale isikule.

Bioohutusmeetmete eesmärk on karjas nakkushaiguste levimise vältimine.

Loomapidaja kohustused:

  • korralda isiku ja veovahendite liikumine nii, et vältida nakkuse sissetoomist;
  • ära luba kõrvalisi isikuid loomapidamishoonesse;
  • ära luba välisriigist saabunud isikut loomapidamishoonesse enne, kui vähemalt 48 tundi on möödunud tema Eestisse saabumisest;
  • hoia vajadusel karja juurde toodav loom karjasolevatest loomadest eraldi;
  • hoia haige loom eraldi tervetest;
  • korralda sööda, allapanu ja muu materjali ohutu käitlemine nakkuse leviku vältimiseks;
  • korralda näriliste ja putukate tõrjet;
  • takista metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine loomapidamishoonesse;
  • taga, et kõiki neid nõudeid loomakasvatushoones täidetakse, ning selgita ja nõua nende täitmist kõigilt, kes loomadega tegelevad.

Karuslooma pidamise nõuded on leitavad siit.

Sööt peab olema ohutu, et oleks välistatud nii loomade kui inimeste haigestumine ning riskid keskkonnale. Sööda ohutusel ja kvaliteedil on otsene mõju ka loomsetele saadustele (liha, piim, munad jm).

Sööt peab vastama tema kasutusotstarbele.

Sööt võib sisaldada ainult lubatud söödalisandeid (näiteks vitamiine, mineraalained), mille ohutus on EFSA (Euroopa Toiduohutusameti) poolt hinnatud ja mis on kantud Euroopa Liidu söödalisandite registrisse.

Soovimatuid aineid (näiteks arseen, kaadmium, plii, dioksiin, aflatoksiinid jm) ei tohi olla söödas üle lubatud piirmäära. Soovimatute ainete loetelu on välja toodud soovimatute ainete määruses.

Keelatud ained, mida söödas ei tohi olla:
  • fekaale, uriini, seedetrakti sisu;
  • parkainega töödeldud nahku ega selle jäätmeid;
  • taimekaitsevahendeid sisaldada võivaid seemneid ega muid taimseid paljundusmaterjale;
  • puidukonservantidega töödeldud puitu sh saepuru;
  • igasuguseid reovee jäätmeid;
  • tahkeid olmejäätmeid (näiteks majapidamisjäätmeid);
  • pakendeid ja nende osi;
  • n-alkaanidel kasvatatud Candida pärmidest saadud valgutooted.

Söötmise keelud

Põllumajandusloomadele on keelatud sööta toitlustuse sektorist ja majapidamisest tekkivaid toidujäätmeid.  Samuti on keelatud sööta loomale söödamaterjali, mis on saadud samalt loomaliigilt (kannibalism). Erand kehtib vaid karusloomade suhtes.

Mäletsejalistele (kitsed, lambad, veised) on keelatud sööta sellist sööta, mis sisaldab töödeldud loomseid proteiine (näiteks kalajahu, verejahu jm), loomset päritolu di- ja trikaltsiumfosfaati ja veretooteid. Erandina on lubatud vasikatele sööta kalajahu sisaldavat täispiimaasendajat.

Mittemäletsejalistele (sead, linnud) on keelatud sööta sellist sööta, mis sisaldab mittemäletsejalistelt pärit verejahu (töödeldud loomne proteiin).

Vesiviljelusloomadele (kaladele, vähkidele) on keelatud anda sellist sööta, mis sisaldab mäletsejalistelt pärit töödeldud loomseid proteiine.

Lubatud loomset proteiini sisaldava sööda tootmise/söötmise luba  vajab käitleja, kes:

  • soovib toota turustamisotstarbelist lubatud loomseid proteiine (näiteks kalajahu) sisaldavat sööta;
  • peab mäletsejalisi ja mittemäletsejalisi loomi ning soovib enda ettevõttes peetavatele mittemäletsejalistele loomadele sööta lubatud loomseid proteiine sisaldavat sööta;
  • peab mäletsejalisi loomi ning soovib enda ettevõttes peetavatele võõrutamata mäletsejalistele loomadele sööta kalajahu sisaldavat piimaasendajat;
  • peab mäletsejalisi  ja mittemäletsejalisi loomi ning soovib toota lubatud loomseid proteiine sisaldavat sööta ja sööta seda enda ettevõttes peetavatele mittemäletsejaliste loomadele.

Sööda jälgitavus

Sööda ja söödasse lisatavate koostisosade jälgitavus peab olema alati tagatud. See tähendab, et peab olema võimalik tõendada, kellelt sööt/sööda koostisosad saadud on, ja kellele seda edasi tarnitud on. Jälgitavuse tõendamiseks kasutatakse saatelehti ja arveid ning sellekohaseid andmeid (kellelt/kellele, mida, millal, kui palju) sisaldavat registrit.

Sööda käitlemisest teatamine

Loomapidaja, kes turustab loomadelt saadud loomseid saadusi (näiteks liha, muna, piima), ja/või toodab sööta oma loomadele (näiteks teeb heina, kasvatab teravilja jm)  ja/või müüb teravilja, heina, silo, peab esitama majandustegevusteate.

Majandustegevusest teatamiseks tuleb esitada sellekohane vorm (vt allpool) PTA-le.

Majandustegevusteate esitanud loomapidajate/söödakäitlejate andmed on leitavad "Riigi toidu ja sööda käitlejate registrist".

Erandina ei pea söödaregistris olema registreeritud loomapidaja, juhul kui
  • loomadelt saadav toodang kasutatakse ära oma pere poolt;
  • peetakse vaid selliseid loomi, keda ei tarvitata toiduks;
  • loomadelt saadav toodangu kogus on väike ning see turustatakse ainult otse lõpptarbijatele.
Väike kogus on määratletud järgmiselt:
  • lehma toorpiim kuni 100 kg päevas või kuni 700 kg nädalas;
  • kitse toorpiim kuni 20 kg päevas;
  • ute toorpiim kuni 10 kg päevas;
  • munad kuni 50 linnuga farmist;
  • liha kuni 10 000 kodulinnult või kuni 3000 jäneseliselt või mõlema puhul kokku kuni 10 000 linnult/jäneseliselt aastas;
  • kala kuni 100 kg päevas.

Lisaks kui eelnimetatud juhtudel jääb oma loomadele toodetud sööta üle, siis võib seda kuni 5 tonni aastas turustada kohalikele põllumajandustootjatele ilma söödaregistris registreerimise kohustuseta.

Sööda käitlemise ja hügieeni nõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 183/2005.

Kaurslooma haigused on leitavad siit.

Informatsioon karuslooma tapmise ja hukkamise kohta kohapeal on leitav siit.

Karusloomi tohib viia teise liikmesriiki registreeritud ehitisest, kus ei ole kehtestatud loomade liikumist piiravat keeldu ega kitsendust.

Ehitisest, kust loomi välja viia kavatsetakse, ei tohi olla kahtlustatud ega diagnoositud viimase kuue kuu jooksul marutaudi. Ka ei tohi olla karusloomad, keda teise liikmesriiki viia plaanitakse, olla kokku puutunud loomadega sellisest farmist, kus marutaudi on kahtlustatud või diagnoositud.

Karusloomadega peab kaasas olema kuni sihtkohani loomatervisesertifikaat, mille väljastab tegevuskohajärgse maakonna PTA esindus peale vajalike uuringute teostamisele järgnevat veterinaarset kontrolli.

Loomadega kauplemisel tuleb arvestada sihtriigi täiendavate nõuete ja kitsendustega.

Samad nõuded kehtivad ka siis, kui karusloomi soovitakse tuua Eestisse teisest liikmesriigist.

Eestis on karusloomadega kauplemise veterinaarnõuded kehtestatud põllumajandusministri määruse nr 99 „Veterinaarnõuded muude loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega kauplemisel“ paragrahvis 6.

Täpsemat lisainformatsiooni saab küsida tegevuskohajärgse maakonna Põllumajandus- ja Toiduameti keskusest.

Karusloomade eksport

Karusloomi tohib viia riiki, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik (eksportida), registreeritud ehitisest, millele ei ole kehtestatud loomade liikumist piiravat keeldu ega kitsendust. Karjas, kust loom välja viiakse, peab olema läbi viidud järelevalve raames kõik vajalikud uuringud ja menetlused (kehtestatud loomatauditõrje programmidega).

Nõuded eksportimisele kehtestab sihtriik. Olenevalt nendest nõuetest viib järelevalveametnik või volitatud veterinaararst läbi vajalikud veterinaarsed uuringud ning peale uuringutele järgnevat kliiniliselt läbivaatust karjas väljastatakse tegevuskohajärgse maakonna PTA esinduse poolt sellekohane loomatervishoiusertifikaat, mis peab olema saadetisega kaasas kuni sihtkohani.

Karusloomade import

Nõuded karusloomade toomisele riigist, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik (impordile), kehtestab sihtriigi järelevalveasutus. Esimene eeltingus elusloomade importimisel see, et karjale ega piirkonnale, kust karusloomi tuua soovitakse, ei tohi olla kehtestatud loomade liikumist piiravat keeldu ega kitsendust.

Hõberebast ja sinirebast tohib Eestisse tuua vaid sellisest loomapidamisettevõttest, kus 12 kuu jooksul ei ole diagnoositud Aujeszky haigust, marutaudi, lihasööjate katku, tuberkuloosi, tulareemiat, infektsioosset hepatiiti, parvoviirusenteriiti, trihhinelloosi,  toksoplasmoosi ega dermatomükoosi. Tuhkrut ja naaritsat tohib Eestisse tuua vaid sellisest loomapidamisettevõttest, kus kolme aasta jooksul ei ole diagnoositud naaritsate entsefalopaatiat ning 12 kuu jooksul viirusenteriiti, tulareemiat, marutaudi, tuberkuloosi, lisasööjate katku ega pseudomonoosi.

Karusloomad peavad olema vaktsineeritud 14 päeva enne väljaviimist. Hõberebased ja sinirebased peavad olema vaktsineeritud lihasööjate katku vastu ning tuhkrud ja naaritsad botulismi, lihasööjate katku, pseudomonoosi ja viirusenteriidi vastu.

Loomadega olema kaasas kuni sihtkohani loomatervisesertifikaat.

Õigusaktid

Vaata ka rahvusvahelise kaubanduse alt.

Täpsemat lisainformatsiooni saab tegevuskohajärgse maakonna PTA esindusest.

Hukkunud või tapetud karusloomade korjused ning nahatustamisel tekkivad lihakehad ja muud osad (loomsed kõrvalsaadused) tuleb farmis hoida eraldi ja suletult ning lekkekindlates tingimustes. Loomseid kõrvalsaadusi tuleb ladustada farmist väljaviimiseni eraldi loomadest ja söödast ning selliselt, et sellele puudub juurdepääs nii kodu- kui metsloomadel, lindudel ja närilistel.

Loomsed kõrvalsaadused tuleb saata asjatu viivituseta ettevõttesse, mis tegevusloa või majandustegevusteatise alusel tegutseb vastava kategooria loomsete kõrvalsaaduste käitlemisega. Hukkunud või hädatapetud karusloomade korjused on lubatud saata vaid tegevusloaga töötlemisettevõttesse.

Farmist väljaviimisel peab loomsete kõrvalsaadustega vedajale kaasa andma kaubadokumendi, kus on kirjas loomsete kõrvalsaaduste kategooria tähis (nt hukkunud loomade korjused on II kategooria, nahk on III kategooria), materjali kogus ning andmed farmi, loomsete kõrvalsaaduste vedaja ja sihtettevõtte kohta (nimi, aadress, tegevusloa või registreerimise number).

Loomapidaja peab pidama arvestust farmis tekkinud loomsete kõrvalsaaduste kohta (sealhulgas kõrvaldamisele saadetud kogus, farmist väljaviimise kuupäev, vedaja ja sihtettevõtte andmed) või säilitama loomsete kõrvalsaadustega kaasa antud kaubadokumentide koopiad.

Arvestus või kaubadokumentide koopiad peavad olemas olema ja esitatavad vähemalt kahe aasta kohta.

Eelnimetatud nõuded ei kehti karusnaha kohta, mida on kuivatatud vähemalt kaks päeva keskkonnas, mille temperatuur on 18 °C ja niiskus 55 %. Selliseid nahku võib farmist välja viia piiranguteta ja ilma kaubadokumendita.

Lisainformatsioon loomsete kõrvalsaaduste kohta.

Viimati uuendatud 12.01.2021