Küülikukasvatus

Infot küülikute haiguste, heaolu, söötmise ja muude teemade kohta, mis on seotud küülikute pidamisega, leiad teemade kaupa allpool.

Loomsete saaduste (sealhulgas karusnahk ja liha) tootmise eesmärgil peetavate küülikute pidamiseks peab loomapidaja olema registreeritud põllumajandusloomade registris (PRIAs).

Samuti peab olema PRIAs registreeritud loomsete saaduste tootmise eesmärgil peetavate küülikute pidamiseks kasutatav hoone või rajatis või selleks piiritletud ala (ehitis). Taotluse vormid leiab PRIA kodulehelt. Täidetud taotlus koos koopiaga isikut tõendavast dokumendist tuleb edastada PRIA maakondlikule teenindusbüroole. Võimalik on registreerimine teha ka kliendiportaali e-PRIA kaudu. Registrisse kantud ehitisele antakse registreerimise number.

Kui loomapidaja või ehitise registreerimisel esitatud andmed muutuvad, tuleb neist muudatustest teavitada PRIAt 7 päeva jooksul.

Kui loomade pidamiseks kasutatakse mitut lähestikku asuvat hoonet või ala, mida saab käsitleda ühtse kompleksina ning kus peetavad loomad moodustavad ühtse karja, on võimalik need registreerida ühe ehitisena. Selleks peab olema PTA nõusolek. Nõusoleku saamiseks tuleb loomapidajal esitada taotlus ja vastavad andmed (kaart ehitise moodustavate hoonete või alade kohta ning sel loomade pidamise kirjelduse kohta) tegevuskohajärgse maakonna PTA esindusele.

Loomsete saaduste (liha, karusnahk) tootmise eesmärgil peetavate küülikute kohta peab loomapidaja pidama arvetust.

Arvestuses kajastatakse andmeid loomade karja tulemise (ostmine, sündimine jne) ja karjast välja liikumise (müümine, tapmine, hukkumine, kadumine jne) kohta.

Arvestuses tuleb esitada sündmuse kuupäev, andmed eelmise/järgmise omaniku/ehitise kohta, põhjus (nt müük, kadumine, hukkumine vm).

Andmeid tuleb säilitada vähemalt kolm aastat peale looma teise karja viimist, hukkumist, kadumist või tapmist.

Arvestust võib pidada nii paberkandjal kui elektrooniliselt.

Arvestus peab olema alati kättesaadav ja esitatav järelevalvet teostavale isikule.

Bioohutusmeetmete eesmärk on karjas nakkushaiguste levimise vältimine.

Loomapidaja kohustused:

  • korralda isiku ja veovahendite liikumine nii, et vältida nakkuse sissetoomist;
  • ära luba kõrvalisi isikuid loomapidamishoonesse;
  • ära luba välisriigist saabunud isikut loomapidamishoonesse enne, kui vähemalt 48 tundi on möödunud tema Eestisse saabumisest;
  • hoia vajadusel karja juurde toodav loom karjasolevatest loomadest eraldi;
  • hoia haige loom eraldi tervetest;
  • korralda sööda, allapanu ja muu materjali ohutu käitlemine nakkuse leviku vältimiseks;
  • korralda näriliste ja putukate tõrjet;
  • takista metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine loomapidamishoonesse;
  • taga, et kõiki neid nõudeid loomakasvatushoones täidetakse ning selgita ja nõua nende täitmist kõigilt, kes loomadega tegelevad.

Sööt peab olema ohutu, et oleks välistatud nii loomade kui inimeste haigestumine ning riskid keskkonnale. Sööda ohutusel ja kvaliteedil on otsene mõju ka loomsetele saadustele (liha, piim, munad jm).

Sööt peab vastama tema kasutusotstarbele.

Sööt võib sisaldada ainult lubatud söödalisandeid (näiteks vitamiine, mineraalained), mille ohutus on EFSA (Euroopa Toiduohutusameti) poolt hinnatud ja mis on kantud Euroopa Liidu söödalisandite registrisse.

Soovimatuid aineid (näiteks arseen, kaadmium, plii, dioksiin, aflatoksiinid jm) ei tohi olla söödas üle lubatud piirmäära. Soovimatute ainete loetelu on välja toodud soovimatute ainete määruses.

Keelatud ained, mida söödas ei tohi olla:
  • fekaale, uriini, seedetrakti sisu;
  • parkainega töödeldud nahku ega selle jäätmeid;
  • taimekaitsevahendeid sisaldada võivaid seemneid ega muid taimseid paljundusmaterjale;
  • puidukonservantidega töödeldud puitu sh saepuru;
  • igasuguseid reovee jäätmeid;
  • tahkeid olmejäätmeid (näiteks majapidamisjäätmeid);
  • pakendeid ja nende osi;
  • n-alkaanidel kasvatatud Candida pärmidest saadud valgutooted.

Söötmise keelud

Põllumajandusloomadele on keelatud sööta toitlustuse sektorist ja majapidamisest tekkivaid toidujäätmeid.  Samuti on keelatud sööta loomale söödamaterjali, mis on saadud samalt loomaliigilt (kannibalism). Erand kehtib vaid karusloomade suhtes.

Mäletsejalistele (kitsed, lambad, veised) on keelatud sööta sellist sööta, mis sisaldab töödeldud loomseid proteiine (näiteks kalajahu, verejahu jm), loomset päritolu di- ja trikaltsiumfosfaati ja veretooteid. Erandina on lubatud vasikatele sööta kalajahu sisaldavat täispiimaasendajat.

Mittemäletsejalistele (sead, linnud) on keelatud sööta sellist sööta, mis sisaldab mittemäletsejalistelt pärit verejahu (töödeldud loomne proteiin).

Vesiviljelusloomadele (kaladele, vähkidele) on keelatud anda sellist sööta, mis sisaldab mäletsejalistelt pärit töödeldud loomseid proteiine.

Lubatud loomset proteiini sisaldava sööda tootmise/söötmise luba  vajab käitleja, kes:

  • soovib toota turustamisotstarbelist lubatud loomseid proteiine (näiteks kalajahu) sisaldavat sööta;
  • peab mäletsejalisi ja mittemäletsejalisi loomi ning soovib enda ettevõttes peetavatele mittemäletsejalistele loomadele sööta lubatud loomseid proteiine sisaldavat sööta;
  • peab mäletsejalisi loomi ning soovib enda ettevõttes peetavatele võõrutamata mäletsejalistele loomadele sööta kalajahu sisaldavat piimaasendajat;
  • peab mäletsejalisi  ja mittemäletsejalisi loomi ning soovib toota lubatud loomseid proteiine sisaldavat sööta ja sööta seda enda ettevõttes peetavatele mittemäletsejaliste loomadele.

Sööda jälgitavus

Sööda ja söödasse lisatavate koostisosade jälgitavus peab olema alati tagatud. See tähendab, et peab olema võimalik tõendada, kellelt sööt/sööda koostisosad saadud on, ja kellele seda edasi tarnitud on. Jälgitavuse tõendamiseks kasutatakse saatelehti ja arveid ning sellekohaseid andmeid (kellelt/kellele, mida, millal, kui palju) sisaldavat registrit.

Sööda käitlemisest teatamine

Loomapidaja, kes turustab loomadelt saadud loomseid saadusi (näiteks liha, muna, piima), ja/või toodab sööta oma loomadele (näiteks teeb heina, kasvatab teravilja jm)  ja/või müüb teravilja, heina, silo, peab esitama majandustegevusteate.

Majandustegevusest teatamiseks tuleb esitada sellekohane vorm (vt allpool). Põllumajandus- ja Toiduametile.

Majandustegevusteate esitanud loomapidajate/söödakäitlejate andmed on leitavad "Riigi toidu ja sööda käitlejate registrist".

Erandina ei pea söödaregistris olema registreeritud loomapidaja, juhul kui
  • loomadelt saadav toodang kasutatakse ära oma pere poolt;
  • peetakse vaid selliseid loomi, keda ei tarvitata toiduks;
  • loomadelt saadav toodangu kogus on väike ning see turustatakse ainult otse lõpptarbijatele.
Väike kogus on määratletud järgmiselt:
  • lehma toorpiim kuni 100 kg päevas või kuni 700 kg nädalas;
  • kitse toorpiim kuni 20 kg päevas;
  • ute toorpiim kuni 10 kg päevas;
  • munad kuni 50 linnuga farmist;
  • liha kuni 10 000 kodulinnult või kuni 3000 jäneseliselt või mõlema puhul kokku kuni 10 000 linnult/jäneseliselt aastas;
  • kala kuni 100 kg päevas.

Lisaks kui eelnimetatud juhtudel jääb oma loomadele toodetud sööta üle, siis võib seda kuni 5 tonni aastas turustada kohalikele põllumajandustootjatele ilma söödaregistris registreerimise kohustuseta.

Sööda käitlemise ja hügieeni nõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 183/2005.

Loomapidaja peab pidama arvestust loomadele manustatud ravimite ja ravimsöötade kohta.

Arvestuses peavad kajastuma:

  • andmed selle looma või loomarühma, kellele ravimeid/ravimsööta manustati, kohta (näiteks küülikud puurides nr 2 ja 4);
  • kasutatud ravimi või ravimsööda nimetus ja manustatud kogus; 
  • andmed ravimi väljastaja (veterinaararsti või apteegi) kohta; 
  • ravimi manustamise kuupäev ja andmed manustaja kohta; 
  • veterinaararsti etteantud manustamisviis ja raviskeem; 
  • määratud keeluaeg. 

Loomapidaja võib arvestust pidada kirjalikult või elektroonselt.

Looma müügi või mõnel muul viisil võõrandamise korral ajal, mil ravimite kasutamise tõttu kehtib keeluaeg, peab loomapidaja edastama sellega seonduvad andmed uuele loomapidajale.

Küüliku haigused on leitavad siit.

Informatsioon küüliku tapmise ja hukkamise kohta kohapeal on leitav siit.

Tapamajja tapmiseks saadetavate küülikute kohta tuleb loomapidajal koostada ja partiiga kaasa anda toiduahela alane teatis.

Teatise vormid

Loomade veol tapamajja tuleb järgida nõudeid loomade vedamisele.

Tapamajja saatmisel tuleb loomapidajal sellekohaseid andmeid kajastada küülikute kohta peetavas arvestuses.

Küülikute viimisel teise liikmesriiki (kauplemisel) on esimeseks eeltingimuseks see, et karjale ega kohale (ehitis, piirkond jne), kust loomad välja viia kavatsetakse, ei oleks kehtestatud loomade liikumist piiravat keeldu ega kitsendust.

Ehitises, kust loomi välja viia kavatsetakse, ei tohi olla kahtlustatud ega diagnoositud kliinilist müksomatoosi ega viimase kuue kuu jooksul marutaudi. Ka ei tohi olla küülikud, keda teise liikmesriiki viia plaanitakse, olla kokku puutunud loomadega sellisest farmist, kus marutaudi on kahtlustatud või diagnoositud.

Küülikutega peab kaasas olema kuni sihtkohani loomatervisesertifikaat. Loomatervisesertifikaadi väljastab tegevuskohajärgne  PTA esindus peale vajalike uuringute teostamisele järgnevat loomade läbivaatust.

Samad nõuded kehtivad ka siis, kui küülikuid soovitakse tuua Eestisse teisest liikmesriigist.

Eestis on jäneseliste kauplemise veterinaarnõuded kehtestatud põllumajandusministri määruse nr 99 „Veterinaarnõuded muude loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega kauplemisel paragrahvis 6.

Täpsemat lisainformatsiooni saab küsida tegevuskohajärgsest PTA esindusest.

Küülikute eksport

Küülikute viimisel riiki, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik (ekspordil), on esimeseks eeltingimuseks see, et karjale ja piirkonnale, kust loomad välja viia kavatsetakse, ei oleks kehtestatud väljaviimise keeldu ega piiravat kitsendust. Teiseks peab olema karjas, kust loom välja viiakse, läbi viidud järelevalve raames kõik vajalikud uuringud ja menetlused (kehtestatud loomatauditõrje programmidega).

Nõuded eksportimisele kehtestab sihtriik. Olenevalt sihtriigi nõuetest viib järelevalveametnik või volitatud veterinaararst läbi vajalikud veterinaarsed uuringud ning peale uuringutele järgnevat kliiniliselt läbivaatust karjas väljastatakse tegevuskohajärgse maakonna PTA esinduse poolt sellekohane loomatervisesertifikaat, mis peab olema saadetisega kaasas kuni sihtkohani.

Küülikute import

Nõuded küülikute toomisele riigist, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik (impordile), kehtestab sihtriigi järelevalveasutus. Esimene eeltingus elusküülikute importimisel see, et karjale ega piirkonnale, kust küülikuid tuua soovitakse, ei ole kehtestatud loomade väljaviimiseks keeldu ega kitsendusi.

Küülikut tohib tuua Eestisse vaid sellisest loomapidamisettevõttest, kus ei ole 12 kuu jooksul diagnoositud müksomatoosi ja ühe kuu jooksul marutaudi.

Küülikud peavad olema 14 päeva enne toomist olema vaktsineeritud müksomatoosi, pastörelloosi ja hemorraagilise viiruhaiguse vastu.

Importimisel peab küülikutega olema kaasas loomatervisesertifikaat.

Vaata ka rahvusvahelise kaubanduse alt.

Õigusaktid

Hukkunud või hädatapetud küülikute korjused, kohapeal oma tarbeks tapetud küülikutelt saadud ja inim- ega lemmikloomatoiduks mittekasutatavad osad ja muud loomsed kõrvalsaadused tuleb farmis hoida eraldi ja suletult ning lekkekindlates tingimustes. Loomseid kõrvalsaadusi tuleb ladustada farmist väljaviimiseni eraldi loomadest ja söödast ning selliselt, et sellele puudub juurdepääs nii kodu- kui metsloomadel, lindudel ja närilistel.

Loomsed kõrvalsaadused tuleb saata asjatu viivituseta ettevõttesse, mis tegevusloa või majandustegevusteatise alusel tegutseb vastava kategooria loomsete kõrvalsaaduste käitlemisega. Hukkunud või hädatapetud küülikute korjused on lubatud saata vaid tegevusloaga töötlemisettevõttesse.

Farmist väljaviimisel peab loomsete kõrvalsaadustega vedajale kaasa andma kaubadokumendi, kus on kirjas loomsete kõrvalsaaduste kategooria tähis (nt hukkunud loomade korjused on II kategooria, nahk on III kategooria), materjali kogus ning andmed farmi, loomsete kõrvalsaaduste vedaja ja sihtettevõtte kohta (nimi, aadress, tegevusloa või registreerimise number).

Loomapidaja peab pidama arvestust farmis tekkinud loomsete kõrvalsaaduste kohta (sealhulgas kõrvaldamisele saadetud kogus, farmist väljaviimise kuupäev, vedaja ja sihtettevõtte andmed) või säilitama loomsete kõrvalsaadustega kaasa antud kaubadokumentide koopiad.

Arvestus või kaubadokumentide koopiad peavad olemas olema ja esitatavad vähemalt kahe aasta kohta.

Lisainformatsioon loomsete kõrvalsaaduste kohta.

Viimati uuendatud 08.01.2021