Küülikute haigused

Papillomatoos on küülikutel esinev viirushaigus, mida iseloomustab erineva suuruse ja tihedusega sõlmekeste moodustumine nahal ja limaskestadel.

Haiguse peiteaeg on 30-40 päeva.

Haiguse levikuteed

Viirus levib otsesel kontaktil viirust sisaldava süljega.

Lisainfo

Spetsiifiline ravi puudub. Paranemine toimub spontaanselt aja jooksul.

Haiguse sissetoomise vältimiseks tuleb rakendada bioohutusmeetmeid.

Haiguse kahtluse korral tuleb koheselt informeerida loomaarsti.

Haigusele iseloomulikud tunnused

Limaskestadel esinevat vormi iseloomustavad valkjashallid sõlmed või tüükad keele alumisel poolel, harva ka mujal suus. Sõlmjas moodustis on algul lame, hiljem kortsub ja lõpuks muutub haavandiks. Moodustiste suurus on erinev, sagedamini 1-3 mm. Nahakahjustused püsivad pikka aega, tüükad kaovad mõne nädala jooksul.

Nahal esineva vormi korral tekivad tüükad kaelal, õlgadel, kõrvadel või kõhu piirkonnas. Viirus levib peamiselt verd imevate putukate vahendusel.

Küülikute hemorraagiline haigus on küülikute viirushaigus, mida iseloomustab maksapõletik.

Haiguse peiteaeg on 1 – 3 päeva.

Haiguse levikuteed

Nakatumine toimub suu kaudu ning hingamisteede vahendusel. Loomad, kel enam kliinilisi tunnuseid ei esine, kannavad nakkust veel vähemalt neli nädalat.

Lisainfo

Spetsiifiline ravi puudub. Haiguse ennetamiseks kasutatakse vaktsineerimist.Haiguse sissetoomise vältimiseks tuleb rakendada bioohutusmeetmeid.

Haiguse kahtluse korral tuleb koheselt informeerida loomaarsti.

Vaata lisaks ka Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi kodulehelt.

Haigusele iseloomulikud tunnused

• Üliägeda kulu korral surevad haiged loomad äkki (ilma eelnevate kliiniliste tunnusteta).
• Ägeda kulu korral on loomad isutud, loiud, hingamine on kiirenenud, esinevad närvinähud (tõmblused, koordinatsioonihäired, pöörlemine). Vahel täheldatakse ka silmalaugude turset ning vahuse ja vereseguse nõre eritumist ninast. Loomal on palavik, enne surma langeb kehatemperatuur alla normaalse.
• Alaägedat kulgu iseloomustavad isu vähenemine, loidus, mõnedel loomadel muutuvad limaskestad kollakaks.

Passaluroos on küülikute parasitaarhaigus, mida iseloomustab pärakupiirkonna kihelus, kõhulahtisus ja kõhnumine.

Kliiniliselt avaldub haigus peamiselt 3-7 kuu vanustel noorloomadel talvel. Ilma kliiniliste tunnusteta võib haigust ette tulla aasta ringi.

Lisainfo

Haiguse ennetamiseks on oluline sööginõude ja puuride regulaarne puhastamine ning parasiitide vastaste preparaatide kasutamine.

Haiguse sissetoomise vältimiseks tuleb rakendada bioohutusmeetmeid.

Haiguse kahtluse korral tuleb koheselt informeerida loomaarsti.

Haigusele iseloomulikud tunnused

Haiguse kliinilised tunnused avalduvad ainult ägeda nakkuse korral. Täheldatakse pärakupiirkonna kihelust, mistõttu loomad hõõruvad kihelevat kehaosa. Esineda võib ka kõhulahtisust. Küülikud jäävad loiuks ja kõhnuvad.

Müksomatoos on ägedalt kulgev väga nakkuslik küülikute viirushaigus, mille peamised tunnused on silmapõletik ning nahaalused sültjad moodustised, mis on peamiselt pea-, päraku- ja suguelundite piirkonnas.

Haigus esineb puhangutena. Sagedamini haigestuvad küülikud soojadel aastaaegadel.

Haigusele on vastuvõtlikud kõik küülikud, eriti euroopa jänes.

Haiguse peiteaeg on 4 - 10 päeva.

Haiguse levikuteed

Tekitaja peamiseks levitajaks on verdimevad putukad (sääsed, kirbud, täid, puugid). Mõned viirustüved levivad ka õhu kaudu.

Lisainfo

Haiguse spetsiifiline ravi puudub. Haiguse ennetamiseks soovitatakse loomi vaktsineerida.

Haiguse sissetoomise vältimiseks tuleb rakendada bioohutusmeetmeid.

Haiguse kahtluse korral tuleb koheselt informeerida loomaarsti.

Haigusele iseloomulikud tunnused

Eristatakse kahte haigusvormi:

• Turseline vorm kulgeb väga raskelt ning lõppeb 100% juhtudest looma surmaga. Loomal tekib palavik (40 - 42 ºC) ning  tursed silmalaugudele, kõrva juurde ning päraku– ja suguelundite piirkonda. Tursete diameeter on 3 - 4 cm. Silmast ja ninast eritub limas-mädast nõret. Nahk tursete piirkonnas muutub voldiliseks, kõrvad langevad lonti. Pea on tursunud (nn „lõvipea“). Kliiniline pilt kujuneb välja 9. - 11. haiguspäevaks, selleks ajaks on loom kurnatud, erituv mädane nõre moodustab korpasid ninasõõrmete ümber. Küülikud hingeldavad, nende limaskestad on sinakad. Täiskasvanud loomal saabub surm 10. - 14. haiguspäeval, poegadel varem.
• Sõlmjal haigusvormil üldtunnused (nagu palavik, isutus, loidus) puuduvad. Sõlmjad moodustised tekivad kõrvadel, pea nahal, silmalaugudel. 3. – 5. nädalal algab paranemine, suremus võib ulatuda 80 – 100%-ni.

Haiguse alaägeda kulu korral tekivad emasloomal abordid, isasloomadel suguelundite põletik.