Muud toidud

Juhtlõigu tekst

Gluteen on nisus (kõik Triticum’i liigid), rukkis, odras ja kaeras või nende ristandites ja nimetatud teraviljasaadustes olev valgufraktsioon, mida osa inimestest ei talu.

Gluteen võib kahjustada gluteenitalumatusega inimeste tervist. Teave gluteeni puudumise või vähendatud sisalduse kohta toidus peaks aitama gluteenitalumatusega inimestel tagada endale nii kodus kui ka väljaspool kodu einestades mitmekülgse toiduvaliku.

Gluteenivabaks toiduks saab pidada kõiki toite, mis ei sisalda gluteeni. Toit võib olla looduslikult gluteenivaba või valmistatud looduslikult gluteenivabadest koostisosadest.

Toit võib olla ka spetsiaalselt toodetud, valmistatud ja/või töödeldud nii, et vähendada ühe või mitme gluteeni sisaldava koostisosa gluteenisisaldust või asendada gluteeni sisaldavad koostisosad looduslikult gluteenivabade koostisosadega.

Teaduslikele andmetele tuginedes on määratletud gluteenitalumatusega inimesele sobiva gluteenivaba toidu gluteenisisaldus, mis tohib olla mitte suurem kui 20 mg/kg. Samas võivad erinevad gluteenitalumatusega inimesed taluda teatavates piirides erinevaid väikseid gluteenikoguseid. Neile sobiva väga madala gluteenisisaldusega toidu gluteenisisaldus tohib olla mitte suurem kui 100 mg/kg.

Gluteenivabu toite reguleerib Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr  828/2014.Oluline on tähele panna nõuded kehtivad nii müügipakendis toidu kui ka müügipakendisse pakendamata toidu (sh toitlustusasutuses pakutavate roogade) kohta teabe esitamisel.

Rikastatud toit on tavatoit, millele on lisatud vitamiine, mineraalaineid või muid aineid (nt rasvhapped, kiudained, piimhappebakterid). Rikastatud toidud on näiteks:

  • D-vitamiiniga piim
  • hommikuhelbed vitamiinide ja mineraalainetega
  • kofeiiniga müslibatoonid
  • hematogeenid

Toidu rikastamist reguleerib määrus 1925/2006, kus tuuakse muuhulgas välja:

  • lubatud vitamiinide ja mineraalainete ühendite loetelu
  • toidud, millele ei või vitamiine ja mineraalaineid lisada
  • keelatud ained:
    • Efedra perekonna taimede ürt ja sellest saadud valmistised
    • kiima-johimbepuu (Pausinystalia johimbe (K. Schum.) Pierre ex Beille) koor ja sellest saadud valmistised
  • piiratud kasutusega ained

Muu kui loomset päritolu rasvas looduslikult esinev transrasv- kuni 2 grammi 100 grammi rasva kohta lõpptarbijale ettenähtud toidus ja jaemüügiks ettenähtud toidus

  • ained, mis on uurimisel/kontrollimisel

Toidu rikastamine on Eestis vabatahtlik, kuid teatud Euroopa Liidu riikides on see kohustuslik. Näiteks Rootsis tuleb piimale lisada D-vitamiini.

Rikastatud toidu turule viimisest Eestis teavitama ei pea.

 

Lisainfo

Euroopa Komisjon

Euroopa Komisjoni register (PDF), mis sisaldab infot lubatud vitamiinide ja mineraalainete kohta ning kohustuslikke rikastamise nõudeid liikmesriikides (13.02.2019 seisuga)

Geneetiliselt muundatud organismid on taimed, loomad ja mikroorganismid, kuhu geenitehnoloogilisi võtteid kasutades on sisse viidud geenid, mida neis looduslikul teel esineda ei saa.

Geneetiliselt muundatud toit on toit, mis:

  • koosneb GMOdest, nt maisiterad, sojauba
  • sisaldab GMOsid, nt tofu, maisitortillad
  • GMOdest saadud, nt GM sojast saadud õli (õli ei sisalda valku ehk GM materjali)
  • sisaldab GMOdest saadud koostisosi, nt pirukad, mis sisaldavad GM sojast saadud õli

Kui toode sisaldab GMOsid üle  0,9%, siis peab märgistusel olema märge:

  • „see toode sisaldab geneetiliselt muundatud organisme“ või
  • „see toode sisaldab geneetiliselt muundatud (organismide nimed)“

See nõue kehtib nii müügipakendis toidule kui ka lahtiselt müüdavale toidule.

GMO- vaba“ märgistuse kasutust ei ole Eestis siseriiklikult reguleeritud nii nagu on seda tehtud näiteks Soomes või Saksamaal.

Kuid „GMO-vaba“ märgistust ei või kasutada toodete puhul, mis ei saagi GMOsid sisaldada (nt piim, liha), sest sellega antakse eriomadus tootele, mis on olemas ka teistel sarnastel toodetel.

Euroopa Liidus on lubatud kasutada GMOsid järgmistes toiduainetes: mais, soja, raps, suhkrupeet ja puuvill.

Ettevõtted, kes kasutavad GMOsid, peavad kasutama süsteeme, mis tagavad nende jälgitavuse ehk neil peab olema info, kellelt nad GM toitu on saanud ja millistele ettevõtetele on GM toitu edasi turustatud.

GMOdest koosnevad või GMOsid sisaldavad tooted (nt sojajahu)

Jälgitavuse tagamiseks peab toodetega kirjalikult kaasas olema järgmine info:

  • märge, et toode sisaldab GMOsid või koosneb neist;
  • GMOde kordumatu identifitseerimistunnus;
  • kui GMOd koosnevad erinevate GMOde kombinatsioonidest ja seda kasutatakse ainult vahetult toiduks või töötlemiseks, siis võib identifitseerimistunnused asendada kasutuse deklaratsiooniga, mis sisaldab kombinatsioonis kasutatud GMOde identifitseerimistunnus loetelu.

GMOdest toodetud tooted, mis GM materjali enam ei sisalda (nt sojaõli)

Jälgitavuse tagamiseks peab toodetega kirjalikult kaasas olema järgmine info:

  • märge iga toidu koostisosa kohta, mis on GMOdest toodetud;
  • toodete puhul, millel koostisosade loetelu puudub, märge selle kohta, et toode on GMOdest toodetud.

GMOde jälgitavuse andmeid peavad ettevõtted säilitama vähemalt 5 aastat alates tehingu sõlmimisest. 

GMOde kasutamiseks tuleb esitada taotlus liikmesriigi pädevale asutusele, kelleks Eestis on Veterinaar- ja Toiduamet.

 Edasi saadetakse taotlus hindamiseks Euroopa Toiduohutusametile (EFSA).

GMOde puhul hinnatakse näiteks:

  • toksilisust;
  • allergeensust;
  • sisestatud geeni stabiilsust;
  • geneetilise muundamise mõju toiteomadustele;
  • geeni sisestamise võimalikke soovimatuid kõrvalmõjusid.

Kui EFSA avaldab hinnangu, siis on avalikkusel 30 päeva aega selle kommenteerimiseks Euroopa Komisjoni kodulehe kaudu.

GMOdele annab loa Euroopa Komisjon juhul kui sellele antakse positiivne hinnang EFSA poolt ja liikmesriikide heakskiit.

GMO load antakse 10 aastaks, mida on võimalik hiljem uuendada.

Mahetoidud on tooted/saadused, mis on toodetud ja ettevalmistatud mahepõllumajanduse seaduse nõuete kohaselt.

Rohkem infot mahetoidu kohta leiab siit.

Mahetunnustamise dokumendivormid

Märgistamine

Viimati uuendatud 31.03.2021