Vesiviljelus tähendab veeorganismide kasvatamist ja viljelemist tehnoloogiate abil, mis on välja töötatud kõnealuste organismide tootmiseks suuremas ulatuses, kui võimaldab looduslik keskkond, kusjuures organismid kuuluvad füüsilise või juriidilise isiku vara hulka kogu kasvatus- või viljelusetapi jooksul kuni saagi kogumiseni (kaasa arvatud).
Vesiviljelus ehk akvakultuur on üks kiiresti arenev majanduse sektor, mis Eesti oludes hõlmab nii kala- kui ka vähikasvatuse. Võrreldes loomakasvatusega on see väga uus ja mitmekesine valdkond. Kalakasvatus on maailmas viimase paarikümne aastaga läbi teinud uskumatult kiire arengu. Kalakasvatuse prioriteediks on keskkonnasäästlikul tehnoloogial põhinev suurtootmine. Ka Eestis on üles ehitatud mõned uued retsirkulatsioonisüsteemiga (suletud veekasutusega basseinisüsteem) kalakasvandused.
Eestis kasvatatakse rohkem vikerforelli ja karpkala, lisaks ka lõhet, meriforelli, siiga, haugi, tuurakala ja angerjat. Uuemad kasvatatavad kalaliigid on arktika paalia ja aafrika angersäga. Koorikloomadest vähikasvatustes kasvatatakse Eesti looduses levinud jõevähki. Euroopas väga levinud molluskikasvatusalasid pole Eestis registreeritud külma kliima ja vee temperatuuri tõttu.
- Kasvandus - vesiviljeluslooma kasvatamise, pidamise või viljelemisega tegeleva ettevõtte (vesiviljelusettevõte) rajatis, piiratud ala või seade, kus vesiviljeluslooma peetakse või kasvatatakse püsivalt. Kasvanduseks ei loeta ala, kus toiduks püütud looduslikku veelooma hoitakse ajutiselt enne tapmist ilma söötmata.
- Püügitiik - tiigid või muud seadmed, milles populatsiooni hoitakse üksnes meelelahutuspüügi eesmärgil ning mis taasasustatakse vesiviljelusloomadega.
- Veeloom – ülemklassi Agnatha ja klassidesse Chondrichthyes ja Osteichthyes kuuluvad kalad, hõimkonda Mollusca kuuluvad molluskid ning alamhõimkonda Crustacea kuuluvad koorikloomad.
- Ekstensiivne vesiviljelus - traditsiooniline looduslik või tehistiik või -laguun, kus peetavate loomade toiduallikas on looduslik, välja arvatud erandjuhtudel, ning kus ei võeta meetmeid tootmise suurendamiseks üle taseme, mida võimaldab looduslik keskkond.
- Vesiviljelusloom – kasvanduses või molluskikasvatamisalal kasvatatav veeloom tema kõigil eluetappidel (sh viljastatud mari, sperma, sugurakud) ning veeloomad, keda kavatsetakse viia kasvandusse või kasvatamisalasse.
- Suletud ettevõte – vesiviljelusettevõte, millest pärinevat reovett töödeldakse viisil, mis võimaldab loetellu kantud või esilekerkivate taudide tekitajad inaktiveerida enne reovee väljajuhtimist avatud veekogusse.
- Avatud ettevõte – vesiviljelusettevõte, millest pärinev reovesi suunatakse otse avatud veekogusse ilma, et seda töödeldaks loetellu kantud või esilekerkivate taudide tekitajate inaktiveerimiseks.
- Bioturvalisuse kava – dokumenteeritud kava, milles määratakse kindlaks teed, mille kaudu tauditekitaja saab vesiviljelusettevõttesse siseneda, selle piires levida ja sealt edasi liikuda; kavas võetakse arvesse ettevõtte eripära ja määratakse kindlaks meetmed, millega leevendatakse kindlaks tehtud bioturvalisusriske.
Eesti seadusandlus
Euroopa Liidu määrused ja otsused
NB! Joonisel toodud ettevõtete tüübid peavad esitama ainult majandustegevusteate üksnes juhul kui:
- vesiviljelusettevõttest ei veeta teise liikmesriiki muid vesiviljelusloomi kui otse inimtoiduna tarbimiseks ette nähtud molluskeid ;
- pädev asutus on koostanud riskihinnangu, milles on leitud, et vesiviljelusettevõttes asuvate vesiviljelusloomade puhul ei ole loetellu kantud või esilekerkivasse taudi nakatumise või selle levitamise risk märkimisväärne;
- asjaomane ettevõte ei kujuta endast olulist riski.
Molluskite pidamisel esitatakse majandustegevusteade PRIA-le, juhul, kui neid peetakse järgmistel eesmärkidel:
Ettevõtja, kes soovib tegeleda veeloomade pidamisega turuleviimise eesmärgil, peab enne tegevuse alustamist omama tegevusluba. Tegevusluba tähendab sisuliselt järelevalveasutuse poolt saadud luba tegevuse alustamiseks. Nimetatud järelevalveasutuseks on Põllumajandus- ja Toiduamet.
Enne tegevusloa taotlemist peab ehitis kõigepealt olema registreeritud PRIA registris (PRIA-le esitatakse majandustegevuseteade).
Tegevusloa väljastamise üheks oluliseks tingimuseks on bioturvalisuse kava olemasolu. Bioturvalisuse kava näidis ja juhend on leitavad PTA kodulehelt (vt. alapunkti „Bioturvalisus“).
Järelevalveametnik võib küsida lisaks eelnevale veel juurde täiendavaid andmeid ja dokumente.
Tegevusluba vajavad ettevõtete tüübid:
- Vesiviljelusettevõtted, kus vesiviljelusloomi hoitakse eesmärgiga viia neid sealt välja elusalt või vesiviljelusloomade saadustena. Ehk kõik ettevõtete tüübid, mis ei pea esitama ainult majandustegevusteatist (vt. alapunkti „Registreerimine PRIA-s“).
- Vesiviljelusettevõtted, mis kujutavad endast olulist riski järgmistel põhjustel:
- Neis peetavate vesiviljelusloomade liigid, kategooriad ja arv;
- Asjaomase vesiviljelusettevõtte tüüp;
- Vesiviljelusloomade liikumine asjaomasesse vesiviljelusettevõttesse ja sealt välja.
- Vesiviljelusloomade karantiiniasutused;
- Vesiviljelusettevõtted, kus peetakse siirutajana (vektor) käsitatavaid vesiviljelusloomi eraldatult kuni ajani, mil neid enam siirutajana ei käsitata;
- Dekoratiivseid vesiviljelusloomi pidavad kinnised ettevõtted, kus rakendatavast liikumisskeemist tuleneb märkimisväärne taudirisk;
- Dekoratiivseid vesiviljelusloomi pidavad avatud vesiviljelusettevõtted;
- Laevad ja muud teisaldatavad ruumid, kus vesiviljelusloomi peetakse ajutiselt ravi või muude toimingute tegemise eesmärgil.
Pärast nõuetekohase tegevusloa taotluse saamist võetakse taotlus menetlusse. Menetlusse võetud taotluse puhul kontrollitakse taotluses esitatud andmeid ja teostatakse kohapealne kontroll. Kohapealse kontrolli tulemuse kohta koostatakse protokoll ja see on aluseks tegevusloa väljastamise või keeldumise otsustamisel.
Koorikloomade pidamisel esitatakse korraga nii majandustegevusteade PRIA-le, kui ka tegevusloa taotlus.
Tegevuslubadega vesiviljelusettevõtted
Vastavalt veterinaarseaduse § 36 ja delegeeritud määruse 2020/691 artiklis 5 toodule kehtib tegevusloaga vesiviljelusettevõtetes bioturvalisuse kava olemasolu nõue. Bioturvalisuse kava rakendamine on vesiviljelusettevõttes nakkushaiguse leviku ennetamiseks esmatähtis. See lähtub vanast põhimõttest, et ennetus on parem kui ravi, lisaks valitseb üldine arusaam, et kalahaiguste ennetus on odavam kui kalade ravi.
Bioturvameetmete eesmärgiks on kaitsta kalu ja koorikloomi veeloomataudide leviku eest.
Soovitav on planeerida ja kirja panna võimalikud ettevõtte bioturvameetmed võttes aluseks järgmist:
- füüsilise kaitse meetmed, mis võivad hõlmata:
- asjakohasel juhul ala sulgemist, piirdetarade ehitamist, linnuvõrgu paigaldamist;
- puhastamist, desinfektsiooni, desinfitseerimispunktide loomist;
- erinevate tsoonide määratlemist ja piiritlemist;
- tsoonides eraldi kaitseriietuse kasutamist.
- haldusmeetmed, mis võivad hõlmata:
- kalade tervisekontrolle;
- asjaomaseid riske arvestatavaid liikumistingimusi;
- töötajate koolitamist kalade tervishoiu ja haiguste tuvastamise alal;
- eluskalade transpordiga kaasnevaid nakkuste tekke ja leviku riske;
- kohapeal teostatavate tegevustega kaasnevaid riske.
Veeloomade pidajad peavad jälgima nende vastutusel olevate kalade ja koorikloomade tervist ja käitumist, pöörama erilist tähelepanu ebatavalisele suremusele ja muudele haigustunnustele.
Allpool on välja toodud näidis bioturvalisuse kavast ning juhend kava koostamiseks.
Arvestust peetakse viisil, mis võimaldab selle pädevale asutusele (Põllumajandus- ja Toiduamet) taotluse korral kohe kättesaadavaks teha ja pädeva asutuse määratava minimaalse ajavahemiku jooksul, mis ei või olla lühem kui kolm aastat. Kõnealust arvestust tuleb pidada ja säilitada paberil või elektrooniliselt.
Kõik vesiviljelusettevõtted peavad ja säilitavad arvestust, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:
- nende ettevõttes peetavate vesiviljelusloomade liigid, kategooriad ja hulk (arv, kogus, kaal);
- vesiviljelusloomade liikumine ettevõttesse ja sealt välja, märkides:
- päritolu- ja sihtkoha;
- liikumise kuupäeva;
- loomatervise sertifikaadid paberil või elektrooniliselt, mis peavad vesiviljelusettevõttesse saabuvate vesiviljelusloomadega kaasas olema;
- suremus igas epidemioloogilises üksuses (basseinis, tiigis, sumbas);
- loomatervise ülevaatuste ja proovivõtu tulemuste kohta.
Lisaks nõutud andmetele koguvad ja säilitavad registreeritud (PRIA, majandustegevusteade) vesiviljelusettevõtted järgmisi andmeid:
- vesiviljelusettevõttele pädeva asutuse määratud kordumatu registreerimisnumber (PRIA reg. number);
- üksikasjad uurimise kohta, mis teostati pärast suurenenud suremuse ilmnemist või taudikahtluse tekkimist;
- andmed, saatekirjad ja deklaratsioonid, mis on saadud vesiviljelusettevõttesse saabunud vesiviljelusloomade saadetistega või mis on saadetud koos vesiviljelusettevõttest lähetatud saadetistega;
- mis tahes muud veeloomade saatedokumendid, kui see on asjakohane.
Lisaks nõutud andmetele koguvad ja säilitavad tegevusloaga (heakskiidetud) vesiviljelusettevõtted järgmisi andmeid:
- vesiviljelusettevõttele pädeva asutuse antud kordumatu heakskiidunumber (PTA poolt väljastatud tunnusnumber);
- vesiviljelusettevõtte kehtiv riskipõhine liigitus, mille on kindlaks määranud pädev asutus;
- riskipõhise seire rakendamise ja selle tulemuste üksikasjad;
- andmed vesiviljelusettevõttesse liikumise kohta, sealhulgas:
- kõikide muust vesiviljelusettevõttest saabunud vesiviljelusloomade päritoluettevõtte kordumatu heakskiidu- või registreerimisnumber või
- selle elupaiga asukoht, kust looduslikud veeloomad on enne vesiviljelusettevõttesse saatmist kogutud;
- andmed vesiviljelusettevõttest välja liikumise kohta, sealhulgas:
- vesiviljelusloomade ja loomsete vesiviljelussaaduste kohta ning vesiviljelusloomade liikumise korral ka sihtkohaks oleva vesiviljelusettevõtte kordumatu registreerimis- või heakskiidunumber või
- loodusesse laskmise puhul andmed selle elupaiga kohta, kuhu vesiviljelusloomad lastakse;
- ettevõttesse veeloomi toova või sealt vesiviljelusloomi välja viiva vedaja nimi ja aadress;
- heakskiidetud vesiviljelusettevõtte bioturvalisuse kava ja tõendid selle rakendamise kohta;
- andmed, saatekirjad ja deklaratsioonid, mis on saadud vesiviljelusettevõttesse saabunud vesiviljelusloomade saadetistega või mis on saadetud koos vesiviljelusettevõttest lähetatud saadetistega;
- mis tahes muud veeloomade saatedokumendid, kui see on asjakohane.
Sööt peab olema ohutu, et oleks välistatud nii loomade kui inimeste haigestumine ning riskid keskkonnale. Sööda ohutusel ja kvaliteedil on otsene mõju ka loomsetele saadustele (liha, piim, munad jm).
Sööt peab vastama tema kasutusotstarbele.
Sööt võib sisaldada ainult lubatud söödalisandeid (näiteks vitamiine, mineraalained), mille ohutus on EFSA (Euroopa Toiduohutusameti) poolt hinnatud ja mis on kantud Euroopa Liidu söödalisandite registrisse.
Soovimatuid aineid (näiteks arseen, kaadmium, plii, dioksiin, aflatoksiinid jm) ei tohi olla söödas üle lubatud piirmäära. Soovimatute ainete loetelu on välja toodud soovimatute ainete määruses.
Keelatud ained, mida söödas ei tohi olla:
- fekaale, uriini, seedetrakti sisu;
- parkainega töödeldud nahku ega selle jäätmeid;
- taimekaitsevahendeid sisaldada võivaid seemneid ega muid taimseid paljundusmaterjale;
- puidukonservantidega töödeldud puitu sh saepuru;
- igasuguseid reovee jäätmeid;
- tahkeid olmejäätmeid (näiteks majapidamisjäätmeid);
- pakendeid ja nende osi;
- n-alkaanidel kasvatatud Candida pärmidest saadud valgutooted.
Söötmise keelud
Põllumajandusloomadele on keelatud sööta toitlustuse sektorist ja majapidamisest tekkivaid toidujäätmeid. Samuti on keelatud sööta loomale söödamaterjali, mis on saadud samalt loomaliigilt (kannibalism). Erand kehtib vaid karusloomade suhtes.
Mäletsejalistele (kitsed, lambad, veised) on keelatud sööta sellist sööta, mis sisaldab töödeldud loomseid proteiine (näiteks kalajahu, verejahu jm), loomset päritolu di- ja trikaltsiumfosfaati ja veretooteid. Erandina on lubatud vasikatele sööta kalajahu sisaldavat täispiimaasendajat.
Mittemäletsejalistele (sead, linnud) on keelatud sööta sellist sööta, mis sisaldab mittemäletsejalistelt pärit verejahu (töödeldud loomne proteiin).
Vesiviljelusloomadele (kaladele, vähkidele) on keelatud anda sellist sööta, mis sisaldab mäletsejalistelt pärit töödeldud loomseid proteiine.
Lubatud loomset proteiini sisaldava sööda tootmise/söötmise luba vajab käitleja, kes:
- soovib toota turustamisotstarbelist lubatud loomseid proteiine (näiteks kalajahu) sisaldavat sööta;
- peab mäletsejalisi ja mittemäletsejalisi loomi ning soovib enda ettevõttes peetavatele mittemäletsejalistele loomadele sööta lubatud loomseid proteiine sisaldavat sööta;
- peab mäletsejalisi loomi ning soovib enda ettevõttes peetavatele võõrutamata mäletsejalistele loomadele sööta kalajahu sisaldavat piimaasendajat;
- peab mäletsejalisi ja mittemäletsejalisi loomi ning soovib toota lubatud loomseid proteiine sisaldavat sööta ja sööta seda enda ettevõttes peetavatele mittemäletsejaliste loomadele.
Sööda jälgitavus
Sööda ja söödasse lisatavate koostisosade jälgitavus peab olema alati tagatud. See tähendab, et peab olema võimalik tõendada, kellelt sööt/sööda koostisosad saadud on, ja kellele seda edasi tarnitud on. Jälgitavuse tõendamiseks kasutatakse saatelehti ja arveid ning sellekohaseid andmeid (kellelt/kellele, mida, millal, kui palju) sisaldavat registrit.
Sööda käitlemisest teatamine
Loomapidaja, kes turustab loomadelt saadud loomseid saadusi (näiteks liha, muna, piima), ja/või toodab sööta oma loomadele (näiteks teeb heina, kasvatab teravilja jm) ja/või müüb teravilja, heina, silo, peab esitama majandustegevusteate.
Majandustegevusest teatamiseks tuleb esitada sellekohane vorm (vt allpool). Põllumajandus- ja Toiduametile.
Majandustegevusteate esitanud loomapidajate/söödakäitlejate andmed on leitavad "Riigi toidu ja sööda käitlejate registrist".
Erandina ei pea söödaregistris olema registreeritud loomapidaja, juhul kui
- loomadelt saadav toodang kasutatakse ära oma pere poolt;
- peetakse vaid selliseid loomi, keda ei tarvitata toiduks;
- loomadelt saadav toodangu kogus on väike ning see turustatakse ainult otse lõpptarbijatele.
Väike kogus on määratletud järgmiselt:
- lehma toorpiim kuni 100 kg päevas või kuni 700 kg nädalas;
- kitse toorpiim kuni 20 kg päevas;
- ute toorpiim kuni 10 kg päevas;
- munad kuni 50 linnuga farmist;
- kala kuni 100 kg päevas.
Lisaks kui eelnimetatud juhtudel jääb oma loomadele toodetud sööta üle, siis võib seda kuni 5 tonni aastas turustada kohalikele põllumajandustootjatele ilma söödaregistris registreerimise kohustuseta.
Sööda käitlemise ja hügieeni nõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 183/2005.
Kala ja vähi haigused on leitavad siit.
Loomapidaja peab pidama arvestust vesiviljelusloomade ravimiste kohta.
Arvestuses peavad kajastuma:
- vesiviljelusloomade identifitseerimise andmed (näiteks: tiik nr 3; karpkalad; bassein nr 1, vms);
- kasutatud ravimi nimetus ja manustatud kogus;
- andmed ravimi väljastaja (veterinaararsti või apteegi) kohta;
- ravimi manustamise kuupäev ja andmed manustaja kohta;
- veterinaararsti etteantud manustamisviis ja raviskeem;
- määratud keeluaeg.
Loomapidaja võib arvestust pidada kirjalikult või elektroonselt.
Vesiviljelusloomade müügi või mõnel muul viisil võõrandamise korral keeluaja kehtides on loomapidaja kohustatud edastama keeluajaga seonduvad andmed uuele omanikule.
Rohkem informatsiooni leiab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/6.
Kala- või vähikasvanduses või püügitiigis suurenenud suremusest tuleb viivitamata teavitada veterinaararsti või järelevalveametnikku.
Teavitamise kohustus on kala- või vähipidajal või kasvanduses elusate vesiviljelusloomadega kokku puutuval muul isikul.
Sama kohustus on ka elusveeloomade vedajal.
Vesiviljelusloomade liikumisel ehitiste ja nendega kauplemisel liikmesriikide vahel peab arvestama vesiviljelustsooni ja –piirkonna taudialase kategooriaga (vt allpool infot kategooriate kohta):
|
Kasvanduse tsooni/piirkonna taudialane kategooria |
Kasvandusse võib tuua tsoonist/piirkonnast, millel on järgmine kategooria |
Kasvandusest võib viia tsooni/piirkonda, millel on järgmine kategooria: |
|
I kategooria |
I |
I, II, III, IV või V |
|
II kategooria |
I |
III või V |
|
III kategooria |
I, II või III |
III või V |
|
IV kategooria |
I |
V |
|
V kategooria |
I, II, III, IV või V |
V |
Lisaks vesiviljelusloomadele kehtivad samad piirangud ka neilt saadud loomsetele saadustele.
Vesiviljeluslooma veol tuleb rakendada vajalikke bioohutusmeetmeid, et looma tervislik seisund veo ajal ei halveneks. Veotingimused ei tohi ohustada sihtkoha ega transiidipaiga loomatervishoiualast staatust. Transpordiks kasutatav vesi ja selle vahetus veo ajal ei tohi ohustada ühegi veelooma tervist.
Vesiviljelusloomi tohib viia teise liikmesriiki registreeritud ja tunnustatud ehitisest, millele ei ole kehtestatud loomade liikumist piiravat keeldu ega kitsendust.
Vesiviljelusloomadega peab kaasas olema kuni sihtkohani loomatervisesertifikaat. Sertifikaadi väljastab kasvanduse asukohajärgse maakonna PTA esindus peale vajalike uuringute teostamisele järgnevat veterinaarset kontrolli.
Loomadega kauplemisel tuleb arvestada sihtriigi täiendavate nõuete ja kitsendustega.
Euroopa Liidus on vesiviljelusloomadega kauplemise veterinaarnõuded kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/990.
Täpsemat lisainformatsiooni saab küsida tegevuskohajärgse maakonna PTA esindusest.
Piirkonna taudialase kategooria määramine
Vesiviljelustsooni või –piirkonna (või kasvanduse) taudialase kategooria mitte-eksootilise veeloomataudi suhtes määrab PTA.
Lähtuvalt kategooriast jaotatakse:
- I kategooria - taudivaba staatusega vesiviljelustsoon või -piirkond;
- II kategooria - vesiviljelustsoon või -piirkond, kus teadaolevalt ei esine asjakohast veeloomataudi ja rakendatakse seireprogrammi selle veeloomataudi suhtes taudivaba staatuse taotlemiseks;
- III kategooria - vesiviljelustsoon või -piirkond, mille staatus on määramata ja kus ei rakendata seire- ega likvideerimisprogrammi;
- IV kategooria - vesiviljelustsoon või -piirkond, kus esineb asjakohane veeloomataud ning kus rakendatakse likvideerimisprogrammi selle veeloomataudi tõrjeks ja selle veeloomataudi suhtes taudivaba staatuse taotlemiseks;
- V kategooria - vesiviljelustsoon või -piirkond, kus esineb asjakohane veeloomataud, kuid selle tõrjeks ei rakendata likvideerimisprogrammi.
Loomsed kõrvalsaadused vesiviljelusettevõttes on hukkunud või hukatud kalad/vähid ning inimtoiduks tapetud kalade/vähkide osad, mida ei kasutata inimtoiduks ega kohapeal lemmikloomade söötmiseks. Selliseid kõrvalsaadusi tuleb ettevõttes koguda eraldi ja hoida suletult ning lekkekindlates tingimustes. Ettevõttest väljaviimiseni tuleb sellist materjali hoida nii, et sellele puudub juurdepääs loomadel, lindudel ja närilistel.
Kui veeloomadel ei ole ilmnenud nakkava haiguse tunnuseid, siis on surnud ja hukatud veeloomade kehad ja kehaosad, ning toiduvalmistamisel veeloomadest tekkinud kõrvalsaadused III kategooria loomsed kõrvalsaadused. Selliseid kõrvalsaadusi on lubatud viia tegevusloaga III kategooria ladustamisettevõttesse, töötlemisettevõttesse, biogaasi- või komposteerimisjaama, lemmikloomatoidu tootmisettevõttesse või söödamaterjali käitlemisettevõttesse. Lisaks on lubatud III kategooria veeloomadest saadud kõrvalsaadusi viia teavitatud kogumiskeskustesse või loomadele (karusloomadele, röövlindudele, varjupaiga või loomaaialoomadele) eriotstarbeliseks söötmiseks PTA-lt loa saanud kasutajatele/ettevõtetele.
Kui veeloomadel on olnud nakkava haiguse tunnused, siis on surnud ja hukatud (sealhulgas tauditõrje eesmärgil hukatud) veeloomade kehad ja kehaosad II kategooria loomsed kõrvalsaadused ning need tuleb saata tegevusloa alusel tegusetvasse II või I kategooria töötlemisettevõttesse töötlemisele. Nendesse töötlemisettevõtetesse on lubatud saata ka III kategooria loomseid kõrvalsaadusi.
Tehistingimustest peetavate kalade sõnniku suhtes loomsete kõrvalsaaduste käitlemise nõuded ja piirangud ei kehti.
Tehistingimustes peetavate kalade söötmine sama liigi kalade kehade või kehaosadega ning kalajahuga, mis on saadud sama liigi kalade kehadest ja kehaosadest, on keelatud. Tehistingimustes peetavate kalade toiduna või püügil kasutatava söödana on lubatud kasutada ainult sellist tunnustatud töötlemisettevõttes toodetud kalajahu, mis on saadud looduses kasvanud veeloomadest või teise liiki kuuluvatest kasvanduskaladest. Seetõttu on oluline silmas pidada söödapakendil esitatud teaduslikke nimetusi. Juhul, kui ettevõttest viiakse veeloomade kõrvalsaadusi kalajahu tootmiseks, tuleb esitada nende teaduslik nimetus kaubadokumendil.
Nimekirjad loomsete kõrvalsaaduste ettevõtetest (sealhulgas eriotstarbeliseks söötmiseks luba omavatest kasutajatest/ettevõtetest) leiab PTA kodulehelt.
Ettevõttest väljaviimisel peab loomsete kõrvalsaadustega kaasas olema kaubadokument, kus on andmed loomsete kõrvalsaaduste kategooria ja koguse, päritoluettevõtte, vedaja ja sihtettevõtte kohta (nimi, aadress, tegevusloa või registreerimise number). Kaubadokumentide koopiad tuleb säilitada vähemalt kaks aastat.
Ettevõttes tuleb pidada arvestust tekkinud ja väljaviidud loomsete kõrvalsaaduste kohta (kogus, väljaviimise kuupäev, vedaja ja sihtettevõtte andmed) või säilitada loomsete kõrvalsaadustega kaasa antud kaubadokumentide koopiad.
Seotud viited
Viimati uuendatud 26.04.2023