Saare-salehundlane (Agrilus planipennis) on Kaug-Idast pärit saarepuid kahjustav karantiinne taimekahjustaja, kelle kahjustuse tulemusel võivad saarepuud hukkuda. Täiskasvanud mardikas on väike, kuni 14 mm pikkune, iseloomuliku smaragdrohelise läikiva saleda kehaga ning lühikeste tundlatega.
Saare-salehundlast ei ole Eestis ega teistes Euroopa Liidu riikides leitud, kuid ta on levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Taiwanis, USA-s, Kanadas, Venemaal ja Ukrainas.
Meile lähim saare-salehundlase kolle asub Eesti ida-piirist kõigest ~100 km kaugusel Peterburi regioonis.
Foto: Eduard Jendek
Kahjur lendleb soojadel päikesepaistelistel ilmadel ja toitub saarepuu lehtedest.
Saare-salehundlane tekitab puudele kaks väga iseloomulikku kahjustustunnust: vastne kaevandab koore alla S-kujulised käigud ning mardikas tekitab puust väljudes puukoorele 3-4 mm läbimõõduga D-kujulise ava.
Saare-salehundlane
Agrilus planipennis
Saare-salehundlase mardikad on:
- 8,5 - 14 mm pikkused,
- kitsa läikiva smaragdrohelise kehaga.
Saare-salehundlase vastsed on:
- 26 - 32 mm pikkused,
- värvuselt kreemikas-valged.
Peremeestaimed
- Saarepuu liigid: harilik saar, pensilvaania saar, ahtalehine saar, ameerika saar jt saarepuud.
Kahjustustunnused
Saare-salehundlane kahjustab puid, mille tüve läbimõõt inimese rinnakõrguselt on vähemalt 5 cm. Vastseid on leitud ka okstest mille diameeter on kõigest 1,1 cm. Looduses on kahjurit raske avastada ja väga raske hävitada.
- puudel on tunnused tavaliselt märgatavad alles 1 - 2 aastat pärast kahjuri puusse sisenemist,
- vastsed toituvad puu kambiumis hilissügiseni, moodustades S–kujulisi näripuruga täidetud tunneleid, mille pikkus võib olla kuni 50 cm,
- vastsed närivad koorde 3,5 - 4,1 mm läbimõõduga D-kujulisi väljumisavasid,
- mardikad väljuvad puudest varakevadest kuni hilissuveni,
- vastsete poolt tekitatud käigud põhjustavad puude lehestiku kolletumise, hõrenemise ning puu aeglase surma umbes kahe aasta pärast,
- nõrgestatud puu kahjustuskohal võivad hakata arenema seened, mis omakorda puud kahjustavad.
Levik
Taimekahjustaja kauglevik on võimalik:
- nakatunud saare istutusmaterjaliga,
- puuokstega,
- küttepuudega,
- palkidega,
- töötlemata saarepuust saematerjaliga,
- hääletajana autode küljes.
Saare-salehundlase looduslik areaal asub Kaug-Idas, kuid on laialdaselt levinud ka USA-s ja Kanadas ning Venemaa Peterburi ja Moskva regioonides ning Ukrainas.
Saare-salehundlase seiret tehakse koos Keskkonnaagentuuriga. Aastatel 2015–2018 piirdus see saarekahjustuste uurimise ja vaatlustega. Alates 2019. aastast toimub seire feromoonpüüniste abil – nii on võimalik kahjurit leida tunduvalt varem.
Kahjuri tuvastamisel on tema edasise leviku piiramiseks ainus võimalus hävitada kahjustunud ja nende lähiümbruses kasvavad saarepuud.
2021. aastal keskenduti seirega põhiliselt Narva linnale ja Ida-Viru maakonnale. Õnneks ühtegi saare-salehundlast feromoonpüünistes ei leitud, kuid 41 seirekohas oli püünistes Eesti kohalike erinevate Agrilus sp. liikide mardikaid. Kui märkate saarepuu võrasse paigutatud püüniseid, palume need jätta puutumatult oma kohale.
LOE - PTA: tänavuse saare-salehundlase seirega kahjurit ei tuvastatud
Saare-salehundlase esinemise kahtlusest palume teavitada Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonda e-posti aadressil [email protected].
OSALE SAAREPUUDE KAARDISTAMISEL!
Saare-salehundlase seire paremaks planeerimiseks kutsume osalema saarepuude kaardistamisel.
Lisa saarepuude asukohti PlutoF GO rakenduses projekti "Saarepuude kaardistamine" alla.
Täpsemad juhised leiad aadressil https://pta.agri.ee/saarepuude-kaardistamine
Viimati uuendatud 29.04.2025
