Sigade Aafrika katk levib endiselt metssigade seas

Metssigadel on Eestis diagnoositud Sigade Aafrika katku (SAK) alates 2014. aasta sügisest, kust see levis farmidesse. Koostöös jahimeestega on katku suudetud kodusigadest eemal hoida alates 2017. aasta septembrist.

2020. aasta jaanuaris andis Maailma Loomatervise organisatsioon (OIE) sel puhul Eestile kodusigade SAKi vaba maa staatuse.

SAK on eriti ohtlik sigade viirushaigus, mis põhjustab palavikku, verejookse, põletikulisi muutuseid elundites ja suurt suremust.

Haigust tekitav viirus on väliskeskkonna tingimustele väga vastupidav, säilides nakkusohtlikuna näiteks külmutatud lihas mitmeid aastaid, mullas ja pinnases 6 kuud ja loomakorjustel kuni 2 kuud.

SAK on liigispetsiifiline haigus, mis ohustab vaid kodu- ja metssigu. Inimestele SAK ohtu ei kujuta, kuid kõik inimesed võivad olla viiruse edasikandjaks.

Haigusel puudub ravi ja vaktsiin ning taudi edasise leviku tõkestamiseks tuleb sead hukata.

Eesti metsades levib katk jätkuvalt ja seetõttu on oluline, et kõik metsas liikujad teavitaksid, kui nad leiavad surnud metssea. Surnud metsseast saab teavitada telefonil 605 4767.

    Kuidas kaitsta loomi taudi eest?

    • Iga loomapidaja peab täitma kehtestatud bioturvalisuse nõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta ning tõkestada viiruse edasist levikut.

    • Haiguse leviku seisukohast kujutavad võimalikku ohtu ka laatadel näidatavad ja turismitaludes peetavad kodusead. Nendegi puhul kehtib väljaspidamise keeld. Kui märkate välitingimustes peetavat kodusiga, teatage Põllumajandus- ja Toiduameti vihjetelefonil 605 4750.

    • Metsas matkamas, marjul või seenel käimise järel tuleb puhastada oma riided ja jalanõud - see on lihtne, kuid väga oluline meetod nakkuse edasikandumise vältimiseks.

    • Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee. Teavet surnuna leitud metssigade kohta saab jätta ameti SAKi teavitustelefonile 605 4767.

    • Otsesel kontaktil haige looma või tema eritistega.
    • Kokkupuutel nakatunud loomalt pärineva liha või muude osadega.
    • Saastunud sööt, sh haljassööt.
    • Saastunud riiete, jalanõude, esemete, veovahendite jmt vahendusel.
    • Teiste koduloomadega kokkupuutel, kes on nii väli- kui ka sisetingimustes peetavad.
    • Kõik isikud, kes oma töökohustuste tõttu peavad külastama ettevõtteid, kus toimub seakasvatus, peavad rangelt järgima loomapidaja poolt ettevõtte külastajatele kehtestatud bioohutusreegleid ja käitumisjuhiseid.
    • Võimaliku nakkuse edasikandmise vältimiseks tuleb seakasvatuseks kasutatavasse hoonesse sisenemisel kasutada ühekordseks kasutuseks mõeldud kaitseriietust ja kindaid.
    • Hoonetesse sisenemisel ja sealt väljumisel kindlasti kasutada desomatte.
    • Vältida tuleb erinevate seakasvatushoonete järjestikuseid külastusi, samuti minekut otse seakasvatusest söödatooja juurde. Nende käikude vahele peab jääma vähemalt 48 tundi.

    Võrreldes paljude teiste haigustekitajatega on sigade Aafrika katku põhjustav viirus suhteliselt tundlik kõrgete temperatuuride ja desoainete suhtes. Nii sobivad inimeste ja riiete desinfitseerimiseks näiteks seebid ja detergendid, erinevaid esemeid-tarvikuid saab desinfitseerida hoides neid näiteks temperatuuril +50ᵒC  3 tundi, +56ᵒC 1,5 tundi  või  +60ᵒC  30 minutit.

    Loomade haigestumisest või hukkumisest peab loomapidaja viivitamatult informeerima maakonna volitatud veterinaararsti või kohalikku veterinaarkeskust. Veterinaararsti saabumiseni on oluline vältida võimaliku nakkuse levikut.

    Viimati uuendatud 15.12.2020