Sordi uudsus
Uudne on sort, mille omanik ei ole sordi seemet või paljundusmaterjali müünud
- ühe aasta vältel Eesti territooriumil või
- nelja aasta vältel teise riigi territooriumil.
Sordi eristatavus, ühtlikkus ja püsivus (EÜP)
Uue sordi sordilehte võtmisel tehakse sordi eristatavus, ühtlikkus ja püsivus kindlaks registreerimiskatsete käigus.
Sordi nimi
Sordi registreerimisel ja sordikaitse taotlemisel peab sordil olema sobiv nimi. Sordinimele on Ühenduse Sordiamet kehtestanud nõuded.
Sordile saab sordikaitset taotleda ainult Eestis või kogu Euroopa Liidus.
Sordikaitse erisused põllukultuuride kasvatamisel
Kaitsealuste sortide kasvatamiseks on seadusega loodud erand, kus põllumajandussaaduste tootmiseks võib neid oma tarbeks enda ettevõttes kasutamiseks väikeses mahus kasvatada.
Oma tarbeks võib kasvatada järgmiste liikide kaitsealuseid sorte:
kikerhernes, kollane lupiin, harilik lutsern, põldhernes, põlduba, suvivikk, raps, rüps, harilik lina, harilik kaer, harilik oder, harilik rukis, tritikale, harilik nisu ja kartul.
Litsentsitasu maksmata võib eelnimetatud liike kasvatada oma tarbeks väikeses mahus s.t. kaitsealuse sordi kasvatamiseks kasutatavat haritavat maad on kuni 10 ha, sh. kartuli kasvatamiseks kasutatavat haritavat maad võib olla kuni 1 ha. Kasutatava haritava maa hulka ei loeta rohumaad, mis on kasutuses või mis on rajatud kavandatuna kasutamiseks kauem kui viis aastat.
Suuremas mahus kaitsealuse sordi OTS-seemet kasutav ettevõtja peab sordiomanikule maksma õiglast tasu, mis lepitakse kokku kaitsealuse sordi omaniku või ettevõtjaid ühendava mittetulundusühingu vahel. Kui seda ei ole kokku lepitud, siis tasu ei ole suurem kui pool sama taimeliigi sordi seemne tootja või paljundusmaterjali tootmisega tegeleva tarnija makstavast litsentsitasu suurusest.
Nii väikeses kui suures mahus kaitsealuse sordi oma tarbeks toodetud seemet või seemnekartulit kasutavad ettevõtjad peavad OTS-seemne koguste üle arvestust pidama, ning kasvatamisest teatamise kohustus on sordiomanikule või tema volituse alusel sordiomaniku esindajale.
Eesti sordikaitse taotlemine
Vajalikud dokumendid:
- vormikohane taotlus
- tehniline küsimustik, sh foto puuvilja- ja marjakultuuridel
- taotluse prioriteeti tõendavad dokumendid, kui prioriteeti taotletakse eelneva taotluse alusel
- sordi omandiõigust tõendav dokument
- esindaja korral tema volitusi ja nende ulatust tõendav dokument
Kui sordi aretaja või omaniku elu- või asukoht ei ole Eesti Vabariigis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, peab tal sordikaitse alla võtmise toimingu tegemiseks olema esindaja, kelle elu- või asukoht on Eesti Vabariigis või Euroopa Liidu liikmesriigis.
Taotluse menetlusse võtmiseks tuleb tasuda riigilõiv.
Taotlemiseks esitatavad dokumendid saata elektrooniliselt allkirjastatult e-kirjaga aadressile [email protected].
Euroopa Liidu sordikaitse taotlemine
Euroopa Liidu sordikaitset, mis kehtib kõigis liikmesriikides, annab Ühenduse Sordiamet (CPVO).
Taotlemiseks vajaliku info ja hinnakirjad leiate Ühenduse Sordiameti kodulehelt https://cpvo.europa.eu/.
Sordi säilitaja
Sordikaitse alla võetud sordil peab olema selle sordi säilitusaretusega tegelev säilitaja, kes:
- hoiab alles dokumentatsiooni sordi eelnevate põlvkondade kohta,
- lubab ametnikul kontrollida taimi või taimset materjali,
- saadab ametniku nõudmise korral seemne või paljundusmaterjali näidiseid.
Sordikaitse tähtaja pikendamine
Sordikaitse kehtestatakse olenevalt kultuurist 25-30 aastaks.
Omaniku soovil ja juhul kui sort on säilinud võib sordikaitset pikendada kuni viie aasta võrra.
Tähtaja pikendamiseks esitab sordi omanik avalduse kaks aastat enne sordikaitse lõppemise tähtaja saabumist.
Viimati uuendatud 01.04.2026
